[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 7, 458 (1) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi käinud aastate viisi inimest vaevamas, kadunud viimaks iseenesest.

ERA II 7, 458 (2) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Korra käinud ühel tüdrukul hall kallal. Läinud see tüdruk oma tädi poole külla. Tunnud sääl haigusehoo pääle tulevat. Tädi viinud tüdruku aita ja pannud ta sääl takukirstu, arvates, ega haigus teda säält leia. Vaevalt olnud tädi aidast lahkunud, kui juba keegi hõiganud: "Anne, Anne." Anne olnud tüdruku nimi. See olnudki haigus.

ERA II 7, 459 (3) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Paljud haiged tõendavad, et haigus neid enne kallalasumist hüüdnud.

ERA II 7, 459 (5) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ühele haigele antud jälle pahema kinga kontsa seest kust (kuidugi halli põdejale) ja saanud terveks. Tänanud ikka pärast hää rohu eest ja küsinud sageli, mis rohi see küll pidanud olema. Aga rohu nime ei tohi ju haigele öelda, muidu kaotab ta oma mõju.

ERA II 7, 460 (7) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Sammaspooliku puhul tuleb võtta kasetoht, vajutada sellega sammaspoolikule, teha pääle viisnurk ja visata see siis tulle. Põlemist ei tohi haige ise vaadata, vaid peab kohe selja pöörama ja välja minema.

ERA II 7, 460 (8) < Äksi khk., Sootaga vanadekodu - Eduard Treu < Miina Siim (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ka olevat sammaspoolikuid tuulehernestega arstitud.

ERA II 7, 461/2 (2) < Äksi khk., Sootaga v. - Eduard Treu < Ado Sakarias (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soendiks olevat moondunud inimen nõidumise teel. Eriti palju nõiutud soendeiks pulmade ja muude perekondliste pidude puhul. Korra muudetud kogu pidurahvas hunteks.

ERA II 7, 462 (3) < Äksi khk., Sootaga v. - Eduard Treu < Ado Sakarias (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Soendist (libahundist) vabanenud inimene siis, kui saanud inimeselt mõne asja.

ERA II 7, 464/5 (3) < Äksi khk., Kärkna v., Puhtaleiva k., Valgehansu t. - Eduard Treu < Jaan Miller (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kasepuu tuleb raiuda vanal kuul, kuusepuu noorel. Kui kasepuu raiutakse noorel kuul, siis on ta raske, vettiv ja üldse ei ole nii hää. Samuti on lugu kuusepuuga, see tuleb ikka noorel kuul raiuda. Seda asjaolu tulevat metsamaterjali raiumisel ikka tähele panna. Vanasti saanud valitsuski sellest asjast aru ja lasknud puud ikka hääl ajal raiuda ja välja vedada, siis seisnud ka ehitused kaua. Nüüd ei olevat sellest midagi. Inimesed raiuvat metsa, kuna ise tahtvat, aga vaata: paar aastat ja majal vamm sehes! Kes vanast seda nägi. Maja seisis viiskümmend, sada aastat, ei mädanenud ega kedagi, palgid nii kõvad kõik. Sedasi pidavat ka mesipuu materjali hankima, kui ei taheta, et mesipuu saab halb ja rõske.

ERA II 7, 471 (21) < Äksi khk., Kärkna v., Puhtaleiva k., Valgehansu t. - Eduard Treu < Jaan Miller (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi lahkuvat inimesest hirmutamise tagajärjel.

ERA II 7, 472 (1) < Äksi khk., Vedu v., Variku t. - Eduard Treu < Sepp (1928) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Asi olevat ikke nii, et kasepuu tulevat raiuda vanal, kuusepuu noorel kuul, siis seisvat ta kaua ja püsivat täies hääduses. Nii maksvat see ehituste nii ka mesipuu tarbepuude kohta. Praegusel ajal lagunevat sellepärast elumajad ruttu, et ei panda tähele kuude vahet materjali raiumisel. Mesilane olevat õrn loom ja tahtvat erisugust hoolitsemist. Ta surevat rõskes mesipuus ruttu.

ERA II 7, 477 (3) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kaevust vahib vastu näkk.

ERA II 7, 477 (4) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal ei tohi riie üle pää olla, muidu tuleb vanapagan ja poeb riide alla ning välk lööb siis sisse.

ERA II 7, 477 (5) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal peab risti ette lööma.

ERA II 7, 481 (15) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ükskord nõiutud üks naine libahundiks. Ta jooksnud metsa, käinud vahest ka metsast väljas suurel kivil oma last imetamas. Sel ajal pannud ta ikka oma hundinaha kivile. Ükskord tark annud nõu, et enne tema tulekut aetagu kivi heledaks, et siis, kui ta oma hundinaha pääle paneb, selle kõrvetab. Nii tehtudki. Pääle selle saanud naine jälle inimeseks.

ERA II 7, 481 (16) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ükskord jälle käinud üks tüdruk ise libahundiks. See söönud kõigi inimeste varsad ära, kelle pääle aga vihane olnud. Kord vihastanud teda peremees. Tüdruk jooksnud selle järele kohe metsa, aga peagi tulnud hunt ja murdnud peremehe koplis varsa maha.

ERA II 7, 482 (18) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendva või lindva lööb looma äkki läbi. See on sama mis rabandus.

ERA II 7, 557 (5) < Äksi khk., Puhtaleiva k., Valgehansu t. - Eduard Treu < Konstantin Proosa, 13 a. (1928) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus, varesel valu, varesel valu, harakul haigus, mustal linnul muu tõbi. Minu lapse kõht tervest (terveks).

ERA II 7, 565 (11) < Äksi khk., Kärkna v., Pupastvere k., Piiri t. - Eduard Treu < Miina Lipsberg (1928) Sisestas Ursula Toomri 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kiirmus, kaarmus varesel valu, varesel valu, harakal haigus, kirjulinnule kellatõbe. mustalinnule muud tõbe. Tõbi tulgu, teine mingu, kolmas upile oodaku - minu lapse jalg saab tervest.

ERA II 7, 590 (5) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kellegile näidatud kunagi öösel unes, et sääl ja sääl tee ääres kiviposti juures olevat peidetud raha. Mees läinud vaatama ja leidnudki.

ERA II 7, 590 (6) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühele juhatatud jälle metsa tamme juure alla. Olevat sügaval. Kättesaamiseks pidavat minema keskööl ja üksinda.

ERA II 7, 591 (7) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahapotti valvavat küll palju hirmutisi, aga karta ei maksa neid ühtegi. Mehel pole verd olnud seda ära tooma minna.

ERA II 7, 591 (8) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord ilmutatud kellegile unes, et sääl ja sääl on raha, toogu ära, ärgu midagi kartku. Mees pole ikka julenud minna. Viimaks öelnud ta unes mehele, et ta olevat varguse eest ära nõiutud ning ei saavat enne oma needusest lahti, kui keegi ta rahapaja välja kaevab. Mees pole ikka julenud minna, arvanud, et kes teab, mis sest veel võib tulla.

ERA II 7, 595 (1) < Äksi khk., Vesneri vanadekodu - Eduard Treu < Hull Mari (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halli haigus olevat tulnud näljast. Ta pannud inimese kangesti värisema ja hüüdnud pääle tulles isiku nime.

ERA II 7, 599/600 (6) < Äksi khk., Vesneri v., Karusoo t. - Eduard Treu < Laarmani mamma (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Vees elavad veel näkid. Eriti aga jõgedes ja tiikides. Olevat teda küllalt nähtud istumas vees kivil. Ta olevat inimese vaim - pigemini küll surnud inimese vaim, kes naise- või meesterahva kujul end vees mõnel kivil näitab ja suplejad vee alla kisub, neilt hinge röövides. Jutustaja ise näinud ka kord näkki vees. Olnud kord niisugune pool sondund hommik. Jutustaja olnud siis veel tütarlaps ja käinud karjas. Ta istunud tiigi kaldal, mis ta karjamaa lähidal olnud ja vahtinud vette. Korraga tulnud tal kangesti uni pääle. Tema ikka püüdnud ärkvel olla, aga uni olnud võimsam ja kiskunud ta enesega. Viimati ärganud ta ja näinud teisel kaldal alasti inimese kivil istuvat. Tema vaadanud sinna ja näinud, kuidas too olend aegamööda vette kadunud. Pärast kuulnud ta, et samal hommikul olevat sinna tiiki uppunud ka üks mees, kes läinud sinna uppuma. Ju see ikka näki töö oli.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]