Creature's related magic

English
Snake words

Snake swain, berry swain,
grass swain, gold swain,
golden head, under grass,
black snake, under the earth,
slim tree, under the grove,
grass-coloured, golden-coloured,
leaf-coloured, flower-coloured,
light-coloured, hay-coloured,
water-coloured, slurry-coloured,
ash-coloured, brand-coloured,
clay-coloured, gent’s son
snake coil in the bush.
    Water snake, my nephew,
blindworm, my godfather,
do not bite me secretly,
do not snatch without me seeing:
I have God’s medicine,
I have Mary's1 grass with me,
I have garlic with me,
snake has black lamb’s mood,
snake has leek-headed2 sheep’s mood,
snake has mottled goat’s mood,
a white headed calf’s mood.

1 Sweet vernal grass (Anthoxanthum odoratum)

2 leek – a (wide) white stripe running from the animal's forehead to its nose

Eesti
Ussisõnad

Madu, isand, mari, isand,
kuluisand, kuldisand,
kuldpea kulualune,
madu must maa-alune,
salepuu salualune;
kulukarva, kullakarva,
lehekarva, lillekarva,
helekarva, heinakarva,
veekarva, virtsakarva,
tuhakarva, tukikarva,
savikarva saksa poeg,
kerauss põõsas!
   Vesiuss, mu vennapoeg,
vaskuss, mu vader,
ära mind salaja salva,
nägemata näpista:
mul juures Jumala rohud,
mul kaasas maarjahein,
mul on küljes küüslauk;
ussil musta ute meel,
ussil laugu1 lamba meel,
ussil kirju kitse meel
valge peaga vasika meel.

1 lauk – looma otsmikult ninale kulgev (lai) valge vööt

E. Klassmann. Karula khk, Lauksilla t. Koguja Jaan Lääts 1938. ERA II 193, 667/8 (1). Eesti tõlge: Taive Särg, inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan, Taive Särg, Les Wilson.
Genre

English
Getting rid of snakes

If you don’t want snakes to come to your land, you must act the way old Mikk taught me. You must take one-year-old willow shoots, but I am not sure how many - three or nine. You must beat a snake with them but not kill it. Each time you beat you must say: „Go to your friends!“  You must beat it and say so three or nine times - I can’t be sure, I have forgotten. If you have chased it away, throw these whips over the boundary after it. Then it won’t come to your land any more.

Eesti
Ussidest vabanemine

Kui tahad, et ussid enam sinu maa piale ei tule, siis tuleb teha nõndamuudi, kui mulle vana Mikk õpetas. Tuleb võtta üheaastased pajukasud (kasvud), aga ma seda ei tia mitu. Kas kolm või ühessa. Nendega lüiasse ussi, aga maha (surnuks) ei lööda. Iga kord kui lüia, siis tuleb ütelda: "Mine oma sõprade juure!" Nii tuleb kas kolm või ühessa korda lüia ja ütelda, täiesti just ei või ütelda, on meelest ära. Kui oled teda oma maa pialt ära ajand, siis viska niid vitsad talle üle piiri järele, siis enam sinu maa piale ei tule.

Rõõt Grauberg, snd 1852. Kolga-Jaani khk, Soosaare v, Vissuvere k. Koguja Johannes Raidla (Grauberg) (1937). ERA II 141, 376/7 (41). Rehepapp. Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.

English
Cleansing with juniper branches

Juniper branches were boiled in a pot and beer barrels were soaked with this water whenever there was a dry or musty taste.

A juniper branch was placed inside the spout and the milk was drained through it in the old days.

Eesti
Kadakaokstega puhastamine

Kadakaoksi keedeti pajas ja selle viiga leotadi õllevaatisid, kui koppind või kueva maik juures olli.
    Kadakaoks panti lüpsiku urva sisse ja selleläbi olevat vanal ajal piima kurnatud. 

lüpsik

   Lüpsik. Milk pale. 


 

 

 

 

 

 

EPM TR 51:5 E 67:4, Eesti Maaelumuuseumid SA, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1230117  

Rõõt Grauberg, snd 1852. Kolga-Jaani khk, Soosaare v, Vissuvere k. Koguja Johannes Raidla (Grauberg) (1937). ERA II 141, 382 (74, 75). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.

English
A folk doctor and erysipelas

Incantations against the spots of erysipelas and other swollen spots.1

Nowadays there are no longer such incanting healers in our neighbourhood as there were a couple of decades ago. Then, in Naruski village, Peri borough, Põlva parish,  there lived a famous witch or incanting healer Johan Palo, nicknamed Juto, who in the end became a fool and started to wear women’s clothes next to his skin until at last he openly wore a women’s skirt. He probably died in 1923. He was famous for his healing throughout the whole of Räpina parish, and everybody who had sought his help could confirm that they had no help from doctors but that Juto had healed them with his incantations. Juto also knew my mother-in-law Mari Ortus from whom he had asked for an old skirt, in return for which he promised to teach her the bewitching spells. Mari Ortus had then given him one old worn skirt and he taught her the following bewitching arts and incantations: 
    Against  the spots of erysipelas and other swollen spots you must take a thick piece of blue paper and write there with a line pencil the following letters as follows: 

    S A T O R 
    A R E P O 
    T E N E T 
    O P E R A 
    R O T A S

Then these letters are rubbed with a pencil so that they can no longer be understood. Then the piece of prepared paper is put on a diseased spot and tied there with a shawl. It is to be kept in place until the swelling starts to go down and the pain reduces or disappears completely. 
    For animals, the swollen spots are treated as follows: Another piece of thick blue paper is taken and upon it is written the same letters, in the same order, and rubbed until black so that the letters can no longer be seen. Then a teaspoon sized piece of swine fat is taken and rubbed onto the bewitched or written paper, until it is completely absorbed, put into an empty matchbox, and taken to the sick animal, be it ten steps or ten kilometres distant. Then the magic ointment is taken out of the matchbox and applied to the animal so that the paper is on the outside and the greasy side is against the diseased part, and tied there tightly with a shawl.  It is kept in place for as long as it lasts, or the swelling starts to decrease.

1 Flushed (reddish) skin diseases were called 'rose'.  

Eesti
Rahvaarst ja roosi ravi

Nõiasõnad roosi ja teiste ülespaistetatud kohtade vastu1

Praegu enam ei ole meie ümbruskonnas olemas niisuguseid sõnaarste, nagu oli seda paarkümmend aastat tagasi. Siis elas Põlva kihelkonnas Peri vallas Naruski külas kuulus nõid ehk sõnaarst nimega Johan Palo, rahvanimega "Juto", kes jäi viimati lolliks hakas algul naisterahva riideid oma ihu ligi kandma ja viimati kandis juba avalikult naisterahva undrukut. Suri vist aastal 1923 ära. Ta oli oma arstimisega kuulus ka kogu Räpina kihelkonnas. Ja igaüks, kes tema poole abiotsima läks, kinnitas seda, et tohtrite käest nemad abi polevat saanud, aga "Juto" olevat oma nõiasõnadega terveks teinud. Juto oli tuttav ka minu naiseemaga Mari Ortusega, kelle käest tema oli nõudnud üht vana undrukut ehk seelikut, et kui selle temale annad, siis ta opab omad nõidumised sellele ära. Mari Ortus oli siis annud temale ühe vana pruugitud undruku ja siis oli õpanud temale järgmisi nõidumise kunste ja sõnu: 
    Roosi ja teiste ülespaistetatud kohtade vastu võetakse paks sinise värviline paber sinna kirjutatakse hariliku musta pliiatsiga järgmised tähed järgmiselt: 

    S A T O R 
    A R E P O 
    T E N E T 
    O P E R A 
    R O T A S 

Siis hõõrutakse need tähed pliiatsiga täitsa üle, nii et kirjatähti üldse sugugi tunda ei ole. Võetakse siis see niimoodi valmistatud paberi tükk pannakse haige koha peale seotakse rätikuga kinni ja lastakse seal olla nii kaua kuni paistetus alanema hakkab ja valu väheneb ehk täitsa ära kaob. 
    Loomadele ülespaistetanud kohtade vastu tehakse järgmiselt: Võetakse samuti paks sinise värviline paberi tükike ja kirjutatakse samasugused tähed samasuguses järjekorras peale ja hõõrutakse samuti pliiatsiga üle mustaks nii et tähti enam tunda ei ole, võetakse siis umbes teelusika suurune tükike searasva hõõrutakse selle nõiutud ehk kirjutatud paberi peal täitsa läbi ja sitkeks ja pannakse ühes selle paberiga tühja tiku toosi sisse ja viiakse haige loomani, kas olgu see loom siis kas kümme sammu ehk kümme kilomeetrit kaugel. Võetakse siis see nõia salv tikutoosi seest välja pannakse loomale haige koha peale nõnda, et paber väljapoole jääb ja rasvaga pool vastu haiget kohta jääb ja seotakse kõvasti rätikuga loomale haige koha peale. Lastakse olla seni kuni püsib ehk paistetus alanema hakkab.

1 Roos on äge nahapõletik.

Mari Ortus, 60 a. Räpina khk., Veriora v. Koguja Daniel Lepson 1937. ERA II 156, 220/2 (21). Rehepapp. Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.

English
A sheep rejects its lamb

Should a sheep reject its lamb, you must go to a road junction and shout three times in a loud voice: „Village man! The sheep rejected its lamb!“ You must always shout when an unknown villager walks along the lane. This villager must reply: „Go, go back, the sheep will accept it.“

Eesti
Kui lammas talle ära põlgab

Kui lammas talle ära põlgab, siis minnakse risttee peale ja hõigatakse kõva häälega: "Külamees, lammas põlgas poja ära!" 3 korda. Hõikamine peab sündima alati siis, kui keegi võõras mees teed mööda läheb. Möödamineja külamees peab vastama: "Mine, mine tagasi, küll võtab omaks."

Miina Sõrmus. Räpina khk, Veriora v. Koguja Daniel Lepson (1937) ERA II 156, 235 (29). Rehepapp. Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Maarja Villandi-Reiljan.

English
Kui hunt karja juures on käinud

When a wolf has been at the herd, taken some animals away and eaten them, the leftovers will be found out and sewn into a bag. The bag will be nailed to the wall next to the caldron window and left there, then the wolf will no longer come to take the animals.

Eesti
Kui hunt karja juures on käinud

Kui hunt karja juures on käinud, mõne looma ära viinud ja ära söönud, siis otsitakse jätiksed ülesse, õmmeldakse kotti sisse, lüiakse kott tuppa lõhnapaja1 juure seina külge kinni ja jäetakse senna, siis ei tule hunt enam loomi murdma. 

1 pajaaken, leitseauk rehetoa seinas suitsu väljajuhtimiseks

Otepää khk. Koguja Johann Kukrus 1895. E 33453 (225). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.

English
About werewolves and becoming a werewolf

A werewolf is a bloodthirsty human, shapeshifted into a wolf. When she/he who wanted to become a wolf, they crawled around a stone on all fours and said:

“Ska, ski, skin on, fa, fu, fur on, woo-woo wolf ready,"

 and they became a wolf.
 

Eesti
Soenditeks ja soentseks käimisest

Soent ehk libahunt oli verejänuline ennast hundiks muutnud inimene. Kes soentseks tahtis minna, käis kolm kord käpukile ümber kivi ja ütles:

"Nih, nah, nahk selga, kih, kah, karvad peale, under ander hunt vallmis,"

siis muutus ta hundiks.

Karksi khk. Koguja August Kitzberg 1889. H II 23, 235 (1). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.