Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3

Anne Vabarna

Anne Vabarna kaaslauljatega heliplaadistamisel Tallinnas 1936. a. Foto: P. Parikas. ERA, Foto 829.

Setumaal on vana laulustiil kultuurimuutustega kohanedes püsinud elavana 21. sajandi alguseni. Anne Vabarna (Anna Vabarn; Jako naan´e, 1877–1964) nimi on üks setu laulukultuuri sümboleid. Anne sündis Peipsiäärses Võporsova külas, abiellus 19-aastaselt ja kolis Värska lähedale Ton´a külla, kokku sünnitas ta 9 last. Anne sai laulikuna tuntuks 1920. aastatel, alates 1930. aastatest esines ka väljaspool Setumaad: Soomes, August Pulsti korraldatud rahvamuusikute ringreisidel terves Eestis, pärast Teist maailmasõda Moskvas ja korduvalt Tallinnas. Koolihariduseta jäänud Anne lõputut laulutagavara, muinasjutte ja muud pärimust panid kirja nii tema lapsed kui paljud professionaalsed pärimusekogujad, kokku on temalt jäädvustatud ligikaudu 6000 lk. tekste. Anne lõi ise mitmeid jutustavaid värssteoseid, muu hulgas eepose setu kuningas Pekost, ta oli ka meister kõikvõimalikel teemadel improviseerima. Anne laule on korduvalt salvestatud, siin valimikus on avaldatud 1936. a. Riigi Ringhäälingus tehtud salvestusi, kus koos Annega laulavad tema tütred Matrjona (Mat´o) Suuvere ja Natalia (Nati) Vabarna ning minia Varvara (Varu) Vabarna, ja 1959. a. magnetofonisalvestusi.