[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

RKM II 11, 384/5 (19) < Kadrina khk., Vohnja v. - Johannes Valdur (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rahvausundi alalt Paiku ja kohti leidub meie ümbruses palju ja kõikide nende kohta on olemas üks ja sama "nõiutud". Üks niisugustest paikadest on Vohnja mõisa väli. Kolu mõisa asub lõunas, Vohnja mõisa asub idas, põhjas on suur mets ja läänes külad ja rabasood. See vahemaa - pikuti 5-6 kilomeetrit ja laiuti 2-4 kilomeetrit - on paik, kuhu peaaegu iga inimene on ära eksinud, kellel on sääl läbikäimist olnud. Nõiutud maa-alal on haldjad (ka haldjad) isegi päise päeva ajal liikvel. Igaüks, kes sattub haldja jälgedelle, peab tahes või tahtmata käima just nii, kuidas haldjas on eeli käinud. Kui loed "Meie isa" palve sõnad ära, avanevad silmad ja inimene hakkab oma ümbrust märkama ja aru saama.

RKM II 11, 385/8 (20) < Kadrina khk., Vohnja v. - Johannes Valdur < Jakob Valdur, s. 1850 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Äraneetud paiku on leida külade ja mõisate ligiduses, kus on kellelegi tehtud ülekohut. Nii on olemas paik endise Vohnja mõisa viinavabriku lähidal idapool vabrikut, kus igaüht puudutab äraneetud paik. Rahvasuu räägib selle neetud paiga üle järgmist. Vohnja mõisa herra olnud vanasti krahv, temal olnud mitu poega, kõik teeninud St. Peterburgis ohvitseeridena keisrihärra polkudes. Kui need ohvitseeridest pojad koju käima tulnud, siis olnud mõisa naisteenijad kõik nagu ära erutatud linnud. Magatud ööseti korda mööda, et mitte hullunud ohvitseeridelle kätte langeda. Ükskord sattunud üks karjatüdruk, kes olnud noorte sigadega võsastiku äärel kogemata ja märkamata otse ohvitseerist krahvipoja kaisutusesse. Kuid julge ja tugev karjatüdruk kiskunud julgel pealetikkujal silmad lõhki ja pagunid pealt maha, ise jõudnud ohvitseri käest lahti rabeleda, joosnud võsastikku, kust joosnud oja läbi. Paruni või krahvi võsu hüüdnud: "Tüdruk, sa igavene risu, ole ära neetud kõige selle paigaga, millel sa seisad. Saagu surma su sugu sääl, kus kasvab sammal ja rohi." Ohvitserist poeg lahkus varsti kodust ja sõitis oma väeossa. Noorem vend läks mõni päev hiljem järele. Varsti saadeti neid Türgi vastu sõtta, mõlemad vennad sattusid tugeva vaenlasega vastamisi, kus nad mõlemad langesivad (Makedoonia rabas) nii nagu karjatüdruk oli meile vandunud. Äraneetud koht ununes peagi, kuid umbes 40 aastat sellest ajast mööda mõisa teomehed istusivad kord keskhommikut sööma samal kohal võsastiku äärel, mis oli tuntud äraneetud (platsina) paigana. Nende juurde tulnud ka mõisa viinameister (viinapõletaja), kes heitnud sinna seniks pikali kui teomehed keskhommikut söövad, et pärast seltsis mõni sõna ajaviitejuttu ajada. Korraga tunneb nagu jookseksid sipelgad temal nägu mööda, tõusebki ülesse ja kõnnib vähehaaval välja äärt pidi, mehed lõpetanud söömise ja algavad piibutamist kui viinameister nende juurde tuleb tagasi. Mehed märkavad, et viinameistri nägu on üsna iseäralik, kangesti punsunud ja paistetamise moodi, ja küsivad kohe, et mis su näul viga on, kas on hambavalu võeh. "Ei ole," kostab viinameister ja algab ise pool nutuhäälel seletamist, kuidas toast välja tulles olnud nägu harilik ja nüüd äraneetud paigas pikali olles tundnud nagu jookseks sipelgad nägu mööda. Mehed õpetasid kõik igaüks oma moodi, kuid viinameister raputas pead ja ütles:"Minule ei aita keegi muu kui ainult selle suu, kes selle paiga ära needis, kui ta veel elab." Äraneedja elas Vohnja mõisast umbes kahe päevateekonna eemal kusagil alevis. Nädala lõpul tuli jällegi viinameister, silmnägu oli jällegi ilus, ei olnud enam märgata paistetust ega kedagi. Ta oli selle pika maa ära käinud ja temalt andeks palunud ja pakkunud ka raha temale, kuid vahva naiskangelane oli ütelnud: "Ei mul ei ole raha vaja, aga inimesed peavad uskuma, et see, mis mulle tehti ülekohut ei tohi mitte vaka alla varju jääda, vaid äraneetud paik peab olema kõigile hoiatavaks paigaks, et vaba maarahva laps ei lase ennast igast paruni- ega krahvivõsust ega nende sabarakkudest maha rõhuda. Ka maarahvas tahab elada, mitte härrased üksi. Selle loo rääkis minule minu isa Jakob Valdur, sünd. 1850, surnud 1933. a, olles 22 aastat Vohnja parunil teoorjaks. Rääkimine oli sel ajal, kui jäutati mõisad 1919-1922. a. Hiljem planeeriti neetud paik, kui paha kuulsusega koht telliskivitehase maa-alasse, kus ta on kuni tänaseni.

RKM II 11, 402/3 (10) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Karinu as., Hõiskamäe t. - Johannes Einberg, 12 a., Karinu mittetäieliku keskkooli õpilane < Mihkel Tammjärv, 76 a. (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Eksitajad Vanarahvas räägib, et Karinu asunduses Reva metsas elavat eksitajad. Kui inimene läheb üksinda Reva metsa, siis tuleb eksitaja. Kord on ta inimene, kord koer, kord valge hobune. Alati käib ta seni inimese ümber kuni inimene eksib.

RKM II 11, 460/1 (1) < Võnnu khk., Kiidjärve v., Alaotsa II k. - Arnold Voitk < Anna Vassus, 73 a. (1948) Pärit Kutti, Loorits, tampere kogumik, lk 103. Sisestanud Merili Metsvahi, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussikene, hullukene, ära pista pimedalta, ära torka teadmata, ära vaota vaatamata, keri aga ennast kerasse, mata aga ennast mätta'asse! Minu käed on tõrvaokstest, jalad tõrvakandudesta, oimud tõrvaokastesta, ise ole tõrvatoobrikene, tubli tõrvatünnikene.

RKM II 11, 461 (2) < Võnnu khk., Kiidjärve v., Alaotsa II k. - Arnold Voitk < Anna Vassus, 73 a. (1947) Kutti, Loorits, Tampere valimik, lk 103. Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hundisõnad Metsasikku, metsasokku, Metsa kuldane kuningas, Metsa halli harvalõuga, Metsapeni, pikkalõuga, ära salva salajalti, ära näppa nägemata, ära puutu minu pulli, ära katsu minu karja! Mine sohu sobistama, mine laande luusimaie, kivi külge kiskumaie.

RKM II 11, 477/8 (5) < Rõngu khk, Puna mõis - Liis Pedajas < Miina Teska (1871-1948) (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rabadusele tetti rabadusvett pudeliga. Viidi pudeliga vett, sis tuu arst lugenu sõnu pääle, anti loomale sisse. Inimestele kah tettu vii, viina ja rasva pääle. Ja olliva ka mõne arsti serätse kah, kes mõistnuva rohte kiitä. Palanigu Els mõistnu rohte kiitä, sinna käenu kaugelt inimesi. Tuu olli iki raamatust opitu vai sis ütstõste käest kah... Opati, kes maha taht jättä oma tarkust.

RKM II 11, 487 (60) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Miina Teska, s. 1871 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui muist inimesi olli sannan ja tulli võõras sisse vai omainimene kah, sis ütel: "Jummal seltsi." Sis vastati: "Jummal häämiis."

RKM II 11, 487 (61) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Miina Teska, s. 1871 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui siipi keedeti, sis kiitjä küsis: "Kas savikuurmit (mõni ütel - kivikuurmit näijet)." Tuleja ütel: "Näin, tulliva jah."

RKM II 11, 487 (62) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Miina Teska, s. 1871 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Leeväkastjale üteldi: "Jakku leibä," nii nigu nüidegina. Sis ütel vasta: "Jakku tarvis." Söömise man kah, kui lavvan isteva, tulli keäki võõras...

RKM II 11, 495 (74) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku k., Täku t. - Liis Pedajas < Miili Viinalass, s. 1876 (1948) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanarahvas palusiva iki, et jummal viia äkilitse surma ja pikälitse tõbe iist.

RKM II 11, 502 (89) < Rõngu khk., Rõngu v., Mäe-Nüsiku t. - Liis Pedajas < Jaan Teska, s. 1863 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Minu esä (Hans Teska) mulle veresõnu es anna. Ütel, et sulle tulep tsiatapmise aigu miilde, sis jääp veri kinni tsial.

RKM II 11, 509/10 (6) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Anna Lina, s. 1884 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Emäjõe kajuja olliva, nuu olliva toonuva piibli - tõene puul saksa keeli ja tõene esti keeli, lugemine sääl lehe pääl. Sis ollu ussisõna kah üte paberi pääle kirjutedu. Kadunud vanaesäl olli nuu sõna ja sis olli minu emäle annu, emä kirjutanu, tä olli ette ütelnu. Vend olli Puhjal kooliopetaja, tolle kätte saeva, ärä palliva Puhjale, jõekajujide piibel ja nuu ussisõna. Vanaesä aigu na olluva Kaldil korterin, Aruanni vanajõe suud kajunuva.

RKM II 11, 517/8 (19) < Puhja khk., Pori k. - Liis Pedajas < Ida Loost, s. 1892 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ollu siin ennemb külän üits vanemb nasterahvas Luisk Kadri. Suula pand vii sisse ja luges vii pääle. Toda temä es avalda kellegile, mes tä sinna luges. Sis antu toda loomale.

RKM II 11, 522 (28) < Puhja khk., Vihavu k. - Liis Pedajas < Ann Vihand, s. 1871 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lasti liugu kelguga, esi laulsime nigu siin Vihavun: Kosujale kolkalutse, Sakermusele ilusa lina Puhja külän jälle, kui olli Konil, laulsime: Kellänile kol'kalutse, Konile ilusa lina, liugu, laugu. Tõese olliva vastan, laulseva tõstele.

RKM II 11, 522/3 (29) < Puhja khk., Vihavu k. - Liis Pedajas < Ann Vihand, s. 1871 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lihaheiten latse joosiva ümbre tare peripäivä kolm kõrda, puupulk suun, lugesiva: Mina levvä linnupesä, mina levvä linnupesä jne. Muidu ei levva pesä.

RKM II 11, 535 (4) < Puhja khk, Vihabu k - L. Pedajas < Vidrik Naarits, u 90 a (1947)
Võit tõese inimese ära kah suretada. Võta üitskõik mes võtat, kas rõivatük'k'; serätse kotusse päält võta, kos mõjup; südäme kotus om pääasi. Vii põhjapoole külge, kos aid om tettu, aijatugi, vitsaga päält kinnitedu; võta too tugi üles, tsuska too rõivatük'k' toe ala, ütle nii: Mädänegu siiä paika, ütle nimi kah, kelle rõivatük'k' om. Sis jääp temä põdema ja surep. Tagat terves laske tagasi tulla, võta tugi üles, võta rõevas ärä, ütle: Saa terves tagasi oma elu manu.

RKM II 11, 534 (2) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Tuule ärä püürmine tulekahjust - pöhäsõna kõik. Ää käega peät näitämä, kos sa tahat, sinnapoole käänä. Kospuul tuul om, ütlet: Jummal Esä, Pojakene, käänä ärä neist sii kuritegu (see om kuritegu, mes tuli tiip), käänä sinnä, kos kahju ei saa. Kui käsi om seräne, selle käe järgi käänäp. Peäp olema kõva usk, jumalik usk, kohe pööräp. Egä pal'la sõna ütsindä ei ole, kõva usk.

RKM II 11, 534/5 (3) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussisõna Piira kolm kõrda ringi, pane saevas sinna. Ütlet: Ärä enne väl'lä tule, kui ma tanu pähä pane sulle. Sinna otsa manu, kost alustat, panet kepi. Us's om vangin. Ol'li üitskõrd aasta aiga vangin, aend aigu panni. Põõsa sehen ol'li. Mia piirassi ümbre. Tõese haena aigu leesime. Perän tapsiva ärä. Tuu tanu, tuu om tuu pähälöömine. Tuu om kurjast, mes ussi vällä kutsup.

RKM II 11, 535 (4) < Puhja khk, Vihabu k - L. Pedajas < Vidrik Naarits, u 90 a (1947) Sisestas USN, , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Võit tõese inimese ärä kah suretada. Võta üitskõik mes võtat, kas rõivatükk, serätse kotusse päält võta, kos mõjup; südäme kotus om pääasi. Vii põhjapoole külge, kos aid om tettu, aiatugi vitsaga päält kinnitedu, võta tuu tugi üles, tsuska tuu rõivatükk toe ala, ütle nii: Mädägu siiä paika, ütle nimi kah, kelle rõivatük'k' om. Sis jääp temä põdema ja surep. Tahat terves laske tagasi tulla, võta tugi üles, võta rõevas ärä, ütle: "Saa terves tagasi oma elu manu."

RKM II 11, 535/6 (5) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Varga kinni võtmine. Varas ei saa oma kraamiga minnä, jõgi ja kõik om täl ümbre. Piira nüid. Enne om sedäviisi, niisugune piirämise riist, kellega sa ümbre piirad haenakuhjale ehk oma elämise ruumidele, kos varguse asi om. Sii om tettu niimuudu: nahkiirest võetas, tõmmatas temä silmist niit läbi. Egä tõmbamisest pandas sõlm ette, ütsä sõlme, ja pandas korat pääle, vandesõna. Sellega piira - ütest kõrrast om küll, sii peäp siiä jäämä, et varas tedä ärä võtta ei saa. Tuu om joba kurjast, kurjavaenu tüü. Haenamärss - võtnu kõrtsi läve iist ärä endä hobese pääle, lännu suures, ei ole muud, pilla ärä maha. Hobene ei ole jõudnu vedädä kah. Tuu olli tettu.

RKM II 11, 536/7 (6) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Raha tagasivõtmise sõna. Viina läbi sai nuu sõna kätte. Tuu opati mulle ärä, et toda ärä ütle kellegile. Sii om joba jumala ära salgamine. Ma ole jumalakartlik mees. Sa nakat pruukma, ku ma ütle. Toda pattu ma ei või endä pääle võtta. Ei tohi tõist sedäviisi sisse vedädä. Enne olli pantu hobeseraud läve kõrvale - tagasipoole, nuk'k olli sissepoole, puuten olli, vene puuten, et raha ei saa vällä minnä. Ja kõrtsileti pääl olli puultõiskopkaline vana suur vaskraha kinni löödü, säält es saa kah raha üle minnä, vällä minnä. Mes letti pannit, olli raha nõia käest, läits tagasi, sis es lää.

RKM II 11, 537/8 (7) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui hobene om ärä varastedu, võta lavvaväits, mes ütesä tsiga om ärä tapnu, võta tuu jälg, mes maha om jäänu, võta siit nuka päält ja tõese nuka päält, nuketi risti, sis om kamumitsan, ei saa koegi minnä. Väedsega võta, käänä kummali, ots kodu poole, võtat niipallu kuipallu sa võtat, ütle sii sõna kah - tule kodu tagasi, aga Jumala nimel. Südä peäp puhas olema, õigede ütlet ja sul om halb miil, tulep iki tagasi. Tuu ei ole patt. Tuusama, kes tegi, võtap jälle säält hobese mant, kos hobene kinni om, väedsega võtap, panep peri - mine nüid, ma ole su lahti lasnu.

RKM II 11, 538/9 (8) < Puhja khk. - Liis Pedajas < Vidrik Naarits, üle 90 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ristipäeväl lääp riibup tiide päält puru ehk karja jälgi ja söödäp lehmäle sisse ja lehmäle mõjub tuu, tuu om tõste kraam. Tõstel kahanep, kost täl karjatii päält om riibutu. Hommugu enne, kui kari lääb. Kost tä riibnu om, noede piim om halb. Anomit suitsutava ja temä endä käest võtava, jälest võtava, puru vai mes maha jääp, suitsutava. Paneva tule pääle ja annaba eläjile sisse joogiga. Tolle nimi üteldäs, kes tä enne nõid: häätegu kurjateo vasta, häätegu kurjateo vasta, häätegu minule tagasi ja temäle jäägu kuritegu. Sis lääp tälle endäle, nigu tä olli. Emä arst pallu ja om prõlla kah tolle ameti pääl, ärä surnu.

RKM II 12, 13 (1) < Tartu l. - Salme Lõhmus < Kata Steinberg, 64 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui näkku öelda kahjatsejale, siis kaduvat kahetsus ära. Niisama lugu luupainaja puhul. Naabril lats kussi öösi alati alla. Naabrinaine üitskõrd tulli meile ja ütles: "Küll sul om hää lats, ei kuse alla." Tõne ommuk olligi lats alla kusnu. Ku naabrinaine tõne hommuk meile tulli oma latsega, ma ütlei nagu nallä peräst: "Oh sa kuriluum, mu latse ära kahetanu." Ja tõinekõrd laits enam es kuse alla.

RKM II 12, 14/5 (4) < Tartu l. - Salme Lõhmus < Kata Steinberg, 64 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kurja silma vastu on abinõu. Hullem, raskem, kui see on vanatüdruku kuri silm. Ahja metskonnas olnud metsavaht. Keegi mees tulnud metsavahi poole. Metsniku naisel olnud põrsad rehe all, need joosnud sääl. Külaline öelnud: "Võeh, kui ilusad põrsad metsavahi perenaisel om." Mees läinud ära. Perenaine läinud rehe alla põrsastele süüa viima. Põrsad jooksnud vastu seina üles, pasandanud, ei söönud. Perenaine küsinud: "Kes käis? Kus seisis?" Viinud söögi ära. Võtnud korjanud põrsad korvi, kraapinud prahti sealt, kus külaline seisnud ja suitsetanud selle suitsuga põrsaid. Lasknud siis põrsad emise juure. Pannud prahi tuhka söögi sisse ja andnud siis põrsastele süüa. Ja põrsad hakanudki sööma. Metsavaht Vatsar ise jutustanud seda jutustajale.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]