Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3

Vöökudumine

Anne Vabarna ja koor, Setu (1936)

“Ema” istub näoga seina poole, koob vööd ja laulab. “Tütred” seisavad ema taga ja laulavad järele: Kua vüüd koogulist jne. Ükshaaval tulevad kosilased, rikkad ja vaesed vaheldumisi. Dialoog ema ja kosilaste vahel. Ema annab tütred vaestele kosilastele. On mängitud ka ilma dialoogita, nii et iga kosilane varastab rea lõpust ühe tütre. Mängitakse, kuni kõik tütred on “kositud”.

Kua vüüd koogulist,
haara vüüd hangulist.
Imel pal´lo tütterida,
liiga linahiussid.
Tulõs kos´ak kost tulõsi,
olõs viinak kost veeresi,
ar´a üte ma annasi,
ar´a kat´si kallutas´.

Koo vööd konksukirja,
kisu vööd sakilist kirja.
Emal palju tütreid,
liialt linajuukselisi.
Tuleks kosjad kust tuleksid,
oleks viinad kust veereksid,
ära ühe [tütre] ma annaks,
ära kaks kallutaks.

ERA, Pl. 22 A3 < Setu, Järvesuu v., Tonja k. – H. Tampere, A. Pulst Riigi Ringhäälingus 1936. a. < Anne Vabarna (eeslaulja), 58-a., ja koor.
[LP VII 1; CD3-1].