Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
RKM II 8, 18 (5) < Viru-Nigula khk., Iila k. - August Krikmann < Nigulas Matti, 1887 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aga Pritsuga Mardil käis küll lendava läbi. Raius reitua ees hagu katki, ühäs kirvega kukkus maha ja hakkas oksendama vällä ja vällä. See oli veel onnest, et p..se lahti läkks, siis sai nagu henge lahti, muidu oleks mees mättä lähänd.
Nigulas Matti Iila külas 1887.
RKM II 8, 18/9 (6) < Viru-Nigula khk., Malla v., Iila k. - August Krikmann < Mai Pussepp, 1887 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Pajustigo eidel old suurest varbast lendav läbi lähänd. Eit kondind ja kondind - ühä korraga paremba jala varvas löönd kovast. Vahtind, varvas punane kui jovikamari. Eit en pääst enamb edesi; hakkand heeruma käsivahel, siis andand järälä.
Mai Puusepp Malla-Iilas 1887.
RKM II 8, 19 (7) < Viru-Nigula khk., Malla v., Iila k. - August Krikmann < Nigulas Matti, 1887 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Puha nee aigused on tuld senest, et on old napid ajad ja monikaised suured puudused. Ihnimised käisivade ükstoisega läbi ja just andasivade toinetoisele haigusehoogu. Ikke on tobede ees käind päävalud ja seest old lahti, ikke onvade kadund söömitahtemine ja /olnud/ muud murelised, justkui unipuude ja rahulolemine. Ihnimised loksusivade maa ja taiva vahel: teeks tööda, eiga jäksa, magaks ööse, eiga saa saama.
Tuli kihikülvaja vai mustsurm - parsikurat - küla, siis jäi puha senest soiku. Justkui nähtu ette, et midagi on maa poolt tulemasa.
RKM II 8, 19/20 (8) < Viru-Nigula khk., Malla v., Iila k. - August Krikmann < Malle Mai, 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Käbitu Kaie vanaema on ise nähänd kihikülvaja kaivu kallal. Mihel old kodiku selles (seljas), oma nägu keldane pääs kui sussipohja nahka ja oige pikkad sormed justkui tondil. Vahtind kaivu ja ööld endamiste:
"Kohule kibe, vatsale valus, surma suutäis senele," ja paiski keldast pulpunud (pulbrit) kaivu. Kambris akkand aga pererahval keskpaik ninda kovast valutama, et lähänd vedelalle ja oldki vedelal.
RKM II 8, 20 < Viru-Nigula khk., Malla v., Iila k. - August Krikmann < Kötsi eit, 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nii teab rahvas taudide tundemärkidest jutustada. Keige paremb oli sene kerra kovast vihtlemas käia ja soolast süüje. Madikse Villemi vanaisa söönd parajast silku, kui must surm uksest sisse astund.
"Jätku!" ööld must surm.
"Tarvis," vastand Villemi taat ja viskand silgu parsikuradile vasta nägu. See katsund, et saand vaid uksest vällä.
Villemi taat eland päälä sene aja veel paarikümmend aastu.
RKM II 8, 21 < Viru-Nigula khk., Malla v. - August Krikmann < A. Birkenbaum, 1880 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ka räägiti mingisugusest vana aja kohtust, mis jälginud katkumärgiga inimesi. Need inimesed olnudki tovetegijad ja kihikülvajad. Kui leitud katkumärk inimese kaula pääl (sündimise märk), voetu inimene kohtu poolt kinni, piinatud ja poodud üles ning maetud sohu. Nende haudadele ei ole kasvanud rohi ega puutaim.
Veel praegugi räägitakse soolaukadest siin ja seal, et need on katkurahva hauad.
RKM II 8, 29 (1) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Mai Puusepp, jutustanud 1883 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Küünisvihale: Näbista tuld,
vihane old,
parane, pahukene,
sirgene siitaviisi. Kaksi!
RKM II 8, 29 (2) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Maibaum, jutustanud 1880 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sukavihale: Sääris ta kõrni,
laballa lahista,
leidavama pauela. Kaksi!
RKM II 8, 29 (3) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Mai Puusepp, jutustanud 1883 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Õllevihale: Humala ohtu, kurlemassa kohtum.
Aituma andagi abi ja rohtu. Kaksi!
RKM II 8, 30 (1) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Aseri k. - August Krikmann < Eevi Õunas (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nohu puhul, tõmmati pihu pealt söögisoolast sulanud vett ninna, kus juures lausuti:
Lebiru tuuli,
airista ise kovast kinni!
Jooksis veri ninast, pandi jalad külmaveevanni.
RKM II 8, 30 (2) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Aseri k. - August Krikmann < Eevi Õunas (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jooksid kõrvad, tilgutadi kaselehtedest keedetud vett kõrva ja viidi haige kõrvadega inimene ägeda (kuuma) saunaleili, kusjuures lausuti:
Maaks maagiga,
korv korvaga,
leil leiliga - teeb tervest!
RKM II 8, 32 < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Meibaum, 1883 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kinni sai kõhu panna puusüsi söömisega, mille juures ütles vanarahvas:
Kiili kinni, persekene,
vääna väädiga, sitaaukku!
Kõik muud teised kõhurikked arvati alati vaenu pärast olema, mida mida lihtsalt nõnda oletati. Kiskus tagumikust prundi vällä!
RKM II 8, 34 (7) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lendavahaiguse vastu püssirohtu ja lendavat kulda võeti sisse.
RKM II 8, 36 (20) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rabanduse ajal võeti püssirohtu, lõngaõli vett, sibulat ja rõõska piima sisse.
RKM II 8, 53 (2) < Rakvere khk. - August Krikmann (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Maast hakanud haigust arstiti sealtsamast kohast, kus keegi maas istus, võeti prügi, põletati, ja selle veega pesti haiget kohta ja vesi visati ristteel vasta põhjakaart. Ära tulles ei tohtinud veeviskaja tagasi vaadata.
RKM II 8, 54 (5) < Rakvere - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Elitingale sai koprulehed ja linnumagus (mesi) peale määritud ehk punane siidiriie peale pandud ehk mustad pesemata lambavillad ehk toore sibula sahvti.
RKM II 8, 55 (7) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Malla-Iila külaarst, jutust. 1887 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Titetoomine en ole kuidagi kerge töö. Siis piab ontlikust elama ja olema. Nurkameneja naisel en tohi midagi muud meeles olla, kui seda, et tämä on nüüd surma suutäis. Tämä piab ristselitä sängis olema, tihtipäälä oma jalgu liigutama. Kui väitamised hakkavad, siis triikigu tasa oma kohtu ja kubemi ja öölgu: "Valu, vaigista, paha,parada!"
Kutsugu külast abi, kui oma pere sedä en olä. Kui menestab, hoia kadagasuitsu tämä nena ees vai vala vähähaaval külma vetta haige päälaukku (otsaesisele). Keige paremb on sünnitaja saunas vihella. Löil teeb tämä kondid ja naha pehmest. Siis painuvad ümarluud ja nahk venub. Kui tämä (haige) menestab, siis pane tämä südameauku külma vetta kolm kerda ja ütli ise:
Laa pööridus pageb,
hengamine tuleb,
tervist too, veetilgake.
RKM II 8, 57 (12) < Rakvere khk. - August Krikmann (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Metsavahi Liisu jäi keldasetõbe. Nägu oli ees kui pargidu nahk. Muud en old toist karva kui silmamunad ja suu. Küll tämä vainekene oli vahus. Mättä Mai oli korjand suvel kanavarbu ja keldasi karikakru. Keitas neist vedelikku ja andas Liisule juua. Küll oli tegu enne kui seda suhu vottas. Viimast ommetegi. Kui paari korra oli vottand ja hakkas nägu valgendama ja sörmed niisamate.
Ninda vottas seda ninda kaua kui viimast ise värvi muutas. Liisu elab präigu veel ja ütli maiele aituma, et tervest tegi.
RKM II 8, 58 (13) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Meibaum, jutustas 1883 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rouged on kangest pahad. Vanemade vanemad rääkisivate, et ennemuine käind rouged pikki maad ühta pohka ümbar. Inimised old peris plaatas toistega. Ei asu kuski. Senevasta ei aitand ohud eiga rohud üksi, vaid sanad, mida ninda käisivate:
Tähniline, tubaje,
urbaline, oueste,
menga meilta menema,
külasta kaugemalle kaduma,
jätaga küll jäljad järälä,
aivago hengesi seesta vottaga!
RKM II 8, 59 (16) < Rakvere khk., Iila k. - August Krikmann < Rävi eit 1883 (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kee alla kuseb, senel on mitu ja mitu tobe külles. On toine kas noorespolves enese älä verestanud vai muidu oma värgid segamini ajanud vaoi on luhakas vai moni muu lugu.
Keige sitem on siis, kui pruut kusiku on vai naine aseme märjast tieb. Sene vasta avidab raudrohuteevee joomine, kasekooridega kubemi haudumine ja mustasestra lehtedega vihtlemine. Kui see en avida, siis kastagu iga päi oma niud (suguosad) külmavee nartsujega märjast.
Rävi eit Iilas 1883.
RKM II 8, 59 (17) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Rävi eit Iilas, jut. 1883 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ussineulumine on paha. Senevasta avitab hammustu koha mullaga heerumine ja lehmakusega pesemine. Sanade ütlemine avidab oige pali.
RKM II 8, 82/3 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Soetõbi arvati pandud olevat. "Tagasi saadi touka," kui haigele kaali(kaalika)kaabet noa otsa täis püssirohuga sisse anti.
RKM II 8, 83 (9) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Umbes valule avidab tuline sibul pääle panna vai muidu kuumas haudu.
RKM II 8, 84 (10) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vähki (kreepsi) vasta on vaja tihti päälä saunas käia ja sääl hüvast kuumas haudu. Paras abi on teetitte lehega vajutada haiget kohta.
RKM II 8, 84 (11) < Rakvere khk., Rakvere l. - August Krikmann (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katku vastu en olä üläpää miski rohtu kasvand. See on sensuguine tobi, mida en oska tohterda keski ihnimine siin maailmas. Kui tämä vaid tuleb, siis teeb oma töö.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]