Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 130, 292 (4) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k., Paali t. - Richard Viidalepp < Leo Väärtnõu, 19 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Viira küla põllal suur kivi. Kurat tahtn seda kiriku ukse taha tuua.

ERA II 130, 292 (5) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k., Paali t. - Richard Viidalepp < Leo Väärtnõu, 19 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Soonda külas, siit kiriku poole, teest paremat kätt, maalja kivi. Ennem kodus pestakse, pesuvesi viiakse sinna. Hobuseraudu ja vanu naelu ka viiakse.

ERA II 130, 293 (2) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k., Paali t. - Richard Viidalepp < Ingel Väärtnõu, 82 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Mualja kvi ~ arstikivi, Soonda küla põldudes, Soondast 1/2 km edasi. Miks ep tea. Ma ole mitu korda seal köin. See oo ammu vanast. Ma tea, kui mool ennem laps olli, taal aasid muhud ümber pea... kui mulajad... Siis õpetasid: neljabä õhtal pesta ja vesi sinna viia. Tegingid seda ja sai terveks. Enne kui pesema akatse, pannatse õbesõlg sisse ja kaabitse sõnna sisse (vette) enne pesemist.

ERA II 130, 294 (4) < Muhu khk., Muhu-Suure v., Soonda k. - Richard Viidalepp < Ingel Väärtnõu, 82 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vanatont oli tahtnud viia suurt kivi Muhu kiriku ukse taha.

ERA II 130, 322 (9) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Üks mees ütles, et oli näin, laeva kajutis, allid riided selgas, poolkuud oln sisse kootud, ja siitsamast jälle kadund. Tema koiku juures oln. See oli üks vaim. - See oli tõsine mees, see ei valetand.

ERA II 130, 322 (10) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Kapten rääkis - üks poiss läks masti ja kui alla tulnud, oln pea al'l. Ei tea, mis tal seal oli. Ilm kuri ja 30 sülda vett. Ädal on suur võim. - Ega tema ei valetand, ise oli laeva kapten, see, kis rääkis.

ERA II 130, 322 (11) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Näkk: näkud. Mõni seoke naisterahva kojus.

ERA II 130, 322 (12) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k. - Richard Viidalepp < Vassiili Kipper, 67 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Kui laev minna ukka, - kui rotid laeva peal, siis need lahkuvad enne ära. Nemad pidavad ette teadma.

ERA II 130, 328 (6) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Puhastatud meevaha, searasva ja kuusevaiku segamini sulatada, aava peale panna, parandab ära.

ERA II 130, 328 (7) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Öeldi koterman või sedasi. Et kui laev põhja läheb, siis koterman läheb laevast välja, viskab ennast merre. Kui riides oo, siis mehed pääsevad ära, kui alasti, siis upuvad kõik.

ERA II 130, 336 (21) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Viluaigus. Külm ja väristus tuleb peale, pärast kange pala. Mul laeva peal tuli peale - ükskord tuli tüüris peale. Kapten tõi viina, sain kaks korda rüübata. Läksime Engelanti. Kaks kuud aega oli. Pärast kadus ise ära. Veskist korjatakse rotisitta, antakse ilma teadmata sisse, siis kaob ära. Isa oli nii arstind: selle igise särgi visan ahju, aga ise ei tohi siis tuppa minna. Tema pole kolmel päeval tuppa läin.

ERA II 130, 336 (22) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sealõuarohu juurikad (ei tunne!), rõõsa piimaga keedetud, kaotab ära paistetustõbe (mis kurgust hakkab ja siis levib). See võitis ära, nädalapäevad jõin.

ERA II 130, 351 (62) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Et kurat oli taevas oln ja oln peaingel. Aga kurat läks jumalaga tülisse ja tahtis oma võimust saada. Siis Jumal viskas ta maa peale. Ja kurat tõi kaasa kolmas jagu taevatähti. Siis kurat jäigi maa peale ja ehitas omale põrgu siia. Kes teab, kus see on?!

ERA II 130, 351 (63) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vene laev "Järmak" oli köin otsimas Jäämerest, sellel köidi ju otsimas ilma põhjust... Et kus taeva murre on, kus taeva äär maha köib ja pilved üles tõusevad. Seda põle näha kuskil. Põle leitud.

ERA II 130, 360 (83) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Enne kuu oln kangest valge. Kaks meest läin kuud tõrvama, et väga valge, tahtn vargale minna. - Ja nüüd on kuu peal kaks meest ja tõrvakatel kahe vahel.

ERA II 130, 361/2 (88) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Koterman. Mina pole küll mitte näin teda laeva peal. - Kui ta teab, et laev ukka läheb, peab eest otsast sisse kargama. Kui alasti kargab, siis saavad mehed kõik surma, kui ta riides sisse kargab, siis mehed peasvad kõik ära, jäävad inge.

ERA II 130, 377 (122) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Üljes öetse ju ühte seltsi inimesega olavad. Mooses lõi kepiga punast jõge, jõgi läks vett täis, Vaaro suguselts rahvast ja sõjavankrid jäid sisse ja nüüd oo sellest vaaru selts inimesi meres.

ERA II 130, 378 (123) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Talnas vanal ajal oli oln üks vene noot, oli üles tõmmand ühe (vaaru sugu inimese) ja maale toon, ja suur tõrss oli oln, oli sinna sisse pann. Ja ei ole teine söön missugust toitu, aga oli elan. Kui üitud: Vaaru, viimnepää oo käe! Siis tuln vee peale, üteln: Uhui! Ja laksutan käsi. Siis tal oln rõõm, viimselpäeval peab veest välja saama. Nädalapäevad seal oln. Siis viin tagasi merese. Nisad oln rindas nagu naistel. Päris inime pole oln mette - kala saba - sõrmede vahed oln kinni. (Kalameestelt kuuln noormehepõlves, u. 30-aastasena.)

ERA II 130, 378 (124) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Sõel oo taevas. Seal oo seitse tähte üheskoos rinki.

ERA II 130, 379 (126) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihhail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui merel taheti, et tuul oleks takka, vilistati: üüih! Üüih! Sõrmega tõmmati tagant: Tule, tuul! Tule, tuul! Tule tagant!

ERA II 130, 379 (127) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihhail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kui tuul või laine väga vastu oli, löödi käega risti ettepoole, öeldi: Alt läbi! (läti keeli "Apuk ðour!") Läti laeval öeldi ka läti keeli.

ERA II 130, 380/1 (132) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihhail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
See vana muistne kunts: kui vilja tuulamisel tuul ära kaob, pidi vilistama uksest välja (vastu tuult): Üüh! Üüh! Tule tuul! Tule tuul!

ERA II 130, 382 (136) < Muhu khk., Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. - Richard Viidalepp < Mihail Kõvamees, 80 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Taevas ka vahel kuu ligidal, vahel keskp. taevast kolm tähte ridassute - Vardad. Mõnikord kahed Vardad taevas.

ERA II 130, 411 (3) < Muhu khk., Hellamaa v., Kallaste k. - Richard Viidalepp < Mare Korv, 54 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann
Mualjad - seoksed visked, mis maast akkavad. - Lalli rannal köiasse, seal oo üks tüdrik, kis neid arstib.

ERA II 130, 420 (18) < Muhu khk., Hellamaa v., Kallaste k. - Richard Viidalepp < Ingel Rehepapp (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Puukasu - kui paese jala või käe külges, sellega muljuti.

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]