[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 164, 11 (5) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Pistja - mõni jõi karuuhaka tiid ja mõni jälle võtnd nua ja torkand vasta. ERA II 164, 12 (7) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv/hall/Hallitõbes; mis niid värinaheenad on, sis niid värinaheenad olevad hallitõve rohud, sis seda tiid on juudud.

ERA II 164, 12 (8) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kui eesi varvad haudund olid, panti tõrva piale.

ERA II 164, 13 (11) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Põlend haaval panti aaloe ila, sii on kõege suurem rohi. Ku värske haav on, sis pane kanamuna valge piale.

ERA II 164, 13 (13) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kida - sis võeti punast seda, mis kasekoorega on värvitud. Miu emal oli üü, sis võeti punane lõng sialt ja siuti 9 sõlme sisse ja sis siuti ümmer. Vat kasepuu värvib ka punases, sii kasepuu-värm pidi olema.

ERA II 164, 13/4 (14) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ku lehm röögatas, sis sülitadi piale 3 korda, aga nüid pantse kõrvavaiku piale, sii tiib kõege paremini terves.

ERA II 164, 14 (18) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Maalist olid, sis võeti raudnõgesid, panti rasva sekka ja sis hõõruti nendega, aga vanasia rasu pidi olema.

ERA II 164, 15 (20) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Võta pane 3 kilki tikutopsi sisse ja savita sinna ülesse korstnaotsa sisse, sis kui kaduaeg (vanakuu viimane veerand ehk sis kui kuust riivatasse) on, sii kautab ärä puha.

ERA II 164, 16 (23) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Käärdi vanaisa ikki olema vandund nõnnat. Tema läind lootsikuga jõe pääle, sis niid näkid tulnd puha, pand käed lootsiku veere piale, sis tema lüünd mõlaga. Ütlend: "Lüü teenekord viil, lüü teenekord viil!" Aga tema ütlend: "Ma sulle kuradille ei lüü!" Vata sis temal võim pidada käes olema, kui teenekord lüüd.

ERA II 164, 17 (26) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk. - Linda Köögardal < Mari Jäärats ja Ann Letner, u. 60 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Püressare lombaku eidel hakkand käsi paestetama, tema teind ühe pisikese kinda, viind Tõnni vakka, kohe käsi terve.

ERA II 164, 17/8 (27) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk., Kaansoo k. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuidas Tõnnivakad ära kadusid. Vata kui Singu Jaan läks Masso mõisa, tentsikas olnd alles, tema ema vidand ka sinna Tõnnivakka. Ja temal öeldud, et kui tema piaks neid lõhkuma, sis pia lääb pallaks. Aga tema raidund ikki katti, öeldud küll, et saab terves, pole saand kedagi. Tema viskand tükid Pärnu jõkke, läind alla, mis kolinal, pole juused ära läind ega kedagi. Aga pärast oli jäänd masina vahele, vat tema oli olnd katlakütja. Sis öeldud, et Tõnnivakk süüdi.

ERA II 164, 18 (28) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Pupsi t. < Suure-Jaani khk. - Linda Köögardal < Mari Jäärats, 60 a., Ann Letner, 60 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Punasesse merre tullid niid kalad, mis on pool inimese nägu, pool kala nägu ja karjub: "Vaa-rao! Vaa-rao!" (Vaarao sõjaväest tekkinud.)

ERA II 164, 22 (12) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Alli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Ma mäletan viil, ma ollin sis väike laps, ollin onu juures külas, sis sial olli üks vana tädi, otsis ikki mööda ahjuauke, võttis russakad ühes sukakinnastega välla. Isi lõugas ikki: "Russakad tiile! Russakad tiile!" Vat surnurong läks mööda, sis pidi sedasi tegema, ku tahtis russakid ära kautada.

ERA II 164, 22/3 (15) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Alli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Maas ei tohi istuda kevadi, kui lumi ära lähäb, piab 3 korda sülitama sinna, kus sa istud sis, kui sa üles tõused ja ära lähäd. Maa piab hingama lume järgi. Ma nägin isi seda, ku ma leeris ollin, üks vana naene istus sial tomminga all, tõusis ülesse: ptüh! ptüh! ptüh! kohe sülitas.

ERA II 164, 38/9 (44) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Alli t. - Linda Köögardal < Marie Köögardal, 49 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanasti ikki olli olnd siuksid asju. Siin Saarepiidil olli üks Aasu-nimelene koolmeister, sel oli unes juhatadud rahaauk. Aga olli öeldud, et ku selle raha ära tood, sis piad andma kuke ja kana. Sis olli toond ikki ära rahakasti. Aga poeg olli kohe jäänd haiges ja surnd ära. Olli viind rahakasti sinna Naanu Tantsimäe vahele tagasi, aga ikki olli tuudud jälle koolimaeasse. Viimati olli ta matnd selle enda sängipäetsi kohta põranda alla, sis olli jäänd rahu. Sis olli tal olnd üks tütar kah. Sellel olid tulnd kosilased. Pidand just pulmad tulema. Aga äkki oli surnd koolmeister ära. Olli parajasti tundi and lastele, olli kukkund äkki maha ja olndki surnud. Siis rääksid, et vanapagan põle kana saand, et sis viind koolmeistri enda. Et olema puha imelikud loomad olnd koolimaja ümmer, sis ku olli surnd.

ERA II 164, 43/4 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Kihelkonna khk., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis Kadi Sarv
Ühes kohas old noor eit ning vana eit old kahekesti. Noorel old laps. Ning noor eit hakand ikke tööle ära menema ja vanaeit old ikke töö juures. Noh, kena küll, hakand vanad piisuma. Ning leind siis koha ka, kus vana end hundis valmis teind. Seda kohta pole näind mette, kus ta jälle inimeseks saand. Siis jäändki hundiks. Tulnud koju, kiigutand käpaga last, ise vesi joosnud silmist. Vana näind seda, ütlend: "Vaada, vaada, tii veel mu järgi!" Siis vana ikke tõmmand naha tal ümbert ää.

ERA II 164, 45 (7) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Kihelkonna khk., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Meitel on viluhaigus - vahel peab siis nönda kange külm tulema, oh eldeke, kas külmad ära.

ERA II 164, 45 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Meitel nimetasse maaviga (maalised). Maast võetasse purusid ning suetsetasse. Ning vahest saab tuulest ka, tuulerubid, neid on ka veikste laste ümber.

ERA II 164, 48 (20) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Tagamõisa as. < Kihelkonna khk., Vaiguranna k. - Linda Köögardal < Tiina Kaasik, 77 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Täht jookseb ülalt maha ning siis mõned räägivad seda, et kui sa senna kohta juhtud menema, kus täht maha kukkund on, siis peab haigut saama.

ERA II 164, 58/61 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kalmu k., Reedu t. < Kihelkonna khk., Undva k. - Linda Köögardal < Ann Peit, 76 a. (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
Ara südamega Aadu, piaarja ammetmees, kulutes küll palju vaiku, sest tal mure südames. Juhata, kus on see paik, kus küll saada kuusevaik! nönda küsis sagedasti. "Vaiku on sääl kuuse otses," rääkis Reinu Reedu suu. Otsekohe, sidamaid Aadu läks ka metsa nüid, juhtus kokku önnega. Aadu hakes tasakesti kuuse otse roinema, ligi pussi hiljukesti hakes vaiku nosima. Korraga nüid kuuleb ta pöösa taga kabina. Vaada, pajuvassik sääl! Pajuvassik, hundikene ümber pöösast ta veel käis, kunni kuuse alle ta pitke heitis magama - önnetuseks Aadule. Poole päini laskis Aadu oma saksa puhkada, ei ta tohtind vötte vaiku ega valjust hingeda. Viimeks südant vöttis ta, tahtis hunti ärata. Aga mes nüid tuli sest? Hirmu täis tema kirvest töstis, tahtis lüüa kord üks laks; häda rammu ära vöttis, teine käsi lahti läks. Kirves kukkus Aaduga ülevelt nüid joonega hundi peele köhuli. Kohkund hunt nüid metse kargas. Aadu oma paiga peel kohkund, minestuse-surmas midagi ei tiednud teel. Paari tunni pärast ta silmad lahti tegi ka, ütles: "Kus nüid olen ma?" Kui tel tuli enam märki, hakkes ümber vaatema: püksid kärisend ja särkki, katkend, kuuseoksad ka. Käsi-jalgu puserdas, Reinu Reetu ähvardas, kes tema sinne juhatas. Maas tema nägi rojukäkki, kustund ära suitsemast, vaksapikkus sönnikmakki. Ei ta aru saanud tast, kumma oma oli ta, hundi või ehk Aadu ka. Tunnistust ep olnud sääl. Hunt on läinud, Aadu jäänud vaigukott ja kirves maas. ............. käsi-jalgu puserdas, Reinu Reetu ähvardas. Kohkund Aadu koju tuli, rääkis lugu minule. Südames mul naer küll oli, silmad säädsin nutule. ................. kuidas kukkumise-viis. Armas vend, ehk oled, Aadu, ara südamega mees? Selle laulu tunmest saagu öpetust sult igamees. Kui sul vastu tuleb tont, vaesem veel kui vana hunt, hüia: "Hurjoh!" eemalt viel!

ERA II 164, 77 (15) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kalmu k., Reedu t. < Kihelkonna khk., Undva k. - Linda Köögardal < Ann Peit, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kaks naist olid läind, old vara viel möisa minna. Üks varss süönd tie ääres. Teine naine ütlend, et ingame siin natukse aega. Heitand magame. Teine jäänd valvame. No teind teine end karuseks loomaks, murnd varsa ära, ühe kintsi pand kotti. Läind möisa. Löune aeg teine ütlend, et "sul liha küll, terve toores varsakints kotis." Aga vötnd teine siis kintsi kotist ja lüünd teisel vastu palet, pöletand ära puha. Ütlend, et "kui ma oleks teednud, et sa valvasid, siis su enda kints oleks vöinud kotis olla."

ERA II 164, 78 (16) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kalmu k., Reedu t. < Kihelkonna khk., Undva k. - Linda Köögardal < Ann Peit, 76 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siin oli pidand Leina väljalt Raavi Jürnal antama raha. Unes juhatatud. Aga vana pole läind mette, kartis pimet. Öeldud, et kolme kivi vahel on kasevitsa raag, viska sie pialt ära, seal on raha. No teise peeva läind lammaste juure - kolm kivi old küll ja kasevitsa-raag ka, tuund labja, hakkend kaevama, aga pole leind midad. Muidu nad olid ennevanasti siin targad mihed keik old. Hunte oli käsutatud. Meitel oli lastud siga ää murda. Seitse hunti oli tuld. Ema oli sia ää kiskund küll, aga siga oli ää surnd ikke.

ERA II 164, 116/7 (4) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siit ühe peremihele oli üks vanamees Kaju Jüri ütlend ikke, on mütsi pand esiti pähe, vaatand ja ütlend nõnda: "Su koht on küll hea maa peal, vesi on sul lisidal sääl kase kannu all tänavasuus ja kahetuhandeline kotitäis raha on põlluvare ääres." Siis ta oli õppan ka teda, et sii, kis tahab seda raha kätte saada, siis piab 4 vanakuu nellabed nüri luuaga seda kohta raapima. Seda nüid üks veike tüdruk tegi küll, aga pole saand midad.

ERA II 164, 119/20 (8) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Suur-Tõlli üideti Säädja, sellest Säädi koht. Kurivaim oli saand ta käest seal pihlase kepiga. Siis jooksis ta sealt merese ning pookis niipalju liiva merest, et Arilaid/= Harilaid/ sellest sündis. Ning siis ta läks sealt veel ikke edasi, siis laevarahudes suri ära ning siis kondid meri uhtus sinna Undve nena otsa; sääl undid käisid siis neid kurjavaimu kontisid lugemas. Ta üiti sel aal Undinenaks, pärast muudeti jälle, et Undvenena.

ERA II 164, 120 (9) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kuidas kurivaim pidi Kihelkonna keriku ukse kinni panema. Agama kukk laulend nõnda: "Võtke kivikandja kinni!" Vana kohkund nii kangesti, et laskend sii kivi maha ning naise varvaste peale. Vana naise silmaveest on kõik pehme maa, ning suur kivi on maha jäänd sinna. Kas nüid on kivi sääl, ma ei tea, ma pole sääl käind. Selle läbi on siis Kihelkonna kerigu ukse taa sii kivi panemata jäänd.

ERA II 164, 121 (10) < Kihelkonna khk., Kihelkonna v., Kõruse k., Kuusiku t. - Linda Köögardal < Jaan Puno, 72 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Kotermann - sii pidi olema üks hall lind. Kui laev madala piale joosken, siis kui sii hall lind sealt ära jooksen, siis laev lammub ära. Seda kotermanni peab esiti, kui laeva alustasse, peab kolme laastuga valmis tehtama. Siis kotermann oli laevaga ühes, niikaua kui sii kotermann ära jooskis sealt, siis laev sai otsa.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]