Kes purjetand on laevaga

Villem Õunpuu

Jämaja (1975)

[Järgib kõnelisi silbipikkusi.]

Kes purjetanud on laevaga
siin vaikses Balti meres,
see juhtunud on nägema
üht saarekest ta süles.

Seda nimetakse Saaremaa,
kus elab eesti rahvas,
kes sinna asund vanal a’al,
on iga tööle vahvas.

Sääl noored mehed enamast
on vaprad merimehed,
ei karda tormimöllusid,
ei maru murdelaineid.

Niipia kui käia suudavad,
nad mere piale tötvad,
ei hooli noortest neidudest,
kes neile järel nutvad.

Sial uhked pargad, aurikud
neid oma turjal kandvad
ja vöera riigi linnasid
neil jälle näha andvad.

Kui önnelikult löpnud reis
ja vööra linna jöuad,
siis meripoiga nende sias,
kes elu löbu nöuab.

Sial uhke trahterite sees,
kust elu valgus särab,
ei puudu meripoiga sialt,
kus kannel, klaver mürab.

Sial uhkel pargettpörandal
me meripoiga tandsib,
noor neiu tema rinna na’al
nii ilusasti valdsib.

Kui laeval jälle pial on praht*,
on tarvis valmis panna
ja löppend meremehe lust,
sest vaja merel minna.

Nüüd jumalaga jääge köik,
kes mulle armsad olnud,
ka jumalaga jääb see paik,
kes meid on saatma tulnud.

Laev jälle laia merele
on jöudnud täies purjes,
me poisid körge reili pial,
laev on kui surma varjus.

Ei nemad sellest hooligi,
kui tuleb merel surra
ja tahvad ainult näidata,
ei oma julgust murra.

*praht – last

Kes on purjetanud laevaga Balti meres, see on näinud üht saart, mida kutsutakse Saaremaaks ja kus elab töökas rahvas. Nende poegadest on paljud uljad meremehed, kes külastavad oma teekonnal võõraid linnu ja uhkeid trahtereid, kus nad tantsivad valssi ja lustivad neidudega. Ei hoolita sellestki, kui tuleb merel surra.

Villem Õunpuu, 1915–1990, Jämaja khk, Torgu v, Mässa k. Salvestasid I. Rüütel, O. Kiis 1975. RKM, Mgn II 2701 d [208].

Väljaanne

Esitajad

Asva küla (Pöide)

Audla küla (Pöide)

Haeska küla (Valjala)

Kalma küla (Pöide)

Kiriku küla (Valjala)

Kungla küla (Valjala)

Kõiguste küla (Pöide)

Kõnnu küla (Valjala)

Liiva-Putla küla (Püha)

Loona küla (Püha)

Mässa küla (Jämaja)

Orinõmme küla (Pöide)

Oti asundus (Pöide)

Pahavalla küla (Pöide)

Ridala küla (Pöide)

Soonda küla (Muhu)

Sõrve

Turja küla (Valjala)

Tõnija küla (Valjala)

Veere küla (Pöide)

Võhma küla (Pöide)

Helisalvestused

Filmid

Veebiväljaanne

Toimetajad Janika Oras, Kadi Sarv
Tõlge inglise keelde Inna Feldbach, Olga Ivaškevitš
Fotode valimine Aivo Põlluäär
Projektijuht Risto Järv
Veebilahendus Lorem Ipsum
Kaanefoto Ingrid Rüütel 2007 (erakogu)

Toetajad

Ansambel Trad.Attack!
Haridus- ja Teadusministeerium (projekt IUT22-4)
Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus)
Eesti Kultuurkapital

Väljaandja

EKM Teaduskirjastus, 2018
© ja ℗ Eesti Kirjandusmuuseum, 2018
© Ingrid Rüütel
ISBN 978-9949-586-57-8

Veebiväljaande alus

Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid

Kogunud ja koostanud Ingrid Rüütel.
Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 8. Tartu 2014

[CD, DVD ja tekstivihik]
Helirežii ja CD master Jaan Tamm
DVD montaaž ja master Jaan Kolberg
Toimetaja Janika Oras
Tõlge inglise keelde Inna Feldbach
Kujundus ja tekstivihiku küljendus Krista Saare
Trükk Kruuli Trükikoja AS
Tiražeerija Baltic Disc AS

Rüütel, Ingrid. Saaremaa laule ja lugusid. Mis on jäänud jälgedesse I

Tartu: EKM Teaduskirjastus 2015

Toimetaja Asta Niinemets
Viiside noodistamine Ingrid Rüütel, Ludmilla Toon, Edna Tuvi
Viiside toimetamine Ingrid Rüütel, Edna Tuvi
Noodigraafika Edna Tuvi
Tekstide litereerimine Erna Tampere, Ingrid Rüütel
Murdekeele toimetaja Ester Kuusik
Resümee tõlkija Inna Feldbach
Küljendus ja kujundus Krista Saare
Trükk OÜ Greif Trükikoda