[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 3, 525 (1) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Talli Järve rahaauk Talli Järve talus olla suure tamme all rahaauk. Kas see kand praegu alles on või ei, seda ei tea jutustaja. Sinna maetud vanast raha, juba mitu põlve tagasi, tamme juure alla maha. Pärast veetud kahe musta härjaga suur koorm väikesi kive sinna pääle. Kivid olla praegu alles rahaaugul. Raha pole säält rahaaugust keegi kätte saanud. Jutustaja ei tea ka, milliste tingimustega on maetud raha sinna ja kuidas seda võiks kätte saada.

ERA II 3, 525/6 (2) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas Merili Metsvahi 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Talli Tõrsepa rahapakk. Talli Tõrsepa Tiidul olnud tammepakk, milles raha peidus olnud. Kelle raha sääl pakus olnud ja mis ajast see pakk rahaga Tõrsepal olnud, seda jutustaja ei tea. Raha pole aga Tõrsepa Tiidu oma jagu olnud. Alati kui ta säält raha omale tarvitada võtnud, annud ta kindla tõotuse, millal ta raha tagasi peab panema sinna. Kui ta raha pole selleks ajaks pakusse tagasi pannud, jäänud ta raskesti haigeks. Tulekahju korral toonud ta paku esimesena tulest välja.

ERA II 3, 526/7 (2) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahakatel Võhkelaane ligidal Kilingis. Võhkelaane talust Kilingi-Nõmme poole minna jookseb metsast läbi Katlaoja. See oja on oma nime saanud sellest, et tema kaldale olla maetud vanast katlatäis raha. Rahakatel on asunud umbes otsejoonel Kilingi-Nõmmest Võhkelaanele, 1 km viimasest. Katlaoja on nime sellest saanud, et rahakatel on maetud sinna kaldale.

ERA II 3, 527/8 (3) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Juuli Ruukel, s. 1871 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Lodjas, Kilingi v. Lodja kõrtsimehe poeg tulnud ühel pühapäeva hommikul vara küla päält koju. Läinud üles aidalakka magama. Ta pole saanud veel magama jäädagi, kui näinud, et hall vanamees tulnud redelit mööda ülesse ja käskinud temal labida kaasa võtta ja Lodja oja äärest kase alt välja kaevata raha. Kolm korda tulla tal labidaga mulda visata, siis olla raha käes. Noormees pole läinud sellest hoolimata, et vanamees pärast veel kolm korda samal hommikul käskinud teda rahaauku välja kaevata.

ERA II 3, 532/4 (6) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Petermann, s. 1908 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mõimessaare rahaauk Kilingis. Kahele Kilingi valla mehele on juhatatud ühel ööl rahaauk Kilingi Mõimessaare talu maasse. Kästud säält künkalt kruusaaugust välja kaevata rahakatelt. Kästud minna öösel. Mehed pole esimise korra käskimise pääle läinud. Teisel ööl aga tulnud jälle sama mees neid käskima rahaauku kaevama minna. Raha olla vaevas, seismise aeg olla rahal täis. Mehed pole ka nüüd julgenud minna. Kolmandal ööl kästud mehi niisamuti. Nüüd läinud mehed labidatega rahaaugule raha välja kaevama. Kaevanud seni kuni rahakatel vastu tulnud. Tulnud neil aga mitu ööd kaevata. Esimesel ööl tulnud vanapagan oma musta tõllaga sinna. Mehed kartnud ja jooksnud ära. Teisel ööl läinud mehed jälle kaevma. Tulnud juba rahakatel maa seest välja. Jälle sõitnud vanapagan oma musta tõllaga ja mustade hobustega sinna. Nüüd jooksnud teine mees ära metsa, teine jäänud kohale. Sellest aga sõitnud vanapagan oma tõllaga üle, kes paigale jäänud. Mees olnud pärast kogu eluaja vigane. Rahakatel vajunud aga mürinal maa alla tagasi. Jutustaja ei tea, mispärst. Kas need mehed midagi öelnud või teinud, mis katla vihale ärritanud - arvab umbes nii.

ERA II 3, 534/5 (7) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Petermann, s. 1908 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Kilingi Võhkelaanel. Kilingi vallas Võhkelaane talus elanud keegi Anna-nimeline naine. Sellele juhatatud unes raha, marjapõõsa alla aias. Raha pidada ta säält ära tooma, ei tohtivat aga ise tarvitama hakata, vaid pidada teda ennem tükk aega oma käes hoidma, siis alles tarvitama hakkama. Anna võtnud aga raha marjapõõsa alt aiast kohe välja ja hakanud seda ka kohe tarvitama. Jäänud haigeks selletõttu ja surnud varsti pääle selle.

ERA II 3, 535/7 (1) < Tori khk. - Eduard Johannes Kase < Jaan (Loll Jaan) (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tori Riisaküla rahaauk. Tori Riisakülas läinud ühes talus ühel päeval vanemad kodust kirikusse, lapsed jäänud üksinda koju. Lapsed mänginud üksinda toaas, korraga kuulnud, et väljas sõitnud tõld ukse ette. Arvanud lapsed, et saksad talusse sõitsid ja jooksnud välja vaatama. Pole aga väljas midagi näha olnud. Ei tõlda ega muud iseäralikku. Jooksnud lapsed sisse tagasi. Sees hüpanud tuluke põrandat mööda. Väike talu poeg saanud aru, et see võib olla väga võimalikult mõni rahatuli ja hüüdnud mitu korda: "Kurat, situ kulda!" Nüüd kadunud rahatuluke ära ja olnud kuulda, kuidas midagi vajunud kõlinal maa alla. Pärast, kui vanemad inimesed koju tulnud, seletanud lapsed nendelegi, mis nad kodus läbi elanud. Toodud tark külast asja selgitama. See kuulanud järele, kuidas asi olnud. Siis seletanud, et sel rahal olla maas olemise aeg täis saanud ja ta oleks maa pääle jäänud, kui väike poiss mitte niiviisi ei oleks öelnud. Nüüd olla aga raha vajunud üheksa sülda sügavasse maa alla. Taluinimesed kaevanud aga raha üheksa sülla sügavusest põranda alt välja. Raha jaganud eneste vahel ära. Kõik, kes sest rahast osa saanud, läinud lolliks.

ERA II 3, 537/8 (2) < Saarde khk., Kilingi v. - Eduard Johannes Kase < Liisa Kosenkranius, s. 1863 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Kilingis Mõiste silla juures. Kilingi-Nõmmest eemal, paar km Pärnu poole, keerab maanteelt väike külatee Münniku külasse. Sellel teel asub nn. Mõiste sild väikesel ojakesel. Silla juures on suur kivi. Selle kivi pääl teinud vanapagan alati rahatuld. Jutustaja ema näinud korra kivil salapärast tuld. Teisel korral jälle tulnud hulk inimesi Münniku küla poole. Näinud kõik, et Pärnu poolt sõitnud suur must tõld Kil-Nõmme poole ja keeranud alla Münniku teed. Kivi kohal, kus ikka rahatuli põlenud, kadunud tõld ära. Pärast, kui inimesed kivi kohale jõudnud, näinud nad, et kivil suur must mees kivil asuvat tuld seganud. Vanast olla sinna kivi alla palju raha maetud.

ERA II 3, 568/70 (16) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Tõstamaal Otil. Tõstamaa Oti talus kutsutud üht osa põlde Pihelgapõlma põldeks. Sääl põldudel olnud väga suur kivi, mille all kuulujuttude järele pidanud leiduma suur rahakatel. Korra näidatud mitmele Tõstamaa mehele unes rahakatalt kivi all Oti talu põllul ja kästud seda säält ära tuua. Seda ei saadavat aga säält muidu kätte, kui tulla terve küla kari ühekorraga põllule ajada. Tõstamaa mehed ajanudki kogu ümbruse karja sinna Pihelgapõlma põllule. Mehed ise hakanud suure kivi külje alt põllult kaevama. Kaevanud natike maad allapoole - tulnud vastu suur rahakatel. Hiiglasang olnud katlal küljes. Säält pistnud mehed suure teiba läbi ja hakanud katalt üles kaaluma. Kui katal maapinna kohale kerkinud, siis tulnud korraga metsast kole palju hunta põllule aetud karja sekka. Mehed jätnud katla nii, kuidas see olnud, puu sangast läbi, augu kohale rippuma, ise läinud hunte karja juurest peletama. Hundid ajanud nad karja juurest minema ja tulnud siis ise rahakatla juure tagasi. Pole aga katalt enam kusagil. Ainult katkine teivas veel augu äärel. Teivas oli keskelt murdunud ja katal maa alla vajunud.

ERA II 3, 570/2 (17) < Tõstamaa khk. - Eduard Johannes Kase < Juuli Antson, s. 1843 (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sindi rahaauk. Ühele Sindi mehele juhatati kord unes rahaauk kätte. Kästud teda minna ja välja kaevata raha Sibulasoost Sindi Lodja kõrtsi ligidalt rahakast. Kui ta kaevama hakata, tulla talle esmalt maa seest vastu vana härjanahast saapatald, siis vöö ja viimaks vaskne härjaike. Kohe nende asjade all asuda rahakast. Mees läinudki sinna kaevma. Kaevanud ära tüki aega ja tüki maad maasse. Tulnud välja juba vana saapatald ja vöö. Siis tüdinenud mees kaevamisest ja hakanud kartma. Tulnud koju, jätnud rahaaugu sinnapaika. Kodus olnud tema juures ööd magamas keegi Järvakandi mees. Mees rääkinud sellele loo ära, et temale sedaviisi rahaauk juhatatud ja tema kaevama läinud. Pole kedagi rahaauku olnud. Saapatald ja vöö olnud küll maa sees, kuid raha pole olnud. Kohe kui Järvakandi mees seda juttu kuulnud, läinud ta sinna, kust mees kaevamast tulnud. Võtnud labida kaasa. Kaevanud auku veel sügavamaks. Tulnud vastu härjaike, viimaks rahakatel. Niiviisi saanud Järvakandi mees Sindis päris juhuslikult rikkaks meheks. Kuskohal see rahaauk just asunud, seda jutustaja enam täpsalt ei tea.

ERA II 3, 578 (6) < Saarde khk., Kilingi v. < Saarde khk., Kilingi v., Kikepera k. - Eduard Johannes Kase < Tõnis Vabrit, s. 1861 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tori Kurjamäe augud Korra läinud kaks üliõpilast Toris sinna Kurjamäe aukudesse (Tori põrgu). Võtnud kaasa niidi, leivakoti ja saarlase tuura ja labidaga. Niidi sidunud ukse avause juure seina külge, et seda mööda jälle tagasi tulla. Saarlane teinud neile jälle labida ja tuuraga tee lahti, kui läbipääsemata koht olnud ees. Niimoodi läinud mitu päeva Kurjamäe aukude koopaid ja käike mööda edasi. Viimaks tulnud neile vastu kirik, sääl olla inimesed sees olnud. Õpetaja lugenud kantslis, rahvas laulnud. Ka teemantlõvi ja kuldhobust näinud üliõpilased. Kiriku juurest keeranud üliõpilased tagasi.

ERA II 3, 593/4 (2) < Saarde khk. - Eduard Johannes Kase (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nurme Jaani rahaauk. Korra tulnud Nurme Jaani juure unes keegi mees, kes öelnud Jaanile, et tema toa all keldris olla rahaauk. Võtku aga Jaan kohe labidas, mingu siis niisama alusriietes, nagu ta praegu on, keldrisse ja kaevaku raha keldri põranda alt välja. Kellegile aga, kes õues talle vastu tuleb, ei tohi ta midagi öelda. Tõusnud siis ka Nurme Jaan maast üles, võtnud labida ja tahtnud aluspükste väel raha välja kaevata keldrist. Läheb õue. Näeb: siga põrsastega on vaevaks võtnud mööda õuet ümber hulkuda. Nurme Jaanile tuleb see ka vähe veider ette, et siga nüüd mööda õuet ümber hulgub ja ütleb seale, et: "Mis sa, siga, nüüd kõnnid siin õues ümber," päris kurjaga kohe. Kui Jaan aga keldris kaevama hakkab, ei leia ta pennigi, sest ta oli seaga õues rääkinud.

ERA II 3, 595/6 (1) < Saarde khk., Talli v., Lindi k. - Eduard Johannes Kase < Enn Sepp, s. 1848 (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Anijas kimbutab meest metsas. Korra läinud mees metsa. Eksinud metsa ära. Anijas tulnud talle juure ja vedanud teda metsa mööda ümber. Mees olnud hädas, pole teadnud, mida teha, et pääseda anija käest. Keeranud riided pahempidi, kuid viiske pole ta saanud kuidagi pahempidi keerata. Viimaks keeranud viisud jalas tagurpidi, nüüd alles pääsenud ta metsast välja. Pühajürikutsikad aga hakanud taga ajama anijat. Kui mees koju jõudnud, siis näinud ta, et anijas istunud tema tare otsal, pühajürikutsikad haukunud all. Mees läinud tare pääle, võtnud reeaisa, lükanud anija maha pühajürikutsikate kätte. Need kiskunud anija nii lõhki, et vaid sinine suits järele jäänud.

ERA II 3, 614/5 (3) < Saarde khk., Voltveti v., Kärsu k. - Eduard Johannes Kase < Kadri Olde, s. 1880, oma vanematelt (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Voltveti Rõngu rahaauk. Voltveti Rõngu talu maas asunud rahaauk. Praeguse Rõngu peremehe vanaisa, keda rahvas Raanupiks kutsunud, toonud raha aga säält august ära. Rahaauku valvanud nimelt uss. Kord aastas käinud uss rahaaugult ära. Sel ajal toonud vana Raanup raha rahaaugust ära. Oma järele lasknud ajada lambakarja, et uss talle jälgi mööda ei teaks järele tulla. Lambad sõtkusid muidugi Raanupi jäljed üle.

ERA II 3, 616 (3) < Saarde khk., Talli v. - Eduard Johannes Kase < naisinformant (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk Talli Krossil. Talli vallas Krossi talus põlenud vanast alati rahaauk. Rahatuli olnud sääl alati õhtutel näha.

ERA II 3, 617 (1) < Saarde khk., Voltveti v. - Eduard Johannes Kase < Jaak Koop, s. 1888 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanatüdruk söötis koera. Vanatüdruk annud Voltvetis kord penile süüa. Ise öelnud: "Laku, laku, krantsike, hunt sööb sinu, poiss sööb minu!"

ERA II 3, 698 (9) < Saarde khk. - Ivan Vakerman, klade, kirj. 1889 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui mets nosiseb, peab tuult tulema.

ERA II 3, 704 (4) < Saarde khk. - Ivan Vakerman, klade, kirj. 1889 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maaliste arstimiseks tee nõnda: Kui sa tunned, et sul nemad küljes on, siis võta üks nõu, kus vesi sees on, mine kolde või ahju juure, kus põlevad söed on, võta 9 tulist sütt ning lase nõu sisse; mine siis põhja poole toa nurgale ja pese ennast sääl selle veega. Pärast võta üks hõberaha ja kraabi nuaotsaga natuke hõbedat maale meeleheaks. Vee võid panna kus sa tahad. Aga see tuleb kõik vanakuu neljapäeva õhtul teha.

ERA II 4, 65 (40) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
lendva (rabandus, äkne).

ERA II 4, 67/9 (45) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nõiavõi. Hobusenaela needest tehti väike nuga. Kui pailu kollane või olnud, siis tõmmati selle väikese noaga või pealt läbi. Kui verepisarad külge jähid, siis oli see nõia või, kui ei jäänud verepisarad külge, siis oli see või õige või. Vanal hallil ajal olle siis need nõiatargad kevade enne karja väljalaskmist enne iga päeva pere värava taha, kedast ta kaetses löönud vihaga vastu väravaposti kolm korda: "Siit piima ja siit võid."

ERA II 4, 77/9 (62) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hundi jutt. Muiste olnud Läänemaal Virtsu ja Uie-Virtsu vahel üks juustu-Olender. Saaniga sõites näinud ta Kasse lahe peal ühte koduhunti (eest madalam, takka kõrgem), kuna harilikud metsahundid olid eest kõrgemad ja takka madalamad. Ühel päeval lasknud Olender koduhunti jalast hõbekuuliga. Hunt läinud küla poole, Olender verejälgi mööda järele kunni talu perese. Vanaeit ahu pealt küsib: "Kus sa mo tervise panid?" Olender vastab: "Ma põle sind lasn, ma lassi hunti." Vanaeit vastu: "Kas sa ei tunne, et koduhunt on eest madalam, takka kõrgem, aga harilik hunt eest kõrgem ja takka madalam."

ERA II 4, 79/81 (63) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Läänemaal Koti kõrtsis 70 a. tagasi rääkis kõrtsi-Rõõt, et ta olla 7 a. hunt olnud. Ta olla lamba karjaste juurest kinni võtnud ja tal olnud viletsad hambad ja põle jõudnud lammast üle aa viia. Karjatsed peksn ta hambad kaigaste ja kividega suust äe ja ühe jõululauba öösi, taal olla nii suur nälg olnud, et ta olla ühe vana kassi äe söön, näärilauba öösi ta söön puutaldadega reest kivide otsa teel hakanud bilblesid ja taal olle valge rätik kaelas oln, kui ta olle hundiks pandud ja sest olle tal valge rants kaelas oln ka hundina.

ERA II 4, 93 (70) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rebasekibi. Kuradi naise põllepaelad läin katki ja kivi kukkun maha. Kurat tahtnud silda ehitada.

ERA II 4, 115/7 (80) < Hanila khk., Rõuste k. - Vassel Noot < Mihkel Mitt, 75 a. (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Puid peab noores kuus raima, siis kasuvad uied asemele, vanas kuus mets kaob ära.

ERA II 4, 133 (107) < Hanila khk., Kuke k. - Vassel Noot < Mari Müllermann, 80 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Katkujutt. Katk võttis na inimesed äe, et üksainuke inimene järele jään. Teine suurele maale, teine Saaremaale. Suuremaa inimene otsin Saaremaa inimese jälgi kaudu üles ja hakan üheskoos Kahvatu kõrtsis elama, nii jään inimeste sugu järele.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]