Oma ema’ga isa süles ma,
mina ülese kasvasin kui ruos.
Oo-oo, oi-oi-oo,
mina ülese kasvasin kui ruos.
Kui ema’ga minud kasvatas
ja isa minu õpetas.
Oo-oo, oi-oi-oo,
ja isa(’ga) minu õpetas.
Kui vähä suuremaks sain ma,
siise läksine mõisa tienima.
Oo-oo, oi-oi-oo,
siise läksine mõisa tienima.
Sie läks mul hästi(’ga) edasi,
ma kurja kellegil ei teind.
Oo-oo, oi-oi-oo,
m(in)a kurja(’ga) kellegil ei teind.
Ühel üöl üks kuri vaim siis ta
mind oma võrgu sisse sai.
Oo-oo, oi-oi-oo,
mind oma(’ga) võrgu sisse sai.
Kui vaka rukkid varastin,
siis oma pia(d) mina kaotasin*.
Oo-oo, oi-oi-oo,
siis oma pia(d) ma kaotasin.
Kui valitseja tiada sai,
et vaka rukkid varastin.
Oo-oo, oi-oi-oo,
et vaka rukkid varastin.
Siis Prangli mõisa läks küll ta*
ja kaebase Prangli parunil.
Oo-oo, oi-oi-oo,
ja kaebase Prangli parunil.
Mina palun Prangli(’ga) parunid
ja palun ennast parandad.
Oo-oo, oi-oi-oo,
ja palune ennast parandad.
”Sa põgene minu pale iest,
s(in)a oled jo ka varas igavest!
Oo-oo, oi-oi-oo,
sina oled aga varas igavest*.”
Mina mõtlesin, et lahti(‘ga) saan
ja esmane süüd mul andeks jääb.
Oo-oo, oi-oi-oo,
ja esmane süid mul andeks jääb.
Ühel õhtulõ kiri tuli mul:
Sa lähed ära Siberi.
Oo-oo, oi-oi-oo,
sa lähede ära Siberi(s).
Sa jätad oma isamaa
ja omadõ armsadõ vanemad.
Oo-oo, oi-oi-oo,
ja omadõ armsad vanemad.
Ma nii siin ära kohkusin
ja kooludõ maha kukkusin.
Oo-oo, oi-oi-oo,
ja kooludõ maha kukkusin.
Mu pia käis ümber naa kui tuul
ja kiel jäi kangeks minu(l) suus.
Oo-oo, oi-oi-oo,
ja kiel jäi kangeks minu(l) suus.
Sel vennas kirja kirjutan,
kis vanas kodus elate.
Oo-oo, oi-oi-oo,
kis vanase kodus elate.
Te võtkem kirja lugeda
ja minu häda mäleta.
Oo-oo, oi-oi-oo,
ja minu(’ga) häda mäleta.
Sie mina vaene Juhan Vask,
oma emal aga õnnetuselaps*.
Oo-oo, oi-oi-oo,
oma emal aga õnnetuselaps.
Muud mured kõik m(in)a unustaks*,
no ühte muret mäletan.
Oo-oo, oi-oi-oo,
no ühte’ga muret mäletan.
Kus jäi minu armas pruudike,
kui mõek mul seisab südames*.
Oo-oo, oi-oi-oo,
kui mõek mule seisab südames.
* siis oma piad ja kaotasin
* siis Prangli mõisa läksin ka
* sina oled jo varas igavest
* oma emal aga õnnetuma laps
* muud mured kõik mina unustan
* tema pilk mul seisab südames
A biographical song. The singer talks about being raised by his parents and going on to serve at the manor. One night, he steals a bushel of rye from the manor, and despite his pleas for forgiveness, is sent to Siberia. His sweetheart remains behind.
ERA, DAT 27 (15) < Omski obl, Kalatšinski raj, Kovaljovo k – I. Kaimer, A. Korb 1995 < Sohvi (Sonni) Benfelt, snd 1913; Maria Einbaum, snd 1912; Miina Einbaum, snd 1906; Aleksander Kondrov, snd 1933; Pauliina (Polli) Kondrova (Einbaum), snd 1915.