Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3

Haned kadunud

Kadri Kukk Karksi (1960)

Muile anti muuda tööda,
sulastele suurta tööda,
mulle anti alba tööda:
ani oida, kana kaitsa.

Ai ma nii ani vesile,
kana kullakoppelesse.

Tulli tuuli muialt maalta,
pikken põhjasta põrudi,
ai ta mu ani vesilta,
kana kullakoppelesta.

Mina kodu kurval meelel,
kurval meelel, leinakeelel:
“Oh mu elde ennekene,
mesimagus memmekene,
tii mul päine pätsikene,
katekuine kakukene,
ma lää ani otsimaie!”

Lätsi ma sis tüki teeda,
tüki teeda, marga maada,
lipu liivasta mägeda,
vassa liiva valge'eta.

Valadi mina, valadi:
kes mul vastu või tulesse
või mul vastu veerenesse?
Vastu tulli kümme kündäjeta,
sada saadurookijeta*.

Mina neile terve'eida,
terve'eida, arme'eida*:
“Ka te näite meie ani?”
“Ei ole nännu teie ani.
Miandes* olliv teie ani?”
“Neil oli kulda kukkurenna*,
õbet neil päälaena.”
“Ei ole kuulu ega nännu.”

Lätsi jälle tüki teeda,
tüki teeda, marga maada,
lipu liivasta mägeda,
vassa liiva valge'eta.

Valadi mina, valadi:
kes mul vastu või tulesse
või mul vastu veerenesse?
Vastu tulli meeste ulka,
meeste ulka, poiste polku.

Mina neile terve'eida,
terve'eida, arme'eida:
“Ka te näite meie ani?”
“Miandes olli teie ani?”
“Neil olli kulda kukkurenna,
õbet neil päälaena.”
“Ei ole kuulu ega nännu.”

Lätsi jälle tüki tiida,
tüki tiida, marga maada,
lipu liivasta mägeda,
vassa liiva valge'eta.

Valadi mina, valadi:
kes mul vastu või tulesse
või mul vastu veerenesse?
Vastu tuli neli neitsikesta,
kolm oli nuurta noorikuta.

Mina neile terve'eida,
terve'eida, arme'eida:
“Ka te näite meie ani?”
“Miandes olli teie ani?”
“Neil olli kulda kukkurenna,
õbet neil päälaena.”
“Nii olliv Mõõlu mõise'enna.
Minge sinna, saade kätte!”

* saadurookijet – alepõletajat

* terve'eida, arme'eida – tervitusi, armsaid sõnu

* miandes – missugused

* kukkurenna – kuklas

RKM, Mgn. II 394 f < Abja raj., Lilli kn., Aniste k. (Karksi khk.) – R. Praakli Kirjandusmuuseumi ekspeditsioonil 1960. a. < Kadri Kukk, 66-a.
[LP VI 8; CD2-30].