[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 181, 107 (1) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis Mare Kalda
Pikse ja müristamise ajal keelavad vanad inimesed: Ei tohi pika puu all istuda ega varju otsida.

ERA II 181, 107 (8) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis Mare Kalda
/Pikse ja müristamise ajal keelavad vanad imimesed:/ Ei tohi välja pääl seistes mõnd riiet üle pää võtta või hoida.

ERA II 181, 108 (20) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanadel usklikutel Saarde elanikkudel on viisiks iga pikselöögi ja müristamise ajal kas tasaselt ehk kuuldava häälega kohe hüüda: "Issa Pojake, Püha Vaimuke!" ehk "Issa Püha ristike." Mõned teevad ka ristimärki rinna ette.

ERA II 181, 109 (22) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Teised vanad inimesed teavad tõendada, et kui kolm korda Piibliraamatut ümber piksetule kandvad, ise tulesõnu lugevad, siis kustuvat tuli. Räägitakse, et vanal ajal olla mõned vanad inimesed Saardes tulesõnu mõistnud, aga minu küsimiste pääle ei ole ma neid saanud.

ERA II 181, 128 (70) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pihlakapuud peetakse Saarde ümbruses nõiapuuks, millega võimalik olla teisele kahju sünnitada. Kui pihlakapuuga või vitsaga teise looma või lehma saavad lüüa, siis hakkavad see loom "punast kuskma" ja "lõppevad" (surevad) viimaks ikka ära.

ERA II 181, 128 (71) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Ka teisi kahjusid saavad sünnitada teisele, kui pihlakapuu laastuid puistata jaanilaupäeva öösel saavad teise nurmele ja käia tulevad vastupäeva kolm korda ümber nurme. Siis jäävad viljakasv teise nurmel kohe kinni.

ERA II 181, 128/9 (72) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Vanal ajal olnud nõidadele pihlakapuust pulk, kellel kaks otsa teravad, nõidumise juures suureks abiks. Mõned tõendavad ja usuvad kindlaste, et lendaja muud midagi ei ole kui terava otsadega pihlakapuu pulk, millega saavad teise looma läbi lasta. Kui mõni loom õige ruttu ära sureb, siis ütlevad vanad inimesed, see on lendajast läbi lastud. Siis otsitakse loomal ka kohta, kuskohalt lendaja on lasknud.

ERA II 181, 129 (73) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Pihlakas oli ka vanainimestele ilma näitaja. Kui pihlakas rohkeste marju täis, siis on oodata vihmast ja halba sügiset.

ERA II 181, 129 (74) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
On pihlakas marjadest tühi, siis järgneda kuiv ja ilus sügise.

ERA II 181, 270/3 (2) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Pärtel Pärn (1937) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L)
/Karu peetakse suureks saksaks/Vanal ajal läinud talumees metsa puid vargile. Läinud üht salateed mööda sügavale metsa, niiet puude raiumine mõisasakste kõrvu ei kostaks. Raiunud koorma kuivi puid valmis, asetanud reele ja sidunud koorma köiejupiga kõvaste kinni, et teel laiale ei laguneks, ja hakanud siis oma tuttavat salateed mööda tasahiljukesi kodu poole minema. Äkitselt näeb eemale vaadates puude vahelt: mõisahärra, karvase kraega kasukas, enesele vastu tulevat. Mees arvanud, ega vast härra teda ei näinud ja pööranud üht kõrvalist teeharu mööda, et jälgi segada, ja ergutanud hobust kiiremalt minema. Näeb, härra pöörab läbi metsanuka just otse temale järele. Mees ajanud hobuse sõitma. Näeb: härra jookseb ka nii, kuida jõuab, tema järel. Et sõitu enam kiirendada, raiunud mees köied katki, pillanud puud reelt teele ja ajanud hobusega nüüd nelja kodu poole, nii kuida võinud. Kuid tagasi vaadates näinud puude vahelt, kuida härra leekab ikka järel ega jäe ivagi maha. Nii sõites ja kihutades jõudnud viimaks mees väravast õue, jätnud hobuse õue ja jooksnud hädaldades tuppa ning kaebanud naesele, et mõisahärra on väljas: "Jumal teab, mis nüüd küll saab! Viimaks laseb kohast lahti kah ja kus siis jälle lähad?" Naene olnud esiotsa nii saamatu mehe kohkumist päält vaadates, viimaks ometi saanud aknast välja vaadata, kui mees näitanud, kus härra jäänud metsa alla kõndima. Naene tunnistanud esiotsa, kuid viimaks hakanud rääkima: "Küll oled ka sina üks jabur maailmas! Vaata ometi, see on ju karu, päris selge karu ise." Mees vaatanud kaua aega ja lausunud siis: "Küll ma võin ka üks jahupää olla maa pääl; nüüd ma näen küll, et see karu on."

ERA II 181, 286/9 (8) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Kadri Annuson, 75 a. (1937) Kontrollis Mare Kalda
Kuida kiivit omal nime sai? Hiljuti küsisin ühelt kui teiselt vanemalt inimeselt, et kas nad ei tea või kas nad kuulnud ei ole, kuida meie kevadlind kiivit on oma nime saanud. Mäletan nagu noorest ajast sellest midagi kuulnud, kuid kõik on meelest ununenud. Seda küsimist avaldasin edasi Kadri Annusonil, kes on üle 75 a. vana. Tema tõendas, et on kuulnud, aga kuidas? Lubab enne meelde tuletada. Pärast kokku saades jutustas järgmiselt: Tüdrukud pesenud Reiküla järve ääres rõivaid. Sellel korral olnud õige palav ilma ja päike kõrvetanud, ninda et tüdrukud pesemise juures endil rõivad seljast ära ajanud ja päris ihualasti olnud. Pesemise juures löönud nad laulu, olnud rõõmsad ja vallatanud väga palju, kui korraga lähedalolevast lepavõsast kostnud linnulaul: "Vitt, vitt! Häbo, häbo!" Tüdrukutel saanud hing täis, mõtlenud mõne häbemata, ulaka poisikese nõnda rumalaste karjuvad. Kui ikka laul ei vaikinud, läinud tüdrukud vaatama, kes sarnane südametükk ometi on, kes nõnda häbemata kombel kisendab. Põõsast leidnud nad linnu, keda hüütud taevakiiviks. Tüdrukud hakanud kisendades taevakiivist oma häält üle ajama: "Kiivitt, kiivitt!" nõnda et nad linnu häält enam ei kuulnud, olgugi, et lind oma laulu ei jätnud. Kui tüdrukud minema läinud, ütlenud nad südametäiega: "Eluaeg olgu sinu nimi kiivit, teisite me sind enam ei hüüa ja ilmast ilma pead sa oma nime karjudes hüüdma, kui sa kedagi näed endale liginevad. Võsa ja soo olgu sinu eluase ning jahimeestest pead sa alati taga aetav olema." Tüdrukute vanne ja needmine oli ka viimaseni täide läinud ja kui üteldakse: "Ega vanne ehk needmine midagi ei tähenda," siis on see vale. Selle linnu juures oli vanne ja needmine täieste täide läinud, sest et tüdrukud olid kurja meelega needinud ning vandunud. Teisite, ega midagi rohkem ei ole ma kiivite nime kohta kusagilt kuulnud.

ERA II 181, 499/502 (7) < Saarde khk. < Halliste khk. - Jaak Sõggel < Hans Liiv (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mispärast kuusel on paksud oksad? Hiljuti oli üks Halliste poolt vana mees Hans Liiv meil ööd, et teisel päeval siit edasi Kanakülasse minna, kus ütles omal sugulased elavad. Sai siis külalisega kaua räägitud üht kui teist ajast ja elust, kuni viimaks jutt jutust ja kõne kõne kõnest kaldus ka vanaaegsete juttude pääle. Minu küsimise pääle, kas ta mitte metsapuudest mõnda vana juttu kuulnud ei ole, sest ennevanast olla metsapuud kõik kõnelenud: "Võib olla on midagi metsapuudest kuuldud?" vastas ta: "Aga kellel need vanad jutud veel meeles on, peab enne mõtlema. Mispärast kuusel nüüd paksud oksad on? Seda oled muidugi vast kuulnud. See siande tühine jutt." Kui tõendasin, et ma Halliste poolt küll hulgakese jutte ülesse kirjutanud, aga sellesarnast või nimelist juttu küll veel kuulnud ei ole, siis algas vanamees oma seletust: "Õige vanal ajal olnud kuused harvade oksadega, nagu tema oma vanematelt kuulnud, aga ükskord juhtunud sedaviisi, et tige võõrasema saatnud oma võõratütre majast südaöösel minema just sellel ajal, kui temal meest kodus ei ole olnud. Päälegi sadanud sellel ööl hirmust moodi vihma. Vaenelaps ei ole kusagile varju saanud, sest külasid lähedal ei olnud. Hulkunud metsa, et säälgi ometi tuulevarju saada; muud ei olnud vaesellapsel mõteldagi. Leidnud siis suure kuuse ja jäänud kuuse alla öömajale. Kuusk halastanud vaeselapse pääle ja annud temale varju. Enne olnud kuusel õige harvad oksad, sellest ajast saanud kuusk omale suured ja paksud oksad. Ka nüüd olla veel kuusk haleda südamega ja andvad varju igaleühele, kes seda tema juurde otsima tulevad. Ka praegusel ajal, kui mõni inimene külma kaibab, kästakse kuuse käest kasukud tuua, sest kuusel on oksad nagu vana kasuk. Kes teab veel, kas sellest see sõna rahva suhu on saanu: "Mine metsa kuuse alla," kui mõnel kusagil kohta ei ole." See vanamees lubas küll veel minu juurde sisse tulla, kui ta külast tagasi tuleb, aga siiamaale ta ikka ei tulnud. Vististe läks ta küll teist teed kaudu tagasi.

ERA II 181, 640 (157) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui on jüripäeval puud lehtes, siis on enne jaanipäeva lume veel karta.

ERA II 181, 640 (158) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jüripäevast ärkavad metsapuud talveunest ja puudel lööb koor lahti.

ERA II 181, 643 (168) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui jüripäeval puid raiutakse või lõhutakse, siis saavad sellel suvel väga palju huntide ulgumisi kodu lähedal kuulma.

ERA II 181, 643 (170) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui tuletegemise juures jüripäeval piirge murretakse, siis saavad sellel suvel palju müristamist kuulma ja pikken löövad siis sisse.

ERA II 181, 644 (173) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jüripäeval põletatud kapsaajas kadaka- ja pihlakaoksi, et suvel ussid kapsaid ära ei sööks ja perenaene külinud salaja tee päält kokkupühitud teetolmu kapsaaeda, et keegi ei saaks kapsaid aeda kasvamise ajal ära nõiduda.

ERA II 181, 645 (178) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Karjapoisile õpetatud, et siis, kui hunt karja juurde tulevad, pidavad hirmsaste karjuma: "Jüri, Jüri, hunt karjas!" siis põgenevad hunt kohe minema, sest et hunt Jüri nime ei kannatavad.

ERA II 181, 653 (207) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui suvepühadel on mets raagus ja puudel ei ole lehti, siis saada sellele järgnema kehv vilja-aasta.

ERA II 181, 660/1 (219) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Mõned vanad nõiad süütanud jaaniöösel tõrvasid (kuiva männapuu tõrvased laastud) oma põllu ümber põlema, et ei saaks teise inimese "kuri sõna" põllule vaeva teha.

ERA II 181, 705/6 (304) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kui nigulipäeval puid raiutavad või suurt kolinad tehtavad, siis saavad suvel säälkohal sagedaste müristama.

ERA II 181, 709 (314) < Saarde khk. - Jaak Sõggel (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv
Kui Koodid-Rehad (tähestik taevas) enne jõulu maha minevad, siis olla hääd ja korralikku vilja-aastad oodata.

ERA II 182, 39 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Mihkel Kotkas, 80 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Harakale haiget, varesele valu, mustalinnule muu tõbi. Häda tulgu, teine mingu, kolmas upil oodaku. Varese sabaga võida, haraka sabaga vihelda; meie poisi jalg (või käsi, sõrm) terve, enne kui noore naise võtab.

ERA II 182, 90 (10) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Anna Sihver, 70 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
/Tuhkapäev/Tarbepuude ega ka jääaukude raiumisest ei tea.

ERA II 182, 93 (16) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. - Friedrich Eichenbaum < Anna Sihver, 70 a. (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, kontrollis Mare Kalda
Tuletoomisest. Tuld tuli alal hoida leeaugus. Matsime söed tuhaga kõvasti kinni, et ära ei hinganud, et tuli seisaks elus. Kui halvast mateti kinni, siis õhus tuli ära, ei saanud tuld oma käest, mine siis laenama külast. Siis panime pange põhja tuhka, et pange põhi põlema ei hakka ja söed panime labidaga pange sisse ja tuhka sütele peale ja riie üle pange, pang kõvasti sülle ja ruttu tulema. Ilma riieta ei tohtinud. Pidi riie kõvasti üle olema. Üleaia naabri käest tõime tuld.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]