[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 21, 71 (75) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Kati, 43 a., Veera, 30 a., õed (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanamees paneb surma eel raha tuhkhauda. Noorem poeg kuuleb, kui isa sõneleb: "Kink käega panda, tuu käega võtta'! Kink käega' panda, tuu käega võtta'!" Isa surma järele seletab see poeg, mis kuulnud. Teised otsivad raha, aga midagi ei saa. Naksi kuulja käega segähämä, nii leiti korraga raha.

ERA II 21, 72 (76) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Kati, 43 a., Veera, 30 a., õed (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rikas mees mattis raha. Vaene mees kuulas kõrvalt, kui rikas öelnud, et enne raha keegi kätte ei saavat, kui 50 inimese pääd toogu. Vaene mees ütleb jämeda, hirmsa häälega: "50 sibula pääd!" Rikas mees: "Ei 50 inimese pääd!" - "50 sibula pääd!" Poon´ti', poon´ti, kunni rikas ütles: "Olgu' Su' perrä." Arvas, et vanahalv. Vaenemees sai raha. ERA II 21, 74 (1) < Setu khk., Kuulja v., Kuuliski k. - Paulopriit Voolaine < Andre, vanamees (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda/pagan/kivi/Vanakurat´ kan´d kaadsaseere tävve kivve tserkva kottalõ. Olla tahtnud silda üle Peipsi ehitada. Teiselt poolt Kuuraske kohalt ka alustas. Aga nägi, et "es mõo' ja jät´t poolõlõ."

ERA II 21, 75 (6) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Määsovitsa k. - Paulopriit Voolaine < ema ja poeg (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mustõ ol´l suure mõtso, essütäjit rohkõp.

ERA II 21, 83 (20) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Määsovitsa k. - Paulopriit Voolaine < ema ja poeg (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Nuu', kel inemese pää ja kala hand, küsüse: "Kunas viimne päiv saa?" (Obj. Kuulis seda sõduris olles Isurimaal Sviklas.)

ERA II 21, 84 (23) < Setu khk., Kuulja v., Väike-Kuuliski k. < Setu khk., Määsovitsa k. - Paulopriit Voolaine < ema ja poeg (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Verevä' taivalainõ'" ütleb virmaliste kohta. Tähist teab muu seas: t´sirp, koodi'.

ERA II 21, 91 (7) < Setu khk., Satserina v., Kundrusõ k. - Paulopriit Voolaine < Veera, u. 30 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui neljapäeva õhtul keedetakse saunas elavalt kass, hakkab keetja raha leidma. Keetja hakkab luid korjama, nii kaua korjab ja vahib peeglisse, kunni oma nägu enam ei näe. Viimase luukese, mis kätte jäi, paneb kassikeetja tasku.

ERA II 21, 112 (13) < Setu khk., Värska k. < Setu khk., Lobotka k. - Paulopriit Voolaine < Luuskari pere, Savva, u. 45 a, ema u. 70 a., naine, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Savva lell näk´k ilma vanno halvo. Õhtul läind külvüvakka tooma põllult. Näeb Kostkova (2 km Värskast) soo pääl tulõ saja (pulm). Pulm läind Umbjärve, kus nähakse neid tihti suplemas.

ERA II 21, 113 (16) < Setu khk., Värska k. < Setu khk., Lobotka k. - Paulopriit Voolaine < Luuskari pere, Savva, u. 45 a, ema u. 70 a., naine, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
"Tsiatigo, lambanägo! lasõ' kõrva vällä!" loetakse teole.

ERA II 21, 113 (19) < Setu khk., Värska k. < Setu khk., Lobotka k. - Paulopriit Voolaine < Luuskari pere, Savva, u. 45 a, ema u. 70 a., naine, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Keegi õitsiline nägi, et seltsilised lähevad tal ees ja kutsuvad teda järele. Hommikul tuleb märg seltsiliste manu, kes puid tõid ja midagi sellist es tee.

ERA II 21, 114 (20) < Setu khk., Värska k. < Setu khk., Lobotka k. - Paulopriit Voolaine < Luuskari pere, Savva, u. 45 a, ema u. 70 a., naine, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vaaroni rahvas. Meres elavad inimesed, pool-inimene, pool-kala. Jäid tost saadik merre, kui Moosus tõi rahvast Vaaronimaalt. Moosus lei 3 kõrd kepiga ja vesi läts´ pääle. Vaaroni inimesed tulevad laivamehile mano ja küsüse': "Kunas viimne päiv saa." Kui vastatakse: "Hummõn!" saa hüä miil, naarva' ku tagasi läävä. Aga kui öeldakse: "Ei saa' pia," sis ikva'.

ERA II 21, 328 (4) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Bertha Abram, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui lapsel on koerahaigus, siis võetakse koera karvu, annekollasid ja uksepaku laaste ja suitsetatakse sellega last.

ERA II 21, 330 (9) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Bertha Abram, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui on maalised, siis võetakse soola, hõbevalget, punast lõnga, pannakse lupakasse, pitsitatakse haiget kohta, piiratakse kolm korda vastupäeva ümber pää, visatakse vastu lõuna- või hommikutuult ja öeldakse: "Kallis Maarja, mu isake, kallis Maarja, mu emake, anna mu kallis endine tervis kätte!"

ERA II 21, 332 (13) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Bertha Abram, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pihlakapuud müüda lasku uss ronida, siis näeb, et ussil on sada jalga.

ERA II 21, 332 (14) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Bertha Abram, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Löögu ussi pihlaka vitsaga, siis ta läheb jämedaks.

ERA II 21, 334 (22) < Häädemeeste, Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Bertha Abram, 45 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
/Laps läheb kirikust ema kutsuma./Memm läheb kirikus Ja käseb poega hernesuppi keeta ja vorstisi teha. Vorstid laguvad paeas ära. Poiss läheb kirikus ja ütleb: "Tere homikust! Kus mede memme penk on? Memm, tule kodu! Papud sõid makerjad ää!"

ERA II 21, 409/10 (3) < Saarde khk., Talli v., Lindi k. - Leida Lepp < Enn Sepp, 80 a. (1929) = AES MT 70, 28/9. Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tori põrgus on Kurat elänu ja siis on tahedud tänd vällä aia. Kolm õpedaead tulnu sinna tänd vällä aama, keigel olnu Piibleraamadud ligi. Esimene lännu sinna ja ütelnu: "Tagana saatan! Siin põle su elukoht." Vanakurat ütleb õpedaeale: "Sina põle kellegi välläaaja. Sa täädsid küll, et see varastud hobune olli, aga sa võtsid vastu." Teine õpedaea astunu ette ja ütelnu: "Tagana saatan! Siin põle su elukoht." - "Sinu käskes ma vällä ei lähe. Sa põle tõsine õpedaea, sa oled teise mehe naise juures maganu." Kolmas astnu ette ja lugenu neid sõnu, mis Eesus ütles: "Tagana, saatan, minust." - "Sina ei ole õige õpedaea. Sa varastasid pagari laua päält saia ärä." "Kurat, ärä valeda! Sedä sa näid, ku ma saia võtsin ja sedä sa's näe, ku ma raha leti pääl pannin. Tagana, kurat, põrgu! Siin põle su elukoht." Siis Kurat muutnu ennäst musta seaks ja lännu läbi Tori jõõ, nõnda ku harjased vilvendanu. Sellest aeast ei ole keegi enäm kuradid Tori põrgus nännu, aga kulda ja hõbedad peab küll sääl olema, mis Kurat sinna on jätnu. Sedä on seitsekümmend viis aastad tagasi, ku see lugu on sündinu.

ERA II 21, 414/5 (5) < Saarde khk., Talli v., Lindi k. - Leida Lepp < Enn Sepp, 80 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku tikkusi põle ilmas olnu, siis vanapagan lännu mehega kullakamresse kulda otsma, lubanu mehel anda nõnda pallu, ku mees jõuab viia. Keller olnu pime, ei ole nännu. Vanapagan hakanu tikust tuld tõmmama. Mees kohkunu ärä, arvanu, et vanapagan hambaga tõmmab, ütlenu: "Oh, Kõrstus, ku hammas!" - Nõnda olnu keik pime ja vanapagan kadunu. Mees olnu üksi kullapütide vahel pimmes keldres. Hoomugu tulnu kuntruhärrä keldre juure. Uksed olnu keik lukus, nigu õhtu pantud. Ku ta rahakamre lännu, nännu - üks mees olnu kullakastide vahel, istnu kullakasti pääl. Kuntruhärrä küsnü: "Kust sa siia said? Uks olli lukus." Mees ütlenu, et vanapagan on tend sinna toonu ja keelnu kõvasti ärä, et ei pea Jumalad egä Eesust Kristust nimedama. Ku ta hambaga tuld hakanu tõmmama, siis temä nõnda kangest ärä kohkunu, et ta kogemata "Kõrstus" on ütlenu, siis on tuli kustunu ja vanapagan kadunu.

ERA II 21, 459/60 (9) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Leida Lepp (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanasti on suur katk olnud ja kõik inimesed maha tapnud, nõnda et Riia ja Pärnu vahel kukelaulu ja koera haukumist pole kuulda olnud. Katk on Dreimanni külas ka kole palju inimesi maha tapnud. Kolm meest on ainult järele jäänud. Sellepärast on hakatudki küla saksa keeles kolme mehe külaks kutsuma (drei Männer). Üks neist järeljäänud meestest on olnud Must Antsi ja saanud Ansi talu esiisaks. Teine neist kolmest on olnud Peedi Peet ja on saanud Peedi talu esiisaks. Kolmandast ei teata midagi. Must Antsi on nii tugev olnud, et visanud kuuepuudase kivi üle õla. Kivi seisab praegu Ansi talu õues, ümmargune kui muna. Nähtavasti on Peedi talul ka väike omanikuõigus selle kivi kohta. Kakskümmend viis aastat tagasi, enne Ansi talu nooreperemehe pulmi, on kivi salaja Peedile viidud. Pulmade ajal seisnud kivi Peedi talutoas laua all. On mindud kivi otsima, kuid Peedilt pole tahetud hääga kätte anda. Viimaks on kivi siiski ära toodud ja seisab praegu Ansi talu õues. Kümne aasta eest Peedi nooreperemehe pulmade ajal on kivi uuesti Peedile tagasi tahetud viia, kuid pole üles leitud. Katkust järelejäänud kolm meest on omale Tahkurannast naised toonud ja nii on jälle inimeste sugu Dreimanni saanud.

ERA II 21, 467 (34) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Leida Lepp (1929) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lepapuust vitsaga ei tohi lehma lüüa, siis lehm hakkab punast kusema.

ERA II 21, 487 (14) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. < Saarde khk., Laiksaare v. - Leida Lepp < Mari Sepp, 56 a. (1930) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ku sa metsas ära eksinud oled, siis sülga peo pääl ja löö näpuga sinna pihta. Kus pool väli on, sinna sülg kargab.

ERA II 21, 487 (15) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. < Saarde khk., Laiksaare v. - Leida Lepp < Mari Sepp, 56 a. (1930) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kivikupitsa mäe pääl on enne linn olnu ja see on ära vaeunu. Sääl peab pailu kulda ja hõbedad olema. Üks poiss olli viinu ükskord ühe pimeda vanamehe sinna Kivikupitsa pääl kivide sekka ja käsnu laulda, et kõik inimesed kuulatavad. Ku vanamees ära laulnu, siis ütlenu kõik kivid "aamen" pääle.

ERA II 21, 487/9 (16) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. < Saarde khk., Laiksaare v. - Leida Lepp < Mari Sepp, 56 a. (1930) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kivikupitsa juures on jaanituld tehtud ja sääl oleva kiigu olnu. Vaest poissi saadetud puid tooma ja poiss näinu, et sinine tuli põleb ja küsnu vanamehe käest tuld. Vanamees käsnu poissi kuuehõlmad lahti aeada, et ta paneb süssi hõlmasse. Poiss põle tahtnud aeada. Viimati ikki aeanu ja pantud kolm kühvletäit. Poiss hakanu tee pääl vaatama - olnu kuld. Poiss peitnu kulla Kivikupitsa juure kadakapõõsas, joosnud kodu isa juure. Tulnud tagasi, võtnud kulla ja saanud rikkaks meheks!

ERA II 21, 489 (17) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. < Saarde khk., Laiksaare v. - Leida Lepp < Mari Sepp, 56 a. (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vargamäe sees oleva sõeariistu alla vaeunu. Sääl oleva üks kirik olnud. Kuldvärkisi oleva sääl. Oleva küll kaevatud, kuid kätte ei leia.

ERA II 21, 499/500 (35) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. < Saarde khk., Laiksaare v. - Leida Lepp < Mari Sepp, 56 a. (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalised. Võta kolm peotäit soola ja piira ümmer kolm korda ja löö ikki rist ette. Ku päike loojas on, siis mine üksi välla ja mine ükskõik kuhu ja ütle: "Maarja, mu isake, Maarja, mu emake, anna Leida (nimetatakse haige inimese nime) kuldne tervis tagasi, võta Leida häda ära!" Loe siis issameie ära ja ära kõrva ega taha vaata.

ERA II 21, 549 (1) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. - Leida Lepp < Peeter Lepp, 79 a. (1930) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Üks õhta me nägime, et Maksi põllude pääl põleb tuli. Me läksime vaatama, läksime üle järve ja tuli kadus ära. Sinna oleva rahakatel maetud.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]