Muhu laule, tantse ja laulumänge

Valmistume Muhu meestelaule lindistama. Foto E. Kivaste 1974. ERA, Foto 10850.

Muhulaste laulude, laulumängude ja tantsude jäädvustamist olen korraldanud ja juhendanud aastatel 1975, 1984 ja 1994. Heliülesvõtetelt saame teada, kuidas laulud kõlavad, filmid vahendavad ka esituse visuaalset külge. Mängudest annabki tõelise ettekujutuse vaid audiovisuaalne jäädvustus.

Film “Laulumängud Suuremõisa külas” sisaldab 1975. aasta ekspeditsioonil Suuremõisa külas mustvalge tummfilmina salvestatud laulumänge. Filmivõtted on siinses väljaandes ühendatud samal ajal eraldi salvestatud heliga. Filmis Vello Ojanurme Eesti Rahva Muuseumist, helilindistas Kirjandusmuuseumi heliinsener Olav Kiis.

Filmis “Muhus, lauluringis” leidub 1984. a koos Tallinnfilmi võttegrupiga salvestatud näiteid Muhu folkloorist. Kogutust valmis ringvaade “Nõukogude Eesti” nr 11 (1311), 1984: “Muhus, lauluringis”. Ringvaate tegid lisaks siinse väljaande autorile Mark Soosaar, Henn Eller ja Heikki Aasaru. 1984. a salvestused on unikaalsed. Näeme lauljate ilmeid, žeste, vahetut suhtlemist laulu esitamisel. Ringvaates näidatakse mõne laulu ajal asjakohatuid katteplaane ja osa neist on käesolevast kogumikust välja jäetud. On näiteid ka laulumängudest, sealhulgas 1975. a salvestatud mängude variante. Paraku on “Ätsemäng” mõlemal korral filmitud ebatäielikult.

Film “Muhulased Kihnu päevadel” tutvustab muhulaste esinemist Kihnu päevadel 1994. a. Salvestused on tehtud koos ETV võttegrupiga. Režissöör oli Ruti Murusalu, operaator Rein Lillmaa. Need kaadrid toovad vaatajateni pärimuskultuuri tänapäevases kontekstis – tegemist on organiseeritud esinemisega kaasaegsetel pidustustel. Sündmus iseenesest on ehe Kihnu pidu, filmimiseks pole midagi lavastatud. Näeme traditsioonilisi Muhu tantse viljeleva ansambli “Ätses” esinemist ning tantsijaid saatvat vokaal-instrumentaalansamblit “Laulusõbrad”, kes esitab lisaks ka eraldi mõne laulu.

Kapell “Laulusõbrad” loodi 1985. aastal. Tegutseti 25 aastat. Kihnus esineti koosseisus: laulusolist Herje Vilto; laulusolist ja akordionimängija Mihkel Mereäär; akordionist, klarnetimängija ning kapelli juhendaja Vello Tikerpalu; akordkandle mängija Leena Peegel; kontrabassimängija Indrek Keert; jauramil Aivo Opp.

Lisaks Muhus laiemalt tuntud rahvalauludele esitab kapell laulu “Kodusaar Muhu”. Selle autoriks on Arno Kask, kes mängis Vabariiklikus orkestrijuhtide orkestris koos ansambli “Laulusõbrad” juhendaja Vello Tikerpaluga. Kuuldes, et Vello on Muhust, otsustas Arno Kask kinkida talle laulu, mille “Laulusõbrad” lülitasid oma repertuaari. Laulu “Muhu kalurivalss” on loonud muhulane, Vabadussõjas osalenud Vassili Kask, keda on peetud ka “Kupu Kaarli” ja “Muhulase noomituse” sõnade autoriks. Need kajastavad muutusi Muhu eluolus I maailmasõja lõppedes ja iseseisva Eesti riigi algaastatel. Laulu “Kaks kuulsat veskit Lõuna-Muhumaal” (“Vesiaa mees”) autor on muhulane Mihkel Toom. “Muhumaa” teksti on luuletanud saarlane Antonina Klaas, viisi seadnud tema abikaasa, õigeusu preester ja koorijuht Andres (Andrei) Klaas.

Ansambel “Ätses” tantsib Muhus 20. sajandi alguses populaarseid seltskonnatantse. Lisaks muhulastele oli Kihnu päevadele kutsutud ka Viinistu rahvamaja tantsurühm. Tantsijad olid pärit endisest Kuusalu kihelkonnast. Muhulaste esinemise ajal tantsisid nad tuttavaid tantse kaasa laululava ees murul. Nii võib kõrvutada sama tantsu erinevaid variante. Lõpuvalssi tantsivad kaasa ka kihnlased. Väärib tähelepanu ka tantsustiili erinevus spontaansel tantsimisel (filmis “Laulumängud Suuremõisa külas”) ja esinemisel.

Ingrid Rüütel