[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 6, 615/6 (7) < Rapla khk., Valtu v., Saksa k., Kõpu t. - Richard Viidebaum < Leenu Kensapa, 57 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noore kuuga on ikka kasulikum seemet kasvama panna, idaneb hästi.

ERA II 6, 625/6 (4) < Rapla khk., Nadalama k., Tuulama t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 77 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui haotegemisel olnud tuul põhjast, siis maharaiutud metsa asemele uut pole kasvand, vaid kännudki kuivand ära. Kui aga tuul lõunast olnud, siis kasvand varsti jälle uued lepad asemele.

ERA II 6, 627 (8) < Rapla khk., Nadalama k., Tuulama t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 77 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Rabanduse vastu anti rabandusekivi, mida võis osta kas apteegist või rändavailt venelasilt.

ERA II 6, 651 (4) < Rapla khk., Valtu v., Saksa k., Uue-Põlma t. - Richard Viidebaum < Katariina Põlma, 55 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rapla alevi ligidal on suur kivi, mida praegu nimet. lihtsalt Kõpsoni kiviks, sest asub Kõpsoni maa-alal. Vana-õelus tahtnud visata selle kivi Rapla kiriku pääle, et kirikut purustada, kuid nii kaugele pole jõudnud visata, kivi kukkund enne alevit maha. Kivis olevat veel praegugi Vanaõeluse sõrmejäljed.

ERA II 6, 662 (5) < Rapla khk., Kalbu k., Mihkli-Ansu t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 67 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui põhjatuulega ja "päeva ette" puu maha lasta, siis saab hästi kõva tarbepuu, mis ei lähe koitama.

ERA II 6, 662 (6) < Rapla khk., Kalbu k., Mihkli-Ansu t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 67 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügisel mihkle ja mardi vahel on kõige parem aeg kasepuude mahavõtmiseks.

ERA II 6, 662 (7) < Rapla khk., Kalbu k., Mihkli-Ansu t. - Richard Viidebaum < Mart Kleeman, 67 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanas kuus pole hää hagu teha - ei kasvata võsa. Aga kui noores kuus teha, uus mets kasvab varsti asemele.

ERA II 6, 668/9 (19) < Rapla khk., Vaiste k., Muru s. < Rapla khk., Järvakandi v., Kärpla k. - Richard Viidebaum < Jüri Karjaveski, 95 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui jutustaja alles poisike olnud ja Kärpla külas teenind, siis kord õhtul hobust karjamaale viies näind, et suure kivi ääres ("Raeli väravas") põlend tuli. Läind seda tuld lähemalt vaatama, kuid see pole enam midagi olnud. Pärast teised ütelnud: "Eks sääl ikka rahaauk põlend, mis see muud oli."

ERA II 6, 671/2 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Vaiste k., Muru t. - Richard Viidebaum < Jüri Karjaveski, 95 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui seina sees tiksub, siis maa-alused kehravad.

ERA II 6, 673 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Vaiste k., Koplearu s. - Richard Viidebaum < Enrik Valtman, 67 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rapla suur kivi. Kurat visand selle Ohekatkust Oore mägedest Rapla kiriku pääle, aga pole saand pihta.

ERA II 6, 690/1 (24) < Rapla khk., Rapla v., Raikküla k. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Mari Kärberg, 80 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vigala kihelkonna Paljasmaa külas nähtud, et üks vanamees külind sinna midagi maha ja sellest tekkind suur katk ja kõhutõbi, palju inimesi surnud ära.

ERA II 6, 691 (25) < Rapla khk., Rapla v., Raikküla k. < Vigala khk. - Richard Viidebaum < Mari Kärberg, 80 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kiriku juures räägitud katku ajal, et mees sõitnud ratsahobusega ja visand maha mingisugust tolmu, mis katku tekitand.

ERA II 6, 697 (4) < Rapla khk., Kabala v., Lipametsa k. < Märjamaa khk. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Jüri Raudsepp, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vändra pool olnud vanasti Tõnni vakad. Igas majas olnud üks vakk, kuhu igast saagist viidud andid. Vändra kirikhärrale see pole meeldind ja ta lasknud kord kõik ära korjata.

ERA II 6, 697 (5) < Rapla khk., Kabala v., Lipametsa k. < Märjamaa khk. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Jüri Raudsepp, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Ühel peremehel olnud sulane, kes pole sallind Tõnni vakka. See alati peeretand sinna vastu seina, kus teinepool olnud Tõnni vakk. Aga vat mis sündind: sulase perse läind kärna.

ERA II 6, 698 (6) < Rapla khk., Kabala v., Lipametsa k. < Märjamaa khk. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Jüri Raudsepp, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Majas olnud Tõnni vakk. Poeg võtnud naise, naine pole sallind niisugust vakka. Kui lehm piima toond, tahetud esimesest piimast osa Tõnni vakka viia, aga naine pole lasnud. Kord kui mehed kottu ära olnud ja naine üksinda ahju kütnud, võtnud ta vaka ja visand küdevasse ahju. Aga nii, kui ta visand, nii maja ungast löönd tuli välja ja põlend maani maha.

ERA II 6, 711/3 (2) < Rapla khk., Kehtna v., Ohekatku k., Põltsama-Jaani t. < Rapla khk., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Kaarel Poovar, 65 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rapla suur kivi. Kui kirikuid ehitet, siis kurat öösiti lõhkund selle ära, mis päeval valmis tehtud. Aga kui kirikuid olnud palju ühekorraga ehitusel, siis vanakurat pole jõudnud enam kõiki lõhkuda. Katsund siis leida tehtud töö hävitamiseks muidki abinõusid. Kui Rapla kirikut ehitet, siis olnud parajasti ehitusel vist ka Pärnu-Jaagupi kirik. Ühel ööl kurat pidand Kalbu küla kohal aru, et kumma kiriku juure õige minna, kas Raplasse või Jaagupisse. Mõlemis ära käia, see läind talle paljuks. Võtnud siis maast suure kivimüraka ja tahtnud selle Rapla kiriku pääle visata. Arvand ise, et kui see pihta trehvab, siis on kõik laiali, aina sodi ja puru taga. Aga näe, kivi kukkund natuke maad siinpool Rapla kirikut maha ja on veel praegu sääl tee ääres. Kuradi näpujäljed on kivis näha.

ERA II 6, 722/3 (5) < Rapla khk., Kehtna v., Ohekatku k., Põltsama-Jaani t. < Rapla khk., Raikküla k. - Richard Viidebaum < Kaarel Poovar, 65 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti, kui katk olnud ja mööda maad ringi käind, siis kõik kohad olnud täis haigeid ja surnuid. Ühes mõisas olnud kõik haiged ühte kokku toodud. Nende keskel olnud ainult üks terve, kes haigeid ravitsend. See ainuke terve näind välja vaadates: rehe poole tulnud eemalt mööda teed hallis riides mees. See ravitseja joosnud põhu lattu eest ära. Katk tulnud rehte sisse, kepp käes. Keda ta oma kepiga torgand, see surnud kohe ära, keda pole puutund, see jäänd elama. Siis teind vaheukse lahti ja vaadand pimedasse lattu - tal olnud teada, et üks sinna varjule jooksnud. Kuid sinna sisse seda ühte otsima pole läind. Seisnud uksel ja ütelnud kolm korda õudse häälega: "Üksainumas on aga veel jalal." Siis läind jälle edasi. Eks vaimul olnud ikka vaimu silmad, ega ta muidu poleks teda ära näind.

ERA II 7, 13 (12) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste ohuks on: kaapida vette mõne hõberaha küljest, sellele juurde veel süsi kolmelt tuleasemelt, ja sellise veega pesta neljapäeva õhtuti. (Jutustaja sõnade järele olevat see üks väga kindel ja järeleproovitud ohutamisviis, mis praegugi tarvitusel.)

ERA II 7, 13/4 (13) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustaja praeguses elukohas on elumaja lähedal saun. Säält võivat tihti saada ihu pääle peeneid vistrikke. Tähelepanekud näidand, et vistrikke saab siis, kui enne vihtlemist panna viht ahju otsale sooja. Kõnealuseid vistrikke on ohutet soola ja leivaraasukestega hõõrudes. Pärast hõõrumist on puru visatud osalt vastu tuult, osalt ahju pääle.

ERA II 7, 14 (14) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Jutustajal olnud kord tüdruk (teenija), kellele ei tea kust suured paisetaolised "mürakad" kasvand ihu pääle (sinised kupud, kuid pääd mitte mädased). Siis ohutet järgmiselt: võetud näpuga mulda üheksast mutimulla hunikust, muld segatud veega, millega ihu pestud. Pärast pesemist vesi kallatud (toast põhja poole minnes) üheksa tugiteiva alla. (Juures joonis tugiteivastest)

ERA II 7, 15 (15) < Märjamaa khk., Kõrvetaga k. < Lihula khk. - Richard Viidebaum < Marie Nessel, s. 1854 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lapse maaluste vastu on kõige lihtsam oht järgmine: võtta üheksat seltsi viljateri (herneid, ube, nisu, otri jne), nendega vaotada haiget ihu. Pärast need terad panna põhjapoole tugiteivaste alla.

ERA II 7, 31/2 (1) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Tooma t. - Richard Viidebaum < Madli Saalmann, u. 40 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste oht. Otsitakse põllult 9 maaluse kivi, need tehakse kuumaks ja pannakse siis vette. Sellele lisatakse 9 sütt. Kui kivid vette lastakse, siis inimene (haige) olgu otseti veenõu pääl, riie üle, et saaks auru. Kui auru tehtud, võetakse 9-t seltsi viljateri, vaotakse nendega mööda haiget ihu. Pärast viiakse kõik arstimisvahendid põhja poole aia tugiteivaste alla.

ERA II 7, 32 (5) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Tooma t. - Richard Viidebaum < Madli Saalmann, u. 40 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sügeliste arstimises on hapendet paakspuukoori üheksa päeva piima sees.

ERA II 7, 34/5 (2) < Märjamaa khk., Lümandu k., Kiive t. - Richard Viidebaum < Kai Laurmann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste puhul pandi vette mõni kuum maaluse kivi, 9 põlevat sütt ja näputäis soola. Selle veega tuli pesta. Pärast pesemist vesi tulele kallata.

ERA II 7, 35 (3) < Märjamaa khk., Lümandu k., Kiive t. - Richard Viidebaum < Kai Laurmann, s. 1858 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Samuti ka - maaluste puhul - võeti soola, kaabitud hõbedat ja leivaraasukesi, selle seguga hõõruti mööda ihu. Pärast viidi puru kas kolme hari mätta alla või seisva vee sisse.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]