[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 156, 582 (15g) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Juulikuu Jätavad ämblikud oma võrgutegemise pooleli, läheb ilm väheks ajaks halvaks.

ERA II 156, 582 (15h) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Juulikuu On hommikul kõrge vikerkaar, tuleb pikaline vihmasadu.

ERA II 156, 582 (15i) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Juulikuu Õhtune vikerkaar tähendab teiseks päevaks head ilma.

ERA II 156, 582/3 (15j) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Augustikuu. Kui lõoke kõrgel lendab ja kaua laulab, jääb ilm heaks.

ERA II 156, 583 (15k) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Augustikuu Kui kanad hilja magama lähevad, siis hakkab teisel päeval vihma sadama.

ERA II 156, 583 (15L) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Augustikuu On augusti esimene nädal selge ja palav, saab pikk ja külm talv.

ERA II 156, 583 (15m) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Augustikuu On palukatel palju marju, saab sügisel palju vihma.

ERA II 156, 583 (15n) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Septembrikuu Palju pähklaid ja tõrusid toovad pika, külma ja kareda talve.

ERA II 156, 583 (15o) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Septembrikuu Selle kuu kõue tõotab tuleveks aastaks rohket õuna- ja marjasaaki.

ERA II 156, 583 (15p) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Vanarahva tarkusi ilmade kohta. Septembrikuu Sajab sel kuul vihma, on jaanuaris lund küllalt.

ERA II 156, 584 (16) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < isal 1909. a. kalendri märkmikku kirjutatud (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Halvad päevad: Jaanuar - 1, 2, 3, 4, 5. Veebruar - 8, 15, 17. Märts -/3, 7,/ 12, 13. Aprill -/1/, 3, 12, 13, 18. Mai - 8, 10, 17, 30. Juuni - 1, 7, 12. Juuli - 1, 5, 6. August -/1/, 3,/17/, 18. September - 3, 15, 18,/12, 30/. Oktoober - 15, 17. November - 11, 17. Detsember - 1, 11. Klambrites on märgitud väga halvad päevad. Kirjutatud 14. veebruaril 1909. aastal.

ERA II 156, 585 (17) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Lõvaski t. - Ludvig Raudsepp < Ludvig Raudsepp (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Haanja vald. Vanast Lipardi mõisa nimi oll Haani mõisa, et tuu oll kesk valda, sis naati kah valda tuu perrä kutsma - Haanja vald vai Haani vald.

ERA II 156, 587/96 (20) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Tootsi k. - Ludvig Raudsepp < Peeter Hallop, 65 a. (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep *red.
Öütsih käumine Aprilli lõpul vai mai algusõh kaubõldi öütsivana. Tuul olle palgas egä hobõsõ päält mõõt rüki, päts leibä ja 10 kopkat raha. Aig oll täl maikuust nikakuni ku' väikumaarja pääväni, tuu um 18. septembrini'. Egä hobõsõ' jaos oll üts niidülapp vai suuviir. Ütskõrd olli kõik hobõsõ' üte kotusõ pääl tõõso üüse jäl' tõõsõ kotusõ pääl, a' kõgõ paremb kotus jäteti puulpääva õdagus. Öütsih käüja olli poisi vai tütärlatsõ. Lätsimi' hobõstõga välla, pannimi' hobõsõ kammitsahe ja aimi nuu' süümä. Sis võtimi hobõsõpäitse ja noidõga tõimi' hako mõtsast, nii et terves üüs sai. Kuuh olli' mitmõ küla hobõsõ', tuuperäst tuudi kah pallo puid, et suur tuli olõsi, mudo, ku väikene um, sis hobõsõ panõi tulõst tähele ja lätvä är' mõtsa voi essüse är', voi saava sussõ kätte. Suur tuli oll kah sussõ hirmutamises, mudo nuu tulõva väiga ligi. Soe' jo' tuld pelgäse'. Ku' oll äripääväne üü, heitsi kõik ümbre tulõ magama, inne pessi puhmaalotsõ nuiõga är, et mõni huss ei' olõ'. Mudo tuu um külm kihä all ja' või viil kahjo kah tetä. Üts jäi üles üüvahis. Tuu kohend tuld ja kai hobõsidõ perrä ja et kah soe' hobõsid murdma ei tulõs. Öütsivahil oll tirinui, minka hobõsid hirmut tulõlõ lähembähe ja' sussõ mõtsa õks kavvõmbahe. Tuu tirinui oll puultõist (1½) arssina pikk kepp, sääl küleh oll pikk traat, koh olli rõnga peräh. Tuud lüüdi vasta maad, sis tuu põrisi, tuud soe' ja hobõsõ väega pelksi. A' ku' tull puulpääva õdag no' sis oll nali vallalõ, sis tulli kõik noorõ kokko ja naksi larmama. Kõgõ rohkõmp õks mängiti mängõ, vai kaeti jõudu. Kõgõ rohkõmp õks tetti (1) "kaalaluuri vidämist". Tuu oll nii, kats poissi vai miist võti päitse, panni nuu' kumbki üle kaala ja' naksi sis sikutama, et kumb saa võidu. A' küll poisi pitsidi, kas vai elo katski. Oh tuud naaru, mis sis oll. Sis viil oll (2) "tsuuri-lüümine". Tuu jaos lüüdi üts pulk maa sisse, kohes pääle panti rõiva', üts köüdeti jalgapiteh nööriga pulga külge, tuu pidi sis noid rõivit kaitsma. Tuul oll tokk käeh, kis lask hinnast tokiga pututa, tuu pidi sinnä asõmõlõ tulõma. Sis mängiti viil tuud (3) "pulgaviskamist". Määräti ilmakaarõ är, et koh puul um rüänurm, koh kesänurm, koh tõunurm ja' nii edesi. Harilikult õks tulõvana võtt üte tiitü toki ja visas´ kohegi mõtsa vai võpistikku. Sis tää ütel kah är, kas tuu läts tõu- vai kesä- vai muijalõ nurmõ, nii kuis sis nuu' olli määrädü'. Ku' tää pulga är visas ja' ütel kohepoolõ, sis joosi kõik trüginäl otsma, kes pulga kõgõ inne kätte sai, tuu jäi viskajas. (4) "Vägipulga" vidämine oll õks suurombidõ tüü, a' vahel kisi kah noorõmba tuud, nii et rõngah olli. Tuu oll´e nii: kats miist istsõva maahha ja panniva' jala kokko, sis võtiva' üte tugõva puu, võtiva tuust kinni ja' naksiva' vidämä. Kis tõõsõ üles jõudsõ tõmmada, tuu oll võitja. Noidõ sussõga oll igävene häda, nuu' ai' hõbõsit takah ja hirmudi inemiisi. Ütskõrd ku' susi tahtsõ tulla hobõst murdma, hüpas hopõn soelõ pääle, nii et kammits jäi kaala pääle, sis tulli mehe ja tapi soe är! Üte üüse kuulimi' suurt hobõsõ kabjaplaginat. Poisi' joosi tii pääle saibidõga kaema. Näi, et üts miis virot. Poisi lei tii kinni. Miis tahtsõ külh müüdä sõita, a' es saa, sis hüpäs hobõsõ sälast maahha ja' pagõsi är, hobõsõ jätt mii' kätte. Viimäte tull välla, et tuu oll hobõsovaras ja tuu varastaja oll Holstast Saalusõ Puudõrselli sulanõ ja hobõnõ oll varastõt Vaabina vallast ja' Kasaritsah võeti kinni. Ku öütsiaig oll lõpnu, korssi poisi viimätses õdagus raha kokko viina jaos. Sis egäüts õks pand veidükene, kas viis vai katõsõ vai kümme kopkat, kuis kellelgi tengelpung lubasi. Harilikult pido peeti puulpääva õdagu. Sis tetti nuu' viimätse tembu' ja viguri' är', mis kiäki viil mõistsõva'. Öütsih käümine püssü mii' külah kõgõ kavvamba. Tulõva' miilde nuu' vana' tulõvana', nigu Hani-Juhan, Habe-Jaan, Piiroro Kasak-Jaan, Puutka Piitre, kõik tõõsõ jo' ammu havvah. Meil oll suur sulanõ Trull-Jaan, tuu õks võitsõ kõiki tõisi mängmisega. Soe tüksevä vanast hirmsahe pinne murdma. Meil pini õks oll "kahruperseh" (= reheotsah). Üte üüse susi tule. Pini juusk ruttu lao pääle är' ja' tõmmas hindä kaartõ ala ligi põhku. Susi juusk ruttu, ni' juusksõgi üle laopäälitse rehe ala. Hummogu tull perremiis ja lei tää maahha. Ütskõrd, ku' Päälsekannu man õutsih ollimi, ai pallo sussõ hobõsid takah, hobõsõ joosi tulõ viirde nigu plagisi. A' soe es julgu tulõ viirde tulla, nää jo tuld pelgäse'.

ERA II 156, 607 (1) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Nõidumisvahendeid ei teata, küll harrastatakse veel mõnes paigas mõningaid ebausukombeid. Nii peetakse tarvilikuks kevadel esimest korda karja välja lastes anda karjasele kaasa vits, mille karjane peab koju tagasi tooma. Vits asetatakse lauda katusele, et siis saab kari suve jooksul hästi hoitud.

ERA II 156, 607 (2) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Samuti pestakse karjase nägu, et siis on karjane kärmas hommikul tõusma.

ERA II 156, 607 (3) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Lammaste väljalaskmisel aset. lauda ukse ette lambakäärid, siis saavat villasaak hea.

ERA II 156, 607 (4) < Rõuge khk., Nursi v. - Hella Kahari < Hella Kahari (1937) Sisestas Salle Kajak 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep
Ebausu kombeid on üldiselt väga vähe tarvitusel. Rohkem levinenud on usk kahetamisse, s.t. et mõni inimene võib mõjuda oma pilguga, vaatega loomale nii, et see haigeks jääb. Nii võib kahetada veiseid, põrsaid jne. Kahetamise vastu tuntakse järgmist abinõu: kahetaja iste- või seisukohast pühitakse puru kokku, põletatakse ja tuhk antakse kahetatud loomale.

ERA II 161, 52/3 < Kuusalu khk. - Rudolf Põldmäe < kogumispäevik (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Kiiu-Aabla ja Leesi piirimaadelt otsisin üles keskealise Leena Kröönvalki, kes oli mulle enne tuttav, kuna käis mitu korda Ungersite juures ja aitas kord isegi fonograafi laulda. Kui sain tema nõiasõnade soonele, siis selgus, et nende algallikas elutseb praegu veel Virve külas, kuhu seadsingi sammud (pardon - sõitsin rattaga!).

ERA II 161, 55/9 < Kuusalu khk. - Rudolf Põldmäe < kogumispäevik (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv
Liikusin siis Virvele, kus asusin Kröönvalki nõuande kohaselt otsima tema õde Emilie Tambergi. Leidsin selle sama vastutulelikuna ja minu tööd täiel määral mõistvana. Ja temalt kuuldus, et ta ämm, 80-aastane Maria Tamberg mõistvat tõesti külluses nõiasõnu, midagi neist poetuvat aeg-ajalt isegi argiellu tegelikuks tarvitamiseks. Eidega vesteldes võtsin tarvitusele kõik oma maksmapaneku võimed, et saada kätte ehtsa külatarga elavat vaimuvara, kuid mu võimed osutusid siiski küündimatuiks. Seletasin asja teaduslikku tähtsust, noomisin jumalasõnaga, tegin enda koduselt sõbraks, viskasin tabavat naljagi, kuid see kõik ei liigutanud iseloomukat vanaeite. Ei saa öelda, et ta oleks olnud umbusklik või midagi kangekaelselt saland. Ei - jutt käis meil väga sõbralikult ja ladusalt. Aga kui küsitlesin parajal momendil uuesti nõiasõnu, siis eit tõsise meelepahaga hakkas mind hurjutama, et kuidas ma ometi julgen teda kahtlustada niisuguses patutöös ja oli päris tõsiselt haavund, sest tema olevat "jumalik" inimene. Ka polevat tema vanemadki seokest asja sallind ja hoidnud oma lapsi kõige selle eest. Kartsin juba, et olen tõesti üht vaikset ja usklikku vanakest kahtlustand kurjas asjas. Kuid läksin pärast ta minia juure tagasi ja see naeris mu puhtsüdamliselt välja, kirudes ka eide kangekaelsust, mille taha olid jäänd seisma minu (enda arvates) küll harukordselt tungiva iseloomuga mangumisoskus. Olin vihane ja häiritud sellest sulaselgest valest ja silmakirjalikkusest, kuid parata polnud midagi. Hää veel, et minia oli arusaaja ning lubas vanaeidelt hiljem kõik kuhjaga välja pigistada, sest ämm olevat talle isegi pakkund oma nõiakraami, küllap vist läheneva lõpu kartusel. Naine lubas sõnad isegi üles kirjutada ja mulle järele saata, osa teadis ta ka ise, mille panin ka aseainena kirja. Muidu oli vanaeit üsna sümpaatne ja arukaski, nähtavasti tõeline "arsti" (mitte nõia) tüüp, kes pääle tervekstegevate sõnade on omand veel südamliku iseloomu, mis on muidugi sama tarvilik olnud teise hädalise abistamisel. Näib üldse, et vana nõidususk on rannarahval rohkem kui ainult mälestustes säilind ja selle vastu abitarvitajaid ning abiandjaidki leidub sääl üsna rohkesti. Vähemalt minevikus on seda ala tuntud küll paremini kui mõneski maakülas.

ERA II 161, 75/6 (8) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpea k., Tõniste t. < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k. - Rudolf Põldmäe < Jaan Varma, 75 a. (1937) Kontrollis Mare Kalda
Ma olen ise 36 hülged kolme päevaga ära tapnud, oma seltsiga koos. Talvel jääl tapetakse. Päevaga tegime reisi ära, üks 15 versta maad läksime kaugele. Püüdsime poegi, lõime teibaga nina peale. Teine selts on viigarid, need ei jää ette, aga halli poeg ei lähe eest ära. Vanadega oli asi niiskene, et nad jäid ka magama, saime neli tükki kätte. Meil olid püssid ka, aga ei pruukind. Suur jäälaiskar oli, selle peal magasime. Mees läks juure, hakkas teibaga lööma - olidki valmis. Vedasime paadi juure, perast hakkasid veel tantsima. Kui ta saab oma verd suhu, siis läheb jälle kangemaks. Niisugused rauad on, kaks kouku, putke taga. Võtsime soolikad välja. Kui lööja mees leikas lohki, siis tostis pea veel üles, pidi võtma perssest kinni, aga ei saand hammustada. Hülge oli üle kuue jala pikk. Siis vedasime kouguga paadi juure, hakkasime kodu tulema. Votsime rasva ja naha ära, aga liha ei raatsind ka jätta, vanad mehed olid maiad selle peale. Saime tündre liha iga pere peale.

ERA II 161, 81/2 (16) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Suurpea k., Tõnikse t. < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k. - Rudolf Põldmäe < Jaan Varma, 75 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L
/134. Soolavedu Soomest./Kui mina nuor olin, siis vedasid suola Suomest. Mina andsin ka rüütlitele/s.t. rannavalvureile/ ühe hobuse kuormaga ära. Suomes oli suol odav, siin oli rupla ümber puud, kui välimaale viisid. Jaani ja Peetrisse käisime. Suomes oli suol odav, vahetasime rukiste ja kardulete vasta. Seal saime vilja mõõdu eest suola 1½ täit, aga siin saime 1½ või 2 täit vilja suolatäie vasta. Sai talveks tuodud, mõni tõi kohe 100 tündred suola, talve läbi vedas, palkas veel hobuse ka. Sie oli minu vanemate vanematel juba, minu ajal kaua enam ei old.

ERA II 161, 101 (4) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Madi(-josti) t. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandtröm, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
Enne viidi sügise aegu kardohvlid Soome, vaba käimine oli. Üksvahe osteti maalt mune, viidi Helsingi, turunaised ostsid ära.

ERA II 161, 103 (9) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Madi(-josti) t. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandström, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
Enne mind on old viinavedamine ka, viidi viina Soome. Sealt said rohkem raha. Mõisatest ostsid.

ERA II 161, 103 (11) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Madi(-josti) t. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandtröm, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
Soomest on rahvast seie tuld. Kui kroonuteenistus oli, siis pugenes palju rahvast Soome. Jäid päriselt sinna elama.

ERA II 161, 104 (12) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispea k., Madi(-josti) t. - Rudolf Põldmäe < Joosep Sandtröm, 87 a. (1937) Kulka stipendium 1793/00-7L Kontrollis Mare Kalda
Siit läksid inimesed Soome Kappöli, ostsid mõisakuha sealt. Viinistult läks kaige rohkem.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]