Aleksander Nõgu

Laulumeister Aleksander Nõgu. Foto: H. Tampere 1956. ERA, Foto 2634.

Keskendusime eeskätt kohalikele küla laulumeistritele ja nende loomingule, seetõttu olid meie informantideks tihti mehed. Paari laulumeistri (Konstantin Tuttava ja Aleksander Nõgu) juures oli käidud juba mõni aasta varem, sedapuhku küsisime täiendavaid andmeid, lindistasime parema tehnikaga ja ka filmisime. Paraku olid mehed ise jäänud vanemaks, Tuttav polnud võimeline laulma, Nõgu suutis seda teha suure vaevaga ja ta hääl ei võimaldanud saada ettekujutust sellest, kuidas ta oma laule esitas nooremas eas. (“Kogumise olukorrad ja eesmärgid”; Rüütel 2015: 20)

Aleksander Nõgu oli juba 87 aastat vana, mälu on tal endiselt hea. Omatehtud laulud on tal sõna-sõnalt peas, ainult raamatulaulud minevat meelest ära. Kirjutasime üles paar laulu, mida seni pole veel kirja pandud. Lindistasime nii palju, kui linti jätkus. Lindistuste kvaliteet pole kuigi hea, kuna ta laulis väga ebaühtlaselt – kord väga tugevalt, kord nõrgalt. Pidime oma reporterit pidevalt kohandama. Leppisime kokku, et tuleme pühapäeval filmima ja jätkame ka lindistamist. (O. Kõiva kogumispäevikust 8. juunil 1961; Rüütel 2015: 177)

Erinevalt K. Tuttavast on A. Nõgu olnud silmapaistev laulja, samuti pillimees. Tihti on teda palutud oma laule ette kandma perekondlikel tähtpäevadel, talgutel ja muudel koosviibimistel, kuhu teda selleks spetsiaalselt on kutsutud. A. Nõgu laulud olidki vanasti populaarsed eelkõige tema enese ettekandes, kuid neid on laulnud lähiümbruses ka teised, ning neid mäletatakse tänaseni. (“Audla küla värsisepp Aleksander Nõgu”; Rüütel 2015: 68)

Pöide kihelkonna Laimjala valla Audla küla taluperemehe Aleksander Nõgu laulud sündisid 1920.–1930. aastatel ning kajastavad homoristlikus laadis tollast külaolustikku. (Filmi “Laulumeistrid, lauljad ja pillimehed” sisukirjeldusest; Rüütel 2014: 24)

Vt lisaks ka “Audla küla värsisepp Aleksander Nõgu (Peerna Sass)” (Rüütel 2015: 65–69).

Filmid:

Aleksander Nõgu, 1874–1966, Pöide khk, Laimjala v, Audla k, Peerna t. Filmis R. Hansen 1961.

Väljaanne

Esitajad

Asva küla (Pöide)

Audla küla (Pöide)

Haeska küla (Valjala)

Kalma küla (Pöide)

Kiriku küla (Valjala)

Kungla küla (Valjala)

Kõiguste küla (Pöide)

Kõnnu küla (Valjala)

Liiva-Putla küla (Püha)

Loona küla (Püha)

Mässa küla (Jämaja)

Orinõmme küla (Pöide)

Oti asundus (Pöide)

Pahavalla küla (Pöide)

Ridala küla (Pöide)

Soonda küla (Muhu)

Sõrve

Turja küla (Valjala)

Tõnija küla (Valjala)

Veere küla (Pöide)

Võhma küla (Pöide)

Helisalvestused

Filmid

Veebiväljaanne

Toimetajad Janika Oras, Kadi Sarv
Tõlge inglise keelde Inna Feldbach, Olga Ivaškevitš
Fotode valimine Aivo Põlluäär
Projektijuht Risto Järv
Veebilahendus Lorem Ipsum
Kaanefoto Ingrid Rüütel 2007 (erakogu)

Toetajad

Ansambel Trad.Attack!
Haridus- ja Teadusministeerium (projekt IUT22-4)
Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-Uuringute Tippkeskus)
Eesti Kultuurkapital

Väljaandja

EKM Teaduskirjastus, 2018
© ja ℗ Eesti Kirjandusmuuseum, 2018
© Ingrid Rüütel
ISBN 978-9949-586-57-8

Veebiväljaande alus

Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid

Kogunud ja koostanud Ingrid Rüütel.
Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 8. Tartu 2014

[CD, DVD ja tekstivihik]
Helirežii ja CD master Jaan Tamm
DVD montaaž ja master Jaan Kolberg
Toimetaja Janika Oras
Tõlge inglise keelde Inna Feldbach
Kujundus ja tekstivihiku küljendus Krista Saare
Trükk Kruuli Trükikoja AS
Tiražeerija Baltic Disc AS

Rüütel, Ingrid. Mis on jäänud jälgedesse I.
Saaremaa laule ja lugusid

Tartu: EKM Teaduskirjastus 2015

Toimetaja Asta Niinemets
Viiside noodistamine Ingrid Rüütel, Ludmilla Toon, Edna Tuvi
Viiside toimetamine Ingrid Rüütel, Edna Tuvi
Noodigraafika Edna Tuvi
Tekstide litereerimine Erna Tampere, Ingrid Rüütel
Murdekeele toimetaja Ester Kuusik
Resümee tõlkija Inna Feldbach
Küljendus ja kujundus Krista Saare
Trükk OÜ Greif Trükikoda