[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 1, 567 (3) < Reigi khk., Kodeste k. - Paul Ariste < Johannes Leiger, 20 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kõrgessaares Ninaja küla juures on üks mägi, kus ikka midagi juhtub. Üks mees läind hommiku mõrdu seadma. Heitnud natukeseks ajaks mäele pikali. Silmad läind aga kinni, kui üks ütelnud: "Mine ära, siin ei tohi magada." Mees ärkand selle pääle üles, aga heitnud uuesti jälle magama. Jälle ütelnud üks: "Mine ära, siin ei tohi magada." Jälle jäänd mees uuesti magama. Nüüd üteldud: "Kui sa ära ei lähe, siis sa siia jäädki." Mees katsund, et sai minema. Küllap tal ikka niipalju hirmu oli, et ära läks ja teistele rääkis.

ERA II 1, 583/4 (9) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Villem Kapel, 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman on igas majas ja laevas. See on vaim. Kui ennast näitma hakkas, laevast välja läheb, siis laev läheb hukka, varsti, vana Orjak rääkis, - kaks-kolm aastat tagasi suri - ise näind: puterman olnd ees preidi pääl. Pistis minema. Pääva kolme-nelja pärast laev läind randa (sai hukka).

ERA II 1, 584 (10) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Villem Kapel, 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged on inimeste pooledvennad. Olen ikka kuulnud. Nad on siis sündind, kui Egiptuse söavägi sai hukka. (Kalasavalisi inimesi ei ole kuulnud ega tunne.)

ERA II 1, 584 (11) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Villem Kapel, 65 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Näkk, näku. Kui näkk on nähtav, siis on midagi halba sündind. Paopa külas on hall lehm tulnud karja hulka. Karjalapsed läind loomale selga. Üks jäänd üle. See ütelnud: "Nääh, mul põle enam ruumi! Ma istun näku täku hänna pääle." Kui selle ütelnud, siis sulas hall loom ära, polnud enam kuskil. - Mu isa ja ema ikka nõnna rääkind.

ERA II 1, 588 (3) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Triivistük on äkise haiguse vastu.

ERA II 1, 588 (6) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui inimene eksib ära, öeldakse: läks pööriduse sisse. Kui miski riie pahembidi pöörata, siis saab sellest lahti.

ERA II 1, 588 (7) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmhaigus. Lilbi külas ühel poisil olnud külmhaigus. Värisema ajand. Siilidega rohistadi. Siilisid on kahte seltsi: koerasiil ja siasiil. - Teisega rohistadi. Siili verega rohistadi.

ERA II 1, 588 (8) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui loomal oli äkine, tehti väävli suitsu, anti loomale looma oma verd.

ERA II 1, 591 (18) < Reigi khk., Malvaste k. - Paul Ariste < Maret Kapel, 67 a., Liina Sikkel, 50 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Hallid lehmad hiad lehmad. Need on mereveisse seltsi.

ERA II 1, 593 (2) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Puterman või kuterman peab laevas olema, kui õnnetust juhtub. Inimese näol pidi ennast näitama.

ERA II 1, 593 (3) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Sedavisi küll on oln - mina pole seda küll näind, et merest on tulnud hallid lehmad ja saand seda seltsi.

ERA II 1, 593/4 (4) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Merest on mehed kord kinni võtnud looma, mis pole olnud hüljes ega pole ka olnud inimene. Mehed viind maale. Pole sääl rahul olnud. Mehed viind tagasi mere ääre. Mere ääre pääl kummardand, et tagasi lastud. Olnud ikka enam inimese moodi.

ERA II 1, 594 (5) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Hülged on vaaru vägi, mis Punases meres hukka sai.

ERA II 1, 594 (6) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ükskord lapsed mere ääres mängind. Vähene varss tulnd sinna. Lapsed istusid selga. Üks pole enam sündind. See ütelnd: "Oot, oot, ma tulen ka täku-näku saba". Keik kadund ära - nime pole tahtnud. Laste lasu jään maha.

ERA II 1, 595/6 (8) < Reigi khk., Kauste k. < Reigi khk., Pihla k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Üks pruutpaar tulnd laulatamast. Tulnd. Pruut läind metsa kord maha. Metsa. Läind ja läind. Pulmalesed ei näind enam mette kuskil. Kord olnud mees metsas halgul. Hunt tulnd juure, kui tule ääres söönd. Mees ajand ära: "Mis sa sii minu juures ilad!" Teine pääv tulnd hunt jälle söögi ajal mehe juure. Mees and tüki leiba. Hundi karv tulnd sellast ära - olnd pruut. Tüdruk tänand meest, et andis leiba.

ERA II 1, 596 (9) < Reigi khk., Kauste k. < Reigi khk., Pihla k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2001
Ilveshunt hakand looma ikka takkaotsast sööma.

ERA II 1, 600 (29) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Anna Nigul, 84 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kui ära eksind, pööra miski asi seljas tagurpidi, siis saad välja.

ERA II 1, 601 (1) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Ühe laeva pääl oli kaks putermani. Läind omavahel tülli, kummal on õigus laeval olla. Läind kapteni juure küsima, kummal on õigus. Kapten küsind: "Kumb teist esiti laevale tuli?" Üks ütelnud: "Mina tulin esiti. Ma tulin siis, kui laeva hakati vette ajama." Teine ütelnud: "Ma tulin juba siis, kui kiil pandi, kui esimene laast löödi." Kapten andnud teisele õiguse, ja see jäänd laeva.

ERA II 1, 601/2 (2) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks lugu on kaunis uuemast ajast. Peet Laupa rääkis seda. Tema oli Hiiu krahvil madruseks. Sel ajal oli meri ka krahvi oma. Ühel mehel oli laev, aga krahv ajas maksud nii kalliks, et mees pidi laeva ära müüma. Krahv ostis laeva omale. Taani mees Hibsen oli kapten. Laev tuli propsilaadungiga. Laupa olnud sel korral just vahiks. Olla olnud kaunis hää ilm Biskaja lahes Hispaanias. Laupa näind kui kapteni kajuti poolt tulnud punane koer ja hüpand merre tagumise purjumasti kohalt. Teisel ööl hüpand kapten vette just samast kohast. Mehed kuulati läbi, aga keegi ei teadnud midagi, miks kapten hüppas.

ERA II 1, 602/3 (3) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks vähene putermani juhtumine oli sõja ajal. Tahkunas üks laev ajas sõrad põhja. Laev jäi randa. See oli päris tõsine lugu. Venelased olid laevas vahiks. Iga öösi oli teine. Venelased uskusid kangesti, mis eestlased rääkisid, et laevas on puterman. Üks venelane kuulnud laevas kolinat, laskis hirmu pärast enese maha.

ERA II 1, 604 (5) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Minu ema rääkis ühtepuhku - Hellamaa pool Põlendmaa juures ikka kurikaga pekstud. Peksjad kutsund rahvas Põlendmaa neitsi. Hommiku ja öösi pesnud. Ükskord Põlendmaa neitsi huiland metsas. Üks vanamees hakand huilgama - Hellamaa Kivi-Tõnis. Otsind hoost metsas. Üks huiland vastu. Tulnud vanamehele metsas vastu. Hüpand ühe jala pääl. Punane küütkuub olnud selgas. Karjund vanamehele üsna kõrva: "Iüü!" Vanamees tuli kodu ja oli neli nädalat haige.

ERA II 1, 604/5 (6) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Üks vanamees rääkis. Ma arvan, ta ikka midagi kuulis. Kodeste järve ääres ikka kuuldud - Kodeste Toomas rääkis. Tema isa-isa olnud metsas loomi otsimas. Kodeste järve ääres metsas kuulnud: Kodeste pool jälle keegi huiland. Läind tagasi. Hääl huiland: "Tule siia!" Saand järve juure. Järve ääres liivaselja pääl olnud tuli. Tule ääres istund suur naisterahvas ja kudand vardaid. Tule paistel vilkund vaskvardad näks ja näks - vanamees katsus, et sai koju ühe vaardiga.

ERA II 1, 605/6 (7) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, metsavaht (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Siin on üks vana metsavaht Sihi-Jüri Sihi kohal. Vana Jüri olnud suure järve ääres, kui hakand ühest kohast kangesti vesi keema. Üks asi tulnud veest üles ja tema poole tulema. Jüri oodand, püss kaenlas. Võtnud ristiga hõbekuuli ja lipsti sisse. Tulnud ligi, olnud ilmatu suur uss, suu lahti nagu heinahark. Jüri lasnud paugu ja pistnud ise koju. Söömavahe pärast läind vaatama. Järves olnud nagu viinapotska tükid vee pääl. Minu isa ütelnud Jüri vastu, et kas need haisema ei läind. Jüri ütelnud: "Ei tea, kuhu nad jäid."

ERA II 1, 606/12 (8) < Reigi khk., Kauste k. - Paul Ariste < Juhan Tikerpuu, 66 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Saarnuki laiu juures olnud see juhtumine. Sääl on üksainus talu. Sääl olnud kaks venda omavahel riius. Teine nendest olnud vaikne ja vaga mees. Teine tahtnud teist kohast välja kihutada. Kord läinud vagane vend hülgeid püüdma. Mere ääres olnud suur kari halle loomi. Olnud võõras kari. Loomad olnud vaiksed ja taltsad. Vend ajand loomad koju. Saand teise venna juure. See küsind: "Kust sa need loomad said?" - "Pidin minema hülgejahile. Leidsin mere äärest loomad, ajasin koju." Vend küsind: "Kas veel oli?" - "Jah oli suur kari. Mulle aitab sellest küll toita ja lüpsta." Vend ja isa ütelnud: "Sa ikka hull oled. Molkus, ajand kõik koju." Isa ja teine vend läksid teisi loomi ajama - "Kuidas sa kätte said?" - "Ma läksin kotti ja heitsin. Kuulsin pladinat. Tegin koti suu lahti, nägin karja ja ajasin koju." - Isa olnud pääihnus. See ütelnud: "Oot, ma lähen vette ja ajan välja". Vend lasknud isa kotiga vette. Habe teind veel pull! pull! Vend ütelnud: "Olgu pullid või lehmad, aja aga välja." Võtnud natukese aja pärast isa välja - isa surnud. - See halli seltsi kari olevat praegugi Saarnukis alles. Ma siis kuulsin, kui olin koolipoiss.

ERA II 1, 618 (4) < Reigi khk., Kodaste k. - Paul Ariste < Peeter Leiger, 45 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kodeste järves olnud näkuneitsi. Minu vanaisa tulnud kord järve ääre karjaga. Näku-neitsi istund kivi otsas ja kudand sukka näkk-näkk-näkk. Siis läind järve. Suur mürin olnud taga.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]