Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
E 9512 (7) < Käina khk., Kassari - Friedrich Wilhelm Vahe (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Noores kuus tehtud hobuserauad seisavad kauem all kui vanas kuus tehtud vanad.
E 9518/9521 (1) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Eesti rahva ennemuistsed jutud
Üks kord elanud kaks venda, teine rikas ja teine old vaene. Vaene vend old rikka venna juures sulaseks, aga rikas vend old väga kuri peremees vaese venna vastu, nõudnud palju tööd ja andnud pisut süia, nii et vaene vend ilmas põle kõhtu täis saand. Kord saatnud rikas vend vaest venda sügisel metsa hagu tegema, and jäu ette, mis tema õhtuks pidi maha raiuma, aga leiba ei ole raasukestki koitti pand. Vaene vend teind ka tubliste tööd, aga jagu old suur, ei ole mitte aegsaste tööga valmis saand, vaid on üsna pimedaks juba läind, kui valmis on saand. Ladund siis haud pinusse ja pidand koju hakkama minema, aga äkiste hakand ümmerringi huindid uluma ja tuld ulgudes tema poole. Vaene vend pugenud kartuse pärast haupinu vahele, sest tema arvand, et nad tema kallale tulevad. Vähe aja pärast jätnud nemad ulumise järele ja kogunud kõik haupinu ümber kokku. Siis hakatud ülevalt neile palukest jagatama, igaüks saand ühe tüki, aga üks tükk jäend järele. Nüid hakand nemad seal aru pidama, kellele see saab. Kui huindid palukese kallal aru pidanud, on üks heal ülevalt ütlend: "Sie soab sellele, kis haupinu all on." Kohe võtt üks huint palukese suhu ja viind mehe kätte ja kohe kadunud nemad sealt ära. Et mehel kõht tühi olnd, siis hakand tema sest palukesest kohe suure isuga sööma. Saand paar suutäit hammustand ja kõht oldki täis. Mees old rõõmus, et mõne aja kohta jälle kõhutäie sai. Võttis palukese kaendlasse ja läks koju. Kodu aindis naisele koa seda palukest süia. Iga kord, kui nemad sõid, ei kahanend see paluke sugugi, vaid jäi ikka niisamasuguseks kui enne sööma. Nüid ei saand nemad enam tühja kõhtu kannatada.
Kui rikas vend seda kuulda sai, missuguse palukese vaene vend metsast oli saand, siis tuli temal koa himu niisuguse palukese järele. Ühel heal päeval aindis tema naesukesele käsu kätte omale heaste liha praadida ja koitti panna, et ta tahab metsa hagu minna tegema. Perenaine pani leivakoiti valmis, peremees võttis kerve varnast, pani koitisuust läbi ja hakkas metsa poole sammuma, aga vaese venna jättis tema täna kodu.
Sai tema metsa jõudnud, esiteks tegi koa natukene hagu, aga kui väsimus kätte tuli, siis viskas kerve käest ära, tegi tule ülesse, viskas ise külleli tule ääre ja hakas magusaid roogasid maitsema, kuini viimaks videvikuks läks ja huindid ulguma hakasid. Siis puges temagi haupinu vahele. Huindid tulid uludes haupinu ümber kõik kokku, seal jätsid nemad ulgumise järele ja neile hakati ülevalt palukest jäutama. Kõik said tüki kätte, aga üks jäi ilma ja üks heal ütles ülevalt: "See kis ilma jäi, see võtku haupinu vahelt, selle jagu on seal." Kohe asus see haupinu kallale ja kiskus rikka venna sealt välja ja tahtis teda ära süia, aga et temal kerves käes oli, siis sai tema suure vaevaga huinti enesest ära ajada, aga ta sai siiski huindi käest tubliste kriimustada nii, et tema mitu aega neid haavu parandas, mis huindiga võideldes oli saanud. Sest saadik jäi rikas vend hoopis teiseks meheks, tegi oma varanduse vaese vennaga kõik pooleks ja andis vaese vennale sedasama süia, mis tema issegi sõi. Nii elasivad nemad vennalikult kuni surmani. Lõpp.
E 9537 (8) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui niisugust rohtu leiad kuskilt jõest, mis vasta vett kasvab, sest see rohi peab nii kõva olema, et võid rauda lõigata.
E 9539 (15) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1894) Sisestanud USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kellegil koeranael on, siis saab temast sel viisil lahti: tõmma nimetissõrmega kolm korda ümmer puuoksa ja ümmer koeranaela ja pärast sülita veel kolm korda puuoksa peale siis kaub kohe ära.
E 9541 (7) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui haugikalale kaks korda saab ohingiga sisse löedud, siis piab näkk kaks korda seda inimest tahtma ää neelda.
E 9542/9543 (3) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui esimene laps tütarlaps on kellegil ja kui tahetakse, et tema hästi vara peab mehele saama ja et temale veel kaugelt kosilased tuleksivad, siis võtab ämm selle vee, kellega last esimest korda pesti ja viib põhja poole aa toeteiva alla ja kallab senna maha ja lautab siis lapse esimese särgi senna toeteiva otsa laiali ja hüüab siis ise suure jaalega: "Kaugelt tulgu, kaugelt tulgu kosilased!" Ja kui siis juhtub mõni vares lõuna poolt põhja poole lendama sealt ligidalt läbi, siis peab see kindlaks tunnistuseks olema, et see lapsuke, kui neiuks on sirgunud, peab siis teda kaugelle kodukanaks saama kositud.
E 9543 (5) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdruk teada tahab, kas tema sel aastal mehele saab, siis peab tema üheksa õhtad järjeste õues käima södaöisel ja iga õhta üheksa taevatähte lugema käsi vahelite üle rindade hoides, aga iga õhtul ise tähed. Üheksamal õhtul tulla siis tema peigmees teda teretama ja seesama võttagi teda sel aastal eneselle.
E 9545 (11) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui tüdrukud selle puuga saab löödud ehk temasse puudutud kellega nõeluiss on maha löödud, siis peab see tüdruk kasusse minema. Kasulapse saama.
E 9565b < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Postimaanteed mööda Tallinna, siis on Iro määl Iro küla otsas mää peal üks kivi Iro ämm. Selle otsa pidanud ka need viidud saama, kes esimist korda Tallinna läks, et esimises kõrtsis rumalust osta. Minu nägemises ei olnud see enam seal suure mää otsas, vaid veeru all tee ääres. Minu isa rääkis, et see kivi on seal mää otsas olnud, aga paljo hobusid koormatega üksipäine sealt määst alla läinud ja paljo kahjo teinud, et mehi senna kivi otsa viidi, seepärast on see kivi sealt alla veeretatud. Umbes 30e aasta eest ehitedi Iro jõe (Pirita jõgi) peale kivist sild, siis lõhuti see kivi ära ja pandi sillapostide nurkadesse, seal löövad jäätükid puruks. See kivi on Kalevipoja ema Linda kivi olnud.
E 9566 < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanatüdrukute rattavabrik Kloodil
Sämi silla juures peab vanatüdrukute rattategemise vaabrik olema, kus vanadtüdrukud kuuvalgel öödel peavad käima rattaid tegemas. Kord asunud üks vanatüdrukute rattategemise koht Rakvere juure Kloodi mõisa maa peale, aga see on sellepärast seisu jäänud, et vanadtüdrukud peavad kasutööks lepapuust püssisid tegema kadakase lukkudega, aga sealt ei ole häid lukupuid saanud. Nende püssidega peavad vanadtüdrukud vanu poissisid laskma ja kinni püüdma. Sämi vaabrik peab praegu alles olema ja peavad vanadtüdrukud igal täielkuul seal käima rattaid tegemas. Kord on mõnekümne aastaga üks viierattaga vanker valmis saanud, siis mindud kõige vanatüdrukute seltsiga Pühajõele näitama, seal peab peameister elama. Kui Pühajõe määle saadud, istunud mõned peale, mõned hakanud eest vedama, mõned taga lükkama. Seal lagunud vanker ära, kolm ratast jäänud mää peale, kahega mindud alla. Ei ole enam kellegile näitamist olnud, tulnud tagasi ja hakatud parandama. Parandavad praegugi.
Rahva suust.
E 9567a < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ennevanal ajal on vanadtüdrukud kuuvalgel ööl täiel kuul Pühajõel vihtlemas käinud. Seal on nemad puulatvade peal hõbevihtadega vihelnud.
E 9567 (3) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kolm versta Haljala kiriku juurest alla ranna poole on Pihuvere veski ligi üks allikas. Selle allika vesi peab haiged silmad terveks tegema. Seda vett peab sealt paljo silmade rohuks viidama.
E 9567 (4) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sealt veel alla kuus versta Haljalast Salguse allika vesi peab ka hea silmarohuks olema.
E 9567/9568 (5) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Metsiku krundis Allika koha peal peab üks umballikas suveilmad ette näitama, kas kuiv ehk vihmane suvi tuleb. Soe allikas on tasase maa peal. Iga kevade, kui lumi sulama hakkab, peab see allikas omale väljajooksutee tegema, iga aasta ise kanti. Kui põhja poole hakkab jooksma, peab vihmane suvi tulema, kui lõunesse, siis kuiv suvi j.n.e.
E 9568 (6) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui selge tähtis taevas, siis jänes tohib joosta, on julge, et taevas naeltega kinni, ei kuku pähe. Pilves ilmaga ei pea jänes tohtima jooksta.
E 9568 (7) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Eda Pomozi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui selge tähtis taevas, siis on külm, taevas on auka täis, soe läheb välja.
E 9568 (8) < Haljala khk., Metsiku - Danel Pruhl (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui täht maha jookseb, siis üks inimene sureb.
E 9587 < Haljala, Vihula - T. Lepp-Viikmann (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Hobust tagaspidi käima panna, peab issameie tagurpidi üheksa korda ära lugema, siis ei pääse enam hobune edasi, vaid müür on ees, ja hobune kardab. Hakkab tagasi ajama, müür niisama, tuleb ka edasi.
Selle vasta aga peab niisama poolest saadik tagurpidi, siis õieti jälle tagasi, nenda, et üheksa poolt ja üheksa tervet issameiet välja tuleb. See peab aitama.
E 9588 < Rõuge khk, Roosa - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tennäke ti, mi velle,
austagaõ armast velle,
kiä tõi saarõ saisamast,
imälepä istumast.
Ta oll saari sammõldanu,
higi tüküs irvile.
Ta nu suikõ suu veeren,
lammuskõlli laanõ veeren,
perse peräni vallalõ.
Sisse kävve sisaliku,
manu marukärbläse.
Suurõmb mi velle soolapütt,
rassõp jo rahalaat,
kui küll näiu annivakk.
Viige iks mõtsa paiju,
sinnä pantkõ palama.
Mista and ahniilõ,
pill kikilõ ninulõ.
E 9588/9589 < Rõuge khk, Roosa - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Poisikõsõ, vellekese,
ku ti meile kurja olõt,
kurja olõt, kärre käüt,
saa ei naista seolta maalta,
pruuti seo poolõ päälta.
Läbi ti käüte kümme külä,
sandit sada tarõläbe.
Läbi tsungit Tsooru valla,
Läbi rungit Roosa valla,
läbi sõidat Sõmmõrpalu,
läbi käüt Kärgula,
läbi ajat Antsma valla.
Ajat sa hiiru hiile,
ajat varsa vatulõ,
võta hüült hüürät,
võta kaalast kaalarätt.
Pühi hikõ hiiru päält,
pühi vattu varsa päält.
E 9589 < Rõuge khk - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Jaani naanõ natukõnõ,
härä sõra suurukõnõ.
Ii (jõgi) jõi, järve kussi,
haina sei, kaara sittõ.
E 9589/9590 < Rõuge khk, Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Oh ti poisi, häütü poisi,
kuis ti tohit irvitelle,
ummi huuli hormitõllõ.
Suust teil juuse sinist suitsu,
huulõ kolgõst kunna läkä.
Täi teil haukva hobõniin,
kunna kakva kukrun,
hiire piitskva persen.
Käüt ti külä kõlgusiin,
ajat külä aganikun.
Küpär jäi külä kõlgusallõ,
särk jäi külä sängi ala.
E 9593 (1) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Esimese odra külimise ajaks keedetakse sia handroots, kasvavad odrapead nagu sia hand.
E 9593 (2) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Sellel päeval, kui lina külvetakse, ei või pesu peseda, saavad linad tõrvaplekilised.
E 9593 (3) < Rõuge khk., Roosa v. - P. Kanger (1894) Sisestas Maarja Villandi 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui kuhugi tähtsat asja lähed tallitama ja esimene vastutuleja habemega mees on, saab hea õnn; on aga vana naene - halb õnn.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]