[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 10, 93 (6) < Jüri khk., Rae v., Limu k. - Tõnu Viedemann < J. Põldmäe (1928) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
/Mees peab hiirt jooksvahaiguseks/Pajupea külas Suitsu talu peremehel oli jooksvatõbi, mis liikus ühest kohast teise. Kord vilja vidades kaebas naabriperemehele: "Vaata, missugune jooksva mul on, justkui rott jookseb külge mööda ülesse!" Naaber katsus ja tema piusse sattus elav hiir, mis oli Suitsu-isale viljavihkusi koormasse pannes särgi põue kukkund.

ERA II 10, 108 (3) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jüri kihelkonnas Mõigu külas Vägeva talu koplis on rahaauk, mis jaaniöössel põleda, mida on mitu inimest näinud, aga kätte teda ei olla tänaseni saadud.

ERA II 10, 109 (6) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jüri kihelkondas Nabala küla maa peal on üks suur kivi, kus peal olla kivistunud nõelussid, üks suurem, teised veiksemad. Selle kivi all olla rahaauk. Mitu korda olla seal jaaniöössel tuld nähtud.

ERA II 10, 109/10 (7) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nabalas on teeninud kord ühe peremehe juures sulasena keegi Jaanuse nimeline mees. See leidnud koplist mutimulla hunnikust raha, mispeale tema labida toond ja kaevama hakand. Kaevates tulnd välja rahakarp, kus sees olnud kuld- ja hõberaha, mees ostnud selle rahaga omale Soone sauna, peremees - kuuldes sulase rahaleiust - läind ka mutimulla hunikuid kaevama. Ei ole aga sealt mitte midagi leidnud.

ERA II 10, 110 (8) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Jüri kihelkondas Lehmja mõisa heinamaal on üks suur kivi, kus peal on palja jala jälg ja mitu jalakanna jälge. Rahva jutu järgi olla vanasarvik selle kivi peale kukkund, kui ta taevast alla visatud. Selle kivi all olla rahaauk, mis jaaniöössel põleda. Kivi nimetus on Liivadi-Otsa kivi.

ERA II 10, 114 (15) < Jüri khk. - Tõnu Viedemann (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lagedi küla all Kalda sauna juures jões on suur kivi, selle kivi otsas on nähtud näkki ilusa naisterahvana suurte rindadega.

ERA II 10, 132/3 (2) < Tallinna l. < Tartu-Maarja khk. - Liisa Berg (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui Talina Oleviste kirikud hakati ehitama, tuli üks mees ja tegi kaupa, aga tema oma nime ei ütelnud, et minu nime ei tohi enne ükski teada saada, kui kirik valmis on. Siis saab selle kirikule minu nimi. See mees oli väljamaalane. Küll rahvas arvasivad igadepidi, et kas ta ei ole nõid. Küll kuuladi igadepidi, et ehk saab tema nime teada. Jäi saladuseks, kui kirik oli valmis kõik, ainult keriku torni tipp oli panemata. Seda pidi meister ise panema, läks kodust ära keriku tippu panema. Naisel hakkas süda valutama, et ei tea, kudas läheb, kas saab kõik heasti, sest kaup oli tehtu, et kirik valmis ja igadepidi korras, siis saab ehituse raha kätte. Läheb võttab poja sülle, saab keriku juure. Parajaste paneb tippu üles. Oli veidi kõver. Naisel poeg süles, hõikas alt: "Olev, Olev, kõver on!" Niikui oli kuulnud oma nime, kukkus ülevalt maha ja temast karanud uss ja konn suust välja. Rahvas arvas, et tema oli päris nõid. Ja on tänapäevani Talinas Oleviste keriku kõrval maas. Võib igaüks näha.

ERA II 10, 134 (4) < Tallinna l. < Tartu-Maarja khk. - Liisa Berg (1928) Sisestas Maarja Klaas 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vanast kivid kasvasid. Need kivid kasuvad, kel sammal peal oli, kel sammalt peal ei olnud, on veerivad kivid, need ei kasva. Ja teisest: sammal kasvab kivist.

ERA II 10, 172 (15) < Tori khk., Sindi as. - Erna Oiderman < Anna Oiderman, 68 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nikastuse sõnad. Jeesus läks Jeruusalemma, Eesli jalg oli nikastand. Mine vana naiste juure, Küll sa sealt abi saad.

ERA II 10, 172 (16) < Tori khk., Sindi as. - Erna Oiderman < Anna Oiderman, 68 a. (1929) Sisestas Kristi Kaber 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lapselt valuvõtmise sõnad. Varesele valu, Harakale haigust, Mustalinnule muud tõbe. Meie laps saab terveks.

ERA II 10, 221 (2) < Haljala khk., Haljala v., Katela k. - Mart Lepik (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Laste koeranaelte vastu aitab põleva vettind puu, mis ajab vahtu välja, otsaga vajutamine vastu haiget kohta või raisakondi maapoolse küljega vajutamine. Või visata soola põlevasse ahju ja ise nii ruttu ära põgeneda, et praginat ei kuuldu.

ERA II 10, 229/231 (10) < Tartu l. < Puhja khk. - Paul Ariste < Eeva Uin, 67 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vanatont eksitab ära, kui inimene mõtleb kurja. Kui sis paluma nakat, siis saat väl´la: "Jummal Issake, Jummal Pojake, kes om mu kurjale teele vidanu." Kui kohe paluma nakat, siis pole pikka palvet vaja. Sii oli peris tõsi lugu. Rehepapp tuli Vil´landist kohta otsma. Sai Kavilda mäele vastse aasta üüsi, läts rehe juure kaupa tegema. Siberi mäel esnu ära. Vannu ja vannu. Kõrraga ollu kats miist man. Mehe küsnu: "Kohe sa tahat minna?" Miis ütelnu ära. - "Läki!" Neebu mäel, sääl om Kallissuu mäe all. Lännu sinna. Tema ollu ikke purjun. Nännu, et mehil ollu kõvera tagasipidi jalguga, härjasõrgu ja kapjuga. Miis saanu kohe kõrraga kaines, es ole tahtnu edesi minna. Tõõse võtnu käe alt kinni ja vägisi vidanu turbla augu viirde. - "Siia me viskame su sisse." Miis nakanu pallema: "Laske, ma palu". Noo lubanu kah. Ütest suust rääknuva perrä, mis miis palunu. Miis lasknu põlvili ja lugenu Meieisa palvet. Noo ütelnu ütest suust järgi. Miis ütelnu: "Aamen," võõra tennuva: "Läll, läll, läll" ütekõrraga. Miis lugenu tõõse kõrra Issameie palvet, no kah. Jälle, ku ütelnu: "Aamen," no tennuva: "Läll, läll, läll." Nii lugenu kolm kõrda. Sis võtnu mehe kätest kinni ja tahtnu auku visata. Miis ütelnu: "Jummal Issa, Jummal Pojake! Siin om nüüd minu surm!" Võõra lasnuva lahti sis: "Te kolmekesti, meie katekesti" ja lännuva ära. Miis es julgnu üles tõusta. Tükk aiga oli põlvili maan ollu, es julgu ümbregi kaia, kos võõra om. Perast lännu Neebu Mäetare manu. Hommikuni ollu sääl. Sis lännuva kaema tuud paika. Määratse suure jälle ollu! Kõik lumi ollu ära veetu.

ERA II 10, 233 (1) < Läti, Tirza v., Baznickalna k. < Rõuge khk., Vana-Roosa v. - Paul Ariste < Leena Potsep, u. 50 a. (1929) Sisestas Laes Vesik 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, parandas Mare Kalda
Lat´s visas hamba aho pääle - "Virusk´ikas, mullõ raudhammas, ma' anna sullõ luuhamba!"

ERA II 10, 337 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahamatmine. Röövitud raha. Tingimusteta Vanalajal, kui raudteed veel ei olnud, veeti posti hobustega. Kord jäetud ühes postijaamas hobused järelvalveta välja. Seda kasutanud üks kelm oma kasuks. Ta hüppas tõlda ja sõitis minema. Seekord oli tõllas veel peale muude paberite ka raha, mis valitsusele saadeti. Kelm võtnud kulla ja paberraha ära ja lasknud hobused omapead minna. Ta matnud raha Valgevariku metsa maha. Hobused jäänud Vana-Nõo kõrtsi ette seisma. Keegi linnamineja oli aga sealt veel hobuse peakoti täis rublasid saanud, kuna üldine rahakott selleks raske oli, et seda ära viia.

ERA II 10, 339 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Maetud raha. Rootslased-rahaotsijad. Rõngu õpetaja maja ja Salusilla vahel pidi rahva jutu järele tündritäis raha olema. Ühel kevadehommikul tulnud kolm rootslast Salusilla juure. Mõõtnud sealt ketiga õpetaja maja poole, hakanud seal siis kaevama ja olid ühe tündri välja võtnud. Nad panid kohe tündri vankrile ja sõitnud minema. Kui rahvas sinna vaatama läinud, näinud nad ainult tündri aseme.

ERA II 10, 341 < Nõo khk., Meeri v., Vissi k. - A. Turp < Johannes Sild (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Varakeller. Sõja ajal maetud varandus. Tingimusteta Kord näinud Peetsu talu peremees oma maa peal seisva mäe jalal auku. Mees oli toonud kohe lati ja august sisse torkanud, aga latiots ei olnud kuhugi külge puutunud. Mäe sees, mida rahvas muuseas ka Peetsu Kabelimäeks kutsub, peituvat rahva jutu järele suur varandus, mis Põhjasõja ajal olla sinna maetud. (Varanduse asukoht Meeri vallas Verevi külas Peetsu talu maa peal. Üleskirjutaja märkus.)

ERA II 10, 343 < Nõo khk., Meeri v. - A. Turp (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Raha oletamine. Sõja ajal maetud raha. Rootsi ohvitserid raha otsimas. Vapramäe vastu suubuvad Elva jõkke kaks oja, kohaliste nimede järele Timmuski ja Voika oja. Olen kuulnud raha oletamist kas ühe või teise nende ojade pervesse (kaldasse), mis Rootsi sõja ajal sinna maetud. Kord otsinud kaks Rootsi ohvitseri, kaart käes, seda maetud raha. Kas nad leidsid või mitte, ei teata.

ERA II 10, 347 < Rõuge khk. - ? (1929) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis ja parandas Kadi Sarv
I Kus käisid sa, kus käisid sa, mu pojuke? Ma käisin õel võõrusel, mu emake. Oh valu, oh valu mu südames, Mu süda suure valu sees, mu emake. II Mis õde sulle süüa and's, mu pojuke? Seda hallikirja angerjast, mu emake. Oh valu, oh valu mu südames, Mu süda suure valu sees, mu emake. III Mis õde sulle juua and's, mu pojuke? See punast viina pudelist, mu emake Oh valu, oh valu mu südames Mu süda suure valu sees, mu emake.

ERA II 10, 406 (2) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuleoksa ei tohi seina sisse panna: maja läheb siis põlema. Kui päike piale paestab, siis hakkab kohe põlema. Sel on rohkem tõrva sees. (Tuleoks on see oks, "valelatv", mis kasvab ladvana murdund pärisladva asemele.)

ERA II 10, 415 (33) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Rabandus, seda usti küll, et see on vana naistest. Ühel loomad surid ää. Mees läks Sõrve. Nõid vaadand: vanaeite soolaga lasta, siis ei sure loomi enam - enne nõid kuuland järgi, kas mõni vanaeit on ligidal. Jah, lasta soolaga, siis kaob see viga ära. Mees last ka soolaga vanaeidele, kui läind aja äärt mööda.

ERA II 10, 423 (51) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Inimesed surnd vanast kõik ära. Ühed läind laevale, see pial sial ehk ei sure ära. Surnd ikke. Üks vanainime jäänd üksi järele ja koer old ka kaasas. Vanainime pole osand laevaga midagi teha. Hakand laeva kella kõlistama. Nii vist kuuldud.

ERA II 10, 428 (69) < Harju-Madise khk., Leetse k., Pallaste-Lepiku t. < Kullamaa khk., Kuie k. - Paul Ariste < Jüri Kruusel, 70 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Katku ajal jäänd Kuiele meesterahvas ja Kloostri Attu (Vilikale) naisterahvas. Suitsu kaudu leidnud üksteist ja hakand kokku elama.

ERA II 10, 431 (7) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. - Paul Ariste < Roots, 65 a., talu perenaine (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Last hirmutet: "Ää mine mere äärde, näkk viib ää"–- või "küll võtab".

ERA II 10, 432 (12) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. - Paul Ariste < Roots, 65 a., talu perenaine (1929) Kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmtõbi on, aga muud midagi ei tia.

ERA II 10, 432/3 (15) < Harju-Madise khk., Leetse k., Rootsi-Antsu t. - Paul Ariste < Roots, 65 a., talu perenaine (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maa-alused on niisugune haigus, vistrikud aeab ihu piale. Maavitsu toodi, selle viega arstiti. Kui maa all tegi: tiks, tiks, siis öeldi, et maa-alused tiksuvad. Enne kui maha istuti, sülitati maha, siis maa-alused ei tule. Nüüd ka sülitatakse. Maa-aluste ussid olid pisikesed ussid, roomasid ühes tükis, karvased, piad polnud, liig pallu polnud jämedust. Neist pidi maa-alused tulema. Vanal ajal olid maa-alustel lausujad.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]