Kaks armastajat trehvasid
seal metsas korraga.
:,: Nad kõikse päivä istusid,
ei rääkind sõnagi. :,:
Viimaks ütles Villem Elsale:
“Kas murres oled sa?
:,: Me hommen laulatusele
sinust müödä sõidame.” :,:
Ühel päiväl istus Elsa toas
ja kammis omma pead,
:,: ju Villem, pruut ja pulmarong
ju nähti tulemas. :,:
Siis pani Elsa kammi käest,
lõi juuksed kõrvale.
:,: Elusalt ta tuast välja läks,
surnult toodi tagasi. :,:
Kui juba öö oli möödä läind
ja koiduaig oli käes,
:,: siis ütles Villem naisele:
“Üht paha und ma näi. :,:
Me majas palju loome käis,
kõik veripunased.
:,: Verd oli Elsa vooti täis,
kõik riided tilkusid.” :,:
Villem kutsus pere kokku nüüd:
“Kõik tulkem rutuste!”
:,: Ja ütles: “Lähme sedamaid
nüüd Elsat vaatama.” :,:
Kui olid jõudnud uksele,
siis kõvast klopivad.
:,: Ja Elsa säitsme vendadel
uks lahti tehti näil. :,:
Villem tõstis surnul rätiku
ja oli kohkunu.
:,: Ta andis suud tal armuga –
minu pärast surid sa. :,:
Siis Elsa vennad ütelsid
tal kurva meelega:
:,: “Suud anna oma naisele,
las surnul puhata. :,:
Suud anda oma naisele,
see sinu kohus om.
:,: Aga armsa(l) surnul lase sa
nüüd rahus puhata*.” :,:
Siis langes Villem kummali
ja suri rutuste
:,: ta Elsa juur(d)e vootisse
ei tõusnud iialgi. :,:
Kaks kuuske saie istutud
küll nende havvale.
:,: Sest nad ei ole kuivanud,
nad o(m) alles praegugi. :,:
* nüüd rahul puhata
Молодые любят друг друга, но Виллем по наказу родителей сватает другую. Когда свадебная процессия проезжает мимо, Эльза убивает себя от тоски. Виллем видит плохой сон и идет к своей бывшей возлюбленной. Он целует мертвую девушку и тут же умирает сам. На их могилы сажают две елочки.
ERA, DAT 56 (1) < Omski obl, Sedelnikovo raj, Sedelnikovo k < Lillikülä k – E. Vahtramäe 1996 < Olga Jänes, snd 1928.