Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

RKM II 6, 408/11 (43) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Loomade äe tegemine. Vältalt vana Tooma Aad oli üks suur kuntsimees, völu ja tark. Taal oli oort selle üle kuultsus. Selle loomade äetegemisega ta päris elas. Ta oli nii tark, et tegi teisel looma haigeks. Oli loom haige, siis käidi jälle vana Aadi järges, see tuli siis jälle toherdama seda. Ta oli nii suur tohter, et oort toherdas sönadega looma terveks. Aga ilmaski ta äi teind seda ilma viina vöi ölleta. Pool toopi viina, see pidi olema, muidu ta-as tulegi. Nenda oli taal joomist pärisest. Ta-as saa viimaks änam külast äe. Pärisest jähid loomad haigeks, vana muud kui toherdas ja jöi. Korra ta olnd Neemil Andrusel. Peremees tulnd hobusega koju ja võtnd selle eest äe ja läind rihale viima. Vana Aad olnd ka sääl õues ja vaatand seda hobust ja hakkand kangest ise seda kiitma. "No küll sool on ikke kena ja rammus hobu, aga sõuke makk ikka haigeks eluilmaski äi jäe!" Mees viind hobuse rihale ja annund sööma ka ede nagu hobusele väljast tulles ikka, hobu söönd kenast. Natukse aja pärast olnd hobu haige ja viskand ennast ülekaela maha. Peremees oli asjast juba haisu ninase saand, pole esimeseks vanad Aadi ühti hobuse juure hüüdnd, katsund oma täedmisega. Aga see pole aitand, hobu jäänd veel haigemaks. Siis kutsutud vana Aad. See tulnd ja pomisend oma sõnad äe, oort hobu saand terveks ja töusnd üles. Kukkund sööma jälle nagu ennegi. Vana Aad viidud tuba ja taale antud ölut ja viina. Vana joond ja taal olnd ha meel oma ameti üle. Sõnna tulnd teisi mehi ka veel. Äkist toodud rihalt jälle aru, et teine hbu jälle higeks jäänd ja ülekaela maas on. Kikerdab ja rabab mis hirmus oort näha-kuulda. Vana Aad käind seda jälle terveks toherdamas, ilma et-ta oleks miskid hullu ise arvand. Kui vana oli rihalt äe tulnd, vöötud ta toas käsile, pandud oma tegusi üles tunnistama. Antud hea keretäis peksa, siis vana Aad rääkind üles, et ta ise loomad haigeks on teind. Sest ajast olnd vana teenistus ja külas joomine otsas. Aga loomade haigused olid jäänd ka kohe vähemaks, menest perest kadund tükkis äe. Inimesed pole teda siis änam uskund. Aga ükski pole teda ka änam oma loomalauta lasnd. Siis ta pole loomale miskid teha ka saand, kui ta pole seda eese silmaga näind. Taal olnd söuke hull silm, et kui oli looma vaatand ja kiitnd, siis see jäänd varsti haigeks.

RKM II 6, 414/5 (3) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui öllele sai pärm sisse pandud, siis selle panemise aegu sai ise törre ääres jalgu keerutud ja laultud. Laulti, mis meele tuli, pisike salm otsast äe. Siis ölut pidas ikka joojad löbusad ja tuletas meistele laulud meele.

RKM II 6, 419 (9) < Pöide khk., Laimjala v., Nõme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui vahest inimesele löövad söukesed villid või vistrikud ihu pääle, kas sedasi hakkavad tuulest või maast. Neid arstitakse siis suitsetamisega. Suitsetamise värki tuakse üheksamast kohast. Küll surnuajast puru ja ristide küljest laastusi, haudade päält kivisi ja teede päält puru ja väravate alt puru. Siis tuakse kolme valla maa päält tuulepesasi puude otsast, änamast ikka kaskede otsast vöötakse. Nee kõik pannakse pölema ja siis lastakse seda suitsu villidele pääle. See peab nad siis äe kautama. Sedasi parandati maast ja veest hakkand villisi ja ka völu saadetutele oli see hea rohi.

RKM II 6, 424 (22) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1946) Sisestas Pille Sääsk , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aga vat teisse hoomiku vöta majatöö käsile, siis on önn ja önnistus selle tööl. Teisse on hea päe.

RKM II 6, 434 (53) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sitta suhe, soola perse, söö ise oma sõnad äe.3) 3) Vastus isikule, kes teisele midagi halba soovib.

RKM II 6, 434 (54) < Pöide khk., Laimjala v., Nõmme k. - Aadu Toomessalu < Jeleena Rehi, s. 1891 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sitta suhe, soola putsi, söö ise oma sönad perse.3) 3) Vastus isikule kes teisele midagi halba soovib.

RKM II 7, 19 (7b) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järgi (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Endise Kunda mõisapargis voolab vastu idataevakaart allikas jõkke. Sellest allikast räägitakse, et keegi mustas rõivas naine peseb iga mihklipäeva ööl allikal pesu ja paneb märja pesu kaasa võetud korvi. Nii sünnib see aastasajandid.

RKM II 7, 20 < Rakvere khk. < Lüganuse khk., Kestla k. - August Krikmann < Gustav Stein (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
See tulnud sellest, et palju aastaid tagasi - nõnda räägib rahvas - Paubri vanamees teinud koeruse pärast tondi Kohola mõisa viljaaita. Vanamees aga ei olla enam tondist kuidagi lahti saanud. Tont ei püsinud enam mõisaaidas, vaid hakanud Paubri vanamehe leivakotis pesitama, kui mõisateol käinud. Kord tulnud "vunamees" teolt ja viskand leivakoti kogu tondiga Jahupõllu mäele maha. Midagi ei avitand. Enne kui vanamees koju jõudiski, oli tont juba Paubri peres ja irvitas seal vanamehele vastu. Ööseti müranud tont - ja hiljem selgus, et mitu tonti - talupere hoonetes mis hirmus. Muidu ei saadud tontidest lahti, kui Paubri peremees rääkinud sellest kirikuõpetajale. See ütelnud omad sõnad (vist oskas õpetaja tondi vasta sõnu), mille peale kohe tondid Paubriperest kadunud.

RKM II 7, 20/1 < Rakvere khk. < Lüganuse khk., Kestla k. - August Krikmann < Liisa Põldmäe, jutustatud 1935 (1946) Sisestanud Merili Metsvahi, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aga omad järeldused olid sellegipärast Paubri peres. Üks perekonnaliige, tütar, oli Anija mõisas köögitüdrukuks, kus teda kusagil väljas olles uss hammustas. Tütruku keha läks üleni paiste. Küll pandi nõelamiskohale üheksat seltsi rohtu, aga miski ei avitanud. Paubri vanamees tuli ise Anija mõisa tütart vaatama. Mees oskas tonte teha ja ussisõnu. Ta hüüdis kõva häälega: Must madu, maa alt, kirju madu, keldriurkast, tule välja ja laku mu lapse jalga! Sedamaid ronis toauksest sisse suur, pikk ussivorikas, roomas haige tütruku juure ja lakkus ning imes seni kaua solvatud jalga, kuni ta ise plaksudes lõhki läks... Tütruk aga ei saanud mitte enam sellestki abi, vaid suri.

RKM II 7, 42 (1) < Rakvere khk. - August Krikmann < Keskküla (jutustas 1931) (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Luuganid (luu paigalepanijad) Jutustanud vana naisterahvas Kesküla Rakveres 1931 a. Minu jalg väntis ja läks liikmest välja. Tohter tahtis jää sees seda parandama hakati. Olin käed-jalad püsti sellele vasta. Hautab külma kumpressiga jala alt ära... Läksin Vanamõisa peremampseli juure. Tema isa oli luugan ja õpetas enne surma tütrele selle kunsti. Kurtsin, mis viga. Mampsel vaatas tükk aega haiget kohta, pani sülget esimese sõrme näpuga selle peale, ütles paigale panemise sõna: vuupsti, vuupsti, mine paigale pahkaluu, saa sirgeks sääreluu! Siis tõmbas jalakannast kolm korda. Raks käis ja liige oligi endisel asemel. Vanamõisa läksin kepi najal, tagasi tulin tuhatnelja tantsides.

RKM II 7, 93 (15) < Rakvere khk. - August Krikmann < Evi Õunas (1946) Pille Kippar, Eesti loomamuinasjutud, AT 15*, ainuke teisend, Suletopp. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Nälginud hunt viis talu õuest kana ära. Teel tuli rebane vastu. "Mis sa tassid?" küsib ta hundilt. "Kana," oli vastus. Rebane: "Ega see tühi suletopp tähenda äratassimist. Viska maha!" Hunt laskiski kana suust maha kukkuda, mida rebane ruttu omale võttis ja ära jooksis.

RKM II 7, 177 (27) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuiste järele (1946) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui puusüda on kova, siis on tämä koor ka kova.

RKM II 7, 200/1 (3) < Rakvere khk. - August Krikmann < Mai Sandberg (jutustatud 1920) (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Madu taltsutaja Rootsi ajal elas Rakvere lähedal Rägavere Mullikmäel vana naine, kes oskas ussisõnu. Tulisel, rägetajal heinaajal pugenud uss lõunaund magavate heinaliste hulka, kellede seltsis ka Mullikmäe naine puhkas. Ussi tulekut juhusliselt unes nähes ärkanud naine. Ta tõusnud istukille ja ütelnud ussile: "Kasi minema! Tsiss, tsuss, tsäss!" Jalamaid pööranud uss ümber ja vingerdanud kiiresti ära. Naine heitnud rahulikult pikali ja uinunud uuesti magama, nagu ei oleks midagi iseäralikku vahepeal juhtunud.

RKM II 7, 238 (7) < Rakvere khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vasiga varrud Kui lehma tuleb piima, siis kolm lüpsist piima läheb kokku keitades. Muidu en saa seda pruuki, on kelbamata. Aga kui keideta senest piimast leend, mida kutsuta ternepiim, siis viia naabritelle kausiga terne piima mekki. Kui see kauss on tühjast söödu - vihmine, kee veel lusigaga vottas, senele löödi senega pähä ja ööldi: "Vasigas saagu ninda vanast, kui sina oled!" Kui oli mitu sööja, siis vihmisel sai pali /palju/ vommisi /hoope/.

RKM II 7, 333 (3) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikamnni mälestuste järele (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Miks Uljaste järv Malla Reinuaugust ära pages? Sellepärast, et üks Iila küla naine järve kaldal kalaga lapseperset pühkis. Järv vihastas, tõusis õhku ja lendas 15 kilomeetrit maad eemale Uljastile. Rahvasuust.

RKM II 7, 338 (3) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Saatin, saatin sajatusi, kovi sanu kamalusi, pali pergeli pajatusi, rooma kaupa kuratisi. Keik nee luhti läksivaie, tühja tuulde tallamaie, pali neist permandulle pugesid suurimassa hulka hukkusid... Haagikohtuniku juures peksa saamine.

RKM II 7, 341 (37) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Eeva Õunas (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Arstimisvahend, sõnade peale lugemine. Varikselle valu, harakalle haige, musta linnule muu tõbi.

RKM II 7, 383/4 (1) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Palju teati endisest ajast rääkida sellest, kuida varas varguspaigale "kinni pandi". Seda aitas teha Seitsme Moosese raamat. Kuidagi juhtunud, et üks reisija ja rätsepasell on roninud talupere pleekaeda ja tahtnud louendi kanga ära varastada. Perenaine, kellel Seitse Moosest sängis pääaluse koti all, nähes varast ja varguse tahet, ähmas sängist imeliku raamatu, lõi selle koha lahti, kus õpetakse varga "kinnipanemist" ja jooksis lahtine raamat käes ukse pääle. Perenaine näeb - varas on upakile kanga kallal, aga ei pääse minema. Nii seisis varas sealsamas paigas liikumatult õhtuni. Kui peremees koju tuli, nägi varast ja "andas vargale hüva keretäie peksa. Viimast löi polvega toisele perse ja üttli siis: "Kasi nüüd, kurat, menema." Rätsepasell aga ei pääsenud veel kuhugi poole, ennemb kui perenaine raamadu toi ja sene koha lahti lõi, kus ütleb: "Varas, pergelinahk, mene pergu!" Teisel öösel peale seda juhtumist on rätsepasell Rakvere juures Vilgu kõrtsi lakas enese üles poonud.

RKM II 7, 384/5 (2) < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Toine kerd on külas jutt lahti löönd, et Pärtli-rahval on veedu Rakvere jaanilaadal vankori päält uus tekk menema. Kee vei, en tia. Tuldi koa ja mendi Jüri-rahvale, kus oli Seitse Moosest. Juri rahva perenaine oskas sene raamaduga vilumiste hüvast läbi aja. Rätsebasälli pani kanga vargusel ubakille seisama, ehk avitab tekivarast ka üläs etsi. Perenaine löi raamaduga kolm kerda Rakuvere poole, tegi siis lahti ja luges säält seest tagurpite sanu vällä. Oli lugend, ütli Pärtli-omile: "Tänä ehta enne poolt ööd toob varas teki tagasi." Ninda oligi. Pererahvas heitas magama. Enne poolööd urisi koer oues aga en haukkund. Hommigul löieti tekk vankuril ja tegi pääl puhkas veerast kohast toodu Madi-rahva karjapoiga, kee oli ka laadal käind ja teki vällä varastand. Senest pääle jäi poiga kangest pasale, eiga saand enne senest lahti, kui Jüri-rahva perenaine luges Seitsmest Moosest kinnipanu sanad. Vana Kombi Jaan, igavene pugal ja lorasuu, ütli neidsamu kinnipanu sanu täädama, mida ninda käivad: Paska pane jällä paksu, sittumine siu solme! Nee sanad käivade vanapagana kohta, kee poisi p...e pani sorisema.

RKM II 7, 420 < Rakvere khk. - August Krikmann < August Krikmanni mälestuste järele (1946) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sajatamine ja sajatamisesanad olid meie pool rohkem "külgepanemise" kui muu jaoks. Sajatades pandi täid, kirbud, lutikad eluhoonetesse, inimeste ja loomade külge; siis ka kärnad, paised ja muud pahed. Olid nõndanimetatud sajatamise naised, kee oskasivate sanu ükstoise otsa lükki! Paha soovides teisele isikule või tema perele, suguseltsile, sugulastele makseti sajatajale teatud tasu, mida aga enne mitte kätte ei antud, kui kuulda oli, et sellele ja sellele isikule, perele või suguseltsile on "pandu pahu külgä."

RKM II 7, 450 < Rakvere khk. < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Raud (jutustas 1935) (1946) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Katkumärgiga inimesed Jutustanud keegi vanake Raud, Rakvere Vallimäel 1935. aastal. Vanal ajal olid vaimulikud mehed väga valjud. Nende kiriklikud karistused ei unune rahva meelest, nende karistuse abinõud samati. Kiriku kohut kardeti palju enam kui ilmalikku kohut. Kui olid nälja- ja katkuajad, siis arvati neid inimesi selles süüdlased olema, kellel sündimise märk oli kaela peal, et nad nälga ja katku maale on toonud. Nendega käidi haledasti ümber: piinati, pekseti, vangistati ja surmati. Oli varandusi, võeti ja anti kerikule, mida see oma huvides kasutas. Pärastpoole läks asi nõnda üleüldiseks, et kõik olid katkumärgiga inimesed, keda karistati kõige karmimalt. See oli niisugune usk ja arvamine.

RKM II 8, 13/4 (1a) < Viru-Nigula khk. - August Krikmann < Leena Meibaum (jut. 1887) (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ludigu ja prussaki vois tämä majja panna sinna, kes kuidagi viisi oli kas sõnades või tegudes selle perekonnaliikmete kaudu haavatud saanud. Nende pisilaste väljakutsumiseks arvati kasutatama Seitsme Moosese raamatut või ka Aluppi ehk järgmisi lausumissõnu: Atseraadamabariisi - Tulga vällä tuhandiisi!" Nende sõnadega külvati kogu maja lutikaid ehk prussakaid kubinal täis.

RKM II 8, 16/7 (1) < Viru-Nigula khk., Pada v. - August Krikmann < Sagori taat, jutustas 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Must surm (katk) vodas jalapääld ihnimese maha. Reo Toomase vanavanaisa lähänd pikki teed kärigo poole. Pada Vanaküla juures tuld tämälä must surm vastu. Küsind vanamiheld: "Kuhu sa lähäd?" Vanamees: "Mida see sinulä korda lähäb!" Saand vaid sanad rääki, lähänd silmnäost mustast, kukkund maha ja oldki valminna.

RKM II 8, 17 (2) < Viru-Nigula khk., Kalvi v., Iila k. - August Krikmann < köstrieit, jutustas 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tisu Liisu vanavanaema lähänd lehmi lüpsämä, must surm tuld lauda uksile ja ööld Liisule: "Joudu surma suutäiele!" Nii kohe langenud vanaemake lüpsigu korvalle maha ja old surnend. Kiha jäänd mustast kui puusüsi.

RKM II 8, 17 (3) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kutsalu k. - August Krikmann < Kristjan Matti, jutustas 1883 (1947) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Noorpaari lähänd kärigo. Must surm teel vastus. Ööld: "Kuhu tei lähäta?" "Kärigo." Hiljast oleta jäänd," ööld must surm. Nii kuhe lähänd nämä näust mustast, langend ükstoise korvallä maha ja oldki surnend.

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]