“Tere õhtust, armas tütarlaps,
:,: mis nutad sa nii haledalt? :,:
Kas om sul isa-emä surenud
:,: vai om sul salajane peiuken?” :,:
“Ei ole mul isa-emä surenu,
:,: ei olõ mul salajast peiukeist. :,:
Mul peig om ammu sõtta läind
:,: ja säitsmes aestas teenmä jäen(d). :,:
Täna om see säitsme aesta päev,
:,: aga peiukeist ei olõ näind.” :,:
Peig võttis taskust rätiku
:,: ja andis teda pruudilõ*. :,:
“Pühi ärä, pühi ärä omad pisarad,
mis sinul silmist jooksevad.
:,: Ma olõ sinu oma ja jäängi sul.” :,:
Pruut hakkas peigmeest hõlmalõ
ja suudles teda armsaste.
:,: “Sa olõd minu peiuke.” :,:
* ja andis seda pruudilõ
Парень спрашивает у девушки, почему она плачет, может, родители умерли или у нее тайный возлюбленный. Девушка сетует, что семь лет назад милый ушел на войну и с тех пор она его не видела. Выясняется, что этот парень и есть ее возлюбленный, вернувшийся с войны. Он клянется принадлежать ей.
ERA, CD 276 (6) < Novosibriski obl, Kõštovski raj, Nikolajevka k – A. Korb 1999 < Alviine Rõlskaja (Tuul), snd 1919.