[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 133, 47/9 (3) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Jüri Laarents, s. 1870 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Mõisnik tuõn Muasi laevast vaskkangu ning kaevn mõisa juurõ veske juurõ mäesse. Pidän otsmine tulõma, sellepäräst. Aga ühed olid jälle kavalamad - võtsid mõisniku tagant ää ning muusid ää.

ERA II 133, 53 (1) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Määluka k. - Teodor Saar < Endrek Vesmann, s. 1861 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Killumaa põllul Selistes on kivivares üks võõras puu. Kutsutakse seda hiiepuu. Puu on vana üle 200 a. Nii vanu aastaarve on talle sisse lõigatud. Kes sellest puust tehtud lusikaga sõi, see läks kärna. Kui lusikas puu juurde tagasi viidi, siis sai jälle terveks.

ERA II 133, 55 (4) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Määluka k. - Teodor Saar < Endrek Vesmann, s. 1861 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Minu isale öeldud unes, et küünlalaupäeva õhtul rahaauku kaevaama läheb. Isa laskis tuura teha ja läks kaevma. Öeldud, et pae kivi tulla vastu ja selle all olla raha. Kaevis küll mees, aga raha ei saanud. Kivi tulnud küll vastu.

ERA II 133, 55/7 (6) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Määluka k. - Teodor Saar < Endrek Vesmann, s. 1861 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Seli mehed läinud õhtul pimedas riigimetsa aiavitsu varastama. Teel jooksnud niisugune loom mööda, et ei ole olnud koera, hundi ega mõne muu looma sarnane. Õhtul mehed haknud koju tulema. Ei ole metsast välja saanud. Ikka läinud tagasi vanale kohale. Viimaks jäänud metsa ööseks. Alles hommikul saanud metsast välja.

ERA II 133, 99 (2) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Vesik, s. 1877 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkineitsid oln kivi otsas pesemäs. Valgõtõ piädega oln. Merekaru tuln ning võtn nied selgä. Siis tuln mäele. Karu põlõ ühti mäele tuln. Inimesed uatan iemält ning ütlen: "Näkineitsike, näkineitsike!"

ERA II 133, 99/101 (3) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Vesik, s. 1877 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Näkineitsid lüpsn randas merelehmi. Kui inimesed juurõ läin, siis kadun ää. Näkineitsite piäd paistn viel laenõtõ vahelt.

ERA II 133, 101 (7) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Vesik, s. 1877 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ennemä kivid, puud ning luud riäkn. Juttu põlõ ühti oln, muedu iält aan üksi. Kui jalaga teese külje piäle lükkän, siis jäen vaid.

ERA II 133, 101/3 (8) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Vesik, s. 1877 (1935) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Keri-puu vikkel, sarapuu nikkel, viguli pikkel, siguli likkel...

ERA II 133, 103 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Jaan Vesik, s. 1876 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Esimese katku aegas pandud aigõtõ riidi puati ning lastud vesiaolõ. Katk läin siis Kablilõ.

ERA II 133, 103 (2) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Jaan Vesik, s. 1876 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Teese katku aegas läin puät inimestegä Ruhnu. Üks mies naesõ ning lapsõga jäen testest maha. Naenõ surn päräst kua ää. Esimene naenõ tuõdud Karugalt - Pietri Memm. Pärast sedä tuln Englismanni sõda.

ERA II 133, 105 (2) < Kihnu khk., Turu k. - Teodor Saar < Tiiu Kiigajaan, s. 1863 (1935) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks laevamies lüen Pitkänäl vasta kivi, et kui sie kivi ää vaibudõ, siis Kihnumua minne ukka nagu Jeruusalemma ljõnn. Nüüd ollõ sie kivi juba muaga tasa.

ERA II 133, 107 (5) < Kihnu khk., Kihnu v., Turu k. - Teodor Saar < Liis Loob, s. 1878 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tika küüni piäl oln vaimõ läbikäümise koht. Kiegimte põlõ siäl magatud suan. Ühekorra Allikivi Pärt lükkän ühe jalaga maha. Taldrikutõ ning lussikatõ kõlin oln all. Umiku uatan - kõik oln terved!

ERA II 133, 109 (10) < Kihnu khk., Kihnu v., Turu k. - Teodor Saar < Liis Loob, s. 1878 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Pärdü õuõst kadun pakk ää ning nähtüd, et punanõ koer läin Tauslas. Oln oma koeraks muutn. Ljõnaküläst akkan inimesed kõegõ ennemä surõma.

ERA II 133, 113 (2) < Kihnu khk., Sääre k. - Teodor Saar < Madli Kiigajaan, s. 1869 (1935) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui mia pissike oli, siis olid meil ikka ühed meremõõtajad. Miolõ üeldi, et nied ollõ kivinäkid. Kivinäkid tein Pitkänäle Jeruusalemma ljõnna uulitsad. Kui nied ää vaibudõ, siis minne Kihnumua ukka. Aga mia tiä küll. Kui mia Mallõlõ tuli, siis olõss Arumäel mitte maja tippu. Aga nüüd neid küll. Äpel juba koht viieks jaetud. Nüüd pojad jagavad jälle. Sedasi lähäb ta varssi ukka.

ERA II 133, 113 (4) < Kihnu khk., Kihnu v., Sääre k. - Teodor Saar < Madli Kiigajaan, s. 1869 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Merelehmäd tuln vähä kaldalõ. Inimesed võtn sugu lehmi ää. Siis karjanõ nutn kivi otsas.

ERA II 133, 115 (5) < Kihnu khk., Kihnu v., Sääre k. - Teodor Saar < Madli Kiigajaan, s. 1869 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Miamtõ sua aru! Sii nurkas oli ennemä vana maja nurk. Tegid siis ikka: kudru, kudru! Nüüd kuulsi jälle ühe õhta. Keträb nagu suurõ lõrinaga. Ollõ ikka muaalusõd. Arvatassõ, et mua sis ollõ sioksõd samad inimesed. Tehe seda samuti tüed ning kedräte. Mua all ei piäks terved inimesed olõma. Siält tulad kõik aigusõd, sarlakid ning. Nendel põlõ õhku mitte.

ERA II 133, 119 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Mõisa k. < Karksi khk. - Teodor Saar < Mihkel Kuuse, s. 1899 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks minu vana sugulane rääkis, et Karksis olnud niisugune halva kuulsusega suur ohvrikadakas. Kadakal olnud auk sees. Seda pole tohtinud maha raiuda ega. Karjapoiss pannud põleva taela kadaka auku. Poiss hakanud rinnus hirmsat valu karjuma. Toodud luteruse õpetaja, see ei ole aidanud. Siis toodud vene preester. See lugenud oma sõnad peale ja võtnud valu ära. Aga poiss surnud ikka ära.

ERA II 133, 119 (5) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Tiiu Oad, s. 1883 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Tapõlda aidas ollõ Vanapagana tie. Silmäd tehe pimedäs ning eksütätte ää. Jutustaja olla raamatuist lugenud "näkäneiust".

ERA II 133, 121 (1) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Teodor Saar < Mari Tapp, s. 1871 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kus rohoratas mua piäl kasvab, siäl ollõ muaalusõ lapid.

ERA II 133, 121 (2) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Tapp, s. 1871 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Meres ollõ meresigu ning -lehmi ning.

ERA II 133, 121 (4) < Kihnu khk., Kihnu v., Lina k. - Teodor Saar < Mari Tapp, s. 1871 (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Raha pidäde kuevatama. Võiõmtõ mua all pidädä. Egä sui ühe päävä või üese. Päävä ikka ollõ kua rahaauka nähtüd.

ERA II 133, 199/203 (11) < Kihnu khk. - Teodor Saar < Daniel Vesiku, s. 1903, käsikirjast < Kustav Sutt (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kihnu elu. Ilmas elu vaev ja valu, kõndima pean paljajalu. Toiduained on kõik napid, seljas viimsed riidelapid. "Kuidas teil see tüli tõusis, puudus meie maale jõudis?" Mis teeb üks saare elanik, mis mere sees kuus versta pikk! Enne olid meite rikkus laevad, tehti tööd ja nähti vaeva. Minevik kõik lõpetas, me taskud tühjaks koputas. Heast elust oli himu siis rahval täis, suur sõda siis kohe ka lahti käis. Oli leib ja riie, raha, rikkus, aeg pea meitest eemal kippus. Suur sõda laevad põhja aas, mis järgi jäid, need põletas. Kes peasis paha hingega, mis seljas nende hilpega. Mis kihnlane peab tegema, tema õppind vaeva nägema! Mis parata või ära teed, meil ümberringi mereveed! Kimpsud-kompsud kotti panna, tõttan viimse mere randa, et kergitust saaks räimepüügist, viljaks vahetes ehk müügist. Siis sõitsin välja oma paadiga, kus teised naabrid oma püüstega. Nad heitsid, nõudsid, sõudsid ette, korralt ei saand räime kätte. Siiski kümne sülla vees räim seal leiti õhtu eel. Lahutasin omad võrgud vette, sain sealt väikse jao kätte. Siis tõusis torm ja marutuul sügisel septembri kuul seal kaugel mere madalas, seal Kihnu otsas Tibrikas. Paat raske räimekoormaga torm tahab teda ümber vajuta. Mets sealt paistab vaevalt ees lainte tormi, saju sees. Ka kihnlane on vahva mees kas maal ehk metsas, mere sees. Kui tuul ja torm läheb kõvemaks, see teeb tema südant julgemaks. Kes kardab tuule tuhinat ja kohkub lainte kohinat, see kaldalt lainte jooksu näeb, pooljookstes hirmul metsa läeb. Siis suurel maal on salved täis, meil hakkab üle mere reis. Täis täie vastu räimega, kes peremees, toob mõõduga. Kui maale läed, nad ütlevad ja odavamaks kauplevad: "Sa püüad räime paadiga ja saad neid kerge vaevaga!" Kui näeks seda metsa-maade Ants ja saaks üks mere lainte tants, sinu kisuks kohe paati pikali, suu kisuks sul lahti kõrvuni! Sa ütleks: "Mereveel suur vägi. Jookstes tuleb laintemägi, tõstab paati üles-alla, ei lase kuskil paigal olla." Sina annaks siis vilja asemel jahu, ei mõtleks, et sul sellest kahju, tooks herni suure topsiga ja ütleks: "Kalamehed elagu!" Kõikimoodi luba on kaubelda: puud rukki, kaks tuleb otrega. Aga olgu vili, mis on vili, kaertega tuleb puuda neli. Räimed vahetud said viljaks, aeg meil jäigi õhtu hiljaks, ei saand enam kokku oma sõprega, öökorteriks jäi meil Lihula. Seega näete rikkad, kehvad, kuidas elavad saarerahvad. Peavad ööd ja päevad orjama, kõhu täitmiseks vilja korjama. Luuletanud Kustav Sutt.

ERA II 133, 241 (30) < Kihnu khk., Sääre k., Puka t. - Teodor Saar < Juhan Kott, s. 1884 (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Laevamehed oln põrgus. Suan vanakuratil ändä kindi ning akkan tõmbama: iu-vei! iu-vei! - Vana ütlen, et tämä meremehi enäm põrgu ei võttõ, nendega ollõ kellegi elu.

ERA II 133, 242 (31) < Kihnu khk., Mõisa k., Nuki t. - Teodor Saar < Jakob Türk, s. 1866 (1936) Kulka stipendium 1793/00-7L, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui inimene näeb püünises kala ja ära ei võta, siis kala läheb targaks ja läheb ära. Meile tuldi kord ütlema, et mõrd olla kalu täis. Läksime vaatama - mitte ühtki ei olnud enam.

ERA II 133, 243 (37) < Kihnu khk., Kihnu v., Sääre k., Malle t. - Teodor Saar < Madli Kiigajaan, s. 1869 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Põhja loit (= virmalised) - tulõpurskajad mäed.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]