[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 161, 110 (29) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärisea k. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandström, 87 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Hülgeid hüüta vaarau rahvaks, vaarau sojameesteks.

ERA II 161, 112/3 (1) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/Rannarahvast ja tema keelest/Rannarahvas oli teistmoodi kui maainimesed - elukombed ja jutud kõik teisiti. Kui este võeti üks rannaplika maale karja, siis ta oli nii tuhmakas, enne pidi täieealine inimene temaga kõrvuti käima, kui hakkas midagi tegema. Ta ei saand nagu maarahva jutust ka aru, keelemurre oli ka teine, niikui soomlased ja randlased räägivad ühtemoodi. Nemad saivad heaste läbi, saivad kohe aru üksteisest.

ERA II 161, 113/4 (2) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Randlased ikka käisid ka siin pool. Soomest toodi soola, seda käidi müümas. Ma olin oma isal poja asemel, me käisime ka vedamas. Meil oli 2-3 peale alus, sellega toodi. Rüitlid võtsivad jälle kinni, kui juhtusid kätte saama. Siis olid hobusest ja koormast ilma. Viidi Kunda, seal oli peakohus, seal tehti õigust. Ma olin juba naesepõlves, kui lasti soolavedamisel inimene püssiga maha. Hakkas jooksma koorma pealt ära, pidi kõrtsi jooma minema - lasksid kõrtsi kojaukse peale maha. Soola viidi Rakveresse ja maakohtadesse, Kadrina poole. Raha ja vilja eest müüdi. Siis oli siin viljakasv ka kehva ja vilets. Vihasool oli aga 3 talu: Saeveski oli, Jüripere ja Antsurahva, teised hakkasivad pärast.

ERA II 161, 123/5 (11) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Meie olime sõja ajal Haras. Seal üks varastas, kui tulivad merelt, võrgud pandi vabele - üks varastas sealt teise uue võrgu ära. Kuusalu ligidal oli üks niisugune kaardimoor, kes võttis varga näo üles. Klaasi sisse pannud vett, selle peale pobisend, sinna on siis üks nägu siginend. Küsind: "Kas sa tunned seda nägu?" Tema tundis ära, oli tema mehe vennanaine. Kaardimoor öeld: "Kui sa tahad temale ühe jäädava märgi teha, siis torka silm peast või tõmma arm nina peale, see jääb temale kohe külge." Ta tundis ära - üks suguselts oli - ei tehnd midagi märki. Nõid öeld: "Homme homiku vara mine mere ääre, siis see võrk peab seal olema." Ta pani seda rõhku nõnda talle peale. Homiku lähnd, ta mees lähn merele, läks sinna võrguvabe juure: oligi võrk sinna peale pandud. Temale oli niisugune vaev peale pandud, oli kohe sunnitud tagasi tooma. Oleks miski märgi peale teind, oleks igaüks kohe näind.

ERA II 161, 128/30 (14) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
See oli siis, kui me Haras olime. Minu onu oli ühe veikese koha peal. Ma tulin Kolga külast, läksin Harga. Oli odraleikamise aeg, lõppes leikus ära, läksin kodu, peale lõunat oli. Ma lähen oma krundi ligidale, näen, et onu tuleb järve äärest, kerves oli seljas. Ei tea, kust ta tuleb? Minu onu oli minuga vähe vihane, minu isal oli tema juures karduleid maas, tahtis, et läheksin päivi tegema, aga ma ei jõund minna. Ma ei läind enam nii ruttu, jäin pikemaks. Oli 50 sammu minu eel, lähen ta järel. Ta kaob minu eest ära. Seal oli üks allikas ja üks sõstrapõesas tee ääres, aga seal ei old. Kus ta ometi sai? Seisin ja pidasin aru. Lähen siis edasi. Teise onu tütar oli nende juures teenijaks, see tuli vasta lehmadega. Ma küsisin: "Kas onu tuli kodu?" - "Onu on täna hoopis Virvel kündmas!" Tema oli Virvel, 20 versta oli vahet. Eks see old üks haldjas, mis näitus see muidu oli. Ma pidasin küll teda üheks haldjaks. Nisuke vari minul temast sigines silmade ette, ta ise ei oldki seal ligidal.

ERA II 161, 131 (17) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Näkki auguti lastele: "Ära mine mere ääre, näkk tuleb!" Lapsi pidi hoidma, et lähevad merde.

ERA II 161, 137 (28) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Harakale haigus, vareksele valu, mustalinnule suurem tõbi.

ERA II 161, 138 (30) < Kadrina khk., Kõnnu v., Vihasoo k., Tagavainu t. - Rudolf Põldmäe < Maria Odenberg, 78 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Lenna, lenna, lepatriinu, lenna sinna lepikusse, karga sinna kaasikusse, hüppa sinna haavikusse, kus on minu peidmees! Siis vaadati, kuhupoole lendas, seal pidi peidmees olema.

ERA II 161, 156/7 (10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/Põhjaranniku suhetest Soomega./Suomes käidi kalapüis. Kaubaga ka käidi, viidi karduleid ja mune. Käidi Helsingis, Poruvaas, Lovisas ja Kotkas. Seal on rootslasi ka, nemad oskavad ikka soome keelt ka. Oli vahest mitu kevadet, et soome keelt ei oldki, aga hakkas juba aru saama rootsi keelestki. Suomlastel olid nuodad, seal osa peal sai oldud püüdmas. Suurem jagu noorem rahvas kõik käisid seal. Enne käidi oma vorkudega ka, minu isa käis. Oma rannas ei old nii palju kala. Kui see mood ära kadus, siis sai oma rannast küll kala. Inimestel oli aga harjund sisse. Sest on mitukümmend aastad tagasi, juba enne sõda jäi järele. Sõjaajal käidi veel kaubaga, aga kalapüis ei käidud.

ERA II 161, 158 (12) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/Mälestusi ja nalju kalakaubandusest./Rannarahvas käis silkudega maal, terve maakond oli neil tuntud. Ma olen ka käind tagapool Simunad ja Koerud. Nüüd käiakse ka, aga vähe, maal tuuakse silku linnast ja süüakse üldse vähe. Moisad ostsid enne silku palju. Moisaga sai kindel kaup tehtud, sai aasta ringi veetud. Ma viisin kolme moisa korraga, iga kuu viisin 3 tüntret moisa. 4-5 päeva käisime teed. Taluperetes sai oldud ööd.

ERA II 161, 159 (14) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Rannarahvas maal palju tööl ei käind. Moisas käidi kardulid votmas. Palmsi moisas minagi käisin. 1881. a. kadus see sundvõtmine ära.

ERA II 161, 160 (16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Viinistu külasse on Suomest tuld seie inimesi. Üks Aadu ja Heikki pidand tulema, kes on küla asutand.

ERA II 161, 160 (17) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Minu mälestamisest on sie kielemurre ka palju muutand. Enne oli enamb suome kiele murret. Mehed on enam vällas käind, nied on rohkem unustand.

ERA II 161, 160 (18) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Laulumehe t. - Rudolf Põldmäe < Mart Manitski, 68 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Enne osteti maalt mune, kaupmehed ostsid rannameestele kokku, vahetasid ka kauba vastu. Sellega teeniti Suomes hästi. Ka kartuleid viidi, ise müüdi "kappaga" sadamas. Mune niisama viisi. Eesti kartul oli kuulus kohe.

ERA II 161, 171 (l) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Matsu t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Suomes käidi enne palju, viidi kartuleid ja mune, tuodi silgukaupa. Tuletikkud ja tubakas ja riie - sie oli salakaup, seda ei tohtind avalikult tuua. Minu lapsepolves suolavedamine oligi rannarahva leib. Suomes käidi kala püüdmas, rahvas oli rumal, ei osand ise püüda. Aga nüüd on paremad vorgud, saab kala küll. Enne oli 50-60 silma, nüüd on 200-300 silma korged.

ERA II 161, 172 (3) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Matsu t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Suomes käidi Helsingis keige rohkem, siis veel Porovas, Loviisas, Haminas, Kotkas ja Viipuris. Kala püüdmas käidi holmades, seal räägita soome keelt ja ruotsi keelt ka. Nied on ikka vanad iestlased seal. Sinna on palju läind, läksid juoksu, kis ei tahtnud kruonule menna. Viimaks said seal kohadki. Nad rääkisid ikka iesti kielt ka, aga nüüd räägivad suome ja ruotsi kielt.

ERA II 161, 173 (4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Matsu t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
Suomest peab siin ka rahvast olema, sellepärast on sie kiel ka segatud. Sellega saab Suomes keik asjad aetud, rääkida voib küll suomlasega.

ERA II 161, 176 (10) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Siin Pärispää külas oli üks naine, Lemeti Ann, suri alles tänavu, oli 12 aastat vuodi peal. Rabadus vai paise oli vai pea oli haige, siis nad ikka lugesid ja podisesid, tema ka tegi.

ERA II 161, 176 (13) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Matsu t. - Rudolf Põldmäe < Jaan Lintov, 75 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Odakivi pidi olema Kalevipoja tuodud, seljast oli viskand. Selle tuond hiukseplehis.

ERA II 161, 246 (55) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k. - Rudolf Põldmäe < Maria Sankmann, 73 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Juminda Veneseppale ja Rätsepale tulled 2 inimest pärast katku, teised olled surnud.

ERA II 161, 268/71 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Liutaia eit/Mai Kravtsov/ oli sündind Tapurlas Kadapiku talus, nimi oli vist Kröönvalk, sündis umbes 1846. aastal. Elas lapsepõlves Kadapikul. Läks noorelt mehele, mees oli Madis Eslon, torupillimehe vend, Kiiu-Aabla Toomari talust. Oli rätsep, läksid Liutaiale elama. Seal olnud enne üks Muori Leenu, tema ema oli Suomest. Elasid vähe aega seal, siis Muori Leenu pand mehe podema, old nii kange noid. And talle oma ihupouest lusika süüa. Mies oli söönd, siis jäänd kohe haigeks, niikaua kui suri. Maiel jäi 2 last järele. Poeg suri nuorelt ära, aga tütar elab praegu veel. Muori Leen tuond muni, kui titt sündind, pand teiste juure. Tehtud süöki munist, titteema jäänd haigest. Toodud üks arst, Virvelt Kärkä ämm, see arstind ärä, noiduse vasta teind. Kell old 12, vares tuld ja kraaksund 3 sana sauna akna pääl, siis hakand valu jääma. See ämm puhus ja lausus ja lusis. Ta mies suri ära, siis minu ema vend tuli Hara Kaskneeme talust ja vottis nuore lese omale, Jüri Kratsov oli nimi. Sellega elasid kaua, 30 aasta ringis. Mies tegi peldu, tahtis kivi auku lasta, aga kivi kukkus pääle. Sellest jäi podema ja suri mitme aasta pärast. Üks poeg ja tütar olid sellest mehest. Poeg elas üsna vanaks, aga suri ka enne ema. Elas veel lesepolves, oli tütre juures ühe aasta, aga tuli jälle mini juure tagasi Liutaiale. Ta oli paar kolm nädalad haige, palus kangesti jumalad, ta oli ikka usklik inimene. Nuorel polvel oppis ta oma laulud, tal oli hea pea, mis kinni pidas. Ta ema suri ka ruttu, üks Triinu-nimeline tädi kasvatas ta üles. Hea inimene oli, arstiabi andis ka rahvale. Ta triikis inimesi ja toi titti. Palju inimesi sai tema abil terveks. Kus oli luom haige, siis oli Liutaia ema esimene aitamas. Teadust oli tal rohkem kui monel toisel. Käisime seltsis karjas, siis ta laulis palju. Ilus hääl oli, sai hästi välja.

ERA II 161, 275/6 (11) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Üks vanaeit arbus, silmustas hobesormukse ühe paela külgi, pani pahema käe nimetese sorme rippuma, siis pomises seal juures, kui haigus pidi olema. Ma rääkisin, et lehmapiim on viha. See pidi olema noiutud. Ta hakkas arbuma, kellest see viga on tuld. Tasa rääkis, siis nimetas inimeste nimesid, et kas viga on tuld selle sanast vai silmast. Kelle nime juures sormus liikuma hakkas, siis see inimene jäi süüaluseks. Kas siis selle inimese riidi tuo, poleta ära ja suitseta sellega looma. See oli siis sormuksega üles arvutamine. Kannu Mari oli see noid siin Tapurla külas. Sest on aiga üks 35 aastad.

ERA II 161, 276/7 (12) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Siis veel puhuti ühe nõu sisse, pandi sinna piima ehk kohvi ehk kalja, hakkas puhuma, et see vesi liikus. Ise sanad ütles tasa. Kui hambad olid suust ära, siis tegi noa lahti, pani suu ette, üle selle siis puhus, rauast pidi hinneohk läbi minema. Vesi vulises, siis andis selle inimesele juua, siis pidi terveks saama. Seesama Kannu Mari tegi. Minu vanaema tegi ka. Ma olin üle 10 aasta, kui ta ära suri.

ERA II 161, 279 (15) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Üks mies old ael (tulega kala püüdmas, ahingaga raiumas) laupäeva üösse. Üks mies on kalda pääl hüüdand: "Kas süüstan vai kaadan?" Toine üteld: "Ära süüsta." Siis üteld uuesti: "Kas süüstan vai kaadan?" Siis ta üteld: "Süüsta, kuradi perandüs!" Siis oli visand verise härja pää kolksti paati. Siis kustund tuli ära, tulnud turgast tulist randa, ei ole tohtind enam mere peal olla.

ERA II 161, 280/1 (17) < Kuusalu khk., Kolga v., Tapurla k., Paalbergi t. - Rudolf Põldmäe < Anna Paalberg, 62 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv
Laevamehed olid nähned, et üks mies oli hüpand vüöri otsast mere üösse. Nad rääkind kaptenile, tulid Suomest. Kapten oli üöld: "Kas see reis lähäb meil huonosti?" Nad said onnelikult Loksale, ei old viga kaige vähematki. Siit pandi kivelasti sise, läksid Suome. Läksid kalju otsa, jäid sinna, laev ja miehed puhas puruks. Nied jäid järele, kes jäid laevalt maha.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]