Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 121, 525 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v. - Ludvi Raudsepp < kaasõpilastelt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Suurjärv ja Pikkjärv. Meeldemäe-lohu mehed nägid, et Räpo küla mehed saavad kaupluse all olevast järvest palju kalu. Kord ütles keegi mees setule: "Kui sa Räpoküla alt järve ära tood Meeldemaelohku, laseme sul kalu püüda 2 aastat. Setul hää nõu. Kallas öösel puuda elvhõbedat Räpo küla järve ja järv läkski ära orgu mööda kõikide kaladega Meeldemäe lohku. Räägitakse, et järv olevat läinud alla saarma käike mööda.

ERA II 121, 527 (1) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Ükskord tull susi karja, tä habe ja saie üte põrsa kätte. Tuu niildse tervelt alla ja läts mõtsa. Karus juusk kodo ja kutsõ peremehe sutt takah ajama. Perremiis võtsõ hää malga kätte ja läts mõtsa. Üte puhmaall näkk, et susi magasi. Perremiis lei hundile kõtu pääle. Põrss karas tagaotsast (hundil) soel vällä ja juusk karämano. Hunt aga jooksis metsa.

ERA II 121, 527/9 (2) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Kord põimse naane mõtsa-veereh haina. Tull susi ja nakas naist handa piteh mõtsa poolõ vidäma. Naane pallõl kül': "Hundikõnõ, soekõnõ, lasõ minno vallalõ!" A hunt es lasõ, tä veie inno mõtsa poolõ. Mõtsah nägi naane soe pessä, kuhu poole tä viidigi. Pesäh olli noorõ poja, mis õnnõ kiitsõva, näil olli luu hambih. Naane nägi, et asi on sarnane, võttis soepoegadel luud hambist. Nüüd lasksõ susi naase vallale ja viimäne läts kodo. Järgmisõl hummokul löidse lamba paari poigõga läve iist.

ERA II 121, 529/31 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Vanaesä läts alamaalõ orgo paijo vitsõ otsma. Oroh päävapaistel näkk et susi magasi. Täll oll kirvõs käeh ja lasksõ kirvõ kuudaga soelõ hambit piteh, mis olli irevil. Susi heitü, hüpas üles ja haardsõ vanaesal jalast kinni. Vanaesäl olli viiso ja jalgräti jalah. Susi tõmmas puul jalgrätti ja puul viisko är', millega läks metsa.

ERA II 121, 531 (4) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvig Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kontrollis Mare Kalda
Üts mõtsavaht läts mõtsa, säläh oll püss ja käeh vits. Mõtsah näkk, et soe magasi. Mõtsavaht mõtõl, et ma aja nää üles ja lasõ sis. Et soe üles tulõsi, leie vitsaga sutõlõ. Noo kartsi üles, lasksõva käpa pääle sitta, vissiva tuuga mõtsavahilõ vasta näkko. Nikakuni ku mõtsavaht umma näo är puhast, olli soe lännu.

ERA II 121, 531/3 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Soemetsa k. - Ludvi Raudsepp < Ann Suss, 56 a. (1936) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Mare Kalda
Kahr. Ütskõrd tull miis mõisaorjusõst. Mõtsah tull vasta kahr; miis pagõsi paio puhma, arvas et kahr tedä es näe. A kahr nägi miist paio puhmah ja võtsõ mehe kõgõ paio puhmaga üskä. Kahr pitsit väega kõvasto. Miis mõtol, et nüüd küll eloga päsemist ei olõ. Mehel oll karmanih saksa väitsekene. Tää võtsõ tuu välla ja tõmmas karol süüame kottalt lahki. Kõrräkõsõ maapääl lasksõ karo mehe maahha ja sattõ esi kah kuulnult maahha. Nii pässi miis karo käest

ERA II 121, 615 (1) < Rannu khk., Rannu v., Sangla k. - Eduard Kärp < vanaemalt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Aastat 50-55 tagasi kuuldud: Kadunud vanaema rääkis, et olevad ennemi kord Tartus näidatud kalasabaga vee poolvaadis lamavat inimest pikkade juustega, see olevat Punasest merest püütud "vaarokala", kes kuival maal elada ei saavat. Rindest saadik - inimene. Häälitsevat tumedalt: vaao, vaao. Terve vaarao sõjavägi olevat Punases meres uppudes sarnasteks muutunud. Olevat neid kuuvalgeil öil praegugi veel Punases meres enamasti salgakaupa näha. Neil olla igav.

ERA II 121, 615/6 (2) < Rannu khk., Rannu v., Sangla k. - Eduard Kärp < vanaisalt (1936) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda
Aastat 50-55 tagasi kuuldud: Kadunud vanaisa rääkis, et endisel ajal, ka tema noorel põlvel, olnud rahvast tihti vaevamas "halltõbi", millesse haigestunuid nimetati "hallisõitjateks", - alati suvine haigus. Haige palaval suveajal värisenud külma käes ja pikapeale jäänud nõrgaks. Visatud talle ilma tema nägemata pangitäis külma vett selga, siis kohe lahkunud halltõbi. Aga ometi ühel sarnasel heidutamise korral hall hakanud haiget kuumaga vaevama. Haigusel olnud ka teatavad vaheajad, sest hall - põhjamaa laplane - pidanud ka oma kodus käima, kuid olnud varsti jälle tagasi. Sarnasel vaheajal peitnud meil keegi haige end tühja kirstu. Niikaua,kui ta kirstus viibinud, polevat hall teda leidnud. Kirstust väljudes - hall kallal.

ERA II 121, 617/8 (4) < Rannu khk., Rannu v. - Eduard Kärp < emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Rannu vallas Verevi külas "Sandimärdi" talu nurmes on kivivare, väga kaugest ajast. Kas ta praegu alles, ei tea. Võis olla vana matusekoht. Kohalik külamees pidanud säält "vaimu" juhatuse järele juhatuse ööl raha potiga ära tooma, hirmutajaid kartmata. Mees läinudki. Vastu tulnud järgimööda: kore, hunt, siis karu. Karu kartes mees pööranud tagasi. Rahast ilma. Seda kuulsin koguni lapse põlves.

ERA II 121, 619 (l) < Palamuse khk., Kaarepere v. - Karl Lind < Mari Lind, vanaema (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Esimese muistendi Kaarepere vallas asuvast Ilmjärvest jutustas minu vanaema Mari Lind 1890. a. ümber. Samale muistendile viitab ka "Kalevipoja" lugu, kus Kalevipoeg sajatab Ilmjärve sügavust. Kalevipoeg, pääsedes vaevu eluga Ilmjärvest, pajatanud nõnda: "Peipsi ulatas mulle perse, Saadjärv saapa säärde, Kuremaa järv ulatas kurku, Ilmjärv aga tahtis hinge võtta."

ERA II 121, 619/23 (2) < Palamuse khk., Kaarepere v. - Karl Lind < Mikk Lind, isa (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Ümbruse vanemad inimesed uskusid, et Ilmjärv olevat põhjatu sügav. Ümbritsevaist allikaist tulevat ühes veega kalu Ilmjärve. Mõned allikaist olevat põhjata ning viivat teistesse järvedesse - nii vist ka Saadjärve, mis 7 klm kaugusel. 1890. a. ümber kuulsin oma isalt Mikk Linnult järgneva muistendi. "Kord kevadtalve ööl sõitnud keegi mees linna. Tee olnud paiguti juba paljas, sellep valinud teekäijad võimalikke otseteid üle järvede ja heinamaade. Sõites nii üle Ilmjärve, kuulnud mees selget häält järvest: "Ütle Saadjärvele, et ta mu kümnise ära tooks!" Mehe tee viinudki üle Saadjärve. Ilmjärve sõnad seisnud kõik aeg mehel meeles, aga ei ole julgenud neid Saadjärvele ütelda. Saanud juba üsna kalda ligidale, Äksi kiriku kellamehe maja kohta, pööranud järve poole ja hüüdnud: "Kuule, Ilmjärv käskis sul oma kümnise ära tuua!" Saanud mees seda hüüdnud, hakanud järv raksuma ja kohisema-mühisema. Mees annud hirmuga hobusele piitsa ja katsunud et minema saanud."

ERA II 121, 731/3 (12) < Martna khk., Martna v., Haeska k. - August Isberg (Hiiemägi) < P. Isbek või Joh. Birk (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord vanasti tulnud Haeska mõisa kubjas Rein uueaasta öösel Rannamõisast kodu poole. Saanud Haeska männiku vahelisele teele, seisnud järsku verine mees tee kõrval tema juures ja ütelnud: Mine ja ütle kõigi oma küla inimistele, et kes tahab end katku eest päästa, see põgenegu kiiresti külast ära ühes oma loomade ja kraamiga ning mingu seda teed mööda, kus keerab seitse haru ära. Siis seitsmendad haru kaudu mingu edasi, seal ei ole enam katku ohtu karta. Oli tema sedasi öölnud, seepeale kadunud ka nägemine ära. Kubjas arvanud esiteks, et nägin und, aga et mehe jutt olnud nii väga selgesti meeles, pole siis unenäoga tegemist ja koduse jõudes teisel päeval rääkinud ta omast nägemisest külainimistele. Kõik olevat naernud teda selle jutu peale, ainult Holli talu ja Mäehandsu talu peremehed on seda asja tõsiselt võtnud ja oma pere ja värgiga kolinud taha mõisa metsa, kus on jäänud elama. Umbes nädal aega peale seda juhtumist puhkenud külas kange katk lahti, mis on nõudnud palju surmaohvreid. Need kaks talu, kes hoiatust tähele panid, need jähid katkust puutumata.

ERA II 121, 758/62 (8) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 < isalt, emalt (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Vanasti olnud vadumaal sulane nimega Johan. Ühel sügisel mindud heinamaale. Et heinamaa olnud viisteist versta kodunt eemal, võetud toidumoona tugevasti kaasa, nii et saadud nädala otsa paigal olla. Kord laupäeva õhtul teised hakkanud koduse minema. Pole viitsinud sulane Juhan koduse minna, vaid jäänud laupäeva õhtuks ka metsa - mis maksab käia pikk maa ja toitu niipalju olnud veel, et selle öö üle saab. Pühapäeval peab niikuinii tulema hakkata ja mis siis muidu käia. Oli töö lõpetanud ja saand parajasti sööma hakata, kui järsku näind: hunt tulnd kange jooksuga küüni poole ja suur kääbas ees. Saanud parajasti küünini, hüpanud kääbas küüni suule ja sealt roninud ülese küüni viilu peale. Juhan mõtelnud, et eks ole säädus, mis asjad seia hakkavad ronima. Võtnud hangu, et sellega teda viilu pealt maha lükata. Vaevalt oli saanud ta hangu võtta, kui kääbas hakanud paluma: Kulla mees, ära lükka, olen kurat ja hunt tahab mind ära süüa. Kui mind jätad siia ülese, teen sinust rikka mehe, juhatan sulle hõberaha augu. Ja juhatanud teda: Mine siit küüni tagant kolm sammu põhja poole. Seal suure kase juurde vahel on hõberaha auk. Sulane pole sellest hoolinud, vaid ähvardanud jälle hanguga maha lükata. Kurat uuesti paluma: Kulla mees, ära lükka, teen sinust rikka mehe, ma juhatan sulle kuldraha-augu: mine siit küüni tagant üheksa sammu paremale. Sealt leiad kadakapõõsa. Põõsa juurest mõõda kolm sammu põhja poole, kaeva sealt ja sa pead päratu rikas mees olema. Oli ta need sõnad saanud öölnud, lükanud sulane ta maha hundi kätte. See hakanud teda sagima, kuni viimaks natuke sinist suitsu jäänud kuradist järele. Oleks ta mitte seda teind, teda maha lükanud ja teda ülese jätnud, poleks ka raha saand, sest kurat oleks pärast kõik ära võtnud, kui hundihirm oleks mööda olnud. Sulane söönud pooleli jäänud kõhu uuesti täis ja peale sööki läinud ta vaatama, kas kuradi jutt on tõsi. Mõõtnud kätte juhatadud kaugused välja ja hakanud kaevama. Saanud natuke aega kaevata, kui järsku suur hulk hõberahatükkisi tulnud välja. Teises kohast tulnud jälle hulk kuldraha välja. Ei enam pole ta sulaseks jäänud, vaid läinud Haapsalu linna, ehitanud sinna maja, võtnud naise ja hakanud poodi pidama. Olnud seega esimiseks kaupmeheks siin ja ka kogu rikkam mees siinses linnas. Rahvasuu teab veel rääki, et praegused Holmbergi majad olevad tema järele tuljate ostetud.

ERA II 121, 762/5 (9) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord unes juhatadud Lutsuseppa Andrusele, et mine Suure heinamaa mäele, seal olevas sarapuupõõsa juures künna nülitud märaga seal maad, siis saad sinna peidetud rahakatla kätte ja sa saad väga rikkaks. Poiss pole midagi mõistnud peale hakata, et mismoodi sa nülid hobuse ära ja siis taaga veel künnad. Sellepärast rääkinud oma unenägu isale. Isa kuulanud juttu põhjaliselt ära ja küsinud poja käest: Kas sinul tuttavad tütarlast on? Poeg vastanud jah. Holli sauna Eduga ma ikka olen heasti läbi saand. Isa õpetanud: Mine nüüd Edu juure, räägi temale ära, et võtad teda naiseks, kui tuleb sinuga seltsis juhatadud kohta, võtab enda alasti, sina rakenda teda adra ette, aita ise tagant ja kündke. Ei ole sul paremad nülitud mära tarvis, see on niisama hää. Poiss rääkinud isa õpetust Edule, lubanud teda naiseks võtta, kui Edu temaga seltsis tuleb sinna alasti kündma. Edu olnudki sellega nõus, vaene tüdruk saab mehele ja mis siis. Teisel päeval mindudki kättejuhatadud kohale, rakendanud Edu adra ette ja künd läinud sarapuupõõsa juures laht/i/. Vaevalt olid nad saanud paar kriipsu maase teha, kui maailmatuma suur rahapada tõusnud kange kolinaga maa peale. Oh seda rikkust, mis seal sees olnud, puha hõbe- ja kuldraha. Poiss ajanud raha juuresolevase kartulikotti, andnud kahele inimisel vankri peale tõsta. Koduse saades andnud isale hää õpetuse eest väärika tasu, kes ka õige rikkaks meheks saanud. Peale seda võtnud Edu endale naiseks ja kolinud linna elama. Seal elanud oma elupäevad väga jõukasti. See koht, kustkohast rahapada välja tuli, on praegust veel alles, sarapuupõõsa all on auk ka näha, mis iialgi kinni ei kasva, vaid on ikka ja alati niisama uus, kui oleks mõne aasta eest seal auku kaevatud.

ERA II 121, 765/6 (10) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord juhatadud unes kolmepöidlaga Mardile, et mine uueaasta laupäeva õhtul Karsamaa tihuse, vii õlletõrs ka ja ole tõrre all öö läbi, siis saad kaks rahaauku sealtsamaselt tihust. Tema ka teinud nii. Saanud vaevalt ühetestkümneni olla, kui järksu hakkanud kangesti hirmsad hääled metsast tema poole tulema. Tema pole julgenud olla enam kauem, vaid pannud jooksu kodu poole. Kodu juures julgenud ta tagasi vaadata, küll olnud hirmsad elajad tema järel, kes teda taga ajanud. Kodu juures laulnud kukk. Seepeale kadunud need hirmsad elajad ära. Oleks kukk mitte laulnud, oleks nad teda muidugi ära söönud. Ei enam peale seda pole ta julgenud tünni alla minna ja ei ole ka julgenud mõni teinegi. Sellepärast seisab nimetadud varandus seal ja ootab julged meest, kes ta kätte saaks, aga pole veel olnud neid julgeid mehi.

ERA II 121, 766/8 (11) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord kündnud Reinujaan Siguse väljas kahehobuse sahaga. Korraga tundnud ta, et sahk läinud ühe asja vastu, kange kolks olnud taga. Lähemalt vaatama hakanud, mis asi siis kolksub, leidnud ta igatepidi pooleteist jala suuruse raudkasti. Kohe olnud Jaanil selge, et rahakast, aga et teised lähedal olnud, pole ta teistele julgenud sellest rääkida, vaid pannud sinna märgi ja kündnud edasi, juskui poleks seal midagi olnud. Ööse pannud kodus hobuse vankri ette ja viinud kasti koduse. Kodus andnud ennemalt tükk aega kangutada. Kui saanud kaane pealt kätte - oh seda õnne, mis seal sees olnud, puha ümarkordsed ja neljakandilised, rahasi olnud kast täis. Ümarkordseid rahalitresi olnud ise sõela kere täis, aga pole mees mõistnud nendega peale midagi hakata. Pakkunud ühele ja teisele, arvanud, et va vaskrahad on. Neljakandilise pole küll kellegile näidanud, neid hoidnud saladuses, olnud need ju hõbedast. Viimaks kuulnud mõisahärra, va vana Kursel sellest loost, et Reinu-Jaanil olevad palju väikseid rahalitrisi. Küsinud Jaani kääst ka enesele näha. Tema ka näidanud. Kus Kursel läind kohe tõsiseks, kui rahasi näind ja ütlenud: Anna sa need rahad moole, ma annan kohe Reinu koha soole päris omanduseks. Seda ka Jaan teind, saanud Reinu koha eesele ja andnud rahad Kurselile, ega ta pole mõistnud ka rohkem nõuda. Vat need rahad on Kurselile püksid jalga ajanud. Saand kohe teise mõisa enesele juure osta. Olnud need ju puha kuldrahad, aga kus Jaan seda teadis. Ta arvanud neid vasest olevad. Teised neljakandilised rahad on ta linnas kullaseppale ära müünud ja koa palju, palju raha nende eest saand.

ERA II 121, 769/71 (12) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord sügise oktoobrikuul laupäeva õhtul tulnud Paali vana Jüri Vaduma kõrtsust kodu poole. Et karjatänav olnud väga tüma, läinud ta karjamaalt otse läbi. Kõrtsus saadud tugevasti viina võetud, mis tugevasti teind joonoks ja teiseks olnud õhtu väga pime, sellepärast eksinud ta ää. Järsku leid end Vaduna veske juures Tuuru mõisa põllal. Et väsimus olnud suur, istunud ta kivi peale maha piipu panema, aga häda: tael oli vihma tõttu märjaks saand ja pole tuld külge võtnud. Küll löönud rauaga, et tuli lennanud londina, aga kedagi pole aidanud, mis saamata jäänd, olnd tuli. Niimoodi tagudes näinud ta enese ees põllal tuld vilkuvad. Ta mõtelnud: laupäeva õhtu, poisid teevad tuld, lähen ette nende juure ja panen sealt piibu peale tule. Nii ka teinud, hakanud ka tule poole minema. Peagi jõudnud ta tule juure, aga ei ühtegi inimest polnud tule juures. Ka pole see tuli puudest olnd, vaid hoopis teistsugune, justkui oleks see hõljunud üleval. Kohe saanud ta aru: see pole muud kedagi, kui Tubri linna rahaauk, mis pidavad iga viie aasta tagant põlema. Selle rahaaugu pidavad siis see kätte saama, kes juhtub selle peale siis, kui ta põleb ja peab sellese viskama kolmetahulise teraskangi. Muidugi ei pruugi see suur kang olla, vaid aitavad ka pastlinõel, pidi niisama hea olema, aga et tal seda pole kaasas olnud, ei aidanud. Kedagi muud pole tal kaasas olnud, kui ainult puust härjaeke. Läinud hästi lähedale ja visanud selle tule sisse. Kui oli saanud visata, kui käind kangesti palju sädemeid ülese. Peale seda ka kustunud tuli ära. Pimeduse tõttu pole ta midagi saanud näha, vaid läind edasi. Teisel päeval tulnud uuesti vaatama, et saaks härjaekke kätte, aga seda pole seal enam olnud, ainult ümberingi olnud see koht hõberubla tükkisi täis. Kokku kogudes ja üle lugedes saanud ta neid kaheksakümmend viis tükki.

ERA II 121, 771/2 (13) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Mare Kalda
Kord unes juhatadud Metsajaani Antunile: Mine Reinu kelrimäele, kaeva seal jaanilaupäeva öösel, siis saad sa väga rikkaks meheks, aga nii, et seda teised ei tea. Tema aga rääkinud oma unenäost oma venna Priidule ja temaga seltsis läinud ta kaevama, aga pole midagi saand. Vat oleks pidand üksi minema ja kaevama. Aga et ta pole seda julgenud teha, vaid kahekesi läksid, sellepärast pole ka kedagi saand.

ERA II 121, 772/3 (13a) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kord tulnud kõrtsaadu Tõnis pimedal sügise õhtul Sinalepa külast kodu poole. Saanud Nurme metsa asuva vanakuradi Tõllakivi juure, näinud ta eemalt, kui kivi juures suur sinine tuli põlenud, kord suuremalt, kord vähemalt. Temal kohe selge, et see on rahaauk, mis põleb. Ligemale saades löönud lõke kord õge heledalt põlema ja selle järele ta kustunud. Tema turganud umbes sinna kohta kepi maha, kus tuli põlenud ja tulnud teisel päeval uuesti tagasi. Ühtlaisi võtnud ka labida kaasa, et sealt kohalt maad kaevata ja tule põhjust järele vaadata. Kohale minnes pole ta seda kohta leidnud, kuhu ta kepi oli maase pannud, pole ka kuskis auku seal maa sees olnud, mis kepp oleks teind, aga midagi jälge pole tulest järgi olnud, vaid kõik olnud terve tallamata maa.

ERA II 121, 773/4 (14) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Isberg (Hiiemägi) < Priido Isberg, s. 1876 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Kord tulnud Andsujuri Mehkel Mäejago Juhaniga laupäeva õhtu mõisast teolt koduse. Pärast pidime seltsis külase tüdrukude juurde minema. Ennemalt läksin koduse sauna ennast pesema. Saunast tagasi tulles läinud ta kohe Mäejaagule, aga Juhan olevad juba ennemalt eeli läinud. Hakanud ta ka mööda Laime tänavad küla poole minema, saanud ta vaevalt mõni samm edasi minna, näinud ta eemalt: üks teinud Mäehandsu lepikus lõket, sädemed üsna üle metsa. Nä, va Mehkel teeb juba lõket, mõtelnud ta ja hakanud ka sinnapoole minema. Saanud üsna tule juure, pole see Juhan olnud, vaid hoopis halli habemega mees. Teda nähjes löönud ta kaasas oleva kepiga risti tule peale. Seepeale kustunud tuli kohe ära ja midagi jälge pole tulest järele jäänd. Küll otsisime teise päeva, aga midagi polnd tulest järele jäänd.

ERA II 123, 29 (24) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ämmuste k., Pilliuse t. < Tarvastu khk., Tarvastu v., Vooru k., Kulli t. - Linda Köögardal < Elts Kaigas, 65 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Vanast nõiuti tõine inime soendis. Ku sa saad tal mõnda iva anda, sis saab jälle inimeses.

ERA II 123, 100 (95) < Paistu khk., Holstre v., Saate t. - Linda Köögardal < Reet Kree, 58 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Änilese tütrele oli juhatet, et ku sa raha tahad, sis mine Madimäele, vaata, sääl Vanatare asemel vana ahju all om raha, oli juhatet sedasi unen.

ERA II 123, 132 (128) < Viljandi khk., Tänassilma v., Loorupi s. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Oti k. - Linda Köögardal < Vindi Anne, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Si on alli tõbi, no siuke, ku inimesel siuke külm palavik on, sis raudnõgese marju (peale õitsmist küljes) võetse ja sedä antasse sisse, süüasse kuivalt neid.

ERA II 123, 137 (143) < Viljandi khk., Tänassilma v., Loorupi s. - Linda Köögardal < Vindi Anne, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Arjussed aava ihu pääle, sis laps viiasse sauna, tehasse nisujahu-puder, pärmi pannasse sekka, seda putru pannasse ihu piäle, sis rõõvas piäle ja piäle rõõva vihutasse. Seda tehasse lapsele sis, ku ta alles tillike on, edimatse aasta siis.

ERA II 123, 138 (147) < Viljandi khk., Tänassilma v., Loorupi s. - Linda Köögardal < Vindi Anne, 84 a. (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe
Aaloe, sii on kõege parem põlend aava piäle. Võetse lõegatse leheke katti, pantse seda vedelt piäle, sii tiib aava terves.

[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]