[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 10, 637 (3) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Toore kartulaga igaühte soolatüügast vajutada ja siis kartul kaevu visata, nii et solksu ei kuule.

ERA II 10, 637 (5) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Soolatüügaste arstimine. Toore haavapuu vahuga määrida (vahtu ajab puu välja ahjus).

ERA II 10, 637 (7) < Tallinna l. - Arnold Tudeberg (1922) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Soolatüügaste arstimine. Kasta teeäärse rohu kusega.

ERA II 10, 693 (1) < Jüri khk., Vaida v. - Tõnu Viedemann < Nõmmik (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Sukruhaiguse vastu aitab see, kui keeta maavitsu ja seda vett juua.

ERA II 10, 693 (2) < Jüri khk., Vaida v. - Tõnu Viedemann < Nõmmik (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui paised ehk kärnad ajavad ihu peale, siis kauvad nad ära, kui maavitsu keedetakse, seda vett juuakse ja selle veega pestakse ja vanni tehakse.

ERA II 10, 693 (4) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Maa-aluste vastu aitab see, kui võetakse kolmest kohast linnurohtu ja selle rohuga vautakse kolm korda haiged kohta, kusjuures öeldakse kolm korda: "Maaisand, Maaemand, antke selle inimese tervis kätte," nimetades selle inimese nime. Peale vajutust viiakse need rohud tagasi senna sama kohta, kust nood olid võetud.

ERA II 10, 693 (5) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Jooksvahaiguse vastu aitab see, kui mäerõigast liutada hapu kalja sees ja selle seguga võida haiged kohta.

ERA II 10, 695 (6) < Tallinna l. < Kambja khk., Haaslava v. - Tõnu Viedemann < Ann Laber, 75 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui on majas palju lutikaid ja prussakaid, siis saadakse nendest lahti, kui neid järgmiselt arstitakse. Käiakse kolmel vanakuu reedel saunas ja lüüakse saunavihaga vastu igat seina, kus asuvad lutikad üks kord, kusjuures lausutakse järgmisi sõnu: "Lutikad ehk prussakad, minge kodu."

ERA II 10, 695 (9) < Jüri khk., Limu k. - T?nu Viedemann < J. P?ldmäe (1929) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui kana pannakse pühapäeval sellel ajal, kui rahvas kirikust välja tuleb, hauduma, siis ei olla ühtki mädamunaks jäemist karta.

ERA II 10, 700/1 (6) < Kose khk., Uuemõisa k. - Tõnu Viedemann < Jüri Seffer (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kose kihelkondas Uuemõisas teind tiuorjuse aegu heinalised Uuemõisa jõe äärdes heina, seal näind heinalised, et üks suurte rindadega naisterahvas pesnud ennast jões, varsti peale seda tahtnud üks heinalistest, Miina nimega, jõkke ojuma minna, teised ei ole aga teda last minna. Pärast kuuldud nutva naisterahva häält ütlevad: "Tund on tulnud, aga Miinad ei tulegi." Peale seda kuuldud jõest tugevad sulpsu, mis pand vee jões nii lainetama, et pidand heinalisi ära uputama. Peale selle jäend Miina tummaks.

ERA II 10, 702/3 (10) < Kose khk., Tuhala k. - Tõnu Viedemann < Juhan Karjaherm (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuhalas Sõerde vahel, kus kolm oapead koku lähevad, olla rahakatel, kellest unes näidatud Joosep Sarapikule ja öeldud: "Mine senna kohta, kus kolm oapead kokku lähevad. Selle all on rahaauk, vaskkatel kuldrahaga. Selle katla peal on kolmed sepapihid, võta need sealt ära ja sa saad raha kätte." Sarapik ei ole julgend öössel minna rahakateld ära tooma. Rääkind hiljem sellest oma tuttavatele, need läind juhatatud kohta, hakand sealt kaevama. Ei ole aga rahakateld kätte saand, kuulnud ainult rahade kõlinad, kui need maa sügavusesse kukkunud.

ERA II 10, 703/4 (13) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Leena Noorberg (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Orus Otiveski jões pealpool veskitammi kuulnud heinalised pajupõesas veikese lapse nuttu. Vaatama minnes ei leitud sealt kedagi, teisel päeval peale selle uppus samasse paika mees ära. Teine kord on nähtud samas jões pika varrega Rakvere piipu vastuvett ujuvad ja peale selle uppund jällegi senna mees ära.

ERA II 10, 704 (14) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti, kui olid Eestis suured metsad, siis elas neis metsades palju karusi ja hunta. Need loomad olla siginud õige tubliste. Vanematel huntidel olnud kunni kaksteiskümmend poega, kaheteistkümnes poeg olnud libahunt, muidu kui päris huntki, aga sellest võidud libahunti ära tunda, et tema loomi ei ole murdnud eestpoolt kõrist, vaid takaotsast.

ERA II 10, 705 (17) < Kose khk., Oru v. - Tõnu Viedemann < Mihkel Lehtmets (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord näidatud Orus Tiiuvälja talu peremehele unes ja öeldud: "Mine Kütkise talu vare juure, seal on ahju alusmüüri all tammekann täis hõbe- ja kuldraha." Peremees ei ole julgend minna. Rääkind seda oma tuttavale, see käind küll näidatud kohal otsimas, aga ei ole sealt midagi leidnud. Teine kord näidatud sama talu peremehele jällegi unes ja kästud minna Oru mõisa põllule ja Sepa talu köögi alt kaevata, kust tulla pada välja rahaga. Peremees ei ole jällegi juhatatud kohta läind. Pärast käind seda kohta vaatamas. A maa olnd külmetand, ei ole saand kaevata ja raha pada on tänaseni juhatatud kohal.

ERA II 10, 707 (22) < Tallinna l. - Tõnu Viedemann < Anna Rüütberg (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Vähitõbe (kreebs) vastu peab aitama see, kui võetakse põllul kasvavad mädarõigast, hakitakse üsna peeneks ja süüakse, peale juuakse külma vett. Ka see peab vähitõbe ära kautama, kui võetakse metsas mädanend kasepuu otsast kõbjast (käsna), seda keedetakse ja juuakse. Neid kõbjasi on kaht seltsi olemas: ühed, millest saab taela valmistatud ja teised, millega vähitõbe arstitakse.

ERA II 10, 708 (23) < Tallinna l. < Kambja khk. - Tõnu Viedemann < Ann Laber (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui tahad, et kana kõik munad välja hauduks, siis pane kana õhtul karja kojutuleku ajal hauduma ja ütle sealjuures kepiga kanale vastu perset lüües kolm korda: "Kari kodu, kari kodu, kari kodu."

ERA II 10, 708/9 (29) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1929) Sisestas USN, Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Langetõbi kaduda ära, kui võetakse ohumõega seemneid, kuivatatakse õllega ja juuakse seda vedelikku.

ERA II 10, 709 (30) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui pihlakad marju täis, siis saada sel aastal vanutüdrukuid palju mehele.

ERA II 10, 709 (34) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1929) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Koeranaelad või veripaised kauvad ära, kui võetakse pajupaise või pajukäsnu ja vautatakse sellega kolm korda haiged kohta. Peale vautust visatakse see pajupaise üle õla selja taha maha ilma tagasi vaatamata ja minnakse edasi, ka looma paised kaduda ära sarnaselt arstides. See on, kui loomadel on mingid paised olemas keha küljes.

ERA II 10, 710 (37) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Lendava ehk rabanduse sõnad. "Kus sa leitsid lendava? Kas loodelt või läänelt või põigiti põhiselt, või lõunelt lõõritellelt?" Need sõnad loeti vee sisse ühtejärge üheksa korda, kusjuures kogu aeg lusikaga vett segati, seda vett anti siis loomale ehk inimesele sisse, kellel oli rabandus. Olla alati aidand, siis kui arstija ja arstitav ise kindlaste uskund, et see rohi aitab.

ERA II 10, 710 (40) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussisõnad. Oho ussike, püha ristike. Muist on mööda läind, muist on sinu vaese peale tuld.

ERA II 10, 710 (89) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Nikastuse sõnad. Luu luu kohta, kont kondi kohta, soon soone kohta, liha liha kohta, veri vere kohta, naha alla kokku, naha alla kokku, naha alla kokku.

ERA II 10, 711 (41) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemaann < Juuli Valpret (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Tuli müttast mättast välja sarapuukarva saksakene, kulukarva, kullakarva, murukarva, mätta karva, sookarva, samblakarva, pajukarva, paate karva. Kui said, siis salvasid, parem olid, et sa panid, mina ise üle nende.

ERA II 10, 716/7 (1) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanal ajal on maetud varandused enamikus maa sisse ega pandud pankadesse, kui tehakse seda praegusel ajal. Üheks suuremaks varanduste hoiupaigaks olnud Vaida Aru mets, kuhu on Tallinna ja ümbruskonna rikkad oma varandusi maha matnud. Selles metsas on raudkividest koosnev kivimägi, kuhu peamiselt need varandused on maetud. See Aru mets kuulus ennem Vaida mõisale, nüüd on tema maareformi tagajärjel ära jautatud asundustalude vahel. Kolm aastad tagasi on sealt keegi Kustas Kivimägi leidnud savipoti hõberahaga. Mitmed olla Kivimäel käind kaevamas ja vanu varandusi otsimas. Kas ja kuipalju sealt keegi on saand, ei tea. Kuid näidatud Aravalla Hanipalu talu peremehele unes ja öeldud: "Mine Kivimäele ja murra seal kivi all kolm raudkangi katki ja sa saad sealt rahakatla kätte." Mees ei ole sellel korral läind, jätnud teiseks korraks. Teine kord läind, võtnud kolm nõela ja murdnud unes juhatatud kivi all nõelad katki, aga ei ole rahakateld kätte saand.

ERA II 10, 717 (4) < Jüri khk., Vaida v., Kolga t. - Tõnu Viedemann < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ara valdas Kunimäe talus eland sada aastad tagasi perenaine, kes käind hundiks. Kunimäe põllul olnd suur kivi, kuhu perenaine pand oma riided ja sealt võtnud hundi naha, tõmmand omale ümber ja hunt olndki valmis. Kunimäel ei ole kunagi värske lambaliha puudund.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]