[ Avaleht | Vaata tekste | Otsing ]

Andmebaasis olevate tekstide vaatamine

E 51214 < Lääne-Nigula khk., Taebla v., Koela k. - Aleksander Tiitsmaa < Hindrek Willma (1920) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Et ilmi ette teada saada, selleks toodi metsast kuuseoks ühes puuga ja naelutadi seina külge (oks oli umbes jala pikkune). Kui ta alla vajus, siis tuli vihma, kui tõusis, siis kuiva. Metsavahid tunda kohe, kui kuuseoksad metsas alla vajuvad, tuleb vihma, kui püsti tõusvad - kuiva. 1. VII 20

E 51243 < Lääne-Nigula khk. - Aleksander Tiitsmaa (1920) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui tirtsud puude otsas, siis tuleb vihma. (Tihti on puud (kased) noori tirtsupoegi täis nii et kihab.)

E 51256 < Lääne-Nigula khk. - Aleksander Tiitsmaa (1920) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Haavavitsaga ei tohi veist lüüa, siis hakkab veis punast kusema.

E 51271 < Lääne-Nigula khk., Keedika - Aleksander Tiitsmaa < Jaan Pruel (1920) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Usside eest hoidmine. Madisepäeval ei tohtinud ouid koju tuua, siis tulid ussid suvel metsast koju. 10.juunil 1920

E 51272 < Lääne-Nigula khk., Keedika k. - Aleksander Tiitsmaa < Jaan Pruel (1920) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Madisepäev Madisepäeval ei tohinud kedrata ega sõela tõsta, siis tuli järgmisel suvel palju kärbseid. Niisama ei tohtinud puid tuua, siis tulid ussid suvel metsast koju. 10. juunil 1920

E 51274/7 < Räpina khk. - Paul Pedmanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Jutt kodokäüjäst ja sepäst (Räpinas ca 1913/14 Jaan Sahalsoni järele) Ütel naasel kuule miis är'. Läts mõni päiv pääle puhtedi, ku miis üüsedi nakas kodo käümä ja naist hirmutama ja muido kolstma pöönko pääl ja sahvret piti. Ai piimä länket ümbre ja jätä es elajit kah laadah putmata. (Veta naane anna õs vast võido meehele keele otsa päälege, ku miis elle viil.) Naane kaavas umma hättä küläsepäle, kiä tiis är' kõik ilma krutsko' ja konko'. Sepp läts sepikotta, võt't säält jämme raudhannaga suurõvasara, tsusas vasara käüsehe ja tul'l naase tallo. Iste sis moro pääl oleva rüäolõ rõõgu kõrvalõ maaha ja nakas' kodokäüjät uutma. Päiv läts alla ja nakas hämmär. Sepp konot tükü aigo, kaes - värrest tulõge' ussaida ku roodas, luih ja kõhõn miis, ku maailma rojo, silmä' hindäl hauda sadanova'. Sepp sais üles ja läts kodokäüjäle vasta ja küsse: "No kost sä nii hilda tulõt ja kes sä olõt?" "Mä olõ kodokäüjä, a kes sä olõt?" "Mä olõ tuusama, mis sääge'," ütel sepp vasta. Kodokäüja ütel: "Anna' kätt kobi." Sepp and käe, kodokäüjä pitst nigu jõus ja ütel: "Õige kõva käsi, no lääme nüüd inemeise pitstämä." Sepp vasta: "Täämbä ei massa inämb, jätäme' tõõsõst kõrrast." "No lääme sis elajet murma'." Sepp jälke': "Tuust ei tulõ ka midäge vällä. Aig oo jo illanõ, kikas nakas varste kirgmä. Lääme paremb är' tagase minemä, kalmato om ka kavvõtõh." Kodokäüjä jät't ka järge ja nakseva' mõlõmba' kalmato poole kebimä. Tii pääl kobe kodokäüjä vahetevahel õks sepä kätt. Hää luukõnõ külh, saiva' sis kodokäüjä havva mano. Kummal inne hauda minnä'? Es saa' muud, ku tul'l serepet heittä'. Liisk langes kodokäüjä pääle ja kodokäüjä pidi inne kirsto kolima. Sepp pand kaase pääle, koput kolm kõrd kulakoga päitsehe ja ütel: "Siiä piäd sä jäämä!" Heit risti kirstu pääle ja lugi "Meie essä." Kodukäüjä järi kirstuh hambet, ku hobõnõ ruuht ja põmise: "Ku ma oles tiidnö', et sä ristiinimene olõt, olõs su kui jusi tennö', kõ luukontega olõs su pihupinnast katske' hõõrno'." Sepp kõnd kodo poolõ ja kai valgõga vasara handa, koh sügävä' kodokäüjä käejäle' olliva'. Kodokäüjä es tulõ inämb pääle tolle kedäge' tüllütämä. Sepp võt't lesenääse är', teivä' suurõ' saja' ja asi ants.

E 51278 < Räpina khk. - Paul Pedmanson (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Rahakäkmene (Räpina rahva suust) Inne surma mat't üts miis potitävve rahha ahosuu lõpsehe tuha sisse ja ütel: "Kelle käe panva', tollõ käe võtko!" Kuule miis eis är'. A toda raha käkmest rõbahttõõne inemene kõrvalt kuulma salamahto. Tu nakas kah peräst rahha nuhkma. A lövvä ei', kas vai nui poolõst, laho' vai kõik ahi maaha. Karkseva no äkke tälle kuulja sõna' miilte: kelle käe' panva, tolle käe võtko'. Tõi sis kuulja lautselt ja siäs tima käega tuhka ja hütsi ja põmm-pott käeh.

E 51279 < Räpina khk. - Paul Pedmanson (1921) Aarne S63. Eisen "Rahaaugu jutud" 732, nr. 4, Landtman 611 Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Rahakäkmene (Räpina rahva suust 1920) Üts miis läts üüse mõtsa rahha käkmä. Pand raha potiga üte kivi viirde maa sisse ja sõnas': "Tu saasõ raha kätte, kes kats inemese pääd toosõ." A üts tõõne inemene trehväs võsah toda kuulahtama ja müräht jälle helüga: "Kats kikkapääd!" "Ei, kats inemese pääd." "Mis, kats kikkapääd!" Miis arvas, et vanapatt eis võsah oo ja leppö ka katõ kikkapääga. Tuu miis, kes võsoh kullõl, tõi ka kotost kats kikkapääd ja kõmm - raha käeh.

E 51344/6 < Läänemaa - S. Pruuden (1920) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Jutt imetegevast rohust Kuulsin vanu, kui ka noori niitjaid kõnelemast mingisugusest imetegevast rohust. Kui niita pehmel, soosel heinamaal helerohelise rohuga kasvanuid rohumättaid, siis tõusta mättalt mõnikord äkitselt uimastav hää lõhn. See olla imetegev rohi, mis ainult üks kord lõhnata, nimelt siis, kui vikat ta varre läbi lõikab. Raske on seda rohtu üles leida, sest et ta ainult mõne sekundi lõhnab. Niitja peab rohu õrred, mille keskel ta lõhnava heina arvab olevat, vette viskama, kõik teised rohukõrred ujuvad allavett, imetegev rohi aga vastuvett, sellest siis võidagi teda ära tunda. Ka võida teda siili abiga kätte saada. On nimelt tarvis siilipesale vall ümber ehitada, siil ei peaseda nüüd muidu pesa juurde, kui imetegeva rohu abil. Peab siis siilipesa juures valvama, kuni see rohuga tuleb, et siis näha, missugune see imetegev rohi õiete on. Raske on ära tunda imetegevat rohtu, kuid on ta juba käes, siis võidakse temaga imet teha. Kui keegi sarnase rohu on leidnud, siis lõigaku ta oma käe sisse haav ja kasvatagu imetegev rohi sinna sisse. Sellel käel olla siis imetegev jõud, temaga võida kõik uksed ja lukud lahti teha. Kui sarnase käe omaniku üle kohut mõistetakse, siis otsustavad kohtunikud kohe kohtualuse kasuks, niipea kui viimane oma käe kohtu lauale paneb. Kui kohtunikud süüdlast peksta lasevad, siis tunnevad esimesed ise valu ja käsevad muidugi peksmise järele jätta. See jutt on Läänemaal üleüldiselt tuttav. Ka tuntakse teda Muhu- ja Saaremaal. Mujal ei ole kuulnud.

E 51346 < Läänemaa - S. Pruuden (1920) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Jutt rahaaugust Varbla kihelkonnas Linnamäe talu lähedal soos olla suur varandus ära peidetud. Seda varandust valvata hundid, niipea kui teda välja kaevama tahetakse hakata, siis tulla hundid ja peletada kaevajad minema. Kord olnud karjased karjaga soos, leidnud rahakatla ülesse, tahtnud hakata soo seest välja kiskuma, seal tulnud hundid ja murdnud terve karja maha. Muidugi hirmunud karjased ka ära, jätnud rahakatla sinnapaika, ise aga jooksnud minema. Ka olla mitu korda mehed labidatega läinud rahakatelt välja kaevama, iga kord aga tulnud hundid ja peletanud nad minema.

E 51347 < Läänemaa - S. Pruuden (1920) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Paadremaa varakeller Paadremaa mõis on ehitud vanadele müüridele, vanade dokumentide järele vana kloostri asemele. Rahvajutu järele olla mõisa õues hoonete vahel maa sees suur varandus peidus. Kunagi lasknud mõisaherra seal kaevata. Mõisahärra olnud kaevamise aegu Virtsu mõisas, mis umbes 20 versta kaugusel Paadremaast. Korraga hakanud härra hirmust valu karjuma, hüpanud hobuse selga ja kihutanud tuhatnelja Paadremaale. Juba eemalt karjunud ta töölistele, et need kaevamise seisma jätaks. Viimased jätnudki kaevamise seisma, härral kohe valu kadunud. Kaevajad olid suutnud varakeldri ukse lahti kangutada, näinud - suur punane härg maganud keset kellert suure kirstu peal. Keegi töölistest suutnud keldriukse kõrvalt riiulilt ühe habemenoa ja suuräti ära võtta, enne kui härra kaevamise ära keelanud. Need jutud on Läänemaal üleüldiselt tutvad. Kirjutasin üles 1920. a. suvel.

E 51355 < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Seljaküla k. - Aleksander Tiitsmaa < Kustav Mittenbrit (1921) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Metshaldjas (metsal'las). Seljaküla Uueda Jüri ja Selidemäe Kustav käinud korra Suuressoos jahil. Päisi pääva ajal eksinud nad üksteisest ära. Äkisti läinud mets pimedaks, nii et midagi pole näinud. Siis märganud nad metshaldjast, kes olnud justkui kõver vanamoor, pikk nokk peas, ja vilistanud. Raba metsavahi ema oli sel ajal ära surnud, need arvanud esiti tema vaimu olevat. Kui nad aru saanud, et see enam õige asi pole, tahtnud nad teda lasta, kuid haldjas näidanud sõrme ja ütelnud: "Ära lase! Ära lase!" Alles päevatõusu ajal leidnud nad üksteist. 25. märtsil 1921. a.

E 51357 < Lääne-Nigula khk. - Aleksander Tiitsmaa (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui mingi varandus on seitse aastat maa sees olnud, siis ei saa teda enam heaga kätte.

E 51358 < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Seljaküla k. - Aleksander Tiitsmaa < Kustav Mittenbrit (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Katle haud Rootsi ajal pandud Katle hauda (haud asub Vidruka-Seljaküla rajal väikeses jõekeses. Ta on umbes 2 jalga sügav, ümargune) suur katel rahaga. Raha pandud vandega. Seljaküla Vanakupja Maanus käinud kolm neljapäeva õhtut kahe musta härjaga rahakatelt välja kiskumas. Löönud pootshaagi taha ja tõmmanud. Esimisel neljapäeval pole midagi tulnud, samuti ka teisel. Kolmandal neljapäeva õhtul saanud ta katle kätte. Mitmed sugulased saanud sellest osa, kuid pärast jäänud kõik vaeseks. 26.III, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003/19/21

E 51360 < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Seljaküla k. - Aleksander Tiitsmaa (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Rahaauku otsimas Korra läinud üks Kuie mees (küla Kullamaa-Piirsalu kihelkonnsd) näärilaupäeva õhtul rahaauku otsima. Tark käskinud oherdi kaasa võtta ja esimisel vastulijal silma peast välja puurida. Läinud rahaauguallika juure, seal tulnud talle õemees vastu. Ta pole tahtnud temal silma peast välja puurida. Pärast küsinud ta õemehe käest järele, kus ta uueaasta öösel käinud. Õemees ei olnud kusagil käinud, ainult kurivaim oli ennast õemeheks moondanud. Rahvasuust.

E 51361/2 (1) < Kuusalu khk. - Walter Lewström (1921) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kahala ja Maardu järve riid Kahala ja Maardu järve vaimud elasid isekeskis tülis. Et küll palju maad vahet oli, käisid nad siiski teineteisi riisumas, mille all enamasti Maardu vaimud kannatasid. Kahala järve vaimud olid tugevamad ja tegid teistele palju kahju. Vahel käisid ka Maardu järve vaimud Kahala vaimusi riisumas, aga viimased said alati võidu, sest et nad tugevamad olid. Kord aga tõusis Kahala järvest paks pilv üles ja läks otseteed Maardu järve poole. Senna jõudes tõmbas ta kõik vee oma sisse ja tuli jälle tagasi. Teepeal kukkus üks tükk pilvest Tõdelõpe juurde maha, kus ta veel praegust näha on. Ülejäänud vee tõi pilv nii kaua oma kaasas edasi, kuni teda viimati Kahala järve paigutas. Sest saadik olid Maardu vaimud võidetud ja nende poolt ei olnud enam vähematki kahju karta, ehk see kartus küll ennegi just suur ei olnud.

E 51362/3 (2) < Kuusalu khk. - Walter Lewström (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kalevipoeg Turje keldris Kuusalu rannas Turje keldris olnud vanasti Vanapagana kõrts. Kaks ilusat tütarlast müinud seal viina. Need neiud polnud muud kui Vanapagana orjad. Korra tulnud Kalevipoeg Soomest, kaksteistkümmend tosinat saelaudu seljas. Neiud kutsunud Kalevipoega Turje keldrisse. Kalevipoeg läinud. Neiud jootnud Kalevipoja üsna joobnuks. Tüki aja pärast hakanud Kalevipoeg joobnud peaga edasi Peipsi poole minema. Vanasorts arvanud, Kalevipoeg joobnud, nüüd paras aeg tast jagu saada. Vanasorts Kalevipoja kallale. Kalevipoeg laudadega sortsi tagasi tõrjuma. Andnud ikka lapiti. Laud läinud pooleks, ei kasu midagi. Viimaks hüüdnud siil põõsast: "Põigiti! Põigiti!" Kohe hakanud Kalevipoeg põigiti laudadega vanapoissi peksma. Niiviisi kihutanud Kalevipoeg sortsi minema. See koht, kus siil Kalevipoega õpetanud, kannab praegu veel Siilikõrve nime.

E 51367 (9) < ? - Mattias Johann Eisen (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Naistehaiguse valu vastu. Pesuvett võtta, soola sisse panna, ka hõbevalget, Issameiet peale lugeda, kolm korda peale päeva maha matta ja jälle Issameiet peale lugeda.

E 51368 (11) < ? - Mattias Johann Eisen (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Noorekuu ajal tarvis käsi tasku panna, siis saab palju raha.

E 51368 (12) < ? - Mattias Johann Eisen (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui paised, muhud ehk muud inimese kehal, võetakse soola, tükk leiba, natuke hõbedat (kaabitud), pannakse nartsu sisse, viiakse ristteele ja öeldakse: "Võta haigus ära, anna tervis!" Peale selle vajutakse veel rahaga haiget kohta.

E 51368 (13) < ? - Mattias Johann Eisen (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui nägu kesteldab, tarvis söeveega pesta ja sõnu peale lugeda. Missugused need sõnad, ei ole teada.

E 51369 < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Seljaküla k. - Aleksander Tiitsmaa < Kustav Tipel (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Krätt Haapsalust tulles tulnud kellegile suur tuleratas järele. Ta kartnud ja läinud Suistemale sisse. (Suistema talu Keedika külas Lääne-Nigulas), et ehk jääb maha. Olnud tüki aega toas, tulnud siis uuesti välja ja hakanud tulema, saanud Keedika metsa vahele (vaevalt 1/4 versta) ja tuleratas ilmunud jälle. Ta läinud suure hirmuga koju. Kodus näinud naised, et ta üleni kahvatu on. Need küsinud, mis ta viga on. Ta ütelnud kogeledes: "Minge vaadake, mis õues on!" Naised pole midagi enam näinud.

E 51372 < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Seljaküla k. - Aleksander Tiitsmaa < Kustav Mittenbrit (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kevadel mahl magus on, siis tuleb kuiv suvi. Kui vesine, siis vihmane. 26.III, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003/19/21

E 51373 < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Seljaküla k. - Aleksander Tiitsmaa < Kustav Mittenbrit (1921) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Oogna pajustik Seljaküla mõisas elanud parun Oogen (Hogen?). Ta tulnud Seljakülasse tündrise kullakotiga, kuid jäänud pärast päris vaeseks. Korra kaevanud üks saarlane temale kraavi. Oogen kiskunud palga madalamaks kui kaubeldud. Saarlane ütelnud: "Nink pää sa tuleva lauba enam siin raha jägama." Teisel laupäeval poonud Oogen ennast pajuoksa, sellest tulnud ka pajustiku praegune nimi. 26.III, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003/19/21

E 51376 < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Seljaküla k. - Aleksander Tiitsmaa < Kustav Mittenbrit (1921) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Jahiõnne kirikuleivaga Seljaküla Selidemäe Kustav toonud kirikuleiva, pannud ta püssi sisse ja lasknud siis jäneseid ja tetri nii palju, et pole enam jõudnud kojugi kanda. Viimaks tulnud veel jänes, kahe peaga, krapp kaelas. Seda pole ta enam lasknud, see olnud vanaõelus ise. Teinekord toonud ta jälle kirikuleiva, pannud ta puust lõksu vahele ja tahtnud pahema käe alt, selg leiva pool, leiva peale lasta, kuid hääl hüüdnud: "Kustav, Kustav, tahad sa veel teist korda Jeesust risti puua?" Ta pole siis lasknud, võtnud leiva ja söönud ära.

[ Eelmine lehekülg 1  2  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  13  14  15  16  17  18  19  20  21  22  23  24  25  26  27  28  29  30  31  32  33  34  35  36  37  38  39  40  41  42  43  44  45  46  47  48  49  50  51  52  53  54  55  56  57  58  59  60  61  62  63  64  65  66  67  68  69  70  71  72  73  74  75  76  77  78  79  80  81  82  83  84  85  86  87  88  89  90  91  92  93  94  95  96  97  98  99  100  101  102  103  104  105  106  107  108  109  110  111  112  113  114  115  116  117  118  119  120  121  122  123  124  125  126  127  128  129  130  131  132  133  134  135  136  137  138  139  140  141  142  143  144  145  146  147  148  149  150  151  152  153  154  155  156  157  158  159  160  161  162  163  164  165  166  167  168  169  170  171  172  173  174  175  176  177  178  179  180  181  182  183  184  185  186  187  188  189  190  191  192  193  194  195  196  197  198  199  200  201  202  203  204  205  206  207  208  209  210  211  212  213  214  215  216  217  218  219  220  221  222  223  224  225  226  227  228  229  230  231  232  233  234  235  236  237  238  239  240  241  242  243  244  245  246  247  248  249  250  251  252  253  254  255  256  257  258  259  260  261  262  263  264  265  266  267  268  269  270  271  272  273  274  275  276  277  278  279  280  281  282  283  284  285  286  287  288  289  290  291  292  293  294  295  296  297  298  299  300  301  302  303  304  305  306  307  308  309  310  311  312  313  314  315  316  317  318  319  320  321  322  323  324  325  326  327  328  329  330  331  332  333  334  335  336  337  338  339  340  341  342  343  344  345  346  347  348  349  350  351  352  353  354  355  356  357  358  359  360  361  362  363  364  365  366  367  368  369  370  371  372  373  374  375  376  377  378  379  380  381  382  383  384  385  386  387  388  389  390  391  392  393  394  395  396  397  398  399  400  401  402  403  404  405  406  407 Järgmine lehekülg ]