Souls’ migration

Soul wind

When someone dies, the window of that room is opened so that the soul can easily pass on. The wind blowing at that time can be called soul wind.

Hingetuul

Sureb keegi, siis avatakse surnutoa aken, et hing hõlpsasti välja pääseks. Tookordset puhuvat tuult nimetatakse hingetuuleks.

 

Pärnu poeglaste gümnaasium 1932. Pärnu, Sauga v. E 85, 78733 (1).

The soul moves in the forest as a gust of wind

Somewhere on the farm, a woman was seriously ill. Someone from that fram was outside. When he was coming home through the forest, a sudden strong gust of wind passed him. Arriving home he found the sick one dead. You think that this gust of wind was the soul of the dead.

Hing liigub metsas tuulehoona

Kuskil talus olnud naine raskesti haige. Sealt talust olnud keegi väljas. Koju tulles läinud temast metsa vahel mööda äkiline kõva tuulehoog. Koju jõudes leidnud haige surnud. Arvatud, et see tuulepuhang olnud surnu hing.

 

 

Vändra khk. Koguja Linda Pärt 1922. E, StK 14, 24 (29).

The soul wanders

The soul wandered around the room for a while as if it was leaving the room, then it went away.

Hing uitab toa ümbruses

Hing uitas mõne aja toa ümbruses nagu jumalaga jättes, siis läks ära.

 

 

Simuna khk, Paasvere v, Rahkla k. Koguja Kalvi Johannes Õis 1940. ERA II 279, 280 (91).

Mouse of life

Sometimes during sleep a person's soul comes out from its mouth in the form of a mouse. Sometimes you can notice how the mouse moves in the human body. It is said that there is a mouse of life in the body.

Eluhiir

Inimese hing tulla vahel magamise ajal inimese suust välja hiire näol. Mõnikord võida inimese kehas tähele panna, kuidas hiir siis liigutab. Öeldakse, et kehas on eluhiir.

 

Rakvere khk. 1932-1933. E 8°12, 91 (298).

English
As the devil gets at the soul

As the devil gets at the soul, the greedy one gets at the money.

Eesti
Setumaa, Satseri v. Koguja V. Savala 1887. ERA II 174, 478 (25). 791.
Genre

English
Hold a child as a soul

Hold a child as a soul and shake him as an apple tree, then it will be a child.

Eesti
Setumaa, Mäe v, Võõpsu k. Koguja V. Raud 1938. AES, 9. 5541.
Genre

English
Soft tongue will cheat

Soft tongue will cheat, good soul will give.

Eesti
Pehme keel

Pehme keel petab, hea hing annab.

Setumaa. Koguja Julius Mägiste 1932-1939. KKJ VS. 8617.
Genre

English
From wolf and pig

Even no soul will get away from wolf and pig.

Eesti
Hundi ja sea käest

Hundi ja sea käest ei pääse hing ka ära.

Vastseliina khk < Setumaa. Koguja Jaan Sandra 1900. H II 63, 415 (1096). 10806.
Genre

English
Give to a poor

If you give to a poor, you will add to your soul altar.

Eesti
Vastseliina khk < Setumaa. Koguja Jaan Sandra 1900. H II 63, 398 (755). 13099.
Genre

English
The one who remembers the old sin

The one who remembers the old sin, has forgotten his soul.

Eesti
Kes vana pattu mäletab

Kes vana pattu mäletab, see oma hinge unustab.

Vastseliina khk. Koguja Jaan Sandra 1898. H II 61, 854 (88). 13327.
Genre

Petseri surnuaial

 

English
Eating on the grave in the Petseri cemetery, Setomaa.
Eesti
Söömine haudadel Petseris
Foto: Vilhelmine Säägi 1936. ERA, foto 641.
Genre

Mõisahärra Stryke kabel
Von Strykide matusekabel Riidaja mõisas ja selleni läbi metsa raiutud juurdepääsutee.
English
An evil revenant of Põrgulaane forest
Eesti
Põrgulaane kuri kummitus

Põrgulaane mõtsan om vana Striike matuse kabel, mille asemel olli ennembi veel üits tõne vanem kabel ja selle vana kabeli aa mateti kik koolnu kabeli alla keldrisse, mis jäeti uue kabeli tegemisel selle põrmatu alla.
    Aga vana tige Läll, kes kikki piinas ja kelle koolmise aas terve mõis kogus täis musti varesid, mateti kabeli kõrva keldri moodu müürit auku ja see auk vai haud müüriti perast ka päält kinni, et kuri heng välja ei saas.
    Ning tema hauale es panda egigi risti mitte ta kurja tegude perast, vaid panti müüri pääle tett künkale saksakeelne kivi tahvel, kohe pääle olli raat, et Läll hauas paigal seisku. Aga siski käis ta veel kodun ja põrut ega ööse häärberi usse pihta ning karjus pojale, et see ta mõisat ilusti hoidku ja põlde kõvasti harigu.
    Hommiku vara luuse ta vilja mööda ja vahte, kuda see kasvave. Üte kõrra olli pääle rahva ka härra esi nännu, ku koolja kõn’dnu kaaru pidi ja tõmmanu poorisid läbi sõrme, nagu oles ta teri maha roobitsen. Ja härra läts ära Polli elama, ning alles tema vanem poig tulli Riidaje elame, kes laskegi vana kabeli asemele uue ehite, millele rist otsa pandi ja must ingel ette vahtma.
    Vana Läll kaevati aga sest august välja, sest tal müüriti uus keldri moodu haud, koe ta üten provvaga sisse pandi ja mulda täis aeti, ning selle müür sis päält kõvasti kinni tetti.
    Ja sellele havvale pandi veel uus saksakeelne tahvel pääle, millel oli väljatuleku keeld kõvemine sisse raiut ja vana Läll es tulegi pärast seda oma keldrist välja.

Andres Veltmann, 60 a. Helme khk, Riidaja v. Koguja Hans Martin 1942. ERA II 303, 352/4 (12) . Foto: Mihkel Leetmaa 1996. EVM N 398:97, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalv