Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3

Mõrsja itkeb vennale

Anne Vabarna ja koor, Setu (1936)

“Mõrsja ikminõ”

Vel´lokõnõ, neio sullõ-ks nu kumarda jalga,
neio sullõ, vel´lokõnõ, ma kumarda jalga,
meeli-ks -mari jäl maalõ paintõlõ,
meelimari, vel´lokõnõ, ma maalõ paintõlõ,
sullõ(-ks) kallu, vel´lokõnõ, nu kaala ümbrele,
sullõ(-ks) oiu, vel´lokõnõ, ma olgõ nõalõ,
Iäst tulõ, vel´lokõnõ(-ks), meil eräle minnäq,
kaugus minnä, vel´lokõnõ(-ks), meil kattõ hulka.
Kui(-ks) jätta, vel´lokõnõ, mul uma võõrasta,
kui(-ks) võtta, vel´lokõnõ, mul võõra umast!
Neio(-ks) sinno, vel´lokõnõ, ma painu pallõma,
hellätsille, vel´lokõnõ(-ks), nu sõnolõ heidä:
“Unõhtagu-i, vel´lokõnõ-ks, sa ubinde aigo,
minno(-ks) lasku-i, vel´lokõnõ, sa meelest mii-aigo!”

Mõrsja itkemine

Sinu ees, vennakene, ma, neiu, kummardan maani,

meelemari, painutan end maha,

sulle kaldun ma kaela ümber,
sirutan su õlgade najale.
Meil tuleb eluajaks lahku minna,
kaugele minna meil kahte hulka.
Kuidas jätta mul oma võõraks,
kuidas võtta võõrast omaks!
Sind ma, neiu, paindun paluma,
heidan hellade sõnadega:
“Ära unusta sa õunaajal,
ära lase mind meelest meeajal!”

ERA, Pl. 25 B2 < Setu, Järvesuu v., Tonja k. – H. Tampere, A. Pulst Riigi Ringhäälingus 1936. a. < Anne Vabarna (eeslaulja), 58-a., ja koor.
[LP IV a 11; CD1-52].