Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3

Lind lohutamas

Hella Keem õppinud Ann Ismaelilt, Kanepi (1966)

Iki, iki mina vaenõ,
iki alla mar´aaida.
Kes sis minno kaema tul´li?
Sinisilmä tsirgukõnõ,
ilma päätä pääs´okõnõ.

Mi esi sõsaritsi,
üte-, katõ-, kolmõkese,
üten meile vüü vöeti,
üten koeti pallapoolõq.
Suga ütel´: “Mul ol´l surma,”
nitsevarvam: “Meil ol´l vaiva.”

Nutsin, nutsin mina vaene,
nutsin all marjaaias.
Kes siis mind vaatama tuli?
Sinisilmne linnukene,
ilma peata pääsukene.

Me oleme ise õekesed
ühe-, kahe-, kolmekesi,
koos meile vööd tehti,
koos kooti linased seelikud.
Suga ütles: “Mul oli surm,”
niievarvad: “Meil oli vaev.”

ER < Tartu l. < Kanepi khk., Kooraste v., Karste k. – O. Kõiva Eesti Raadios 1966. a. < Hella Keem, 52-a. < Ann Ismael.
[LP V c 1; CD2-12].