[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 185, 136 (3) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kondivalurohe või naistepuna, ku kondid haiged on, sis tehtaks sellest teed.

ERA II 185, 136 (4) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kura k. < Häädemeeste khk., Orajõe v., Suurküla k. - Marta Mäesalu < Maria Kallas, s. 1871 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nõgestega kõrvetadakse joosvavalus liikmi ja hautadaks nõgesevannides. Vanasti, ku neid pikki juusi imustadi, siis mõned pessid pääd nõgesteveega, et sis juused kasuva hästi pikaks.

ERA II 185, 146 (89) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Toored lambakopsud ja maksad pannu orgi otsa ja vihtlenu tüdrikusi "kopsuga kubemi kauda ja maksaga magusi kauda", sis keedetu need kopsud-maksad ära ja söödetu selle poisil, kedast tüdrikul tahetu.

ERA II 185, 152/3 (114) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Perenaise proov. Noorikul panti palakas ümmer, tehti seuke nuku pähe, panti rihituppa levaahju ette istuma, sis sapsiti tend ropsimõõgaga ja vannutadi: "Uneta uni ja tuleta tuli, pia mees meeles ja pane metsa tubli levakott!" Sis tõsteti ropsimõõgaga uju ümmert ära, visati partsil, noorikul siuti silmad kinni, panti levalabinda pääl üks asi, see olli "leib", ja noorik pidi pimeda silmadega "leva" otse ahju lasema, sis saava hää perenaine.

ERA II 185, 156 (123) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Piiriküla k. - Marta Mäesalu < Floriida Tuling, 25 a. < Juula Grant, 70 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Nikatsesõnad, mis nikastanud liikme pääle pusitaks: Nika-näka niudi mööda, Mooses kõndis sooni mööda, nika-näka pääle kah.

ERA II 185, 156 (125) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Piiriküla k. - Marta Mäesalu < Floriida Tuling, 25 a. < Juula Grant, 70 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Omast nooremal inimesel võib kuntsi või tarkust edesi anda, aga omast vanemal mitte ei või.

ERA II 185, 177/8 (35) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kanamune on küll viitu teste lauta ja lauda ukse alla, sis lendva lööva loomad läbi. Vanad naised hoidnu need munad paigal, sis ku mõne loomal mõni häda tulnu, klopitu see muna ära, aetu pudelis lihasoolveega segi ja antu loomal sisse. Minu isakodu olli ka ükskord suure ristibe homiku kolm muna lauda uksepaku ees liiva pääl, aga minu isa ei uskunu midagi seukest, lassis munad ära keeta ja sõi ära, põlnu häda mitte mihastegi, ilusad värskid munad ollid.

ERA II 185, 180 (43) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. - Marta Mäesalu < Liisa Rääk, s. 1856 (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku kevadi esimest korda maha istud muru pääl, sülga enne kolm korda maha, sis ei hakka selle sui maalesed külgi. Ja on hää, ku uue, täädmata koha pääl nõndasamma teed, nägu kuskel külas olles.

ERA II 185, 183/4 (55) < Häädemeeste khk. - Marta Mäesalu < rahvasuust (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rahvapärane abinõu jooksja vastu. Kui "joosja" jalus on, kästakse käia suve läbi hommiku vara paljaste jalgade ja säärtega kastese heina sees, nii et kaste ja heinapebred ümber jäävad. Räägitakse ühest saarlasest laevameistrist, kes kevadel kepiga longanud, siinsete vanade inimeste õpetuse järgi hakanud kastes käima ja sügisel tantsides lahkunud.

ERA II 185, 267/8 (9) < Vändra khk., Vana-Vändra v., Pärnjõe k., Aru t. - Ernst Tammsoo < Juhan Riemann, 75 a. (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Peidetud varandus. Korra olnd suur sõda meie maal. Tapetud pailu inimesi ja kis viil elusse jäänd, sii põgenend ära. Ühel rikkal mehel olnd pailu raha. Põle jõund kõik põgenemisel kaasa võtta. Peitnd raha maa sisse. Sõda lõppend ükskord otsa. Ühel päival tulnd paar miist ja kaivand raha maa siist välla. Sis läind oma tiid. Pailu varandusi jäänd aga maa sisse ja on sial viil praegugi. Niisugustel kohtadel olevat öösiti märgata tulekuma.

ERA II 185, 540/1 (71) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak
Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jumalaga, Jumal kaasa, Jumala nimel, mine Jumala nimel, mine Jumala rahuga, Jumal sinuga, jäe Jumalaga = kui külalist, või iga võõrast ära saadetakse, pannakse paremad käed kokku ja üteldakse neid eespool nimetatud sõnadest ükskõik missugust. Seda toimingut nimetatakse Saarde pool jumalagajätmiseks ja hää-tervis jätmiseks. Jätsivad üksteist jumalaga väga südamlikult. Jätsivad üksteist jumalaga ja nutsivad kaua aega teineteise kaelas. Pigistasivad kõuaste teineteise kätt jumalagajätmisel. Lahkusid jumalaga jättes ilma käe andmata. Minul jutustas üks vana naene Ann Kurvits, kui tema kord oma tütart oli õhtul pimedas kodust ära saatnud, jumalaga jättes käskinud ütelda alati: "Isa pojake, püha vaimuke!" siis ei saada temal midagi häda ega õnnetust juhtuma. Tütrel tulnud pimedas Ruunaku (koht asub Paistu kihelkonnas Heimtali vallas) laanest läbi minna. Teel tulnud tütrele vanapagan vastu ja tahtnud teda ära viia. Tekkinud kaua aega rüselemine. Viimaks tulnud tütrele ema õpetus meelde, ta ütlenud: "Isa pojuke, püha vaimuke!" Sellejärel kadunud kohe vanapagan ära kui õhk ja tema leidnud end üksi olevat.

ERA II 185, 545 (88) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Tere Jumala nimel" = teretamine.

ERA II 185, 545/6 (89) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
"Tere! Jumal appi!" = teretamine, kui töötegijatest mööda minnakse. Mõned Saardelased ütlevad töötegijatest mööda minnes: "Jõudu!" ehk "Jõudu tööle!" Mõned ütlevad: "Jõudu appi!"

ERA II 185, 549 (106) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Jaak Sõggel (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Jumalapuu = aedades leiduv põõsas.

ERA II 185, 559 (4d) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Leena Sõgel (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Käsnu tuleb hõeruda mähi ajal oleva haavapuu koorealuse vedelikuga. (Leena Sõgel, on kuulnud noorena vanemade inimeste käest, V. Kariste.)

ERA II 185, 559 (6) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Tiina Meltsas (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kui on rikas pähkleaasta olemas, siis järgnevad sellele külm, sügav lume poolest ja pikk tali.

ERA II 185, 622 (1) < Halliste khk. - M. Pukits < kogutud umbes 50 aastat tagasi (1938) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Rüaterä, mis leväpätsi sehen tervelt löüdä om, pidäved hää rohi eläjide rabandusehaiguse vastu oleme.

ERA II 185, 622 (2) < Halliste khk. - M. Pukits < kogutud umbes 50 aastat tagasi (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku vanast uiska nätti, siiss ütelti temäle, seni ku malka otsma minti, ninda: Ehi, ehi noorikuke Seni ku peigmies tuleb.

ERA II 185, 636 (11) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kudas vana-Jumal oli üte mehe rikkas tennu. Üits miis tennu seast hääd äri, käünes külä mööda ja müünu jumalt. Kuju mudugi. Lännu majas sisse, pakkun müvva, viimäde vahete, et see om joba vanass lännu, mõnest kohalt raha pääle ja, tõises kohal vahetin selle jälle ärä. Nüid ühes kohal olla õige vana jumal, joba vana-vanaesäst või kes tääd, kust ajast. Nu see om mudugi ärä igavest vanas lännu ja vahetetki ümmer. Aga see vana ollu ilmatu raske. Miis es ole jõuden tad küla mööda kanda. Viinu kodu, mõtelnu: "Ma lõhu ta õige ärä ja vaate peris, mis tal siin ninda rasket om." Hakanu kirvega lõhkme, kus ollu ilmatu hulk raha sehen, ninda et saanu peris rikkas mehes. Aga nu kes ta ärä vahetan, es ole seda täädengi arvate, ega nemä tad ei ole kunagi liiguten.

ERA II 185, 637 (12) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kudas üits poiss oli hulka raha saanu. Poiss perinu esäst maja. See ollu joba vana-vanaesa maja. Pärnapuu kasunu läve ehen. Aga see poiss ollu seonde logart ja maja müüt ärä. Sis ta tennu nindasama juhuslikku tööd. Üitskõrd tal unel ütelt: "Mine oma kodu lähükses silla pääle, sääl sa kuuled uudist. Temä lännugi. Üits vana meheke istun silla pääl ja mõtelnu. Temä küsünu: "Noh, mis sa siin istud ja mõtled?" - "Ma mõtle seda, et mul juhateti ütes katel raha, üteldi, et pärnapuu kasvas läve ehen, sääl om raha sehen, aga ma mitte kuskil ei tää seast kotust olevet." Pois mõtelnu: "Miu esämaja läve ehen kasvas küll pärnapuu, viimäde om sääl kõrd raha sehen." Lännu ööse salaksi ja hakanu kaeme ja koputeme. Kus puul ollugi õõs sehen ja raha täus. Säält ta saanu sis hulka raha, osten omal maja tagasi ja puha. Sis ta es ole änäp seonde loobert ka ollu.

ERA II 185, 638 (13) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vana Kiini Peetrel, Ann Toompalu esäl, oli ka üitskõrd unel ütelt: "Mine oma esätallu, sääl sa kuuled uudist." Tema lännugi Undil. Sõsaremees, Ennok Jaan ollu enne joba sääl ja jutusten, et temäl juhatet Linnaveske orgu raha. Ütelt kik ära, kus katel mäekülle sehen ja miantse puhma all. Vana Peeter pidanu iki ka kõrra kaeme mineme, aga es ole iki häste uskun ja jäänugi minemede.

ERA II 185, 638 (14) < Karksi khk., Karksi v., Karksi as., Liiva t. - Mari Sarv < Ann Toompalu (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Karksi Laane talu vana pernasel ütelt ka unel: "Mine kindrali hauaaia manu. Kirik-kõrdsi poolt lugede seitsmes post, sääl selle all om raha." Küll peremees kutsun, et "Lääme järgi, ma tule ka üten," aga pernan pellanu, es ole lännu.

ERA II 187, 17/8 (26) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Lutikadest vabanedakse sellel teel, kui võetakse mõni lutikas vanakuu neljapäeva õhtul, need vana kaltsu sisse siduda, kaltsule peale heita punase lõngaga üheksa sõlme vastapidi lugedes. On sõlmed peale heidetud, siis tuleb kalts lutikadega viia nelja tee ristile ja sinna maha visata. On kalts teelt ära kadund, on ka lutikad majast kadund.

ERA II 187, 18 (27) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui mindakse surnud matma, siis tuleb hauategemise kangiga lüüa matuse ajal kolm korda vastu puusärki. Peale seda ei tohi enam kangi maha panna. Koduse kang tuues selle kangiga lüüa kolm korda maja põhjapoole välisnurga peale, ise sealjuures ööldes: saksad välja, mats on peremees! Siis peale seda kaovad kõik prussakad ja kilgid majast ära.

ERA II 187, 19 (29) < Martna khk., Martna v., Haeska k., Laaso t. - August Hiiemägi < Priidu Isberg, s. 1872 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv *red.
Kui keedetakse värsked sea kopsu ja maksa, peale keetmist keeduveega kõik seinad, kus asuvad lutikad, üle pesta, ülejäänud vesi vastu tuult vesata. On see toiming tehtud, siis ka kaovad lutikad majast ära.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]