Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3

Kubjas ja teomees

Anna Lindvere Kodavere (1938)

Oi-oi-oi-oi uolekene,
mis tegi minu mielekene!

Õlin mina tillukene,
läksin mina teole,
läksine mina rehe juurde,
teretäsin kubjakesta:
“Tere, minu kubjas, tere, minu kilter,
jäin mina kavvas magamaie,
mõeda mulle veidi maada,
veidi maada, muldamaada!”

Kubjas see mul mõetis maada,
mõetis veidi muldamaada.
Kündsine päevä, kündsin teise,
tuleb aga kubjas vaatamaie.
“Oh sina kurat, kuda sina künnäd –
vao sina künnäd, küindrä jätäd!”

Mina kubja kõrvust kinni,
lõin aga kubja kukõrpal´li.
Kubjase kukkus kukõrpal´li,
kraavi põhja uperpal´li.

Kubjas läks mõisa kaebamaie,
mina järel kuulamaie,
kellele õigus mõistetakse,
kellele süidi tõstetasse.
Kubjale õigus mõisteti,
minul aga süidi tõsteti.
Nüid mind tal´li juure veeti,
(ja) sada kepi-oopi loeti.

ERA, Pl. 92 A4 < Kodavere khk., Ranna v., Sääritsa k. – H. Tampere, A. Pulst Riigi Ringhäälingus 1938. a. < Anna Lindvere, 60-a.
[LP VI 11; CD2-33].