Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA I 3, 194 (10) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui terariist teraga ülespoole jäetakse, öeldakse: saadan ehk kurat hõõrub end köidikuist lahti.
ERA I 3, 194 (11) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Lapse hammas visatakse ahju peale sõnadega: "Kilk-kolk, kilk-kolk, säh, ma anna sulle konthamba, anna sa mulle raudhammas."
ERA I 3, 194 (14) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Pikne. Välk, kõu. Om. välgu, kõue.
ERA I 3, 194 (15) < Karja khk., Leisi v., Hiievälja k. - Otto Raun, s. 1913, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Katk. Kui surm möllab "oma vikatiga".
ERA I 3, 195 (3) < Kuressaare l. - Georg Lipp, 12 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Mida jutustatakse näkist?
Näkk on poolkala, poolinimene. Ta meelitab inimesi vette, kus nad uppuvad.
ERA I 3, 197 (5) < Kuressaare l. - Georg Lipp, 12 a., Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Öeldakse (Jõhvis), et see "seenevihm" on ja et selle järel palju seeni leida on.
ERA I 3, 199 (2) < Kuressaare l. - V. Lempu, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Surnud pesevad.
ERA I 3, 199 (3) < Kuressaare l. - V. Lempu, Kuressaare Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kuhu visatakse lapse hammas ja mida öeldakse selle juures?
Hammas visatakse ahju pääle ja üteldakse, et kilk peab uue hamba andma.
ERA I 3, 245/6 < Tartu l. - Oskar Loorits (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
The fortune chain
Signor Niccolo to Levisieri
Levisieri to Laura Deaumont
L. Deaumont to Delfe
Delfe to Baldinga
Baldinga to Salignon
Salignon to Abathe
Abathe to Forges
Forges to Carmenial
Carmenial to Fellian
Fellian to Santonere
Santonere to Septirella
Septirella to Leblanc
Leblanc to Martiro
Martiro to Nota
Nota to Marmont
Marmont to Astorre
Astorre to Marone
Marone to Loyal
Loyal to Pozzi
Pozzi to Pratti
Pratti to Vecchione
Vecchione to Narsochi
Narsochi to Magnonia
Magnonia to Sorro
Sorro to Sentilla
Sentilla to Cornate
Cornate to Favore
Favore to Caviochi
Caviocchi to Farranche
Farranche to Fentione
Fentione to Nampolli
Nampolli to Franco di Napoli
Fr. di Napoli to L. d'Ambra
L. d'Ambra to Milanese
Milanese to Callieri
Callieri to Monaco
Monaco to Cerrio
Cerrio to Lombardi
Lombardi to Lallila
Lallila to Cafiere
Cafiere to Curitus
Curitus to Maleci
Maleci to Tuminulli
Tuminulli to Papina
Papina to Campalto
Campalto to Bocca
Bocca to Bionelli
Bionelli to Calboldi
Calboldi to Prezioso
Prezioso to Bergamache
Bergamache to Catani
Catani to Felicia di Vegliache
F. di Vegliache to Giulia di Drambilla
G. di Drambilla to Aldovrani
Aldovrani to Rossi
Rossi to Vilma de Matuchka
V. de Matuchka to Fr. Regel
Fr. Regel to Cittadini
Cittadini to Prince Erik of Denmark
Prince Erik of Denmark to Prince Andrew of Greece
Prince Andrew of Greece to Princesse Renee de Bourbon
Princesse Renee de Bourbon to Countesse Bernadotte
Countesse Bernadotto to Fru Sjöberg
Fru Sjöberg to Fru Segerstrale
Fru Segerstrale to Countesse Posse
Countesse Posse to Fr. av Sillen
Fr. av Sillen to Nycander-Cederlöf
Nycander-Cederlöf to Major Bureu
Major Bureu to Fru Södergren
Fru Södergren to Thuressin
Thuressin to Elmer
Elmer to Bolinder
Bolinder to Nyman
Nyman to Baronesse Stierestedt
Baronesse Stierestedt to Countesse Mörner
Countesse Mörner to Grantham-Dillenbeck
Grantham-Dillenbeck to Countesse Münster
Countesse Münster to Baronesse Victoria v. Tehlänsen
Baronesse Victoria v. Tehlänsen to Fröken Carelius
Fröken Carelius to m-me de Chessin
M-me de Chessin to mrs. Brelioth
Mrs. Brelioth to m-me Virgo
M-me Virgo to m-me Andevei
M-me Andevei to m-me Seljamaa
M-me Seljamaa to mr. Mühlbaum
Mr. Mühlbaum to m-me Linde
M-me Linde to mr. Linde
Mr. Linde to mr. K. Lampson
Mr. K. Lampson to mr. P. Mein
Mr. P. Mein to m-me I. Tamman
M-me I. Tamman to mr. L. Valge
Mr. L. Valge to mr. P. Viiding
Mr. P. Viiding to mr. O. Loorits
Good luck and good health. Continue this chain. Make 9 copies of it and send on to 9 persons of the most intelligent among your friends to which you want joy and hapiness. This chain was started in Flandern by a colonel of american artillery and it must go round the world three times. Forward it posle? 24 hours of the acceptance. Do not break this chain! It might bring bad luck. During the following 9 days after you have send the copies - at the days happy event is going to take place and fill you with joye. Prediction has always come true. Parros du Vittari on the 9-th won the price in the lottery of 200 000.- liras. Mr. Willers house was destroyed on the seth day to his not having taking notice of this chain. Mrs. de Noie Isvonne heronly won 3 days after receiving the chain without having force it. Mr. Haye and Sasha Giutri won 250 000. Pola Negri was her fortune doing carriedont these instructions most consentionsly.
ERA I 3, 256 (10) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Vistla k. < Märjamaa khk. - Juuli Piilberg < Juuli Piilberg (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Oraklist tean niipalju, et pidi ristiga võti olema, see pandi lauluraamatu vahele just "halasta" sõna peale, siis siodi paelaga raamat kinni, pandi oma peopesad ülespidi ja võtme pära pandi nimetise sõrmede peale. Siis üldi kolm kord "halasta," siis soovidi midagi ja kui võti ringi pööras, siis läks see täide. Seda nägin mitu korda, kui tehti. Meil oli vabadnaene Aruküllas, kus ma 14-16 a. elasin, seesama naene õpetas mind eesti käsitööd, ja ka vanu laulusid. Eesti käsitööd olen ma Tallinnas palju õpetand, aga laulud on minu omad, ei ole veel neid teadnud kellekile saada.
ERA I 3, 256 (12) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Vistla k. < Märjamaa khk. - Juuli Piilberg < Juuli Piilberg (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kui laps sündis ehk kui keegi kodust välja läks teenima, siis võttis ikka vanaema ehk ka ema lauluraamatu kätte ja pani hummes käed lauluraamatu vahele, siis lõi sealt lahti ja missugune salm oli pahema käe pöidla all, see oli selle inimese õnnesalm, kes soovis, võis selle lehe omale välja tõmmata ja omale võtta.
ERA I 3, 262/3 (5) < Helme khk., Koorküla v. - O. Ruut (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kaabakas = halv inimene, kes kõiksugu halbu juttusid rääkis, sulipoiss. Vahest varas, logard, jumalapäevavaras - hulgus, kel mingit kindlat kodu ei ole. Loomu poolest võis ta aus inimene olla, aga tal olid ulaka tempud.
Koorkülas on kaugel Läti piiril Kabakmägi, täis aukusid ja koopid suures metsalaanes. Peetud parajasti Jääva talus pulmi. Sealt lõunapoole on kõrge mägi Sõõrumägi, praegu Jääva põld. Tulnud ka kaks kaasitajat pulma ja palunud luba kaasitada. Antud. Need ütelnud kaasitamisega kõik ära, mis pulmas ja pulmamajas väärtuslikku ja kus nad on ja kes pulmas on.
Sõõrumäelt vastatud lauluga, küll meie tuleme ao aegu koidupuna tekkimisel, siis meie tantsime sõjakäiku, kaetseme Kaabaku mäkke. See olnud märguand kaabakatele, kes vastasserval peitus olnud. Hommiku röövitud Jääva talu puhtaks ja pulmalistelt võetud kõik ehteasjad ära. 5 aastat pärast kadunud naabriperel lehmad ära. Karjapoiss läinud metsa otsima. Näinud öösi tuld Kaabakmäel ja läinud tule peale sinna. Sealt leidnud omad lehmad, mõned olnud tapetud ja hulk mehi tule ümber askeldamas. Jooksnud pimedas kodu. Hommiku aetud vald kokku ja mindud ja piiratud Kaabakmägi ümber. Tulnud kibe tapelus, kus valla mehed jäänud võitjateks. Sealt leitud kulda ja hõbedat ja kõiksugu asju. Ka Jääva talust riisutud kraam ja ehted saadud kätte. Suurem jagu kaabakutest saanud põgenema Lätimaale Härgmäele. Mõisnik võtnud aga kulla ja hõbeda kõik omale. Nii käib vana jutt.
ERA I 3, 271 (12) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Vistla k. - Juuli Piilberg < Juuli Piilberg (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Koku, koku, koorekene,
ümmer lusika, müta, mäta.
Taevast tulgu tangud sisse,
mürati, märati mätad sisse,
või minule, pett, sinule.
ERA I 3, 275 (4) < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v., Ilmatsalu k. < Puhja khk., Tani t. - Minna Pärn < Tiina Kontor, vanaema (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Surnu laudselinad ja pingid, kus pääl surnu laudsil oli, peab kohe pärast surnu kirstupanemist välja tuule kätte viima, siis ei leia surm niipea teed sinna majasse.
ERA I 3, 276 (5) < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v., Ilmatsalu k. < Puhja khk., Tani t. - Minna Pärn < Tiina Kontor, vanaema (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kirikus olles ei tohi tukkuda, siis vanapagan istuvat üleval kantsli serva pääl ja kirjutavat kõik tukkujad üles lehma naha pääle. Korra näinud kirikus tukkuja unes, kuidas vanapagan venitand nahka hammastega suuremaks, et magajate nimed ära mahuks. Nii palju olnud tukkujaid, et lehma nahk jäänud veikseks (vanaema jutustus).
ERA I 3, 291 (1) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Vana-Antsla vallan Matu talu man om üts illus kahar pettäi. Rootsi kuningas oll sõdinu vanast ja visanu pedäjä latvapidi kasuma, üteldes: "Ku ma võida, sis mingu pettäi kasuma, ku ma sedä maad kätte ei saa, siis kuiugu ta ärä!" Pettäi kasvi.
ERA I 3, 291 (2) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Vana-Antsla vallan siinpuul sedäsamma pedäjät oll lapik kivi, sääl oll vanakuradi varbaaseme kivipääl. Inemisi käve sääl kaeman pallu.
ERA I 3, 291 (3) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Tsooru vallan Juudajärven oll näta pink, millega vanakurat järve läts. Asi oll olnu nii: Rehepapp oll kiitünü tinna, vanakurat tulnu kaema ja küsünü: "Misa siin tiid?" - "Ma keedä silmärohtu," oll rehepapp ütelnü. "Kas mulle ka või saia, mul silmä haigõ?" ütelnü vanapakan. - "Või küll!" vastanu rehepapp. Rehepapp küsünü: "Mis sul nimi om?" - "Isi on nimi!" ütel kurat. Rehepapp seletama: "See om kallis rohi, vast lätt maha, selleperäst köüdä ma su pingi külge kinni." Ja köütünügi kinni. Rehepapp valanu siss tinna silmä. Vanapagan lännu kõgõ pingiga järve. Isi rüükünu hirmsale. Tõse kuradi tulnu küsümä: "Kis tekk?" - "Esi tekk!" ütelnü teä. Järvele aga jäänüki nimi "Juudajärv".
ERA I 3, 294 (10) < Hargla khk., Vastse-Roosa v. - Hilja Puusepp, Vastse-Roosa algkooli õpilane < vanaemalt (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Tõnni ja Manni.
Ütel naisõl ja mehel oll kats last, poig Tõnni ja tütär Manni. Nälg oll sis ja esä-imä olli otsustanu latsi mõtsa viia. Esä oll lännu hommuku vara, saag ja kirvõs käen, mõtsa. Imä läts keskhommuku järgi. Kutse latse üten, andse egaleütele muru leibä ja naksi mõtsa poolõ minemä. Latsõ olli esä-imä kõnõlõmist kuulnu ja korsi kivikesi. Tiidmüüdä minnen pilse Tõnni leiväraasukeisi ja Manni kivikeisi maha, et peräst tiid kätte löüdä. Imä tegi mõtsas tulõ üles ja ütel latsilõ: "Olgõ siin ilustõ paigal. Ku leivä ärä süüd, sis tulge mõtsamüüda edesi. Siiäki om kuulda, kuis esä puid ragu." Latsõ seie leivä ärä ja lätsi edesi. Aga õs ole esä kongi, kuuseoss oll õnnõ puu manu kinni köütet ja see olgi tuu paukna. Latsõ lätsi ikka mõtsa müüda edesi. Tull vasta pikk niit (aas). Selle taga paks padrik ja siis suur jõgi, millil silda pääl es ole. Jõõ pääl ujusi aga valgõ luik. Tõnni ütel luigale: "Vii minnu üle." Luik veiegi ta üle. Siis peräst jälle Manni. (järgneb)
ERA I 3, 302 (6a) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Harju k. - Salme Kaev < Gustav Tikerpuu, 61 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Potermann ehk podermann on minu arvates taanikeelne sõna ja tähendab laevavaimu, kes ikka midagi halba ette kuulutab, kas laeva hukkaminemist ehk muud õnnetust. Ükskord nähtud ühel laeval mitu korda, et üks võõras koer karanud üle parda laevalt merde, nii olnud mitu päeva. Mõne päeva pärast kukkunud sama laeva kapten merde ja uppunud. Iga kord podermann ennast ei näidanud, ainult kolistanud ja müristanud laevas, iseäranis öösel, aga alati selle järele tulnud mõni õnnetus.
ERA I 3, 302 (6b) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kuri k.; Kerema k. - Salme Kaev < Feodor Visso, 57 a.. ja Priidu Kalju, 58 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
"Kui laevas midagi kolinat kuulda on, siis on putermann."
ERA I 3, 302 (6c) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Puliste k.; Kuri k.; Sääre k. - Salme Kaev < Simmu Liiva, 73 a.; Jüri Kuuskor, 73 a.; Ann Oobak, 86 a. (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
"Kui kuskil mingisugune segadus on, nagu pimedas tühjas toas kolin, siis on putermann.
ERA I 3, 302 (7) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kuri k. - Salme Kaev (1930) Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002
Maa-alused. Siin täitsa tundmatu.
ERA I 3, 302 (8a) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Hellamaa k. - Salme Kaev < Leena Kerves, 42 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Inimesehunt, ebahunt, koduhunt. Ühekorra sõnniguviu ajal üks hunt käin ikka ühe maja juures ja piiran ümber laste ja tööliste. Lapsed kartn teda. Viimaks üks naine löön hundile sitahargiga seljast sisse - küüdu kuue (triibulise kuue, s.o. rahvariie Hiius) tükid tuln august välja. Oln va teisepere Elts.
ERA I 3, 302/3 (8b) < Pühalepa khk., Suuremõisa v., Kuri k. - Salme Kaev < Feodor Visso, 57 a. (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Inimesehunt, ebahunt, koduhunt. Vana Raja Jürnel käinud ikka niisugune haigus peal, et jooksnud metsa hundiks. Kui jälle inimene olnud, siis rääkinud karjastele: "Teie tunnete mind küll, kui ma tulen, mul on sukad jalgas, siis hüüdke: "Raja Jüri, Raja Jüri, kus sa tuled!"" - Karjased teinud nii ja Raja Jürist saanud inimene jälle.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]