Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
ERA II 139, 123/4 (7a) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Virtsu mõis Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 69 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks sulane mõtles, mis aru see on, et perenaine iga pühabe värsket liha keedab ja talle teole juure paneb. Sulane heidab õue vankri sisse valvama. Äkitselt nägi sulane hunti õues, kes metsa läks. See ergutas sulast ja ta hakkas järgi vaatama, mis nüüd tuleb. Hunt tuleb nüüd õue, koer suus ja läheb rehe alla. Natukese aja pärast perenaine hüüab sulase üles, et supp on valmis, liha sees, tule söö ja mine siis teole. Sulane ütleb: "Söö oma koera liha ja teeni oma tegu!" Perenaine ütleb: "Oleks ma seda teadn, et sa mind valvasid, ma oleks su enne ää söön!"
ERA II 139, 275/6 (2) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Libahunt (etteütlemise järgi).
Peremees ja sulane raiusid metsas puid. Iga päev ikka peremees saatis sulase enne metsast koju, aga kui sulane sai koju, oli peremees juba söönud. Läksid teise homiku jälle metsa puid raiuma ja õhtul peremees saadab jälle sulase tulema, ise jääb aga metsa. Aga sulane ei tule koju, jääb vaatama, mismoodi peremees iga kord nii ruttu koju saab. Näeb, et peremees läheb põõsa taha ja puperdab enese hundis ning lidub koju poole. Sulane läheb teeb ka sedasi, kuidas peremees teinud ja on ka hunt valmis ja paneb koju. Koju jõudes peremees sööb alles. Aga sulane ei tohi tuppa minna, vaatab ukse pealt. Peremees ütleb: "Oh, sa va häbemata, miks sa mu ree peal sõitsid. Ma laseks su olla, aga olgu peale, mine sigade lauta ja puperda seal kolm rinki, siis tule ää sööma!" Sulane läks ja puperdas ning saigi inimeseks.
ERA II 139, 276/8 (3) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Libahunt.
Mõisa teumehed raiun metsas puid ja iga lüuna, kui mehed sööma hakanud, tulnud üks hunt nende juurde. Mehed pannud omale tuhlid (kartulid) küpsma ja hakan ise puid raiuma, aga hunt kaapind kõik tuhlid tuhast välja ja söönud ära. Üks lõuna, mehed hakanud jälle sööma ja hunt tulnud nende juurde. Üks mees võtnud siis tüki leiba, pistnud noa otsa ja annud hundi kätte. Hunt tõmman leba tükkis noaga ää ja läin, põle enam teist näha olnud. Olnud üks hulk aega vahet. Mees läinud kord linna ja astunud poodi sisse. Ja näinud oma nuga seal ja ütelnud: "Nagu oleks moo nuga, aga kust moo nuga siia sai, ma andsin selle ju hundile." Kaupmees vastanud siis: "Külat see ikka seesama nuga oo. Ja oleks sa moole käega leiba annud, ma oleks käe otsast ära tõmmanud. Ma olin nõiutud ja muidu ei saanud lahti, kui keegi pidi leiba andma." Siis oli kaupmees veel ütelnud: "Kui sul midagi tarvis on, ära siis mujale mine, mina annan soole selle tasuks kõik."
ERA II 139, 279/80 (5) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Katkust.
Katkust jäänud järgi siiakanti kaks inimest: naine Hiiumaale ja mees Kasekülla. Mees siis kosinud naise Hiiust ja nad asunud elama Kasekülla Källe tallu. See talu on veel praegugi (aga uued hooned, sest vanad põlesid ära). Nad korjanud siis sealt, kus katk laastanud, raha ja varandust. Siis nad mõõtnud vaske vakaga ja hõbedat toobiga. Nendel olnud siis kolm poega. Üks neist läinud Pärnu jaki kuntori. Kaks teist läksid talukohtade peale ja need talud nimetati poegade nimedega Källe-Mardi ja Källe -Tooma. Aga selle nime pole teada, kes Pärnu läinud.
ERA II 139, 280 (6) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kahte moodi katk
Esimene katk annud enne teada, millal ta tulnud ja inimesed kaevanud omale ennem hauad valmis, kuhu siis enne katku tulekut läinud.
ERA II 139, 280/1 (7) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Teine katk tulnud südaöösel nägemata ja teadmata. Kes siis juhtunud magama, jäänud igaveste magama, kes aga üleval oli, jäi elusse. Ühes kohas üks vanaeit maganud ahu peal ja kuulnud, et keegi tulnud. Ta küsinud siis:
"Kes sealt tuleb?"
Siis öeldud:
"Ole aga sa ülal peale, teised magavad kõik," ja kadunud.
ERA II 139, 283 (11) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Juukseid tuleb lõigata noores kuus, lammaste niidu järgi lammaste raudadega. Siis juuksed kasvavad hästi.
ERA II 139, 283 (12) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lapsi hirmutati Kau-Antsuga, et nad ei läheks kaevule, sest Kau-Ants elab kaevus ja tirib halbu lapsi oma juurde.
Ka olid tuntud Une-Tiiu ja Murde-Kai.
ERA II 139, 283/4 (13) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui kuul või päeval sapp ees, siis kurjad ilmad tulevad, kui taga, siis on kurjad ilmad möödas.
ERA II 139, 284 (14) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui päeval käivad kiud (suured agad) ületsi, päikese tõusu ehk loojenemise ajal, siis tuleb tuult. Kui aga alatsi, siis tuleb vihma.
ERA II 139, 284 (15) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui päeval ringid ümber on, siis tuleb kolme päeva pärast vihma.
ERA II 139, 284 (16) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kodiutäht paistis homikul ja koivalge täht õhtul.
ERA II 139, 289/90 (29) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Naise "tõmbamisest" jutt.
"Ükskord läinud kaks tüdrukut põllale sõnnikut laotama, peretütar ja vaenelaps. Peretütar ehtinud ennast kangesti ja pannud ka puhta särgi selga. Vaenelaps aga olnud musta särgiga. Laotan siis sõnnikut, aga laotamise ajal peretütar vaadan ikka siia ja sinna, sest ta teadnud, et aa taga oln "tõmmajad". Vaenelaps aga' teinud usinasti tööd. Äkiste karan mehed aa takka välja, teine hüüdnud veel teisele: "Murra musta, must murrab tööd, valge vaalib!" Viidudki vaenelaps ära. Peretütar jäänud järgi vaatama.
ERA II 139, 298 (33) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Sõnnikut veetakse noores kuus ja lõunatuulega, muidu sõnnik ei mädane.
Aga kui vastlapäeval viia põllule kolm hangutäit sõnnikut, siis pole see tähtis, millise tuulega sa sõnnikut vead.
ERA II 139, 299 (36) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Adrapuu tuuakse metsast vanas kuus, siis ta ei mädane.
ERA II 139, 300 (38) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kartul kasvatab, kui ta on noores kuus pandud peale. Kui aga vanas kuus, siis alla.
ERA II 139, 303 (3) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ühtegi seemet ei külvata, siis kui kuu ja päev korraga taevas on, sest siis pole viljaõnne.
ERA II 139, 306 (17) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Vanas kuus põhjatuulega ja kõige kõvema tuule (keskhomingu e. päevatõusu tuul) sisse maha lastud puud on hästi tugevad. Aga siis noor mets enam asemele ei kasva.
ERA II 139, 306/7 (18) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui aga noores kuus ja lõunatuulega puud maha lastakse, on nad küll kehvad, aga noor mets ja rohi kasvavad selle eest hästi.
ERA II 139, 307 (19) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maja hakatakse ehitama põhjatuulega ja vanakuuga, siis maja ei ole märg ja ei mädane.
ERA II 139, 312 (36) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Loomadel rabandushaigused ja võetud ära ka loomadel söögiisu.
ERA II 139, 313 (37) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Maa-alused. Maa-alused kaotakse ära nii: hõerutse kolm vanakuu neljape õhtut järgemööda soolaga ja viiakse see sool kas neljaristi tuule, katuse unga, põhjatse poole väravasamba alla ja kivi auku.
ERA II 139, 319 (61) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Kui loomadel oli rabandus, anti soolaleiba. Lõikamata pastlinõelaga löödi üheksa auku leiva sisse ja anti siis lehmale. Lasti ka katlaauru.
ERA II 139, 321 (72) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. < Vana-Virtsu k., Abaja s. Linda Uusküla < Leenu Uusküla, 70 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Sügelistele pandi peale tõrva ja silgusoolvett.
ERA II 139, 369 (5) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. Linda Uusküla < rahvasuust (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Üks inimene olevat Hanila kiriku sisse müüritud. Kord parandustöödel näinud üks mees, kuidas parandajad võtnud ühe kivi kirikuseinast välja ja nähtavale tulnud inimese keha (luud). Kirikuhärra saanud sellepärast väga vihaseks. Ta lasknud selle augu kohe kinni panna ja veel kinni krohvida.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]