Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 188, 304 (15) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Pallupõllu määl, Allika külas on praegu suur kibi, seda üitakse Tõlluste kibiks. Leiger ehitand Käinasse kiriku, Tõllus põle sellest Saaremaal midagi teand. Kui kirikutorn hakand üle väina paistma, visand Tõllus kiviga torni pihta. Aga kivi põle trehvand, vaid kukkund Palupõllu määle maha.

ERA II 188, 304/5 (16) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Põhjatu auk" on siin ligidal, kõrge maa sees järsku auk ja põhja äi ole all. Seal uppund inimesi ära, seal olnd näkutäkk, kes vedand inimesi alla. Nehtud teist pesemas, pool inimest ja tagumine pool hobuse moodi. Pesnd eese riideid, karjalapsed ütelnd: "Pulsi ka!" Siis teind pulsak, pulsak, pulsak ja mullid tõusnd vee peale. Üks mees läind sealt härjapaariga sisse ja 10 km kauguselt tulnd maa alt välja Orjagu trummi otsa juurest.

ERA II 188, 305 (17) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ükskord lapsed mängind jälle seal augu juures, hall hobu tulnd sealt korraga välla. Va poisiksed koerad ronind hobuse selga. Üks pisike poiss pole enam mahund, jäänd teistest maha. Tahnd ka ronida: "Oda, ma tule näkutäku änna peale!" Nigu seda ütelnd, nii hobu kadund, lapsed jäänd hunikusse maha puhas. See ikka sedasi, nigu nime nimetad, nii kaob kohe ära.

ERA II 188, 305 (18) < Käina khk., Käina v., Mäe k., Vitsiku t. - Enda Ennist < Ants Lammast, s. 1887 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tondituli joosis maad mööda. Suur tulekera oli. Sügise aegu kõige enam nähti. Üks mees rääkis, ta näind isi teda. Tulnd nagu hobu, nii suur valgus olnd ringi, üle küntud põllu. Mees läind talle vastu, olnd julge mees ka, ja üind: "Oled sa Jumalast või kuradist, tule mu juure!" Ega põle kuuland ühti, hakand otse mehe kohta tulema. Mehel viimaks hirm kääs, lööb risti ette ja hüiab Jessukest appi. Kadund siis korraga ära.

ERA II 188, 322/3 (71) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Kopli t. - Enda Ennist < Liisa Annus, s. 1892 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Meie vanaemal oli aias oma nime peal üks õunapuu ja soostrapõesas. Vanaema keelas lapsi nende pealt söömast, aga lapsed võtsid salaja ikka. Selle järele ühel paisus kael paksuks ja teisel tulid paised peale. Vanaeit sai kohe aru, mis asjast lastel nisuke viga tulnd ja ütles: "Kuulge, lapsed, te olete söönd mu puudest! See käsi, mis annud, see võtku!" Tal oli põhjapool küljes maea seinas 6 auku puuritud, igas augus seaploomi rasv. "Ülemere rasv" põlnd muud kui seep, mis siin keedeti, viidi kusagile üle mere ja toodi jälle tagasi - see oli hea arstirohi. Vanaema võttis ühest põhjapoolsest august rasva ja määris sellega kurku. Siis võttis heasti higise sukapöia, pani kuuma tuhka täis ja ümmer kaela. Homikuss olid kaelad kõigil terved. Paiseid määris ka rasvaga ja ütles: "Mis käsi on pannud, see on võtnud."

ERA II 188, 325 (85) < Käina khk., Käina v., Nõmme k., Kopli t. - Enda Ennist < Liisa Annus, s. 1892 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jõulu esimese püha homiku tehti kohvi, kadakakibu seest joodi seda. Sel ajal pargiti ikka kodus nahku pajukoortega. Pajuvitsad kuivatati siis ahju peal ära ja pandi kohvipaja alla. Kohvi oli kangesti hea, siis pidid ka puud head olema. Saialeiba tehti koa.

ERA II 188, 341 (18) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jõululauba õhtu nii kella 10 ümber toodi õljed tuba. Kõige vanem meesterahvas majast tõi nee ja ütles: "Tere, Jumal sise! Rõõmsad jõulud!" Temale vasdadi: "Tere tulemast!"

ERA II 188, 341/2 (19) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Jõulupõhku visa lage, ja kui palju ripuma jääb, siis tuleb hea viljakasv.

ERA II 188, 343 (30) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Kadi Sarv
Uueksaastaks toodi ikka heinad tuppa.

ERA II 188, 344 (34) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nelipühi lauba õhtu viisid poisid tüdrukutele "armukased". Kui keegi tüdruk ei meeldind, siis viidi kuivand kadakas.

ERA II 188, 352/3 (42) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Hiidlaste tohuselkäigust./ Indri-Peetri Jaagu tuusel käimine. Tuusel käidi ennevanasti sedasi, et lootsiku ninas oli nisuke rauast raam, seal peal põles puudest tuli. Ja kui öösi mindi merele, siis see tuli valgustas lootsiku esist ja kalad tulid sinna valgusse. Siis raiudi neid pihiga (ahinguga). Ükskord Indre-Peetri vana Jaak läind ka tuusele ja näind, et üks teine mees püiab ka eemal kalu. Korraga teine mees hüiab: "Miks sa mu kala ära võtsid?" - "Missugune see sinu kala on?" küsib Jaak. Hakand vaadama ja näindki, et tal üks imelik ühe silmaga kala ja see üks silm olnd veel kukla peal. Jaak visand selle kala taale tagasi. Noh, sedakord olnd head naabrid jälle. Jaak hakand siis lähämalt silmama, kudas teine mees ka püiab. Ja vada nalja, teisel põle loodsigud ega kedagi, mehine puulaast pihus ja härjasitt põleb peal. Hakand randa tagasi tulema, mees tahab Jaagust kangesti ette, ei Jaak lase ka. Saand kalda ääre, siis visand Jaagu Sahtli koplis vastu suurt kibi. See kibi praegu seal alles. Jaagu puus läind paigast ära, jähi sellest eluksajaks vigaseks. Minu isaisa näind teda, kui ta alles pisike poiss olnd, hüitud siis va lombak-Jaaguks. Rahvas uskus, et see oli vanapagan, kes Jaaguga tuusel keis.

ERA II 188, 354/5 (44) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti eluolu (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
/Hiidlaste seiklusi soolaveol./See oli nii vanal hallil aeal, kui Käina kõrtsis oli viina veel. Ühe pühaba homigu vara Maandi Ants joond seal. Korraga tulnd mehed kõrtsu ja rääkind, et nende soolalodjad randrüitlite kääs vangis Tuulikninal. Sel aeal oli sool kunderpant, äi lubatud maale tuua. Vilja ja humalade vastu mehed keisid Stukolmis seda vahetamas, siin müisid rahvale salaja ära ja said kallist raha. Va Maandi Ants ütelnd: "Andke pool toopi viina, ma lähän toon soldatite kääst lodja ära." Mehed luband ka. Vana visand kirguriided seljast ära, korjand külast vanad nadid selga ja paljajalu lähäb senna lotjade sega. Teeb ikka ühe juures asja ja teise juures, viimaks jõuab soldadile nii ligidale, et võtab lodjast lükipuu ja pistab soldadile niisuguse vopsu rõndu, et mees kukub üle hobuse pikali ja hobu minema. Ants annud talle maas ka nii pallu veel, et isi lodjaga minema sai. Otsiti pärast taga küll, aga keda sa süidistad, va kaltsus vanamees oli. Soldat tohi räägidagi mette: sa isi suur kroonumees ja hobuse selgas ning lased ühel kerjusel eesele naha tuliseks teha!

ERA II 188, 355/6 (45) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) O. Loorits, Endis-Eesti eluolu (Kulka stipendium 1793/00-7L) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks Kassaare mees tõi soldati kääst Saksamaa viina ankru ära. See mees olnd jälle kangesti nobe joosma. Vanamees võtnd eese aluspükste peale, pallajalu ja palla peaga, kirves kää ja parandab karjamaa aeda, otsib isi ühtepuhku vitsu. Sedasi ta sai soldatile lisemale. Viimaks on vanamees nii soldati juures, et küsib ta kääst piibutuld. Soldat hakkab tuld otsima ja paneb püssi kääst maha. Vana ruttu selle aeaga lipsti püss kätte ja joosma. Soldat järele, aga vanamees kange liduma, äi saa käde. Teised mehed valvasid jälle kadagade sees ja viisid ankru ära. Kellele soldat tohib rääkida: sa isi kroonumees ja lased ühel taluvanamehel oma püssi ära võtta.

ERA II 188, 356 (46) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Väga vanal ajal oli Käina laht nii suur meri, et siin käisid kala püidmas laevadega muugalased. Sii oli olnd suur püiumeri. Võrkmajad olid laidude peal olnd. Muugalased käisid sii püidmas ja pidid selle eest kümnist maksma. Ühe aasta oli aga püid nii kehva olnd, et põle saand kümnist maksa. Siis võetud nende püised pandiks ära ja viidud Käina kiriku lae peale. Kui minu isa oli pisike poiss ja keis kiriku lael, siis ta veel näind kõdunend räbalaunikut, mis pidand muugalaste võrgud olema. – Üks muugalane olnd nii tark mees, võtnd neli räime, aeand hõbenõelale ja lasknd vette. Aga selle needmise pannud juurde: kus nee räimed kinni võetakse, seal hakkab suur püirand ja siit peavad siis kalad kaduma. Käina laht peab järveks saama. Nee räimed olla Pärnu lõukas kinni püitud ja see on ka praegu üks väga suur püikoht. Käina laht on juba minu mälestuse aeal üsna kuivaks läind.

ERA II 188, 357 (48) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. - Enda Ennist < Jaan Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanakuri visand Saaremaalt kolm kivi Käina kirku pihta: üks praegu Orjagus, teine Palupõllu määl ja kolmas Kärdla tee ääres. Nee on ka mehised kivid kohe.

ERA II 188, 363 (5) < Käina khk., Käina v., Tatermaa k., Tooma t. < Emmaste khk. - Enda Ennist < Peeter Madrus, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Laevamehed uskusid putermanni, see oli laevavaim. Teda harilikult keegi ei näind, aga kui ta ennast näitas või mudu eesest märku andis, siis juhtus laevaga alati õnnetus. - Ükskord me olime Viipuri reidil laadimas. Öösi, kui kõik magasid, kuulis vahtmees, et üks krabistab seina taga. Ta läind vaatama, kes seal on, aga ei leind kedagi. Natukse aea pärast jälle kõbistab. Mees rääkis seda lugu ka teistele ja arvati, et putermann võis olla. Aga kapten leidis, et rotid olid söönd laeva seina läbi ja kõik maale läind. See on kohe selge märk, kui rotid laevast ära joosvad, siis juhtub midagi paha. Nää, oligi sedasi, enne kui Tallinna saime, uppus meie tüürimees merre.

ERA II 188, 363/4 (6) < Käina khk., Käina v., Tatermaa k., Tooma t. < Emmaste khk. - Enda Ennist < Peeter Madrus, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Igal laeval oli oma putermann, aga mõnel oli ka kaks. Ma isi olin ka ükskord vahtis ja kuulsin, kudas putermannid teineteisega mastis laeva üle vaidlesid. Üks ütles: "Kas on ka tugev laev?" Teine ütles: "Mis ta tühi on, hoia sülega kinni". Mõne pääva pärast laev jooksiski karile kinni.

ERA II 188, 366/7 (14) < Käina khk., Käina v., Tatermaa k., Tooma t. < Emmaste khk. - Enda Ennist < Peeter Madrus, s. 1871 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Siin külas oli üks va Ingel, kellest arvati, et ta nõidab. Mulle rääkis isi üks tüdruk, et ta läind Ingliga vastamisi ja Ingel ütelnd talle: "Ärgu su suhu mingu enam sepikuleib!" Teise pääva tüdruk ei või näha ka, kui teised sepikut söövad, ta enni olnd suur sepikusõber. Ei ta põle osand selle vastu midagi ette võtta, pikapeale kadund see viga ise ära.

ERA II 188, 368 (24) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hauudund varvaste vahele pandi linase riide ehtid (udemeid) ehk kuiva sammelt seina vahelt.

ERA II 188, 370/1 (40) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui söötiir oli naha peal, siis nahk oli natuke sealt kohast punane ja paistes. Maas kasvab nisuke rohi, mis sinna peale pannakse. Kui väiksem oli, siis tehti viislepp peale, näpuga veetakse tugev kramm viide nurka.

ERA II 188, 371 (41) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Roosile panid kanepid ümmere ja siis rõhud peale, mis küitude peal keisid. Musta lamma villu pandi ka peale.

ERA II 188, 371 (42) < Käina khk., Käina v., Käina k. < Käina khk., Käina v., Kaigutsi k. - Enda Ennist < Kreet Keskküla, s. 1865 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sinise villi rohi kasvab metsas, selle leht peale panna, siis kaob ära.

ERA II 188, 377 (58) < Käina khk., Käina v., Seljaküla k., Jaagu-Antsu t. - Enda Ennist < Leena Veel, s. 1872 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kotimees oli kaevus, lastel keelati sinna vaadata, tõmmab alla.

ERA II 188, 379 (72) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Kopli t. - Enda Ennist < Leena Pomerants, s. 1881 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui laps kaev vuadas, siis ööldi, et kotumehe nägu on, mis sealt vastu vuadab.

ERA II 188, 381 (83) < Käina khk., Käina v., Jausa k., Antsu-Tooma t. - Enda Ennist < Juhan Vaim, s. 1850, Anna Vaim, s. 1869 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võrkusi sai keedetud, see puhastas nad kalarasvast ja nad hakkasid parem püidma. Mõni arvas küll, et võrkusi peab ohatlema või mõne kuntsti pärast suitsetama, siis toodi kolme saksa maa pealt salaja puid, pihlkapuid ja suitsetati nendega. Aga see on tühi ebausk.

Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]