Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
E 17227/9 (1) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kodukäija tükid
Vanal ajal elanud üks väga rikas mees, aga ükskord jäänud ta haigeks ja kui ta ju surma ligidal tunse olevat, siis ajas ta kõik pererahva kodust välja põllutööle, ja kui naene tema juure jäi, siis ütles ta ka sellele, et ega ma veel ära ei sure, seepärast mine ka sinna tööle, sest nüüd on ilus ilm ja just hea tõuvilja kokku panda. Kui kõik kodust ära ollid läinud, siis võttis mees potitäie haput piima, raputas oma raha kõik sinna sisse ja hakkas sööma. Kui kõik ära olli söödud, siis panni ta poti jälle riiuli pääle ja ise läks sängi ja olli natukeise aja perast surnud. Tema veike kaheksa-aastaline poeg olli aga nõnda uudishimuline, et ta otspaja juure üles olli roninud ja isa tallitamist kõik olli näinud. Kui pererahvas koju tullid ja isa surnud leidsid, siis küsisid nad selle poisi käest, et kuhu isa ise raha pandis.
"Isa sõi raha ära," kostis poiss.
"Mis sa lorad, isa sõi nüüd raha ära! Kuula, kus jutt on," ütlesid pererahvas.
"No kui te ei usu, siis kaege, et ka potist piima sõi ta kõik ära," ütles poiss.
Kohe läksid kõik piimapotti vaatama, ja oh sa pergel, piim olli potist söödud ja üksainus hõberaha olli veel poti põhja jäänud. Ja nüüd ulusid kõik pererahvas, et kuida see vanamees ommeti nii ahne võis olla, et ta ka raha ära sõi. Nüüd minti kirikherra juure, et selle käest nõu küsida, kuidas nüüd vanamehega tuleks teha ja kuidas ka raha kätte saada. Kirikherra ütles, et kui vanamees jalgupidi naela otsa pandakse ja siis õige tugevaste klopitakse, et siis kõik raha välja tuleb. Nüüd tehti nõnda, kui kirikherra õpetas, ja varsti olli neil kümme tuhat rubla raha käes. Nüüd mateti vanamees maha ja kohe esimesel ööl tulli ta kodukäijana pererahvast piinama. Nõnda käis ta iga ööse, kuni tõised läksid jälle õpetaja juure abi otsima. Õpetaja aga ütles, et kaevake ta hauast välja ja käändke kummuli, küll ta siis tagasi jääb. Nüüd tehti nõnda, kui õpetaja käskis, ja kohe jäi kodukäija vagusi.
E 17229/30 (2) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Korra surnud üks väga rikas ja ahne peremees ära. Surmatunnil ütelnud te veel, et kõik mino raha pandke minoga ühes hauda. Kui ta surnud oli, siis tullid kõik tema sugulased pärandust jagama. Vanem poeg, kes nüüd isa suhvli võtit kandis, läks kõrtsi juure viina tooma. Tee pääl, kui ta tagasi tulli, siis tulli isa vastu ja võttis poja kõrist kinni ja ütles, et kas sa tegid nõnda, kuida ma sul käskisin, et pandke ka raha kõik ühes minoga hauda, aga sa pole mitte pandnud.
Nüüd hakkas poeg paluma ja lubas talle kõik hauda perra viia. Kui ta koju sai, siis saatis ta kohe ühe mehe targa järele, ise aga hakkas sugulastega sööma. Kohe hakkas vana mees ahju päält prahti ja kiva ja mis ta aga kätte sai söögi sisse pilduma ja ise aga sõnas ühtelugu, et üks tuhat mino jaoks ja üks tuhat mino jaoks ja see kostis nõnda kavva, kuni tark sinna jõudis. See võttis seitse kaseraago ja tegi neile igale ühele kolm risti pääle, viskas, siis vanamehe haua pääle ja sõnas arusaamata sõnu ja sestsaani ei käinud vanamees kodu.
E 17230/2 (3) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ühekorra surnud üks vanamoor ära, keda rahvas kange nõia arvasid olema. Peran surma hakkas ta kodu käima. Kord tulli ta karjalauta, kord hobusetalli, kord elumajasse.
Ühekorra tulnud ta jälle hobusetalli, sulane aga olli talli pääle magama läinud ja kui ta kolinat kuulis, siis läks ta kohe sinna talliukse juure, toppis võtmeaugu kinni pihlakase pulgaga ja kui ta talli sisse läks, siis olli vanamoor sääl. Nüüd võttis sulane toobripuu ja hakkas sellega vanamoori vemmeldama ja kui ta ju küllalt teda olli peksnud, siis pandis ta talliukse jälle kinni, läks heitis jälle magama. Ja kui hommiku pererahvas talli juure tullid ja vanamoori sääl nägid, siis vemmeldeti teda õige mehe moodi ja kui küll arvati olevat, siis võeti vanalmooril tukast kinni, viidi kabelisse ja kästi hauda minna. Ei aidanud enam muu nõu, kui pidi käsku täitma. Vaevalt olli ta hauda saanud, kui sulane kolm korda haua pääle pahema jala kannaga lõi ja kusjuures ta ise sõnas, et seisa sa siin igaveste. Ja sest ajast pole vanamoori enam keegi näinud.
E 17232 (4) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Korra elanud üks väega rikas mees, aga ta olnud poolpime. Enne surma viinud ta oma rahavaranduse ühte soosse. Karjapoisid aga läinud sinna karjaga ja selle karja seas olnud üks väga kuri pull. Kui ta kedagi nägi, siis müirgas ta. See pull olli läinud selle rahaaugu juure ja olli sarvedega kõik üles kaapinud. Poisid, kes sinna juure juhtusid, said rikkas mehes. Rahamatja vanamees aga suri ära selle sõnumi kätte, kui kuulis, et karjapoisid tema raha ollid ära löudnud. Peran surma käinud ta sinna kohta, kuhu ta raha olli matnud, ja vandunud sääl kõik ilma kokko.
E 17233/4 (1) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tulihänna tükid
Tonneri aita käinud tulihänd juba mitu korda vilja viimas. Ükskord läinud Tonner ise vahtima, et kes see niisugune varas on, kes vilja ära viis, ilma et koergi ei haugu. Tule pannud ta vaka alla ja ise istunud siis vagusi pääle ja oodanud, et kas tuleb keegi vilja viima. Natukese aja perast kuulnud ta, kuida keegi läbi võtmeaugu sisse tulnud ja just rukkisalve. Kohe võtnud ta vaka tule päält ära ja näinud nüüd, et üks poisikene seisnud keset rukkisalve ja suur siidine kott olnud tal käes. Kohe võtnud Tonner tal tukast kinni ja hakanud teda peksma, kusjuures ta ise nõnda luges, et üits ja kaits, üits ja kaits, üits ja kaits jne. Poisikene aga palus, et ütle kolm, ütle kolm, ütle kolm. Viimaks ütles Tonner kolm ja kohe kadus poiss kõige kotiga ja sestsaani ei kadunud enam vilja Tonneri aidast.
E 17237 < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kaljalaul
Meie kali hapnema,
külanaised taplema,
mehed mütsita mürama,
naised tanuta trallama.
Kes maits maha sadas,
kes joose, joobnus jääse.
Kõike tehku meie kali,
mis siin ilmas võimalik,
pulmalisil kasulik
(pidulisil kasulik).
E 17239/40 < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < H. Paltser (1895). Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ülemiste järve vaht
Ükskord pantud noor soldat väravavahiks ja üeldud talle, et iga sügise tuleb Ülemiste järvest üks noor neiu välja ja see tuleb just sinu juure, aga hoia, et sa talle midagi ei anna. Kui soldat sügiseni ära olli vahtinud ja kedagi veel es ole näinud, siis unustas ta selle keelu ära, mis talle siis ette loeti, kui ta vahiks säeti. Ühe ööse tulnud see nimetud neitsi ja palunud soldati käest üht püssikuuli. Et see aga kõik ära olli unustanud, siis andis ta ka keelmata. Kui neiu ära olli läinud, siis tulli natukese aja perast kolmehobusetõld soldati juure ja viis tema ära. Kui nad Ülemiste järve juure jõudsid, siis luges seesama neitsi, kes enne soldati käest püssi kuuli olli palunud, talle seadust ette, et soldat pidavat iga sügise Tallinna väravavahi juurde minema ja küsima, et kas linn on juba valmis. Ja kui ta ükskord vastuseks saab, et valmis, siis pääseb ta jälle oma kodumaale.
E 17245/7 < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < J. Peetsi (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kaks tulihända
Ükskord olnud ühel peremehel kaks tulihända ja need olliva peremehele nõnda palju varandust kokko toonud, et see kõige jõukam peremees selle küla sees olli. Tulihändadele anti alati aga tanguputru süia, kus või sees olli. Ükskord, kui perenaine putru tare pääle viis, siis olli sulane seda näinud ja see vahtis salajalt järele, et kuhu perenaine pudrukausi paneb. See aga pandas ta ühe vana kirstu sisse. Kui ta ära olli läinud, siis läks sulane ka vaatama, et kas on hea puder ja kas kõlbab süia. Aga oh sa mait, mis hea! Nüüd vihtus sulane kõik see söögi ära ja ise läks õlgi sisse leiba luusse laskema. Kui ta tüki aega sääl olli olnud, siis kuulis ta korraga üht robinat ja nüüd nägi ta selgeste, kuida kaks tulihända kahrupersest sisse tullivad ja just kirstu juure. Aga kui nad kausi tühja leidsivad, siis ütles tõine, et pistame tare põlema.
"Aga kuhu meie siis ise lähme," küsis tõine.
"Lähme puuriida ette selle vana rattarummu sisse," kostis esimene.
"Jah, nõnda meie teeme."
Nüüd puhkusid nad tuld suust välja, ise ruttasid nimetud paigale. Sulane, kes ka seda olli kuulnud, läks nüüd kohe puuriida ette ja tahus kaks pihlakaist punni ja need peksis ta selle rattarummule sisse, tõine tõiste otsa. Ja kui maja kanges tuleleekides põles, siis virutas sulane see rummu tulesse. Aga oh sa palasilk, kuida see rumm nüüd kargles, ikka ühest kohast teise!
E 17247 < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < R. Spaal (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Nõia surm
Ükskord elanud üks mees, keda tõised nõiaks hüüdsivad. Ükskord läinud terve K. valla rahvas kirikusse ja nõid läinud ka. Kui kerik välja tulnud ja kõik kodu poole ruttasid, siis võtnud see nõid ühe sivvu ja pannud ta enesele mütsi pääle. Rahvas, kes seda nägid, imetlesid väga niisuguse töö üle. Aga rahva seas olli ka üks tark mees, kes teadis, et kuida niisugusel mehel seda tööd taltsitada, ja ta hüüdis, et siug, kus sul silmad, kus sul kõrvad. Ja kohe lõi siug ümbre nõia näu ja nõelas teda nõnda, et see ära suri.
E 17261 (1) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kust last ära nõiutu arvati olevat, siis minti sauna ja tehti viht sellesama veega märjaks, kelle sees laps olli, ja siis vihuti, kusjuures ka siis need sõnad loeti, et
sop-sop-sortsi solgitud soone pääle,
vihalehes nõiast nähtud veere pääle,
Uku tehku terveks teda,
nõial endal tulgu häda.
E 17261a/2 (1) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Lääme, lääme, käime, käime,
peame kivi peona,
hõbemõõka hõlma alla.
Kui tuleb poissi puttumaje,
lei ma poisil poole pääda,
poole armasta aruda,
poole sündinu söanda.
Poiss läits Riiga kaibamaje,
näio perra kullemaje
kummal kohus kannetessa,
kellel õigus annetessa.
Poisil kohus kannetessa,
näiol õigus annetessa.
Poissi Riian pessetessa,
poissi ära koolenessa.
Kui see poissi koolenessa,
kos see poissi mattetessa?
Kuramaale kuusikusse,
Arjomaale haavikusse,
Virumaale vitsikusse.
Kes sääl manna mattemaje,
kes sääl hauda kaevamaje?
Susi manna mattamanna,
karu hauda kaevamanna.
Hundi käiva hulga kaupa,
karo käiva karja kaupa,
susi käiva silge-solge.
Kui see näio koolenessa,
kos see näio mattetessa?
Viias ta Viru kiriku,
pandas Paistule magama,
Helmesse või hingamaje.
Mööda käiva Mündi saksa,
ega reedi Riia herra,
ega poolba poepoisi.
Keik tal kergiti kübara,
keik tal linti liigutalli,
keik tal anni hingearmu.
Jumalaga, Maarjaga,
jumalaga, näio hinge.
E 17263 (2) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Veli, hella vellekene,
ikka petsid näidisida,
hauguted sina Annekesi.
Tule mulle, näio noori,
mullu kolmi aidakesta.
Üits on kiilut kesvida,
tõine om tambit tatterida,
kolmas litsut linnassida.
Kui sai naene naidetussa,
tinarinda tingitussa,
sul oli kolmi aidakesta.
Üits oli tulda, tõine tõrva.
kolmas meie maa kivida.
Kui oli naene naitamata,
tinarinda tingimata,
seni siidkübara pääla,
kalev kauka ääre pääla.
Kui sai naene naidetussa,
tinarinda tingitussa,
joba kööts kübara pääla,
kammits kauka veere pääla.
E 17264 (3) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tahi mina naista nabra tõttu,
kabu või kaerarõugu tõttu.
Tule es naene nabra tõttu,
kabu es kaerarõugu tõttu.
Mis tetta mina vaene?
Näiti siis titti näidissilla,
katte munna või kaole.
Siis tuli naene nabra tõttu,
kabu tuli kaerarõugu tõttu.
Nüüd siis lääme Lätimaale,
saame suure Saksamaale,
kun ei kolgita linuda
ega tetta teopäevi.
Koti sääl kolgiva linuda,
titi teeva teopäevi.
E 17265/6 (4) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuri poissi, mustakulmu,
vihas poissi, verisilma,
ei või nätta näiokesta,
kuulda ei näio häälekesta.
Ega sa siita naista saa,
neide neiode seasta,
kate kabu keskeelta.
Ära sa käid iks Kärküla,
ära sa sõidad Sõmmerpalu,
kukkud kümme koa läve,
sandid sada tare läve.
Ega sa sissi naista saa.
Või sa osta kuusi põlli,
keigil kuuel kuldanööri,
või sa osta kuusi rätti,
keigil kuuel kulda kolga,
või sa osta kuusi kinga,
kõigil kuuel kulda paela.
Ega sa säski naista saa.
Hopen sul ette härmatetu,
roosku sul piiu roostetetu,
sadul selga sammeldetu.
Võta vöölt vöörätti,
võtta kaelast kaelarätti,
pühi ikke hiiru päälta,
halli vattu varsa päälta.
Ega sa siiski naista saa.
E 17266/17269 (5) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Nakkas valge tulema,
hakkas neitsi nuttema.
Krahv sõs küsse neitsi käest:
"Mis sa nutad neitsike?
Kas sa tahad verevat viina
voi ehk punast pudelist?"
"Ma ei taha verevat viina
ega punast pudelist.
Ma taha oma mõisale
oma mõisa, oma kodu."
Ema nägi tütart tulevat.
"Tere, tere, tütrekene!
Kuis käib sinu käekene?"
Väiga raskest, emake.
Eest oli kleiti lühike,
tagant kleiti pitk ja paras,
toatüdruk säe sängi,
säe sängi ilusaste,
pessa patja pehmeste.
Mina tahas maale heita,
maale heita, haiges jääda.
Haiges jääda, ära koolda."
Kes läits krahvil sõna viima?
Vanamees jo halli pääga.
Krahv näi vanameest tulevat.
"Tere, tere, vanamees!
Mis sõnumid sa mulle tõid?"
"Surnusõnu sulle tõin."
"Kes sääl ära suresi?"
"See küll noor roosike,
kallis krahvi pruudike."
"Kuule sina, Ants, sa tätter poissi,
pane hobusad ette."
Sõidi, sõidi tüki teeda,
tüki teeda, marja maada.
Sääl tuli vasta kellalööja.
"Kelles ingekella lööd?"
"Küla noore roosile,
kalli krahvi pruudile."
Sõidi, sõidi tüki teeda,
tüki teeda, marja maada.
Sääl tuli vastu hauakaevja.
"Tere, tere, hauakaevja!
Kelles sinna hauda kaevad?"
"Küla noore roosile,
kalli krahvi pruudile."
"Kuule sina, Ants, sa tätter poissi,
anna hobusale keerdu rooska."
Sõidi sõidi tüki teeda,
tüki teeda, marja maada,
sääl tuli vastu surnukandja.
"Kedas nüüd sääl kannate?"
"Küla noort roosikest,
kallist krahvi pruudikest."
"Kuule sina, Ants, sa tätter poissi,
kääna hobusad ümber,
sõida sinna kabelisse,
kun see surnukirst om.
Sääl ma oma mõõka tõmba,
oma süand läbi pista.
Keik kihelkonnad, kirikud,
neid võta sina endale.
Mis surmatunnil lubatu,
neid ei või keelda keaki."
E 17269/70 (6) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Üle, üle, vihmakene,
likes teed, mina ligune,
märjas teed, mina mädane.
Mul ei ole kodu, kun ma kuiva,
mul ei ole tare, kun tahena.
Kodu mul suure kuuse alla.
tare mul laia tamme alla.
Kuusik ep minu koduje,
tamm ep minu tarekene,
vitsik pitka vihma varjo,
kuusik suure hoo varjo.
E 17270 (7) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ärge laaske latvadeni
ega tiiru tippudeni.
Jätke ladva käo laulda,
tipu tedre ukerdada.
Kägu ei kuku kuivila,
lind ei laula lahkembale.
Kägu lätt puile puhtaile,
varikmaale valgemile.
Käol jäi kirja kivi pääle,
armi jäi aiateiba pääle.
Säält siis saiva kindakirja,
alussite hamekirja.
E 17271/2 (8) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes läits sõtta minemaje?
Veli läits sõtta minemaje.
Esi läits, esi ikki,
esa tegi taossida,
esi tegi, esi ikki.
Veli valmist vankiriida,
esi valmist, esi ikki.
Ema aie hamesida,
esi aie, esi ikki.
Sõsar kudi sormikindid,
esi kudi, esi ikki.
Ei ma enne sõast tule,
kuni vee virret jooksva,
mõtsaveere mõdu jooksva,
hainaladva aanikiita(?),
Poola verda puhu täis,
mõne verda mõõga otsa.
Tuli ta sõast koduje,
ai hobust tare lävele.
"Tule, esa, tunne poiga!"
Tuli esa, es tunne poiga.
Ai ta hobest riida ette.
"Tule, veli, tunne velle!"
Tuli veli, es tunne velle.
Ai ta hobust aida lävele.
"Tule, ema, tunne poiga!"
Tuli ema, es tunne poiga.
Ai ta hobust koa lävele.
"Tule, sõsar, tunne velle!"
Tuli sõsar, tundse velle.
"Kust sa tunned, sõsarakene?"
"Kirevista kindaista,
aetusta hameista,
oma kalmu kaelarätist,
oma surnu suurätist."
E 17273/4 (9) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Meid oli kaksi sõsarida,
ühe ema imetetu.
Tulime läbi toomemõtsa,
astime läbi haavamõtsa.
Küsitenna, mõistatenna,
kuis om sõsar sinu elu?
Kas om kodun häda elu?
Sõsar mõistse, vasto kostse.
"Mul om kodun halba elu.
Kolm mul pada tulena,
kolm om kulpi neil sisena,
kolm on manna maitsemanna.
Esi mina seisi seina taga.
esi mina nutti nurga taga,
laut oli täisi laevavetta,
kaitsi lauta kaevuvetta,
muru oli täisi mudapori,
tee oli täisi teibaida.
Pani palgi purdepuussa,
tammetala tarvipuussa.
Joosi üle joogitooja,
käisi üle käskijalga
katski murdu purdepuuda.
Kuis om sõsar, sinu elu?"
Mul om kodun hää elu.
Kolm om pada tulena,
kolm om kulpi sissena.
Esi ma manna maitsemanna,
ei mina saisa saina taga,
ei mina nuutsu nurga taga.
Laut mul täisi lambaida,
kaitsi lauta kandijaida.
Sulg oli täisi suuri sigu,
põhk oli täisi põrssaida.
Muru täisi mullutsida,
teeraa täisi timatsita.
Pani pirru purdepuussa,
kuusenõgla nõderpuussa.
Joosi üle joogitooja,
käisi üle käskijalga,
es lää katki purdepirru."
E 17274/5 (10) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Talutütre tööle targa,
tööle targa, maale maida.
Saat ta kassi vetta tooma.
Kassi kaevu langenessa.
Kessi kassi välla kissi?
Virumaalt tuli viisi meesta,
viisi meesta viiekesta.
Kuramaalt tuli kuusi meesta,
kuusi meesta kuuekesta.
Muu viinast vereva,
muu õllest ilusa.
Mina ikust ilusamb,
silmaveest siledamb,
pajopudsust punasemb,
lepamahlast lihavamb.
E 17275/6 (11) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes oli suri, kes oli sari?
Mari suri, Mari sari.
Kes läits Marit kossule?
Kuu läits Marit kossule.
"Tere, Mari, neitsikene!
Kas sa tahad mulle tulla
või om meeli muile minna?"
"Ei, ei lää küll Kuule
Kuu om kolmesta kõvera."
Kes oli suri, kes oli sari?
Mari suri, Mari sari.
Kes läits Marit kossule?
Täht läits Marit kossule.
"Tere, Mari, neitsikene!
Kas sa tahad mulle tulla
või om mõte muile minna?"
"Ei ma läe küll tähele,
täht om tähtsa meheke."
Kes oli suri, kes oli sari?
Mari suri, Mari sari.
Kes läits Marit kossule?
Koit läits Marid kossule.
"Tere, Mari, neitsikene!
Kas sa tahad mulle tulla
või om meeli muile minna?"
"Mina lää küll Aole,
Agu om avar poisike."
E 17276 (12) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vellekese noorekese,
ärge naarge neidusida.
Nii om neio, kui om loodu.
Nii om kaalan, kui kasunu.
Vaatake variku pääle.
Kas om puu ütte pitku,
laaneladva ütte laio?
Nii om näio, kui om loodu.
Nii om kabu, kui kasunu.
Härg om paksu palgeella,
siga silmilla madala,
hobu huulist om rumala,
kass om kaalast nii jämeda,
haug om pitka peenikene,
lattik lai ja lühikene.
E 17277 (13) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Oh, te hullu, uhke mehe!
Oh, te kõhna, kõrgi poisi!
Mis te seie otsma tulid,
talutütrid tahtämaje?
Ei nee näio teile läha,
talutütre teid ei taha.
Teil om kulu kurgu all,
lõopesa lõõri all,
siupesa silma pääl,
ussipesa huule pääl.
Täi teil haukva habemin,
konna kukva kukkurin.
E 17277 (14) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sõsaritse me mõlemba,
kasulatse katekeisi.
Mõrda saame me mõlemba,
kalaranda katekeisi.
Mõlemil oli mõrdasukka,
kummagil oli kuldakinga.
E 17277/8 (15) < Rõuge khk. - Märt Siipsen (1895) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ole vaiki, vanapoissi,
pea suu, pulstpää.
Ma lää manu, tõuka maha,
tõuka tuhatoovirisse,
litsu libe lännikude,
vii välla väratile.
Pane kivi kõttu pääle,
haavakannu kaala pääle.
Kui ma juhtu koolemaje,
tee mul tinane kirstuke,
vala vaski ristikene.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]