[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 167, 182 (63) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ussilakk (Paris quadrifolia) - villi vastu sisse võtta.

ERA II 167, 182 (64) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Angervaks - on venimise ja seesthaiguse vastu.

ERA II 167, 183 (67) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vereurmarohi (Chelidonium majus) - korjatakse Peedu külas lehmade haiguse vastu.

ERA II 167, 183 (71) < Järva-Madise khk. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Knautia arvensis/harilik äiatar/ - tulekahjurohud, odrakarmid.

ERA II 167, 183 (72) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põierohud (Silene venosa/harilik põisrohi/) - hääd põiehaiguse vastu.

ERA II 167, 183 (73) < Järva-Madise khk. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti õpilastelt (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jumalapuud (Lycopodium complanatum/mets-vareskold/) - Läänemaal nimet. nii, ütlevad õpl.

ERA II 167, 183 (75) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Ungrud (Lycopodium selago/harilik ungrukold/) - kõhuvalu vastu, seedimise korraldamiseks teena.

ERA II 167, 184 (82) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Vaenelaps (Viola arvensis, põldkannike) - teed tarvitetakse köha vastu.

ERA II 167, 184 (83) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Euphorbia virgata/vits-piimalill/ - Mägede külas tarvitetakse ihukoi vastu.

ERA II 167, 184 (87) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Väristushein (Thalictrum flavum/kollane ängelhein/) - tarvitetakse arstirohuna lehmade punasehaigusel.

ERA II 167, 184 (90) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Kukehari (Sedum acre) - kui loomadel on sadakoorik kinni, tarvitetakse.

ERA II 167, 184 (91) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Narirohi (Sedum maximum/suur kukehari/) tarvitetakse nari vastu, hõõrudes.

ERA II 167, 185 (103) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Jooksvarohi - Veronica chamaedrys/külmamailane/

ERA II 167, 185 (104) < Järva-Madise khk., Albu v. - Julius Lunts < Lehtmetsa-Risti kooliõpilastelt (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Hundihambarohi - Pedicularis palustris/soo-kuuskjalg/

ERA II 167, 185 (109) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Jaan Enger, s. 1885 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Venitamisrohud (Linnaea borealis/harilik harakkuljus/) - korjata, kuivatada ja siis a/u/ru sees keeta, kange teena sisse võtta. Kui rindade alt valus, siis alul vähem, pärast kuni tassitäis sisse võtta, ajab küll esialgul väänama.

ERA II 167, 185 (110) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Jaan Enger, s. 1885 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Jooksvarohi (kirjelduse järgi nähtavasti Ranunculus flammula/sootulikas/), jooksva vastu toored taimed siduda riide vahel haigele kehaosale, ilma riideta võtab naha kupla; ka teena võetakse sisse.

ERA II 167, 185 (110a) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. - Julius Lunts < Jaan Enger, s. 1885 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kibuvitsajuured on ka hää jooksva vastu

ERA II 167, 226 (4) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Kustav Kronström, 70 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Maamees ei tunne laeva. Kord maamees sõitnud naesega randa kalu ostma. Merel sõitnud laev, vedades järgi väiksemat paati. Maamees näidanud naisele: "Näe, Mari, see ongi merihärg, poeg jookseb järel, tahab vist imeda!"

ERA II 167, 226/7 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Kadri Krönström, s. 1849 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Mis on maailma lõpus. Räägidä, et maailmal ei ole otsa. On küll. Vana Numme Kalle oli käünd laevaga siel, kus taevas oli ulatund ninda madalalle, et laeva mastid olid jäänd taevasse kinni. Kalle oli rönind veel masti ja kaapind pussuga taevast - oli old selge punane vask. Tämä löönd siis pussuga augu taevasse ja sield tuld kohe ingli jalg läbi, old ninda paks ja pehme jusku tide reis. Tämä oli sielt siis nähnd, et maakerä on laberik jusku leib ja taevas pääl kummulla jusku pada.

ERA II 167, 228 (7) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Kustav Kronström, 72 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Maamehed ja kammilas. Kaks maameest sõitnud randa ostma kalu. Paadis olnud kinnipüütud kammilas. Üks ütelnud teisele: "Näe, missugune lai teine, küll sellel on hea vee peal ujuda!" Teine vaadanud omakorda kammilast ja ütelnud: "Aga vaeneke on vist jäänd kahe laeva vahele, kuidas ta muidu nii laiaks on litsutud!"

ERA II 167, 246/7 (24) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Katarina Kronström, 71 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Mäetaguse Madis peksab poisse. Virvel eli vanasti va Mäetaguse Mart. Sel oli kuus poissi, kaik kanged rööpelid. Mart oli igäl huomigul peksänd kaik poissid varuks läbi. Naabrimies kerra oli üöld Mardile, et mes sa neist poistest alade peksäd. Mart vastand: "On siis sidä tiedä, miks poissi peksädä. Poissile pidäb ninda andama, et hüppib ja siis viel, nendä et hüppib." Poistest kasvidki peräst aeva tuplid mihed. Kaks olid viel merikaptenidki.

ERA II 167, 250/1 (28) < Kuusalu khk., Kolga v., Kiiu-Aabla k. - Adolf Kronström < Katarina Kronström, 71 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Laisk naine. Vanasti oli tuodud Suomest naine siie randa. Kes tämä omale toi, sidä ma ei mälestä. Sie old kole laisk, oli vade rääkind: "Oli ninda, et üks pühä tulis, toine menis ja üks argipäiv olis vahel, et sais leibuda." Toine naine oli old ka ninda laiska nahka. Kerra enne joulu oli tämä vade magand, kui toised olid tehned jouluks preksu. Mihele oli üöld: "Jouluaat (jõululaupäev) on pikke päivä. Piaks ma nie vorstid vuristan, piaks ma nie kägid käristan." Magand ninda kaua, kui jäändki kaik preksud jouluks tegemätä.

ERA II 167, 274 (1) < Harju-Jaani khk., Kehra-Anija v., Ülejõe k. - Gustav Sommer < Remmelgas (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lapsi hirmutati jõe ääres, et näkk tuleb ja viib su ära. Näkk pidi kujult olema kala sarnane, sabaga - ja kaldal olles viivat ta lapse vetesügavusse.

ERA II 167, 274 (2) < Harju-Jaani khk., Kehra-Anija v., Ülejõe k. - Gustav Sommer < Remmelgas (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Teinekord võis näkk olla ka naisesarnane, kes eriti lapsi armastas vetesügavusse tirida.

ERA II 167, 275 (1) < Harju-Jaani khk., Anija v. - Gustav Sommer < R. Vaar, Mari Saupõld (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Lähevad puud lehte, on paras aeg põllutööle hakata.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]