[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

ERA II 6, 437 (23) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tuulepesad. Nendest tulevad pahad tuuled inimese külge (tuule vistrikud). Kui tuulepesa ära põletada ja selle tuha vee sees end pesta, siis ka tuulest nakand haigus kaob ära. Objekti sõnade järele olevat ka tuulepesad ise pahast tuulest puu külge hakand.

ERA II 6, 438 (26) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui see, kes sulle hobuse müib, pahema jalaga muljub hobuse jala pihta ja üteb: "Jo sa tuled mind jälle vaatama," siis hobune ei jää sinu juure, vaid jooseb kasvõi ketiga minema ja ükskõik kui kauge maa taha. (Selle vastu on rohi, aga väga kunsilik.)

ERA II 6, 439 (29) < Rapla khk., Hagudi m. < Kihelkonna khk. - Richard Viidebaum < Redik Paju, s. 1853 (1928) Sisestas Pille Sääsk, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Noorekuu reedel ereda päevaga karastet vikateid, siis lõigand hästi ja seisnud kaua vahedad. Kui sihukese vikatiga niita, kasvab hää ädal. Kui vanas kuus karastet vikatiga niita, siis see koht ädalat ei kasvata.

ERA II 6, 459/60 (5) < Rapla khk., Raela k. < Vändra khk. - Richard Viidebaum < Peeter Perman, u. 45 a., kingsepp (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Linnamägi - maalinna mägi asub Raiküla m. metsas. Säält jõest käidud raha otsimas. Vanajutt: Kui selge ilmaga sel parajal ajal maalinna nurgalt vette vaadata, siis paistvat jõe põhjas rahakast.

ERA II 6, 463/4 (1) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < meesinformant, keskealine (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Lüganuse kihelkonnas Jäbara mõisa maas olnud kerstukivi, kivi, mis välimuselt täiesti kerstukujuline. Rahvajutu järele leitud säält kivi alt rahakast ja umbes 20 a. eest. Leidjaks olnud üks rootslane, kes sääl möldri Lehtmetsa juures suvitand. Too rootsimees hulkund sääl ringi tükk aega, kui ühel hommikul leitud, et kerstukivi ümber lükatud ja kivi otsa all neljakandiline auk, millest vist kast välja kaevatud. Kang ja labidas olnud kivi juures maas. Inimesed arvand, et küllap Lehtmets ja rootslane kaevasid välja. Rootslane sõitnud pärast seda minema ja Lehtmets eland nagu rikas mees kunagi. Vist leidnud rootslane Rootsimaalt mõne vana dokumendi, millel varandus üles tähendet, ja selle põhjal siin otsimas käindki.

ERA II 6, 470 (11) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a., Tiiu Ots, 69 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui lapsel pää olnud kärnas, siis pestud tuulepesade veega.

ERA II 6, 472 (20) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a., Tiiu Ots, 69 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui väksel lapsel isu puudund, toodud apteegist isujuurt (~nisujuurt).

ERA II 6, 482/3 (14) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Paistetust vähendab, kui paistes kohale panna üheksa maasikalehte.

ERA II 6, 483 (15) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalusi - sea rasvaga nühkida ja rasv viia pärast sinna mätta alla, kust maalused hakand, siis kaovad ära.

ERA II 6, 489/90 (31) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kuusiku mõisa pargis on üks hästi suur kuusk. Kärnelile kord unes öeldud, et mingu ta öösel k. 12 ajal kaevama säält suure kuuse juurest paekivi alt, sinna on peidet palju hõbetaldrekuid. Mees tõusnudki üles, et minna säält kaevama. Aga emand jälle juhtund ka üles ärkama ja küsind, et kuhu ta läheb. Kärnel jutustand talle oma unemäo. Läind siis kaevama ja töötand tüki aega sääl labidaga, kuid pole leidnud midagi. Muidugi seepärast ei leidnud, et ennem oma kavatsuse emandale teatavaks tegi. ERA II 6, 490/1 (33) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda/raha/Kapa-Kohilas kunagi üks sulane künnud põllul, kui mingis. plekitükk hakand sahka kinni. Sulane hakand sääl lähemalt vaatama, leind neli tükki hõbedat. Pärast peremees ajand sulase metsa hagu tegema ja läind ise kündma. Arvatavasti leidnud ta säält pärast veel paljugi hõbedat, sest endisest kehvast talumehest saand pärast rikas mees, kes ehitand omale kivist elumaja.

ERA II 6, 491 (34) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Eit kaapind enne surma oma raha leede tuha sisse. Ise ta ütelnud seejuures: "Kelle käed panevad, selle käed võtavad." Minia jälle salaja kõrvalt näind, kuidas eit raha matnud, samuti kuulnud eide üteluse. Kui eit ära surnud, minia läind säält raha otsima. Otsind küll ja otsind, kuid pole leidnud. Võtnud siis surnud eide sülle, viind leede ja kaapind sääl tema käega tuha seest. Kohe leidnud eide peidetud rahavaranduse.

ERA II 6, 492 (36) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Oleviste kirik. Olev ehitand Tallinna kirikut ja tahtnud torniotsa pilvetesse kinni teha, aga kukkund ise torni otsast enne maha, kui pilvetesse jõudnud. Surmasaand ehitaja nime järele kirik nimetet Oleviste kirikuks. Kui Olev torni otsast surnuks kukkund, siis ühest ninasõõrmest tulnud tal välja uss, teisest kärnkonn. Ja vanasti olnud Oleviste kiriku kõrval tänavakivisse raiutud selline pilt.

ERA II 6, 493 (38) < Rapla khk., Kuusiku m. - Richard Viidebaum < Jaan Ots, 73 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti - ikka pärast suuri sõdu - katk rännand mööda maad ringi, kepp käes. Keda ta oma kepiga torgand, see jäänd katkuhaigeks ja surnud ära.

ERA II 6, 517 (8) < Rapla khk., Kabala m. < Märjamaa khk. - Richard Viidebaum < Mari Vakermann, 67 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui silmad haiged - kreegi küljest võtta tuulepesa ja ära keeta. Silmi tuleb selle veega pesta, siis saavad terveks.

ERA II 6, 522 (17) < Rapla khk., Kabala m. < Märjamaa khk. - Richard Viidebaum < Mari Vakermann, 67 a. (1928) O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II (Kulka stipendium 1793/00-7L) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
"Karu tõbi" Üks raskejalgne ema läind kuhugile hobusega. Seitse karutantsitajat tulnud vastu. Hobune hirmsasti kartnud, tahtnud lõhkuma hakata. Naine sellest ehmatand. Kui laps sündind, olnud "kolmest kõver" ja käind karu moodi. Olnud üks värdjas ja eland kui metselajas. Kui looma näind, siis tunnud sellest häädmeelt. Inimese moodi pole rääkind, vaid mõmisend kui karu. Pää olnud ka ebaharilik ja välimuselt üldse veider. Käidud mõne arstile ka näitamas seda last, kuid arstid pole osand teda aidata kuidagi. Suitsetet teda karu karvadega, see pole ka aidand midagi. Eland ta 19-aastaseks, siis surnud ära.

ERA II 6, 526 (4) < Rapla khk., Kabala m. < Kullamaa khk. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kusagil see olnud vanasti, et pühapäeva õhtul inimesed istund kõik toas koos ja aina mõistatusi mõistatand. Mõistatamine venind juba väga pikale, kuid pole tahtnud seegipärast veel lõppeda. Lõpuks saand kõik koledasti ehmatada: punaselauk hobune lükand päälmise ukselapi lahti, pistnud pää sisse ja ütelnud: "Mõista, mõista, mis see on?"

ERA II 6, 527 (5) < Rapla khk., Kabala m. < Kullamaa khk. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalusi saab arstida - lihtsalt püherdada õhtul kastese rohu sees. Alasti muidugi.

ERA II 6, 527 (6) < Rapla khk., Kabala m. < Kullamaa khk. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Tiisikuse puhul ka olevat hää õhtuti kastes püherdada ja kust juua. Raudnõgese tee olevat ka hää.

ERA II 6, 533 (15) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k., Pilpa t. - Richard Viidebaum < Jüri Vakermann, 70 a. (1928) Sisestas Airi Kuusk 2000, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nääris ja jõulus toas olnud õled, põhud või heinad viia pärast kapsamaale ja põletati sääl ära, et siis suvel ussid ei tule kapsastele kallale.

ERA II 6, 539 (1) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k. - Richard Viidebaum < naisinformandid, 2 saunaeite (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Nikastuse sõnad, mida mõned inimesed praegugi tarvitavat: Niiri nääri nikastand, ja luu oli põrund Ja veri oli karand...

ERA II 6, 539 (2) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k. - Richard Viidebaum < naisinformandid, 2 saunaeite (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Maalused hakkavad tuulest.

ERA II 6, 539/40 (3) < Rapla khk., Kabala v., Nõmme k. - Richard Viidebaum < naisinformandid, 2 saunaeite (1928) Sisestas Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ussisõnadest (katke): mügadi-mägadi mättaasse, kügadi-kägadi künkaasse.…

ERA II 6, 541 (5) < Rapla khk., Raikküla v., Lipa k., Keskküla t. - Richard Viidebaum < Jüri Veedeman, 45 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Vanasti olnud siin Tõnni vakk, sinna viidud alati igast asjast esimest.

ERA II 6, 542 (7) < Rapla khk., Raiküla v., Lipa k., Keskküla t. - Richard Viidebaum < Jüri Veedeman, 45 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Lendva (e. rabandus) kurja inimese saadetud haigus teise looma või inimese kallal. See saatja pidi olema õige kange mees või vanamoor, kel oli kuri sõna, ta nõidus ja manas ja siis saatis kohe nagu mingisuguse laengu minema. Kord olnud lehmad aia taga, kui lendva saadetud, siis aia teivad võtnud ka villerdama (maraskile), nagu haavli laeng oleks läbi läind.

ERA II 6, 605/6 (9) < Rapla khk., Kabala v., Suurküla k., Uustalu t. - Richard Viidebaum < Madli Uustalu, s. 1864 (1928) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kui väike laps paigal ei püsind, vaid palju ronis või roomas, siis tehti talle ribistüki suitsu (söed labidal, ribist. sinna pääle ja laps siis suitsu sees hoida).

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]