Andmebaasis olevate tekstide vaatamine
E 28791/2 (7) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Üksik oli ma emale,
üksik oli viie vellele,
üksik viie vellenaesel.
Viidi ma kana kaugele,
üle vee ütsind lätsi.
Saie kuus kodu tulla,
aastajas majja astu.
Kuu ma küdsi kukkelida,
päeva otsa pätsikesi.
Naksi kodu käiemaje,
veerma vellile omile.
Pani ette esa hiiru,
vehmerte velle vereva,
külgi pani künnihobesa,
pannelile peio paadi.
Sõidi ma esa nurme veerde,
velle põllupeenarile,
hobu een mul hirnati,
sõletelg mul tirati,
helmekõrd mul kõrati.
Karas mu ema välla kaema,
armas ema akenile.
Arvas kuu tulevat,
arvas päeva tõusevat.
"Ega joht kuu es tule,
kuu es tule, agu alga.
Tuu mo kulla kodutütar,
tuu mo väike väimekene,
jooske latse, laske värja,
tooge tooli nüüd murule,
lautage laia lina,
kus see istub kodutütar,
kodu väike väimekene."
Ema nakkas ruttu rooga keetma,
esa äkki härga tapma,
veli virgast viina perra,
sõsar lehmi sõõratama.
"Es ma tule söögi tõttu,
söögi tõttu, joogi tõttu.
Tuli oma esa ilus,
ema au armastuses.
Esi mul kodun kolmi söögi,
kolmi söögi, kolmi joogi.
Ahjo jäi mul haniliha,
laua pääle lambaliha,
kappi jäi mul kanaliha,
patta jäi mul partsi.liha
Latse jäiva manu laulumaje,
pere pilli puhkumaje.
E 28792 (8) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Et mo kurjale kositi,
vihatsele viina joodi.
Oles võtnud tarest tapitse,
aia päälta ahjuluua,
saatan kosja kodu poole,
viinalise veerimaje.
Muda sul mulknu püttikun,
vesi lapnu klaasi seen.
Mine kodu, nooremeesi,
pane õlu pütikusse,
pane viina klaasi sissi,
siis tule näiot kossoelle.
E 28792 (9) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Viin ütles, viida siin,
õlu ütles, ooda siin.
Kaua küll viida, viinakene,
kaua küll ooda, õllekene.
Härg mul viias mõisale,
kumersarve kohtu ette.
Jääb mul äke ikkemaje,
adrarauda aprastama.
E 28792 (10) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vana kodun kositu,
nirtsu-närtsu näidetu.
Tantske, tare tapitse,
Asutage, ahjuluua,
Mukeltage, murikatse,
Karake, kadajapuhma.
E 28792 (11) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Meil om käkü käküssin,
suvilind sulussin.
Piira kokku oma pere,
raiu kokku oma rahvas.
Meil om välla minemine,
edespidi ehtimine.
Tee om tige teele minna,
maa lige, maja sooja.
Pitk tee, pime öö,
laisk hobu, lauluratas.
E 28793 (12) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Noormees, sigasilm,
oma selg, külasärk.
oma pää, külakübar.
Mis sa, sant, saaja pead,
nahalöustik naist võtad.
Särk om säljan siiluta,
kübar pähan kaldeta,
pää om pääl mürsa-märsa,
jala all kui ahjuluua.
E 28793 (13) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mille siin herra ilusa,
mille preili peenikese,
noore saksa sammetise.
Keik me vaiste vaiva läbi,
tüdarlaste töö läbi,
oles ollu meie luba,
tõsõst meie tegemine.
Me panes härra äkle ette,
proua roomade vahele,
preili lehmi lüpsemaje.
Äesta, äesta, härrakene,
künna maida, prouakene,
lüpsa lehmi, preilikene,
Küll sa tules sõs kaema,
kuis so valda vaevatasse,
teopoisse piinatessa.
E 28793 (14) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ehi, veli, õpi, veli,
Ehi, veli, esandas,
pääle sõa päälikus,
riisu maha reherüüdi,
aja selga auhame,
leemi selga leedilina.
Kui sa saad näio kodu,
saad sa mõrsja mõisale,
sääja hästi särgisiilu,
kobista kasukanurga.
Näid om kaval kaema,
näid om vali vahtima,
näid kaie kammerista,
pilgut silmi jo pilusta,
kas peenikas peio,
kas kaarikas kaasa,
kas peeni peiohobused,
kas kaari kaasa ratsud.
Tamm sääl värati tagan,
kivi keseta muruda.
Ära sa tamme toogu,
ära sa kivi keeraku,
aea saan tare lävele,
keeruta keset muruda.
Ära sa enne maha tulgu,
saada saabas sa murule,
kuuluta kauniste kullale,
kui tuleb vastu näioema.
Alla lauda aukõrika,
alla viiet veeritse,
siis sa sinna maha tule,
saada saabas siis murule,
kulda kaunis või kullale.
E 28793/4 (15) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Tsihi, tsihi, ema hella,
paras, paras, ema hella.
Kea käsk kõrtsin kõnelda?
Joogipaigan juttu aia.
Mul om paljo tütterida,
paljo põllepästijaida.
Tuli üits, võttis ühe,
tuli tõine, võttis tõise,
tuli kolmas, kobist pera,
jäi tühja tütterista,
jäi lages omist latsist.
Jõiva mulle vasika vallale,
kitsi kinni köutamata,
suure sikku sulgumata.
Päev läits kui verreti,
ema ikk kui noreti.
Ema iks ikki tütterida,
leinas lehmanüssijaida,
kahets karjasaatejaida.
"Ära iks ikke, ema hella,
kahetsegu kasvataja.
Küll sul lepa lehmi nüsva,
kahar kask karja saatva."
"Sa ei lepast lehmanüsjat
kahar kasest karjasaatjat."
"Emakene, hellakene,
käsi esi ome käsi,
kutsu esi ome kuntse."
"Lää ei käe käskinenna,
tule ei kuntsa kutsunenna."
E 28794 (16) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kulla meesi, kuri meesi,
kui tuleb pääle kuri sõa,
pääle paisus pahameel.
Mine sa välja, pure puid,
salva usse sagaraid.
Siis so söa süttinessa,
pahameel küll paranessa.
Tee iks niidist roosakene,
õlekõrrest varrekene,
seega pessa peenikesta,
löö liiga lühikesta,
oppa sa oma hullukene,
noomi sa oma noorekene
oppa hull usse tagan,
noomi noor nurga tagan.
E 28794/5 (17) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kuri poissi, mustakulmu,
vihas poissi, verisilma,
ei või nätta näiokesta,
kuulda näio häälekesta.
Sei ta näio, sei ta hääle,
sei ta mõrsja mõlemba.
Hüdse poissi, höudu poissi,
Kuis tohid näidu irvitella,
oma huuli urvitella.
Sul om naene naitamata,
ubasuu ostemata.
Ega sul siita naista saa,
mõrsjat selle poole päält,
nende näidude seasta,
kate kaabu keskeelta.
Ära sa käid kümme küla,
sandid sada tareläve,
aead sa hiiru heele,
varsakese vattule.
Võta vöölt vöörätti,
võta kaelast kaela rätti,
pühi ise hiiru päälta,
valget vahtu varsa päälta.
Sulle saab Nursist nuhimadu,
vanast Nursist vahimadu,
neil omma nuja nukka all,
ööri nuja ölsti all.
E 28795 (18) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Saadi mehe ma merele,
kaasakesi või kalale.
Mees läits mõtsa magama,
tuli kodu kaevatenna.,
Joba om meri jääne,
tõinepooli puida täisi.
Astu esi, Annekene,
Marsi esi, Marikene.
Kae kuis kala kudenesse,
Have handa heitanesse,
säre selga säädanessa.
Võti ma nooda nurga päält,
sadasilma saina päält.
Lätsi ma merele minema,
kalajärvele kaema.
Mütti kui meri mürisi,
kalajärve kui kahisi.
Saie mulle paljo kalu,
paljo kalu, paljo särgi,
lätsi ma kodu keedemaje,
esi ma seie selle särje,
esi ma poodi pude pala.
Mehele anni luupuru,
mees läits nurka nuristen,
pera poole poristen.
Lei ma jalga vastu maad,
kengakontsa kui kõrati.
Mees tuli vastu pallelden,
ole iks terve, naene noori,
hää rooga keetamasta,
parra soola pandamasta.
E 28795/6 (19) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mille poisi meida põlgi,
noore mehe meida laidi?
Et mee oli ilma helmita,
kasvime kaalarahata.
Ilus oli ilma helmita,
sõõrik suureta sõleta.
Kui me ela, osta helme,
kui me kasva, kaelaraha.
Mille iks poisi meida põlgi,
nooremehe meida laidi?
Et meil põlle pakilista,
hame halvusta linusta.
Ei me ole joht sõsara
ega eide imelatse.
Küll meil sõna sõsaritse,
hääle eide imelatse.
Ütte me heida juussile,
ütte me paista palgile,
ütte meil linniku liidetu,
ütte meil kõriku kaetu,
ütte meil veeritse veedu,
ütte pantu pallapoole.
E 28796 (20) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ei meil, sõsar, sõnu puudu,
emalatsel laulukesi.
Velle me Riiga viruti,
sõtse saada Saaremaale,
poole velle Poolamaale.
Säält tõi rinda sõnasõle,
kaalatäis kõnede kõrra.
Kodu mul jäi kuuda sõlge,
lavva pääle laululehte,
kirstukappi keelelõksi.
Siis ma värsi välla võta,
laulu löö lühikese:
Vellekese, hellakese,
Heitke ette oma hiiru,
Vehmerde velle vereva.
Tooge mul kodust kuuta sõlge,
lavva päälta laululehte,
kirstukapist keelelõksi.
Siis ma värsi valla võtsa,
laulu löö lühikese.
E 28796 (21) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui ma nakka laulamaje,
peesusõnu piltumaje.
ei meid jõua kea keelda,
kea keelda, kinni pitta.
Kui meid ohjan hoietasse,
keerun köitsin keidetasse,
valla me võtta ohjaotsa,
katki kaku keeruköitse.
Ohja hoitku hobesid,
köitse köitku koormaid.
E 28796/7 (22) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Sõtsekene, sõõrekene,
kuule sina, mis ma kuku,
pane tähel, mis ma pajata.
Ega ma kuku kurja pärast,
ega ma haugu halva pärast.
Tule sa üles hommukult,
vara enne valget.
Jäta sa küdu külle pääle,
nadu armas ahju pääle.
Vii sa esi tuli kotta,
tee sa tee tiigi pääle,
jälle aea järve pääle.
Aia rada ranna poole,
veere sa esi vesi patta.
Veere vetta, veere tasa,
vala vetta, vangu tasa.
Seni loe lusikit,
seni arva anumid,
kuni vesi peesunesse,
mõse lusik luikakene,
anum mõse ansakene.
Mine siis mäele memme manu,
tasakeste taadi manu.
Võtta sa linki hiljakeste,
tare ust tasakeste,
pajalavva paraste.
Ära sa kõigu kärkinessa,
pangu ussi paukunessa.
Ema om kuri kullemaje,
esa hella eranemaje.
Tule jo üles, memmekene,
Joba mul vesi peesunessa,
luska mõstu luigakarva.
E 28797/8 (23) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Laske jo vaese vallale,
orjakese oma kodu,
lääva latse õdangule.
Õdangut me jo igatsi,
hämarat me hääliskelli.
Õdang tuli me õnnesse,
hommung tuli me hoolesse.
Õdang latsi kokku kutsja,
hommung latsi laudaja.
Emakene hellakene
pandsu paja pandelele,
usse uude rõngastelle.
Pime tulu pettetes,
hämar tulu (kasu) hälvätes.
Pimedal om pitka jala,
hämaral om hämme (like) jala.
Näiokese, noorekese,
hoitke ennast hommikuni,
variku enne valget.
Se om soe sõiduaiga,
Püha Jüri joosuaiga.
Soe sõitva sõgeussi,
Püha Jüri pimeussi.
E 28798 (24) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kust sa, siil, siia saied,
kust sa, orav, tee otsed?
Kust sa said suurde külla,
Kõrgepallu katussilla,
madalile majatella?
Oodime orust ubinaid,
oodi salust pähkelida.
Tulid sa kui orik orust,
mörikaru mäe tagast.
E 28798 (25) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Küll me kae kaieenna,
küll me näe nätteenna.
Kas väil värati värvitu,
kas om lae langasetse?
Küll me kae kaieenna,
küll me näe nätteenna,
kas om meida siia oodet,
siia tallu meida tahet?
Kas om siia õrsi ostet,
õrsi ostet, parsi pantut?
Kuhu kaasik kaabu heit,
velle sõsar sõle paneks?
Ole ei meida siia oodet,
siia tallu meid tahetu.
Ole ei siia õrsi ostet,
õrsi ostet, parsi pantut.
Siin omma hoone urtsa-artsa,
sea paha silge-solge.
Siin saina savila paigatu,
siin nurga tukiga toetu.
Ole siin tare sooja seista
ega penki mõrsja istu.
Nurme nurk om saaja seista,
põllupeenar mõrsja istu.
Tulge me kodu kaema.
Meie kodu kullast tettu,
maja marjust ehitetu.
Usse eessa uibupuusta,
sagara sikkasarvista,
lagi liidet linnikist.
Kuu om pääl korsnaenna,
aotäht om aknaenna.
Meil om tare saksa seista,
meil om penki peio istu.
E 28799 (26) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Võtta es veli kaasikus.
Üttel mo pallu pussuvatta,
lakka aisu laskevatta.
Pussu es ma paha pallu,
pussu ütte punga tävve.
Lasi latse hällu tävve.
Vana kuus oli kosilane,
vana pedai peiopoissi,
vana rambe raudakäsi.
Kaits oli kitsu kaasikun,
sada sikku saajameest.
E 28799 (27) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Pidage kinni peio hobese,
saisku kinni saaja hobuse.
Ma kae esi murule,
kas tuleb muru mooga üten,
veeruse voi villaaita?
Tule ei muru mooga üten,
veere ei esi villaaita.
Muru jääs perra muheldama,
heinakaari kahisema.
Nimi jääs mul niidu pääle,
au jääs hainakaari pääle.
Ega nimi niitu niida,
au ei aea hainakaari.
E 28799 (28) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Saatke jo meid minema.
Tee on tige teele minna,
maa om lige maale minna.
Mitu oja, setu ohtu,
mitu kingu keernust,
mitu mäe määrnust.
Ema meile kodust õppes,
taati laulis laua tagast:
"Ära te tulgu tule aal,
ära te püüdku pime aal.
Tulele saab tuline kuri,
pimele saab Püha Jüri."
E 28799/800 (29) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ketra ma ööd, ketra ma päiva,
ketra ma keige seitse päiva.
Esi ma pei peenikest,
esi ma kanni kalevist.
Veel taht peig peenemat,
veel taht kaasa kallimat.
Pani ma pää suitsu.
Tuli susi karja.
Võtt ära memme oisu,
memme oisu, minija lamba.
Memme oles tennu musta kuue,
musta kuue, sinisärgi.
Lännu ma merele müüma,
väina veerde vahetama.
Meremehe astemaje,
Narva naese kaemaje.
E 28800 (30) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Emal oli ulga tütterid,
kaksi hulka kanasid.
Pani paari jahvatama,
viisi villu vanutama,
kuus kangast kudama,
mea üle jäänunes,
jäänunes, saanunes.
Pand ta tee ääre tedres,
soo ääre sokukeses,
kolmas palu partsikeses.
Ema tuli üles hommukul,
vara enne valget.
Läits vett vedamaje,
läits kalla kandmahe.
Tedre lauli tee veeren,
sokku lauli soo veeren,
partsi paion präägutiva.
Emakene, hellakene,
kKelles sa seda vett vead,
vett vead, kalla kannad?"
"Tütrekene, armokene,
kanakene, kallikene,
sulasele suu mõske,
poegadel kirveste ihuda."
"Emakene, hellakene,
või me kallis kasvataja,
paremba omma pajourva,
ligidama lepaurva,
kobedama kaseurva
kui sõsarde suure sõira,
minijate mesileiva."
E 28800 (31) < Rõuge khk., Tsooru v., Oina veski - Märt Siipsen (1896) Sisestas Salle Kajak 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Uni tuli uikuenna,
läbi laane lauldeenna,
lepane regi tall peranna,
kadajatse kauspuuda.
Kes heit une rekku,
lammi rammu rattile?
See elas iku taren,
laul iku laua pääl.
Iku peekri tal peona,
iku kandli kandalenna.
Kea ei heida une rekke,
lamme ei rammu rattile?
See iks elas ilu taren,
laul ilu laua pääl.
Ilu peekri tal peona,
ilu kanni kandalinna.
[ Eelmine lehekülg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176 177 178 179 180 181 182 183 184 185 186 187 188 189 190 191 192 193 194 195 196 197 198 199 200 201 202 203 204 205 206 207 208 209 210 211 212 213 214 215 216 217 218 219 220 221 222 223 224 225 226 227 228 229 230 231 232 233 234 235 236 237 238 239 240 241 242 243 244 245 246 247 248 249 250 251 252 253 254 255 256 257 258 259 260 261 262 263 264 265 266 267 268 269 270 271 272 273 274 275 276 277 278 279 280 281 282 283 284 285 286 287 288 289 290 291 292 293 294 295 296 297 298 299 300 301 302 303 304 305 306 307 308 309 310 311 312 313 314 315 316 317 318 319 320 321 322 323 324 325 326 327 328 329 330 331 332 333 334 335 336 337 338 339 340 341 342 343 344 345 346 347 348 349 350 351 352 353 354 355 356 357 358 359 360 361 362 363 364 365 366 367 368 369 370 371 372 373 374 375 376 377 378 379 380 381 382 383 384 385 386 387 388 389 390 391 392 393 394 395 396 397 398 399 400 401 402 403 404 405 406 407 Järgmine lehekülg ]