[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

RKM II 148, 234/5 (5) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Panni lakkumine. Üks mõisa proua oli vaga ihnuskoi, ei raatsinud teenrile õieti süüa anda. Kui tehti praadi ja praad panni päält ära võeti, siis proua ise lakkus panni kah ära. Aga nüüd ükskord tulid proual võerad ja tehti ka jällegi praadi ja nüüd, kui parajasti külalised lauas istusid ja praad lauale viidi, siis köögitüdruk tulnud proua juure ja küsinud siis, et kas proua lakub ise panni või lakun mina. Proual sai muidugi häbi ja ütles, et sina.

RKM II 148, 235 (6) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk. Kui veike laps alles ristimata oli, siis ei jäetud teda üksinda tuppa, kas oli siis keegi tuas või kui kõik pidid ära minema, siis pandi talle lauluraamat pea alla, et muidu vanakurat tuleb ja vahetab lapse oma lapsega ära.

RKM II 148, 236 (7) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Asja kaotamine. Ebausk Kui mina karjas käisin, siis ma pidin perenaise karja juures sukki, sokki ja kindaid kuduma. See oli jo püsti jalu käies. Siis juhtus, et sukavarras kukkus maha ja kadus ära. Otsi mis otsid, aga mis kadund, see kadund. Aga vanemad inimesed ütlesid, et vanakurat võttis ära. Nüüd oli tarvis vanakuradi pea kivi vahele panna, selleks sai maast võetud tutsakas rohtu ja kõvasti kokku keeratud ja kahe kivi vahe pandud, et küll ta siis kätte annab. Aga võta näpust, kui nad ei ole ära roostetanud, siis on nad praegust veel seal.

RKM II 148, 237 (8) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk Üle uksepaku ei tohtinud teineteist teretada, ei ka jumalaga jätta, et siis lahavat riidu.

RKM II 148, 237 (9) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mehe naine ei tohtinud paljo jalaga põrandale astuda, see oli ju suur patt. Tal pidi pea olema kaetud kas räti või tanuga. Siis oli veel kahte sorti tanusid, ühed oled tüllist koti moodi, aga teised veiksed tuti moodi. Juus keerati lagi päha üles ja sinna kinnitadi juuste nõeelega tanu kinni.

RKM II 148, 238 (10) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk. Kui hommikul hakkasid riidesse panema, siis pidid ikka parem käsi enne käisesse panema ja parem jalg enne kinni panema ja õhtul jällegi vastupidi, vasak enne. See tähendas, et Issameie palve ütles, et hommiku ära saada meid kiusatusse ja õhtul jälleki, et päästa meid kurjast.

RKM II 148, 238 (11) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk. Kui ma veike olin, siis minu vanaema ei tõstnud ühtegi toitu enne kuhugi nõu sisse, kui ei löönud käega ristikest alla, isegi seatoidule, et muidu vanakurat sööb ära ja sülitab asemele või veel midagi hullemat.

RKM II 148, 239 (12) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk. Kui hakati kuhugi minema, kas linna või ükskõik kuhu, ja kui siis juhtus, et kõige enne kass või naisterahvas vastu tuli, siis öeldi kohe, et ei tasu enam minnagi, et nüüd niikuinii hästi ei läha, et ei saa head õnne. Aga kui meesterahvas või jällegi siga tulid esimesed, siis kohe, jah, nüüd saab hea õnn.

RKM II 148, 239/40 (13) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ebausk. Kui saunast tuldi, siis pidi hästi palju vett jooma. See oli selleperast, et kui ära sured ja põrgusse lähat, siis seal pidi väga kuum olema ja siis tahad juua, aga seal ei anta ju vett ka. Nii palju pidi siis vett antama, kui palju sa maa peal peale sauna oled joonud.

RKM II 148, 242 (14) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Mäe otsas 1) Mäe otsas kalju lossis õitses mul üks õieke. 2) Lossiherra ainus tütar oli minu armuke. 3) Võtsin õhtul kandle kätte, sammusin siis lossi pool. 4) Lossi aken seisis lahti, armukene laulis seal. 5) Aasta perast läksin jälle sedasama tutvad teed, 6) Lossi aken seisis kinni, ei sealt kuulnud ühtki häält. 7) Surnuaiast kõlas mulle tumedalt üks tuttav hääl. 8) Kurvad laulud lõi ta mulle, kurvalt kuulsin ma ta häält: 9) "Olen lahti ilma vaevast, tule ka mu juure sa. 10) Teistel armastus on magus, meile vihakarikas."

RKM II 148, 243 (15) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Karjase hommikulaul 1. Hüiavad pasunad, tõuskem üles magajad. Lähame, karjase, metsa karjaga. Tallekesed, lambad ka on kõik rõõmsalt meiega. Siit ja sealt põllu pealt kuuluks lauluhäält. 2. Liblikat kõiguvad, metsa poole lendavad. Mullika tammuvad vilu otsima. Metsas on nii varske õhk, metsas selge siidi põhk. Metsa sees põesa sees selge allik ees. 3. Päike nii vagusi vajub ikka edasi. Pilved ka ujuvad üle metsa - maa. Päike läheb loojale, lahme koju, karjase. Rõõmus meel ikka veel kõnnib meie eel.

RKM II 148, 243/4 (16) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oja ääres. 1. Oja ääres puude vilus lillerikka aasa pääl leidsin lille, mis nii ilus, ei ta sarnast polegi. 2. Lille ilu ihaldades ligemalle läksin ma, kätt saal välja sirutasin, tahtsin lille noppida. 3. Aga rohust rooma välja uss ja ütles minule: "Ära ligemale astu, ta ei õitse sinule."

RKM II 148, 244 (17) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Oh, ma vaene. 1. Oh, ma vaene, miks ma läksin joodikulle mehele? Joodikul saad nälga näha, ei saa enam tagasi. 2. Oh, mu ema, oh, mu isa, miks te mind küll kasvadit! Parem võinuks jõkke heita või ka jõe laintesse. 3. Seal mind vesi veeretanud ja mind suureks kasvatand, hirvelehm mind oleks jootnud oma rinnapiimaga.

RKM II 148, 245 (18) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Miks sa nutad? Mees: Mis sa nutad, mis sul viga, minu kallis naisuke? Kas sul puudub puhast leiba või ei armasta sa mind? Naine: Mul ei puudu puhast leiba, sa ei ole armas mul. Mees: Miks siis võtsid mulle tulla, kui ei olnud armas sul? Naine: Vanemad mind sulle sundsid vastu tahtmist minema. Mees: Lahutagem sängiriided, laulatuse sõrmused.

RKM II 148, 245/6 (19) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kloostris 1. Nüüd siin kloostris igavuses omad päevad lõpetan, nutan härdast, kaeban valjust, oma häda jumalal. 2. Ema, kes mind sünnitanud, tema palet pole näind, isa, kes mind kasvatanud, hingab ammu mulla all. 3. Peigmees, kes mul tõutanud truiks jääda surmani, aga noorte meeste sõna on kui lumi kevadel. 4. Kui ma ükskord ära suren, igaveste hauda lään ja siis mõtle selle peale, arm ja õnn on üürike. 5. Peigmees, sulle mälestuseks omad parlid jätan ma, mis ma ikka kaelas kandsin musta siidipaelaga. 6. Istuta mu haua paale lilled helesinised, istuta, kui päike paistab, lilled hauda varjama.

RKM II 148, 247 (20) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringimängu laul. Kus käisid, veike Annake, kus käisid, veike Annake? Ref. Oi rillalla, oi rallalla oi ridi roosa rallalla. :,: Ma käisin metsas kõndimas :,: Ref. :,: Ja roosi lille noppimas :,: Ref. :,: Mis oled sa nii ehmatand :,: Ref. :,: Mind jänes põesas ehmatas :,: Ref. :,: Kes on su kleiti rebinud :,: Ref. :,: Mets on mu kleiti rebinud :,: Ref. :,: Kes on su juuksid sasinud :,: Ref. :,: Tuul on mu juuksed sasinud :,: Ref.

RKM II 148, 248 (21) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul. Jahimees. Üks jahimees läks välja seal kasemetsa pool, üks jahimees läks välja, välja seal kasemetsa pool. Ref. Sui oli kätte tulemas, sui oli kätte tulemas, :,: Toomingad ja õienupud olid lahti minemas. :,: :,: Tal tee pääl vastu tuli, tuli noor ilus tütarlaps. :,: Ref. :,: Ta teretas ja hüüdis, hüüdis: "Kus pool su mõtted on?" :,: Ref. :,: "Kus mujale mu mõtted, mõtted kui kasemetsa pool. :,:

RKM II 148, 249/50 (22) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kaks neidu. Ringilaul. 1. Kaks neidu metsa kõndma läks, kaks neidu metsa kõndma läks, üks rikas, teine vaene, üks rikas, teine vaene. Ref. Ta rittas tiritam, tiritam, ta rittas tiritam, tiritam. Taadi ridi raa, taadi ridi raa. 2. :,: See küsis rikka käest: :,: :,: "Miks oled sa nii murelik?" :,: Ref. 3. :,: "Ma võin küll sulle ütelda, :,: :,: mis olen ma nii murelik. :,: Ref. 4. :,: See poiss, kes mind nüüd armastab, :,: :,: see armastab meid mõlemaid." :,: Ref. 5. :,: Poiss istus kaugel vii puu all :,: :,: ja kuulis kõik neid sõnu. :,: Ref. 6. :,: Ta ohkas raskest südamest: :,: :,: "Mis pean ma, vaene, tegema? :,: Ref. 7. :,: Kui rikka naise võtan ma, :,: :,: kus jääb see vaene üksinda. :,: Ref. 8. :,: Parem jätan maha mõlemad :,: :,: ja kosin omal kolmanda." :,: Ref.

RKM II 148, 250/1 (23) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Jüts. Juts oli rikka jesa poiga, Juts oli rikka jesa poiga. Võtse vaest last armasta, võtse vaest last armasta. 2. :,: Kui jesa sedä teedä saie, :,: :,: saat är poja võõral maal. :,: 3. :,: Kuule, kuis me kellä lööva, :,: :,: tiä ei kes koolnu um. :,: 4. :,: Tu nu mõrsja um är koolnu, :,: :,: kellel hummen saaja um. :,: 5. :,: Kuus aga velle kirstu kantse, :,: :,: kõik oli leina rõivasten. :,: 6. :,: Peigmees esi risti kantse, :,: :,: pisar silmast tsilkuman. :,: 7. :,: Peigmees võtse vaiva väidse :,: :,: lõigas hindäle kõrisse. :,: 8. :,: Las nu tsilguda mu veri :,: :,: mõrsjakõse havvale. :,:

RKM II 148, 251/2 (24) < Tallinna l. < Rõuge khk. - Juuli Ruus < Juuli Ruus (1962) Sisestas Salle Kajak 2002, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Ringilaul. Aadamil oli seitse poega, seitse poega Aadamil, Ei nad söönd, ei nad joond, ei nad teadnud armastust. Elasid kõik üheskoos ja siis tegivad kõik nii. Tehti ringmäng ja üks oli ringi sees ja siis, kui lauldi, et siis nad tegivad kõik nii, siis see, kes oli ringi sees, mis see siis ees tegi, seda pidid kõik järgi tegema, ja see, kes nii ruttu järgi teha ei saanud, see pidi siis ringi sisse minema.

RKM II 148, 308 (30) < Kadrina khk., Kõrveküla - Johannes Valdur < Johannes Valdur, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Läheb päike punetades looja, siis võid julgelt heina teha. On aga vingu moodi pilved, suured rõngad ümber päikese, siis teisel päeval just sajab.

RKM II 148, 310 (40) < Kadrina khk., Kõrveküla - Johannes Valdur < Johannes Valdur, oma mälestuste järgi (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kui hommikul on päikese vastaspoolel pilved, tuleb päeval kindlalt sadu.

RKM II 148, 322 (1) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu v., Varangu k. - Uno Kumpan < Helene Neimlo, s. 1892 (1962) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Kaanjärve mägi. Vanasti elanud Läsna küla läheduses Kaanjärve kaldal samanimelises mäes Itikas oma kahe tütrega. Itikas oli naine. Kui oli hakanud Põhjasõda, olid tütred koledast sõda kartnud ja jooksid sõja eest järve. Mäest alla joostes olid laulnud ise seda laulu: Kibe on kivine! Ale on hagune! Raske raua raiumine, hõlpus vette uppumine. Pärast seda oli ka vana Itikas surnud.

RKM II 148, 335 (24) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu v., Varangu k. - Uno Kumpan < Helene Neimlo, s. 1892 (1962) Sisestas Ursula Zimmermann 1999, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ravimtaimedega ravimine. Palavik - teelehetee, paakspuukooretee, krooklehetee. Haavad - krookleht, kummelivesi, mailasetee ja nääritee. Halvatus - arnikatinktuur ja kadakaõli. Maohaavad - varemerohutee. Kõhulahtisus - varemerohutee.

RKM II 148, 452 (7) < Kadrina khk., Kõrveküla - Johannes Valdur < Johanes Valdur, , s 1898, oma mälestuste järgi (1963) Sisestas USN, parandas Anne Kaaber 2002, kontrollis Kairika Kärsna 2003
Lendva ehk rabadus. Haigus algas kõrge palavikuga; inimene kartis külma suvisel kõige soojemal aastaajal - isegi ahjupaistel hambad lõgisesid suus. Lendva ehk rabaduse vastu anti musta suitsuga püssirohtu mõni tera keelega lakkuda pahemalt peopesalt, mõni tera soola -"- -"- sibulat triivistrikki umbes 1/4 tl. Lõnga õli veega lahjendatult, nii et paras hea tugev hapu maitse oli ja hambad suus krudisema pani. Tagajärg oli, et tunni ehk kohe pärast läks haige juba liikuma, rohi oli oma töö teinud. Inimene sai terveks.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]