[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 30, 126/7 (2) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Vahe s. - Paul Ariste < Kaarel Ilves, 74 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Mina küll põle haldjat nähnud, aga isa kadunuke tuli kodust. Üks naesterahvas õli puu najal püsti, pikad juuksed maani. Isa ütles: ei ma tõhtind juure minna. Ühekõrra õli õlnud õja ääres, noota parandand. Hõbelootsik tulnud pinnale. Ei õle jälle tõhtind juure minna. Lootsik lähnud jälle tagasi. Siinsamas silla juures on õlnud veehaljas. Postipoiss tuli postiljoniga. Postiljon magas, postipoiss õli üksi üleval. Postipoiss näeb, et tuli kesk küngast. Ratsamehed sõitnud ümber. Siis ajand ühe mehe orgiga tulle. Postipoiss nähnud. Kui postiljon ärganud üles, riakind seda lugu postiljonile. Postiljon ütelnud: miks sa mind üles ei ajand? Jah, veehaljas õli ka siin augu jääres. Must preili, musta piaga. Kammind piad. Õige pikad juuksed õlid pias.

ERA II 30, 128 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Vahe s. - Paul Ariste < Kaarel Ilves, 74 a. (1930) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Inimesi on hundist muudetud. Ühekõrra on peidmes ja pruut metsa hundist muudetud. Muud nime neil kedagi ka ei õlnud, kui ikke hunt õli nimi.

ERA II 30, 139 (12) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Kase t. - Paul Ariste < inimesed Kase talus (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Ork on sie külmtõbi. Hobusel käib ka kurat piale. Uueda-Mart õli orgas. Soldatist tõi orga kaasa.

ERA II 30, 140/1 (14) < Torma khk., Lohusuu v., Raadna k., Kase t. - Paul Ariste < inimesed Kase talus (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Postipoiss tuli Rannapungerja postiga. Postiljon õli ka pial, jäänd magama. Saab Raadna silla juure, Raadna silla juures kaks tuld. Teise juures õlid soldatid, teise juures nagu Raadna küla nuodamehed. Soldatid pistsid venekirved sisse teineteisele ja siis ajasid tulle. Postipoiss pärast ütles postiljonile, aga siis ei õlnud enam kedagi. Postiljon ütles: "Miks sa ei öelnud enne? Meie õleks saand raha." Kel on vanad Ruotsi kaardid, sie saab siit raha kätte. Iisaku surnuaiast üks on viind Ruotsi kaartidega raha ära.

ERA II 30, 148 (4) < Iisaku khk., Tudulinna v., Tudulinna k. - Paul Ariste < Juhan Treilmann, 83 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Külmtõbi meil kutsuti. Ei meil orka õlnud. Sie õli piavalu ja suur külmetus.

ERA II 30, 160 (32) < Iisaku khk., Tudulinna v., Tudulinna k. - Paul Ariste < Juhan Treilmann, 83 a. (1930) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vanal kuul metsa raiuda, siis ei kasva võsa.

ERA II 30, 167 (1) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. - Paul Ariste < Nõmme-vanamees, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lapsi hirmutati: metsavaim eksitab paksu metsa, ära mine metsa. Metsavaim õli hall vanamies.

ERA II 30, 168 (5) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. - Paul Ariste < Nõmme-vanamees, 82 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Vies on vievaim. Lapsed läksid ujuma. Ujuvad vies, näevad järsku: pika valge juustega naisterahvas ujub ka vies. Lapsed tulid irmuga kaldale. Sie naisterahvas ütles: "Lapsed, tulge tagasi!" Ei lapsed julgend menna. Järvedes on viehaldijas. Kaevus teda ei õle. Vesi ilma temata ei saa õlla. Metsas pidi õlema ka metshaldijas.

ERA II 30, 179 (6) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. - Paul Ariste < Imatu küla algkooli õpilasilt (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Lapsi hirmutetakse: koll tuleb, ära nuta; Uueküla-Ljü¨ka tuleb; mustlane paneb kotti; lakavanamies vieb ära; ära mene vette, vievana on vies; näkk (ka nakk) on vies, ära mine; täid vievad kaevu, täid vievad metsa, tievad juustest köie.

ERA II 30, 180 (1) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Haldijas on metsas olemas! Üks vanamuor Tarakusest eksis metsa ära. Läheb, läheb müöda metsa, ei saa kuhugi. Käis nii tükk aega. Siis tuli üks vanamies, sinine vüö vüöl ja sinine palit õli. Vanamies vei vanamuori rajale tagasi. Siis ütlesid, et sie õli haldijas. Ütlesid, et vies on kah haldijas. Seda ikka räägiti.

ERA II 30, 181 (4) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas Helen Volber 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Mardus on ikka ka. Üks vanamies rääkis. - Ei tia, kust ta tuld. Mardus tuld ja tie ääres joost tema kõrvas. Ei tia, kuidas ta lahti sai temast viimati.

ERA II 30, 183 (12) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Libehundid on nied, kes hakkavad looma tagast sööma. Ei ma seda ole kuulnud et nied olid tehtud hundid.

ERA II 30, 183/4 (13) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Ühekõrra mies süönd metsas. Hunt tulnd ka juure ja vaatand nii mehele otsa. Mies mõelnud, et mis ta ikka vahib. And siis nua otst leiba. Hunt saand leiba ja joosnd ära. Siis hunt saand inimesest. Seda ikke hunt ka kutsuti, kes oli nii tehtud hundist, muud nime tal ei ole. Sie oli üks linna kaupmies. Kaupmies pani siis nua pue aknale, et kes ära tunneb, sie siis on sie mies, kes andis leiba. Mies läind siis linna. Vaatab pue akna taga, et tema nuga sial pue aknal. Mies läks sisse, et kost sie minu nuga seie sai? Ma antsin selle otst hundile leiba ja hunt viis metsa kõige leivaga. Siis kaupmel oli ia miel, et sama mies oligi ja oli and mehele hulka kraami.

ERA II 30, 185 (15) < Iisaku khk., Illuka v., Imatu k. < Iisaku khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Paul Ariste < Jaagup Rekkor, 65 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Tuulepesa on puite küljes. Muud ei tia.

ERA II 30, 188/90 (4) < Iisaku khk., Iisaku vanadekodu < Torma khk., Kasepää v., Raja k. - Paul Ariste < Mai Rull, 67 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann
Lugu, kuidas Mai Rull ise näind haldjast. Ma õlin siis veel Rajakülas. Neljakeisi naised läksime metsa kuuse õksi tooma. Saime õksad kokku ja hakkasime kodo tulema. - Õksad õlid veikse kelgu pial järel. Tuleme Raja ja Kikita küla vahel kruavi müöda põõsaste vahel, üks vanamees läheb risti üle tee. Ei meie tund teda, õli niisuke hall vanamees: hall habe ja hall vene kroogitud kuub seljas. Ei meie pand teda suurt kedagi tähele. Lähme veel natuke edasi müöda kraavi iart. Üks Raja küla oma vanamees lõikas seal korvi vitsu. Vanamees ütles, et las ma viskan õmad vitsad ka piale, siis ma aitan teil vedada. Vanamees viskas siis õma vitsakimbu ka piale. Tuleme veel edasi, vanamees ütleb, et siin kasvavad ilusad pajud, ma lähen lõikan viel mõne viadi; minge teie edasi. Meie lähme edasi. Ootame, ootame, ei vanameest õle koskil. Lähme siis ära kodo, ei vanameest ikka olõ koskil. Öö läbi õli teine metsas ja alles teine homik tuli kodo. Siin samas õma küla all õli ära eksind. Käind nii ringi terve öö õtsa. Eks ta läind metshalja jälgedele, sellepärast ei saand enam metsast välja. Kes see hall vanamees muu õli kui metshaljas... Meie teda keegi ei tund.

ERA II 30, 192 (5) < Iisaku khk., Iisaku v., Jõuga k. - Paul Ariste < Jõuga algkooli lapsed (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Lastehirmutisi: Tont tuleb; koll tuleb; karu tuleb; mustlased tulevad, panevad kotti; sarvik tuleb; hunt tuleb; viehaldjas võtab kinni; vievaim tuleb; täi viib kaevu, tieb juustest kõie; punane kukk süöb ära (tulest hoiatades).

ERA II 30, 462 (9) < Tartu l. < Puhja khk. - Paul Ariste < Liina Parts, 42 a. (1930) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Linnu läheva talvess Egiptusemaale või kohe keski läheb. Linnutii järgi läheva.

ERA II 30, 462/3 (12) < Tartu l. < Puhja khk. - Paul Ariste < Liina Parts, 42 a. (1930) Sisestas Helen Volber 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui kägu, kurivaim, tuleb us'saida, sis on halba. Arva ta nuhtlus tuleb mõtsast väl'la, aga ku tuleb, sis ikke om. Puskaril tuli ussiaida. Kolm kõrda kukse uibaian. Esi vahtisime. - Õige sii om, kui midagi tähtsat om, sis ta tuleb - kolm kõrda kukse uibaian. Näe, surma saie. Puskari Sammul suri ära.

RKM II 1, 10 (1) < Paistu khk. < Halliste khk. - Selma Lätt < Selma Läti emalt, s. 1877 (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ütel tidrukul käinu langetõbi pääle, ollu juba katekümne aastane, käinu karjan. Tõbi tullu jälle pääle. Peremees ollu sääl man, löönu raud kepige tidrukud ja ütelnud: "Mine, kurat, ometigi inimese selläst ära, sa oled tedä küllält vaevanu." Tidruk saanuki terves ja ollu eluaig terve. Ta ehmatemisest tuleb, sus hirmutemisege saab ärä kah aia.

RKM II 1, 36 (3) < Viljandi l. < Kõpu khk. - Selma Lätt < Tiina Kalm, 76 a. (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Minu ema rääkis iki, et Karksist visand leivalabidast Vana-Kariste orgu vanapagan iki.

RKM II 1, 41/2 (18) < Viljandi l. < Kõpu khk. - Selma Lätt < Tiina Kalm, 76 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Mia olin 15-16-aastane. Mia läksin vällä jõululauba õhtu. Tulekahju paistis kohe uksest vastu. Mia küll ehmatasin hirmsasti. Kus põsk hakkas paistetama ja hambad valutama. Mind panti sis tekkide ja patjade sisse. Läksime Värati kõrtsi sisse, perenaine tulli vastu, kutsus sisse. Kõrtsinaine ütles, et oot, üks habemik mees magab meil kõrtsi leti pääl. Miu ema läks kah vaatama. Pikk, punase habemega mees oli. Kästi mind kah sinna tulla. Mees istus ise leti pääl, hakkas oma suurte kätega miu põske kiskuma. Nagu kusiratsikud oles sees olema. Posises kah. Sinist papert küsis kah. Riipsutas pääle. Valu kadus ära. Kaks sinist pabert tegi, ühe pani pääle, teise pidin tasku panema, et tuuleõhk pääle ei tule. Ei tää, mis elekter tal sõrmedes oli. Üks joodik ta ise oli. Kus kodu minnes miul põsk enam ei valuta, ainult sinine olli veel.

RKM II 1, 43 (3) Viljandi l. < Läti, Purtnieki - Selma Lätt < Anton Pidrik, üle 60 a. (1944)P. Kippar, Eesti loomamuinasjutud, Põrsaga hundijalil, AT 169 K*1, 2 t. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hundijahi pääl pandud üks nõu reele, siga sisse. Siga teind häält, hunt tulnd selle pääle. Vahest tuli hunte nii palju, et ei saa kõike tappa. Muudkui tõmba nõu maha ja ise sinna alla. Kirves ka olnd. Hundid pand käpad nõu alla, siis raidund kirvega käpad maha. Hobust es ole enam olemas olnd, hundid kõik ära söönd.

RKM II 1, 43 (4) < Viljandi l. < Läti, Purdneki - Selma Lätt < Anton Pidrik, üle 60 a. (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuskil oli soo sees järv. Mõisaärra pidand sääl järves olema, pidand inimesi hirmutama. Seal oli lähedal keegi poonud, jälle pidi nähtama. Seal olla tulesid ka põlemas olnd.

RKM II 1, 45 (9) < Viljandi l. < Läti, Purdneki - Selma Lätt < Anton Pidrik (1944) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuidas Purtneki järv sündis Seal on kuju maa olnd. Õhust on tulnd. Keegi on karjund: "Aasov tuleb, Aasov tuleb!" Lasknud maha. Palju inimesi on surma saand. Kui paljas jää on, siis järv kangesti kiunub ja kõliseb, rahvas ütleb, et need on surmasaanud, kes sääl nutavad.

RKM II 1, 70 (11) < Paistu khk., Õisu v., Peebu t. - Selma Lätt < Ell Pugal, 74 a. (1944) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üle, üle, vihmakeine, üle, üle ma ülenden. Aja vihma Virumaale, hoogu aja Arjumaale. Virun vihma oodetesse, Harjun hoogu palutesse. Virumaal om mehe musta, mehe musta, naise halli, poisi kannu karvalise, tüdruku ürisinitse. Vihu nii poisi puhteesse, vana naise valgeesse, tidruku üliilusas.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]