Puhkan teie keskel,
minu armsad omaksed.
Vait ja liikumata olen,
ei te kuule minu healt.
Suu on vait ja kieletu,
olen Jehoo lähedal*.
Silmavalgus kustunud,
nägugi mul muutunud*.
Kõik on surnud, ainult üks siin –
Tema sie, mis iganes
ei või surra ega lõpe –
sie on jäädav armastus.
Selle valgus südames,
mäletage(m) palvetes.
Võid siis rahul puhata*,
eluvaevast puhata.
* olen Jehoo lähedas
* nägugi on muutunud
* et saaks rahul hingata
A dirge. The deceased rests amidst his folks, silent and still. He is in the presence of the Lord, and can now rest from the troubles of life.
RKM, Mgn II 4370 (35) < Krasnojarski krai, Karatusi raj, Ülem-Suetuki k – A. Korb 1992 < Suetuki naised kirikus