1Aam aami pääl, vaat vaadi pääl, ankruksed üleval, oravasaba otsest vällas? Pilliroog
2Aastäka vana hobõnõ, saa-aastäkanõ satul? Põld ja põllupinnär
3Agan on kallim kui vili? Mesi ja vaha, vaha on kallim
4Ago võtmõ kaotas, päiv löüd? Kastõh
5Ahi küdeb teiba otsas? Piip
6Ahi kütüs, oma ia lämmid saa-ai? Piipu tõmmadas
7Ahi pääl, ahivars all? Kana haudub
8Ahe' silla all tän'täse'? Kaarakislad kurnadas lävi sõgla
9Ahti-tahti tallanahka, mündakas oli mütsinahka, viisakas oli veerenahka, kitsikarva keskel, lambavilla veeri mööda? Kübar
10Aiaraust mahtub, akenast ei mahu? Tuisk
11Ait all haavikus, toomelukk ees, tammelitrid sees? Mesipuu
12Ait all, look peal? Pada
13Ait alleri mäel, kivikelleri peal, saksa soldatid sees, puulukk ees? Linnupuu
14Ait harjani vilja täis, ei lähe läätsi-ivagi sisse? Kanamuna
15Ait käib, mees sees? Laev
16Aja-ai suvõl õi talvõl karva, kõõ üts karv? Katai ja petäi
17Alam kui jumal, ülem kui kuningas? Surm
18Alasti ilus, riides rumal? Pühitud ja pühkimata põrand
19All jää, pääl jää, vahelt jooseb vesi? Kangakudumine
20All kili-kolinad, pääl ligi-loginad, sada sülda sajalaudu? Kangakudumine
21All söödi ja peal söödi, mina sõin ja mind söödi? Hobune sõi puu all, linnud sõid puu peal, naene sõi ja imetas last
22All tal [tuhat] tutikut, peal tal [sada] särgikest, läheb õhul õrrele? Kana
23Alla lätt aher, määle tulõ tiine? Veetoomine
24Alla ortu ja pääle ortu, keskel oli keraortu? Vokk
25Alt haralik, keskelt hall, ots must? Inimene
26Alt jookseb hall kass, päält küürakas rebane? Ader
27Alt külm, pääl kuum? Lamp
28Alt roheline, pialt sinine? Lina
29Alt sahk, pealt nahk, keskel kera ning otsas ora, oraga oherdab läbi kolme küla? Koer
30Alt sile, päält karvane? Käsi kindas
31Alt sirelt-säreline, pealt kullakarvaline? Kangasjalad
32Alt sööb, küllest situb? Höövel
33Alt sööb, pealt situb? Oherdi
34Alta otsa risti-rästi, keskel körti, peala vetta, kõik kolm nagatagused? Taaritõrs
35Allikas haukubu all? Pibi
36Allikas kuhja otsas? Või pudru sees
37Allpool naba, pealpool põlvi? Püksitasku
38Alumine ähib, pealmine vuhib, ihu himustab, reied rõõmustavad? Vihtlemine
39Andja ei väsi, võtja väsib? Kaev
40Angerjas hernes, saba jões? Köis
41Ann anna-ai' inne, ku aru saa? Lehm ei anna' inne, ku' sõõrahus
42Auk all, ait piäl? Inimene
43Auk all, kaigas peal? Koera saba
44Auk ja ümbert karvane? Silm
45Auk maa sehen, aid ümmer, teibäs püsti, tõine risti? Läte
46Auk ülespoole, auk allapoole, vesi ja tuli keskel? Teemassin
47Auke täis, aga esi piab kinni? Kett
48Edasi õhtu, tagasi homiku? Silmalaud
49Edasipidi künnab, tagasipidi äästab? Kana
50Edaspidi sööb, tagaspidi teeb tööd? Kana
51Ees elgutimed, taga telgutimed, kaks kanget kahelpool? Härja-ikes
52Ees jookseb, järele ei jõua? Vari
53Eest ei saa, tagant saab, noor saab alati, vana siis, kui seisab? Omnibuss
54Eest kange, tagast karvane? Pähkel
55Eest kippus, tagant rippus, maha kukkus, maast vötsin ja taha pistsin? Nöel ja löng
56Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? Kana
57Eest kut kindasörm, tagant kut pätikand? Meiste asjad
58Eest litsutakse, tagant lakutakse? Kirjamark
59Eest lööb iitu, tagast lööb taatu, ümber uksepiita, rabareinu rantsu? Kangast kootakse
60Eest mökitab, takka lipitab? Oinas
61Eest punane, tagast karvane? Maasikas
62Eest sirga-sõrga, tagant lihva-lahva, küljest hilbendab, päält narmeldab? Hobune heinakoorma ees
63Eest sööb, eest situb? Püss
64Eest sööb, takka si[tu]b? Uherdi
65Eest töögadi, tagast töögadi, nitsadi-natsadi sisse ja välja? Leivasõtkumine
66Ette ja taha, külje pääle ja maha, maast üles ja jälle taha? Luisk taskuga
67Ies on hiire itemet, keskel kella korinat, taka taari naka? Kaljaasti
68Iist irki-orki, tagant viuh-väuh? Lehm
69Ei astu, aga käib? Tunnikell
70Ei jovva peio pitsitädä, ei vette uputada? Tsia kussõm
71Ei karda merd ei maad, küll aga pöidlaküüst? Kirp
72Ei külbetä, ei künnetä, eiski kasus? Nõgi
73Ei ma kuula kurikat, ega karda katlat, saunaleil mind sandiks teeb (Auf das Klopfholz höre ich nicht und den Kessel fürchte ich nicht, der Dampf der Badstube macht mich elend)? Die Laus
74Ei näe, kust võetakse, ega näe, kus on, nähakse aga, kust tuleb? Vihm
75Ei ole hakatust, aga selle eest kaks otsa? Vorst
76Ei ole keelt ega meelt, on siiski targem kui sina? Kell
77Ei ole kuningas ega suurvürst, aga siiski käib kannusis ja äratab kõik üles? Kukk
78Ei ole lukk ega riiv, aga kinni peab? Nööp
79Ei ole maamees, ei sepp, ei puumees, aga esimene töötegija külas? Külm
80Ei ole mul meelt, ei ole mul keelt, käin siiski maailmast ma läbi ja kuulutan au ja häbi, ei ole mul healt, vaid nähakse mo pealt, mis head ehk paha ma hõikan maha? Seitung
81Ei ole näha ega kuulda, aga arvab asjad ja toimetab tööd? Mõistus
82Ei ole suuri-suur ega tilli-tilluke, siiski pikem kui jõgi, aga madalam kui regi? Tee
83Ei ole tuas ega oues? Aken
84Ei söö ega joo, aga elab siiski? Elavhõbe
85Ei sünni suhu pista ega maksa kopikatki, siis[ki] ihkab iga mees? Hea nimi
86Ei teda närita ega neelata ega sula ta suus ära, siiski on ta mitmele magus? Piibusuits
87Ei vaju merde, aga vajub maa sisse? Rasv
88Ei vaju vette ega vaju vahtu? Päevapaiste
89Ei ükski võti võta lahti, tuleb tuul ja lükkab lahti? Peeretamine
90Eile kuulsin räbalate kära, täna upun mustusesse ära, homme tulen valge tuvina sõbrannadele õnne soovima? Kiri
91Eila uus, täna vana? Eilne päev
92Eile saab ta olema, homme joba oli ta? Tänane päev
93Eiläne mees vällan? Valgus
94Eit oli all ja ootas pauku, taat oli peal ja pulk käis auku? Vinnaga kaevust veevõtmine
95Eit pühib toa taga, tolm keerleb toa ees? Lumi
96Eku-reku reisiline, siiri-kuuri viiriline, mis see siiri-kuuri vedab, seda vedab veike riku? Vokk
97Elab ilma ihuta, räägib ilma keeleta, keegi ei saa näha tad, siiski kõik tad kuulevad, suure kurja teeb ta ära, trahvi alla ei ta jää, igal pool on õigus tal, metsas, merel, lagedal? Tuul
98Elab maailma algusest saadik, aga ei ole veel viienädalanegi? Kuu
99Elav läheb edasi, jätab naha maha? Uss
100Elav peab puud, nöör puu ninas, surm nööra otsas, hing surma suus, liikuv hinge ees? Õngitseja, õng, ussikene tema otsas, kala tema ees
101Elläv löö koolut, koolu röögätäs? Sainakell
102Elult sööb ja silmi vahib? Laps imeb
103Elust tuleb, eluta on, aga vastab ometi? Kiri
104Eluta elai kõnd ja kõnden ikk, endal must silmavesi? Sulega kirjutamine
105Eluaja kantakse, korra tarvitatakse? Sõrmus
106Ema all, isa pääl, vitt-vatt vahepääl? Villakraasimine
107Ema ees, tühe kõht, tütar taga, täis kõht? Voki
108Ema ilmale loomata, lapsed luhtas laiali? Heinakuhi ja heinasaadud
109Ema imeb poegi? Jõed jooksevad merde
110Ema läheb ees, ei saa suhu ega selga, tüter läheb taga, saab suhu ja selga? Vokk
111Ema on, aga ema ei ole, peas sarved, käses küüned? Võerasema
112Imä jämme, tütär verrev, poig tark, lätt taivahe? Ahi, tuli, sau
113Imä kõvvõr, esä kõvvõr, poig õkv ja verejuuja? Püss
114Imä must, hamõ valgõ? Lumi maah
115Emand ehib mäe peal, punased pärlid kaelas? Pihlakas
116Imänd läts üle nurme, tuul puhk persehe? Kana
117Imänd piibutas läbi käüsse? Suits lätt läbi korstna
118Emäne pist esast? Leiba kastetas
119Immis all, orik pääl, immissel vüü vüül, orikõl oda säläh? Käsikivid ja timä käsipuu
120Enam auka maas kui tähti taevas? Kõrrepõld
121Enam perse poole lükkad, paremaks läheb? Saapa jalgapanemine
122Enam sa pihta roogid, seda ligemale tuleb? Võrgu kudumine
123Enam toas kui õues? Jäljed
124Enne elas, nüid ei ela, kannab ihu ja hinge? Pastlad
125Enne lai ja kollane, pärast valge, ümargune? Võilill
126Enne lakub ja pärast pistab? Niiti aetakse nõela taha
127Erguti persses, võera roog reite vahel? Kanamuna, lehmapiim
128Edimine iluehetege, rõõmurõividege, kuldse kroonige, sinitse siidige, tõne tolle järgi tõttas, es ta inämb järgi-s saa, iluehte õreti, rätiviir täl vereti? Päike ja kuu
129Edimält aetiva muna kuumas, seo sai võõril nigu leeväs, sis naate Moosõst parkma, võõrit kangõst vällä kärkmä, seeh tetti tsiss-tsoss, vällä kaüde vips-vops? Sannah käük
130Esite nahk nüllitaks, siis villad võetakse? Saapad ja sukad
131Esite pisike ja punane, pärast ei mahu püksi? Pähkle õis
132Esiti valge kui lumi, pärast kui haljendav rohi, viimati verev kui veri, lapsile magus kui mesi? Kirsimari
133Et mu suguharu küll kaunis perekas, siiski pole nad mind siiamaale hingekirja üles võtnd, ma olen väike nime poolest, veel vähem kere poolest, ma istun alati kohtulaudas, kus mu kääst seda viimist aru nõutakse, ka toatütrukud ja kööginaesed on alati mu järgis? Liivatoos
134Haavlid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? Rahe
135Hahk härg, must mulk, sinine kusi? Otspaja
136Hahk lammas, hand küllen? Kinnas
137Hahk nahksepp, must nühksepp, savihaua pühksepp? Täi, kirp, lutik
138Hahk oinas orre otsan? Pilliroog
139Hahk oinas, hangu sarvõ', verevä' villa', pükä ei saa? Nöördega hahk särk
140Hahk sikk, ahara sarve, vedävä üles taiva poolõ? Hainakuhi
141Haljas mees, sinine küpar? Lina
142Hal'las kerik, valgõ rahvas? Kurk
143Hall mies, haruline naba? Puu
144Hall ammub ja must mürab, valge põikab mööda põesid? Veske
145Hall emis magab tuhkas? Käsikivi
146Hall hapen, valge miis? Naaris
147Hall hobu, harmi jala, istub püha põllu peendra pääl? Kirik
148Hall hobune sööb läbi katusse kaaru? Suits
149Hall hobune vahib üle katuse? Kuu
150Hall hobune, rohelised aisad? Jõgi
151Hall hunt, saba suus? Oherdi
152Hall härg ajab sarved räästa? Suits
153Hall härg möirab nurkas? Jahvekivi
154Hall härg, allikas sel'las? Õllevaat
155Hall härg, auk seljas? Veskikivi
156Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
157Hall härg, kahes otsas hangus sarved? Talutuba
158Hall härg, mäda selg? Või pudru sees
159Hall härg, sarved peas, tõld tuudeldi taga? Ussikoda
160Hall härg, valge sarve? Heenakuurm
161Hall kera ja hambaid täis? Siil
162Hall kits, kekud sarved, läheb läbi taarutse tänava, hall habe suus? Voki
163Hall kukk, punane hari? Maja põleb
164Hall küräk mehek lää mõtsa, tege põllu puhtes? Sirp
165Hall lehm ühe nisaga, toidab kõik oma pere piimaga? Taarikeha
166Hall mees ja perekond per[ses]? Ämblik
167Hall mees nurkas, habe kirpusi täis? Luud
168Hall teedakõnõ küüntäs pääle taiva poolõ? Sau
169Hall teedakõnõ tulõ tarrõ, tsuskas pää pingi ala? Külm
170Hall undrik, valgit hernit täis? Taivas
171Hall vanamees haigutab? Maja ja suits
172Hall vanamees õues? Udu
173Hamõh väläh, käüs tarõh? Päiv
174Hambad on, aga ei söö? Kamm
175Hambad tuppes, silmad taskus, jalad peus? Nuga, prillid ja kepp
176Hambinda, a puree? Külm
177Hani haljas, pea paljas, pea päält läheb auk sisse? Pudel
178Hani haljas, pea paljas? Viht
179Hani haljas, perse paljas, viskas paska vurtst? Kalla pudelist piima
180Hani haub ühe jala pial? Kapsas
181Hani lendab üle õue, tiivad tilguvad verd? Veekandmine kaelkookudega
182Hani lähab üle muru, sitatee takan? Vett tuuvas kaevust
183Hani uidab üle ussaja? Vett tuuakse
184Hanid lähvad üle välla kiiga-kaaga? Ülped
185Haukubu läheb rägajalale kosti? Luud
186Haragas nokkib hagust aida, kaks kurukella kaulas? Munn, munad
187Harak aadelis, pika parti pudelis, kivile munad muneb? Leivade ahju panemine
188Harak hauk tõrdu veere pääl? Õpetaja kantslis
189Harak ässeldab, pikk händ pöörleb, esi muneb toore muna? Levätegemine: luud, lapi, päts
190Haraka tilk pistü, varõsõ mulk ammulõ? Kirstu taba
191Harakas aidas, saba väljas? Aidavõti
192Harakas ajateiba õtsas, pihutäis peerga persses? Tuuleveski, mis lapsed teevad ja ajateiba õtsa jooksma panevad
193Harakas läks Atelinna, möda pikka peenart Peetelinna, üles laele munele? Humal
194Harakas sabadelekse, saba pista pistelekse, moorile munad munetakse, munad mulle annetakse? Ahjuluud, leivalabidas ja leivad ahjus
195Haralik mees, hargid seutud? Hasplid
196Hari mu auku, laku mu perset, topi mu taha? Piip
197Harjumaal ahatakse, virumaale visatakse? Välk
198Hark all, puu peal, ise teeb sirr-sorr? Kaevust vee välla tõmbamene
199Hark all, haustel pääl? Vares
200Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsan sead, kahare pääga poisike aab mõtsast sead vällä? Inimene
201Hatt hauk, hamba tsilgusõ? Linno kolgitas
202Haud pääl, haud all, tedrekeele kesken? Reheparred
203Hea mees, kui ei saa, paha mees, kui saab? Laenaja
204Hää söök herrale, kaunis söök kuningale, tarvis talupoegadele, siiski ei söö siga ega kõlba koertele? Sool
205Hüä lind, liha süvvä-äi, hüä puu, palki saa-ai? Mehine ja taropakk
206Heenus kõnnib, ei kabise? Inimese vari
207Heinakuhi metsas ja mehed jooksevad üle kuhja? Sipelgapesa
208Hiidä halukene ? ei halukene, võta tsirk kinni ? ei tsirk, kaku pudsajid ? ei pudsaj, söö liha ? ei liha? Kala
209Hele puu, hele tamm, seal on kulda, seal on hõbedat (Hellklingender Baum, hellklingender Stamm, da ist Gold, da ist Silber)? Eine Kirche
210Hele täht, tume täht, rikka mihe maja külles? Aken
211Heliseb kui emand, kumiseb kui kuningas, tuleb tuppa kui saks, läheb välja kui sant? Joulud
212Helle helle heitis suure kuuse otsa pika poisi hõlma? Hernes
213Helmid täis heinamaa, noppima ei lähe ükski? Kaste
214Heng-heng-heng, kaits paari kängi, matt raudrõngid, külimit kisaluid? Lehm
215Herelese emä, murelese muna, kari kapa rääks? Püss
216Herm on toas, herm on kojas, hermu karvad katusel? Suits
217Herned parsil pajatavad, ühes kooris kohisevad, põrandalle põgenevad, vasta maada madisevad, ei nad sünni patta panna ega viljaks veskel viia? Rahe
218Hiilgab kui hõbe, paistab kui päe, särab kui kuld? Tuli
219Hiir istub, müts peas, kass käib ümber, kindad käes? Sinepott, sinetaja
220Hiir lääp urgu, kaits kul'lust kaalan? Mehe asi
221Hiire teerada ümber toa? Räästad tilguvad
222Hiire uus, põdra magaus? Pütt
223Hiirepesa levalõime otsa siis? Naisterahva asi
224Hilbat-hilbat teenistusse, teenistusest tedremetsa, tedremetsast majorisse, majorist matsi kiriku, matsi kirikust kellatorni, kellatornist luugnasse, luugnast nakkajalga, nakkajalast kaabumetsa, kaabumetsast välja vurr-tum? Söömine
225Hilbib ja hälbib, enne surma valmis ei saa? Ristikhein
226Hilbutega, hilpa-halpa ja lihva-lahva? Hobene hilbutega, inimene hilpa-halpa, regi lihva-lahva
227Hilp ees, tallukas taga, lippi-lappi lipperdis? Hernehirmutis
228Himmupuu, hambavag'a? Piip
229Hingeline all, hingeline peal, hingeta vahel? Hobune, ratsamees, sadul
230Hingetu kukk laulab päevas mitu kord? Seinakell
231Hirjukese, harjukese lääva alla kivist silda mööda? Vesi juusk
232Hirm hindäl kaalah? Püss
233Hirmuline läheb armulisele kosja, pika piibu ja laia kaabuga? Kaev
234Hirnub, kargab raudne täkk, kel suitsust, aurust uhke lakk? Vedur
235Hirv istub, saba liigub? Maja ja uks
236Hobene joosk, ohja saisva? Jõgi
237Hobene lätt ohjuge taevale? Suits
238Hobene veda koorma, ei liigu kohegi? Inemine istus tooli pääl
239Hobesele ei saa muidu päitsid pähä, kui istu sälgä? Ahjuluud
240Hobu aab umbratsa, aga ise-p astu mitte sammugid eetsi? Okk
241Hobu aia taga, õletuust persen? Kartohvlikoop
242Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab meie maale? Müristamine
243Hobu ilma uhjulde, vars ilma vangõrdõ? Tuul
244Hobu jookseb ohjata? Jõgi
245Hobu jookseb, kraav jäeb taha? Laev
246Hobu jookseb, liha väheneb? Takukoonal
247Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta? Laev
248Hobu tallis, saba räästas? Tuli ja suits
249Hobu teeta, kamm jäljeta? Äke (äestamine)
250Hobune jookseb, tee ei vähene? Veske
251Hobune mahub talli, saba ei mahu? Lõngakera
252Hobune metsas, saba seljas (Ein Pferd ist im Walde, der Schweif auf dem Rücken)? Das Eichhörnchen
253Hobune sööb läbi raudse kartsa? Ein Schlüssel
254Hobune tallis, kabjad väljas? Sarikad
255Hobune tallis, pea väljas? Nuga tupes
256Hobused veavad vett, pead mere põhjas, sabad väljas? Lusikad
257Hobustega tuleb, härgadega läheb? Haigus
258Hoietas kui emandad, sõkutas kui litsi? Vokk
259Homingu sündis ja enni õhtut oli naine? Eeva
260Hommiku kõrvad, lõunaaeg silmad, õhtu sarved? Uba
261Hommiku tuleb, õhtu läheb? Päike
262Hommikul ma olen pikk, lõunal väike nagu tikk, tuleb õhtu videvik, siis ma olen jälle pikk? Vari
263Hommikul nelja jalaga, lõunaaeg kahe jalaga, õhta kolme jalaga? Inimene
264Hommokul sünnib, õhtul sureb? Päikene
265Hommikust päeva kahaneb, õhtust päeva kasvab? Vari
266Hoobitab, loobitab, ei tapa aga kedagi? Vihk ehk linaropsimise mõek
267Hoone rooga täis, katust pole peal? Viljaväli
268Hoone suurune, udusule raskune? Suits toas
269Hot' minno küll har'aga haritas, kaarssõga kakutas, suaga suitas ja nitsedõga nimitäs, siske õks istu ma noorigo nupu otsah? Linaluu noorigo linige seeh
270Hulgub kui koer, ilmaski peremeest põle? Raha
271Hull hans aja alasti hansu takka? Tuli põleb, suits
272Hullõmb kui hunt, kur'emp kui kuri vaim ja pahõmp kui paha vaim? Kuri nainõ
273Hundipips kesk välla? Naba
274Hundid uluvad, karud kiunuvad, vana sõge hobune läheb läbi? Vene koskes
275Hunt aia taga, rehe taga? [Lahenduseta]
276Hunti juoksep unta-ranta, pää värisep väntä-räntä, minä savast pitelin, savaruoto roksastas? Ketrus
277Hupst torni? Saabas tsusatas jalga
278Huuled mustad, suu punane? Ahjusuu ja tuli
279Hõbejoon mööda maad? Jõgi
280Hõbekepp, kuldnupp? Rukis
281Hõbeleht ukse all? Prees
282Hõbeõhjad, vaskvaljad, seest siidine, päält pärline? Lõõtsapill, härmoonik
283Hõbeora, kuldkera, kaks teemandikivi sees? Munnid
284Hõberaha aida ääre peal? Päike, kui pas'tab lõuneaeg
285Hõbevits väändub, kuldkauss lõhkeb, vahvad poisid väsivad, veski jääb seisma? Inimene sureb
286Hämm puu rajotas, kuiva lastu kargase? Kella löömine
287Härg all maa, händ pääl maa? Kaal
288Härg ilma sarvita? Saepukk
289Härg kodu, sooled metsas? Puu
290Härg koplis, kuus silma peas, iga kuue päeva takka käiakse vaatamas? Kirik
291Härg laudas, sarved väljas? Mõek tuppes
292Härg läheb mürades mäele, ei kõhus kõrrekest, ei maus marjavarrekest? Torupill
293Härg magab määl, silmad külje peal? Saun
294Härg magab, maksad liiguvad? Maja inimestega
295Härg makas mäe pääl, hand alan haavistikun? Puu vari
296Härg möirab harjumaal, lapsed kardavad karjamaal? Kõueke
297Härg möirab iga kuue pääva taga? Kirik
298Härg mürräs müürü sisen, suurõn pikän pedäjän? Kirikukell
299Härg müüg müürü pääl, lihaliud pää pääl? Kikas
300Härg sees, vikid väljas? Õllenõu
301Härgadega tulevad, hobustega lähevad? Jõulupühad
302Härja pea, haraka jalad? Margapuu
303Härja perse härmatand? Linnased
304Härja vaev lehma reite vahel? Lehma piim udaras
305Härjad ees, härjad taga, ei saa kummagid kätte? Ägi
306Härjal enam auka selgas kui tähta taevas? Kõrreväli
307Härjä haukva, hanna sälän, peni kündvä persipäidi? Eläjä kargasõ
308Härjakari uppumas, kõigil ikked peas? Vorstid keemas
309Höörik tarõkõnõ, kohe hiirekene saa-ai sisse? Kanamuna
310Hüppab kui hiir, kargab kui kass, kilkab kui kilk? Rohutirts
311Hüppädella, keigudella, taguperi tüöda tehjä? Kana siblimine
312Hüürt, püürt, saina rabat? Oherdimulk
313Iband ippa ja taband tappa, päda jussi mända metsa? Uba
314Idukeset ihualasti, haidukestel hamme seljan? Konna, roti
315Ega päev pöetas lambid, ikki saab villu? Põrmandu pühkmine
316Iga päev pestakse, jalge vahel pannakse? Lüpsik
317Igal künnimehel ristiks ees? Kivi
318Igal silmapilgul neelab sajad oma kõhtu, aga iialgi ei saa täis? Meri
319Igavene tönnikene, poolõaastanõ kaasõkõnõ? Järv talvõl
320Ihu valge, süä kõllane? Kanamuna
321Ihualastõ nainõ karvatsõ persega, lindlep ilma riide[ta? ]? Tarõ põrmandu pühitäv luud
322Iidut-tiidut, titt oli ees, teine titt oli teise sees? Heinputk
323Ikka seisab naistel ees, lihast nui käib tema sees, ümarik on tema pragu, karvad katvad tema nägu? Muhv
324Iline ees, taline taga, kükits pääl, näkits peos? Hobune, regi, mees, piits
325Ilma poolt ilusam, päeva poolt punasem, kui sa vaatad, siis teeb silmadele himu? Õun
326Ilma eluta, aga ise sööb kui hunt? Kulp
327Ilma ihomatta haljas? Eine Fensterscheibe
328Ilma isata, ilma emata, katmata tuli, kaetud läks? Aadam
329Ilma käsildä ja kirvõlda ehitäs maja? Pääsokõni
330Ilma luuta kongerdab? Hais
331Ilma luuta, ilma lihata, kui ello tulõ, sis röögätäs? Peerulaskmine
332Ilma meeleta, ilma keeleta, aga kõikidega võib räeki? Raamat
333Ilma silmata peni vahis taivade? Kaivuling
334Ilma tiivata lendab, ilma jalota jookseb? Pilv
335Ilma tsuskamalda huikas? Piiru lastas
336Ilma tuleta põleb? Päike
337Illos moro, valus päiv? Paja, egäüts kaehas
338Ilosakõnõ, valusakõnõ, kõõlõ ilmalõ armakõnõ? Raha
339Ilus mõis, madal mõis, ümberringi aknaid täis? Sõrmkübar
340Ilus napake, karvad all otsan? Kaal
341Ilus puu, punane pärgä, sies on nie vihäväd? Turgi pipär
342Ilustaja ihu sees? Kõrvarõngas
343Ilodu kuningas, ilosa silmä? Kunn
344Ilves ikk, Toomas naard, sarapuul süä satas? Mõrsja, kosilanõ, mõrsja imä
345Imeloomad me oleme, päeval tarvis me tuleme, lehm meid vaeseid ilma kannud, põld meil poole liikmeid annud, paaris seotud, magame ööd, lahutud üheskoos käime me teed? Pastlad
346Ingel istub hiire pesas? Küinal lühtris
347Ingel lähäb taeva, nisuleib kaenlas? Ämlik
348Inimene ei ole, aga räägib, puu ei ole, aga lehed, särk ei ole, aga õmmeldud? Raamat
349Inimene ei tee, Jumal ei loo, aga siiski sünnib? Seinapragu
350Inimene näeb iga päev, kuningas harvasti, Jumal ei ilmaski? Omasarnast
351Inimene on, aga elu pole sees? Inimese pilt
352Inimesel on, Jumalal ei ole? Patt
353Ireline, areline, päält pommiloodiline? Uibu
354Irvas, urvas, pühä pedäjä ladvah? Kerikukellä
355Esa maan, poig pääl, poja pääl ruus? Kartul häitsep
356Esa sünnis, poig näitas juba tuld? Ago enne päivatõusu
357Esä jõv-ei rihma är pantada, imä jõv-ei kirstu är liigutada? Teed ei jõva pantada, kaivu ei liigutada
358Esä sünnis, poja koolesse? Hainakuhja luumine
359Isa ehib, ema ehib, poeg saab poolde ilma? Tuli, suits
360Isa hirres, ema parres, pojad kõrval, kõrvad kikkis? Heinakuhi saatude keskel
361Isa issib, poeg pussib, sulane sulatab auku? Oherd
362Isa issub, poeg pussib, sulane ei issi, ei pussi, muudkui puhastab? Kolgispuu, mõek ja linahari
363Isa istub, poeg pistab, tütar taga töllitab? Kaev
364Isa leikab tükkideks, ema hõerub raasukesteks? Ader ja ägel
365Isa noor punane, poeg hall tudike? Õlu ja pärm
366Isa pikk ja peenikene, ema lai ja latergune, tütri käsi kõveras, poja pea ümmargune? Humal
367Isa pitk, ema lai, õde sõge, vend on pöörane (Der Vater lang, die Mutter breit, die Schwester blind, der Bruder verkehrt)? Die Welt
368Isa poja peos? Aiateivas ja vits
369Isa tiiu, ema tiiu, tütar tiiu, tütretütar ka veel tiiu? Männipuu
370Isa, ema kirbu suurus, poeg süllaraua suurus? Kanep
371Isal pikk saba, emal lai magu, pojad puhas ümmargused? Ahjuluud, leivalabidas, leivad
372Isä istub istukilla, emä nikka-nakkasilla, tüttäred libi-labinal, poigad päällä püürüsillä? Tappud, humalad
373Esänd eeh sõit, tsigan vaihhel, muik perähn? Kui pird palas, sis tuli um esänd, hüdsi ? tsigan, puu ? muik
374Esänd rikas, kar'us sarviga, tõbras lugõmalda, maa mõõtmalda? Jumal, kuu, tähe', taiv[as]
375Isanda idu ülespidi, emanda pudu alaspidi? Lukk ja võti
376Isanda uuriauk, emanda karlatakas? Lukk ja võti
377Isänd istub oina sellän? Särgi kaalduke
378Isasel ripub ja emasel märg? Vibuga kaju
379Isasta visasta karvane pugust, persesta kuus küinart karvane? Kasukas
380Esi alaste, hame puhun? Küünal
381Esi ei süü, aga tõistele tege süüki? Veske
382Esi ei süü, tõistele ei anna? Saag
383Esi elun, osa vardan? Ruunat härjä muna
384Esi pal'las, tõist katt, üle sälä kats vüüd? Vokk
385Esi pikk, perä must, suure juure, jupi takan? Kartohvel
386Esi pimme, muid juhatap? Tiitulp
387Esi tillemp, pää suurep? Kapstapää
388Esi vanemast lätt, küüdse vaibembast? Aholuud
389Ise asjast ilma, aga teistele ta teda annab? Tahk
390Ise ei mõista lugeda ega kirjutada, aga õpetab lugema ja kirjutama? [Lahenduseta]
391Ise haljas, perse paljas, kükitab künka otsas? Kõrvits
392Ise hermus, ise armas, ise must ja ise magus? Küpse tuhlis
393Ise igerik ja agerik, läheb põllule, tagumik paljas, näitab põesale p[erse]t? Kana
394Ise igerik, ise agerik, ise isteb istme peal? Der Deckel
395Ise ipakil, munnid ripakil? Vasikas
396Ise jäme, lühike, tee tal pikk ja peenike? Ämblik
397Ise kaheharaline, kaks sarve maa sees? Ader
398Ise keeleto, ise meeleto, ise maailma äkilene? Püss
399Ise kloasist ja inimese nägu pial? Piel
400Ise kui püts, pea kui pang? Kõrvits
401Ise on elav, aga sööb elavaid? Kass
402Ise on kivist, aga annab sooja? Ahi
403Ise pikk ja peenikene, läheb müda ilma laiali? Suits
404Ise pikk ja peenikene, pea ots kui sari? Luud
405Ise pisuke kui pihu, vahest põlvekõrgune? Kirp
406Ise seisub paigal, aga saba lehvib tuules? Korstnasuits
407Ise tiäb, ise poeb, ühed tegäd kiiks-kiiks? Linnupesa
408Ise väljas, varbad varjul? Puu kasvab
409Ise õõnes tonnikene, aga hulga elavad ta sees? Mesipuu
410Isi pikk ja peenike, tüü mul jäme, lühike? Köis
411Isi puu, aga Mikk nimi? Lõmmu südä-mikk
412Isi seisab, isi jooseb? Veski
413Issa meeren, taiva teeren, kust see tont on välja tulnud, kel kiksin-kõksin kõrvad peas ja sirken-sorken saba taga, neli ripset jalgu all? Kass
414Issameieke, teine teieke, tuleb kivivarest välja, pikk piits peus, hõbehelm otsas? Kaevuvinn
415Istu iih, taarilaskõ takah? Türä
416Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse kui vana koera? Vokk
417Istub kui isand, sööb kui saks, peksab taga piitsaga? Kõht
418Istub kui isand, tolmab kui tont? Korsnas
419Istus pesa bääl un läbi kõtu om saavas? Ainu kuhi
420Istus pingi pääle, sis omma iih, lätt tarrõ, sis omma takah? Taaritõrdo haam
421Jõstub kui isänd, siesäb kui saks, kõikõlõ näütäb valgust? Majak
422Jala jämmemb, pää peenemb? Linapund
423Jalge all um, a kinni jõva-ai võtta? Vari
424Jalgega sõtkutakse, kõhuga nühitakse, keskel mulk, sinna pannakse pulk? Kangakudumine
425Jaluta jookseb, käsita kärbib, silmita käib sihti kaudu? Käärid
426Jaluta jooksen, käsita kisun, kõrita karjun, valuta vingun? Tuul
427Jalutu Jaan läheb seina kaudu üles? Suits
428Jaska tantsib jää peal, kõht õiel ees? Kedervars
429Javool, javool, javool, värten, lühter, küür, kruupink, ratas, nöör? Vokk
430Jookseb tuule kiirusel, aga ise on ilma eluta? Jõgi
431Jookseb ööd ja päevad ilma väsimata? Vesi
432Jooksen, jooksen, teeven, teeven, sini olli silma, kuld olli konti, aavel otsa kirjutedu? Hani
433Juusse päävä, j[uusse] üöse, tüüd ei joua lõpeta? Urg
434Jopp-jopp jaama, sisse peab saama? Hobuste paaritamine
435Jumal teed, mes nimi om: kui ütte ei ole, kõik lõppe? Mehitse', imä
436Junkru istus nulgah ni kullanõ müts pääh? Küündlekene
437Jupsi, jupsi, mida rohkem sa jupsid, seda parem tuleb? Leivasõkkumine
438Jõed kokku jooksevad, harud kokku aeavad? Rahvas läheb kirikusse
439Jõgi jookseb, jõhvid suus? Naisterahva asi
440Jõgi jooseb üles, jõgi jooseb alla, vett ei näe iialgi? Joomine
441Jõõssuke, nõõssuke, tuhat tutti tammelatti? Humal
442Jäkk tantsib jää pääl, kuski jäkki jälgi ei tunta? Vokk
443Jäme jalg ja kitsas suu, maiust täis kui mesipuu, sinine särk ja valge keha, mitmes majas on mind näha? Suhkrupea
444Jäme mees, peenike süda? Metsapuu
445Jänes istub jää pääl, paapõhi pää pääl? Hainakuhi
446Jänes istus aia takan, kats pulka persen? Ader
447Jänes istus mää pääl, lihatutt pää pääl? Kikas
448Jänes jookseb jääd mööda, valged suled taga? Tuisk
449Jänes jookseb üle mäe? Tuisk
450Jänes juokseb jäädä müöde, saba soitab saari müöde? Tuisk
451Jänes kükitäp mäe külle pääl? Kõrv
452Jänes lakk läbi uherdimulgu läätsi? Aida võti
453Jänes läheb üle mere, tuhat tuisku perses? Sõelumene
454Jänes pandas ahjo, soe võetas välla? Leevä
455Jänesekene iä pääl, lavvakõnõ pää pääl? Lavva pääl joogikann
456Jänis jookseb jäädä möödä, timba-tamba teeda möödä? Lumi sadab
457Järv tarõh? Sau tarõh
458Jätsikas tantsib jäe peal, lai lakk peas, kalaniisk suus? Kedervars, long
459Jää all, jää pääl, libe kala keskel? Kangakudumine
460Jõõgre lätt iin, jaht taga? Vaarao lätt läbi mere
461Kaant ei olõ, kinni piäp, nuurõ ei olõ, kokko vidä? Suu
462Kaadsa kate otsaga? Niidsekera
463Kadakas kasvab mäel, ilma tuuleta tudiseb? Vanataadi pard, habe
464Kaju kadakapõõsas? Naise suguelund
465Kao kahe mätta vahel? P[e]rseauk
466Katõkese velidse, ütski ütele järgi saa-ai'? Jäla'
467Katõkese velidse' üte vüürätiga' kinni köüdedü'? Aiasaiba'
468Katõkõisi velitsid, üts käu õga päivi sanna, tõõnõ saa-ai uma ia sanna? Kivi man ommõ kats ratast, üts ommõ kõõ viise, tõõsõlõ saa' kunagi vett pääle
469Katesse emmüst, kaits pahrukõist? Sõrme ja pässä
470Kaigas all, kaigas peal, kaigas karvade vahele? [Lahenduseta]
471Koigas karve sehen? Kuhjavarras
472Kahe jalaga astub, kaheksaga kannab? Regi
473Kahe kaevo peal kasvavad kadakapõesad? Silmad
474Kahe näpuga võta, pista karvasesse auku, mõnus kõtistus ja pesu määrimine? Ninatubak
475Kahe rattaga kaarikas, sületäis heinu peal? M[unn]
476Kahed kälid kaelaku, mamslid keskelt köidetud? Aed ja teibad, väädiga seutud kahekute
477Kahed vennad vihtlevad, üks kuivalt, teine veega? Veskirattad
478Kaits hõbelehekest tõine tõispuul mäe külle pääl? Kõrva
479Kaits kaske kasvas ütest juurest vällä? Lehmä sarve
480Kaits kuldpütti liha täis? Pääaju
481Kaits kõrentid valgid hammid täis? Hambad suus
482Kaits matti linasiimnit külvä maha ja kõik maailm täis? Silmä
483Kaits meest kammitsen, kümnest kinni keidetu? Inimese jala
484Kaits neitsid tantsiva üte saapaseere sisen? Terri survetas uhmren
485Kaits silma, üits nõna? Sitakonks
486Kaits vaati ja ütesugune õlu? Nina
487Kaks aita rasva täis? Nina
488Kaks aita, vahe on vahel? Nina
489Kaks akent ilma klaasita? Silmad
490Kaks alati käivad, kaks alati seisavad, kaks alati teevad head, kaks alati teevad kurja? Kuu ja päike käivad, maa ja taevas seisavad, soe ja vihm alati teevad head, külm ja nälg alati teevad kurja
491Kaks auku vastastikku, pista sisse noh? Toober
492Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? Kaks kätt ja sõrmed
493Kaks härga ühes ikkes, teine künnab soomaad, teine arumaad? Vesiveski rattad, kuib ja märg ratas
494Kaks härga, härjal jalad, jalgel sarved, sarvedel püss? Ige
495Kaks jalga all, sada pulsti pääl? Kana
496Kaks karust ees, karustel kook, koogul tuut, tuudil nipats, nipats: karniuhtik? Härgadega kündmine
497Kaks karust, neli silet, si[t]akukkur otsa peal? Härjad sõnnikukoormaga
498Kaks keerdkadakat kasvavad mäe külje pääl? Kõrvad
499Kaks kitsi ühe köksi juures, tembeldavad taadrirahasi? Lina aamine
500Kaks koera kisuvad tüki tüma kallal? Villakraasid
501Kaks koira jooksvad võidu, teineteisest mööda ei saa? Reetallad
502Kaks korda sünnib, ristimata jookseb? Kanapoeg
503Kaks kukke kaklevad, tõine tõisel pool mäge, aga ilmaski kokku ei saa? Inimese silmad
504[Kaks] laeva merel, teine ei saa teist kätte? Kuu, päike
505Kaks lodulombikest ja luhtrohi ümber? Silmad
506[Kaks] lootsikut merel, [üks] tõuseb, teine vajub? Kuu, päike
507Kaks maas, kaks seisavad, viies käib, kuues juhatab, seitsmes laseb laulu? Uks
508Kaks meest ühe kübara all? Härjad ikkes
509Kaks meid kõrvo seisma pandi, mõnele meid enam anti, päält meil kirjo klaasi nägo, ammetis meil akna tego, kergest meie keerleme, sinna-tänna veerleme, käime kinni, käime lahti, seks me täiest saime mahti, üksi välja võib meist näha, tõisipidi ei või teha? Silmad
510Kaks miist teevä ütte tüüd, tõise tüü kahaneb ja tõisel kasvab? Koormat teevad
511Kaks neitsid ühe kuldse karbi sees? Läätsed kauna sees
512Kaks neitsikest tulevad emalt ja nutavad? Veepanged
513Kaks neitsit lähevad läbi metsa, ise laulavad? Lammasrauad
514Kaks neitsit lähvad nuttes üle nurme? Veepanged
515Kaks nädalad kasvab, kaks kah[a]neb? Kuu
516Kaks pead, neli silma, kuus jalga, üks händ? Ratsamees
517Kaks poega uputavad isa ära? Munn
518Kaks rida kalu elavad veikses kraavis, suuremaks ei kasva, veiksemaks ei lähe, ujuvad edasi-tagasi, aga hingesid ei ole? Pärlid kaelas
519Kaks santi ukse taga? Tatine nina
520Kaks sarve, neli jalga ja Breþnevi nägu ees? Teler
521Kaks seent kasvavad tõine tõisel pool mäge? Kõrvad
522Kaks surnut vastupidi ja teevad hääd tööd edasi? Linalõuk
523Kaks teivast, vitstega vahelt seotud? Paar rahvast
524Kaks valda, kümme teopoissi? Käed
525Kaks venda vahivad vette, aga ei saa ilmaski ühte? Jõekaldad
526Kaks õde tõmbavad ühe siidirätiku ümber, ei saa ialgi katki? Ajateivad ja vits
527Katest tombist valmis saap, kalmukünka kaunistap? Rist
528Kats hiirt, neli handa? Soog (pastal)
529Kats hõbelehte, kolmas kullaleht? Suviste-, talviste- ja lihavõttepüha
530Kats jalga istus kolmõ jala pääl, tege ütte jalga, neli jalga tulõ ja taht ütte jalga är võtta, kats jalga võtt üte jala ja lüü nelä jalalõ nii, et kolm jalga saa? Kängsepp, kolmõ jalaga pink, saabas ja pini
531Kats kaes, kats kullõs, sada valmitsas? Hõbõsõ silmä', kõrva' ja hand
532Kats meest kääva üle mäe, üts lätt üles, tõõnõ alla? Kuu ja päiv
533Kats orrõtäüt valget kanno? Hamba'
534Kats paari ja üts? Suu, silmä ja kõrva
535Kats piiki, kats vahti, neli maajuuskjat, üts sõajuht? Lehm
536Kats pinni viläpõlluh, tõõnõtõist kätte ei saa? Kuu ja päiv
537Kats pulka vaevava ühte auku ja ise viskavat vahest kust sisse? Uhmer, teradest kruubitegemine
538Kats rõngast, kats otsa ja raudnagõl kespaigah? Käärid
539Kats suskase', kats kokutase'? Na'ne kast käsiga leiba, nisuga kokutas
540Kats sõsarat silitseva võid? Regi
541Kats sülda kõopuid, üts halg lepapuud? Hamba ja kiil
542Kats tükki situse, viis tükki võtva vastu? Nõna nuuskamine
543Kats valget tsirkukõst taplõse katuse pääl? Lumi
544Kats veljä tsuklõsõ', kolmas kaes man? Pang kaoh, kannipuu käeh
545Kats, veel kats, jalgu vahel kats, a kuis tuud kutstas, kun käehn peetas? Jala', käe', muna', titt (tilk)
546Katõ otsaga orik? Netsvä
547Kala koeb kuldses kambris? Vili sarjas
548Kalevist katel tule peal, lihast pudru täis? Müts peas
549Kana all, muna pääl? Uibu
550Kana haud mustõ munnõ pääl? Saunaviht
551Kana maa pääl, muna omma maa all? Kartohka
552Kana sõela all, munad sõela pial? Saanaahi
553Kanajala pääl tarõkõnõ juusk ümbre? Hunn, vurr
554Kanapesäh katstõistkümmend munna, õgal munal ese nimi? Aistagah ommõ katstõiskümmend kuud ja õgal kuul ommõ ese nimi
555Kanda jõuab, käia ei jõua? Tool
556Kanda jõuad, lugeda ei jõua? Juuksed
557Kandja hingas, sälätäus hinga-ai? Hiuse'
558Kangas ei koeta, võllas ei võrgita, seljas sünnib pidada? Kasuk
559Kargut, karguti all koogid, kookide all renn, renni all tönn, tönni sees jahud? Käsikivid
560Kari tund kar'ust, a kar'us tunne-ei karja? Papp ja rahvas kerikoh
561Karjane sarviga, lehmad ilma sarvita? Kamm ja täid
562Karp moas ja karvane kübar pias? Maja
563Kahr kate küüdse pääl? Tare uss
564Kahr maka, karva kargasõ? Uhmõr
565Kahr persega kerkohe lätt? Pang lätt kaivu
566Kahru kõnd kallast müüda, raudsaapa jalan? Ader
567Karu hingab kahest otsast? Elumaja
568Karu istub järve kaldal, vasak jalg perse all? Uks
569Karu istub katusel, kuldsed kingad jalgas? Korsten
570Karu keib teed koutu, karvad tilkuvad maha? Heinakoorm
571Karu kõnnib teeda mööda, karu perset roabitakse? Heinakoorm
572Karu käpakille, perse pahupidi? Kana
573Karu käpp meres? Supikulp
574Karu kükitäb kullase mäe õtsan? Pada tulel
575Karu läheb teed kautu, karvad jooksevad maad kautu? Heinakoorem
576Karu magab, kõrv kõigub? Maja uks
577Karu näitab üle metsa käppa? Tulekahju
578Karu peksab kahte käppa kokku? Villakraasid
579Karu põletab [kahe] otsaga piipu? Tuaungad (nukad)
580Karu tuleb kalda'asta, kaks pääd, kaheksa jalga, neli silma püürüsilla, neli korva kuulasille, tükk on luuda, toine puuda, kolmas hilba-halbakada? Härjapaar ikkes ja kündja
581Karu tuleb kaugelt metsast, seest karvane, pealt karvane? Heinakoorem
582Karu tõusis pahnast, karvu kõik maailm täis? Tuisk
583Karv all, ihu pääl? Riideta kasukas
584Karva' all, karva' pääl, Jummal hoidku mulgukõist? Silm
585Karvad all ja muna peal? Kaal
586Karune iis ja urin järges? Hobune vankri iis
587Karune kahe libeda vahel? Hobune aiste vahel
588Karune kuristab kivivare otsas? Kana haudub
589Karvane läheb karvase sisse? Müts pähe
590Kas sa kükitaja külas oled käinu? Kas sa mikutaja jaskat oled nännu? Käib suvi ja talv kaabukübar pääs ja karune kasuk sel'las? S.t. Meesterahva riista
591Kas tunned seda meistrimiist, kes valas luku välja selgest viist ja tema sulast pölgtud suust, kes vestis vötme välja väiksest puust? Jumal: kui Iisraeli rahvas Punasest merest läbi tuli, siis Jumal tegi luku ja Mooses võtme
592Kass ahjus, käpp väljas? Tatt ninast väljas
593Kass kükitas kanarikupuhma all? Kõrv
594Kass sööb konta, liha jätab järele? Linalõugut
595Kassi jäljesse mahub, aga aita ei mahu? Tapuvääne
596Kasukas ja kuub kõnnivad korraga mööda mägesid? Lammas
597Kasva maa sisest, kata keisrit ja santi? Lina
598Kasvap ja kahanep, aga otsa ei saa kunagi? Kuu
599Katel all ja katel pääl, seest puistab sõklit? Veskikivid
600Katla maa all, vang maa pääl? Kuulnu inemine ja nimi
601Katsu kaatsa kaudu külge, mida pikem, seda parem? Nääpskott
602Keegi ei hirmuta, aga väriseb? Haavaleht
603Keele peal kibe, leeme peal magus? Pipar
604Keeletu, meeletu, ise ilmamaa tark? Margapuu
605Keeletu, meeletu, varjab vara varga eest? Lukk
606Keerus, vinnas, hambad suus ja puupakk perses? Sirp
607Keereldi-kaareldi, mülla-mälla möllaja? Veski
608Keerdlese ja veerdlese, ei saa kokku kunagi? Silma
609Keerleb ja pöörleb, enne kui ta magama paneb? Koer
610Keerleb ja veerleb, aga paigast ei saa? Kaevuratas
611Keerleb ja veerleb, kui otsa saab, siis muneb? Humal
612Keerleb ja veerleb, kui otses, siis karjub? Ratas, määre
613Kierleb, vierleb, vups? Koer heidab magama
614Keerukõnõ-meerukõnõ, sai säksa poiskõnõ? Linapund
615Keedab kanamuna ära, aga tuld ei ole? Kustutamata lubi
616Keedetakse, küpsetakse, laua peale pannakse, siiski söia ei sünni? Vorstitikk
617Keeta sünnib, küpseta ei sünni? Humal
618Keha kerge kepike, pea suur saunake? Kapsapea
619Kena lehm, keerud sarved, tuleb mäest mängides ja orust huikudes? Rohutirts
620Kena lehm, keigukad sarved, ristis seisub tuule all? Tuuleveski
621Kena lehm, kepist sarved, kere sõidab, jalad seisvad? Vokk
622Kena oinas keset merd? Keel suus
623Kena oinas, keigud sarved, tantsib külatänaval? Saan
624Kepikese otsas on punane mütsikene, kõht kiva täis? Orjavitsaõis
625Kepp all, paun peal, pauna peal mets? Naaris
626Keräpää oinas, ketsu sarve, tatsuteb külätanumit müüdä, otsib villatsit rõõvit? Rätsep
627Kere ümber sarved, sarvede peal võru? Vankriratas
628Kerged silmad ja kerged jalad (Muntre Augen und leichte Füsse)? Ein Dieb
629Kergem kui kuld, raskem kui raud? Tulesäde
630Kelle selg ei kanna liivatera, aga siiski kannab mitu maja? Vesi
631Kes kõige enne linna läheb, see kõigest pärast tuleb? Leib ahjus
632Kes mind teeb, see ep taha mind mette, kes mind ostab, see ep tarvita mind mette, kes mind tarvitab, see ep tee seda mette? Surnukerst
633Kes mind teeb, see-p ütle seda mitte, kes mind tunneb, see-p võta mind mitte, kes mind võtab, see-p tunne mind mitte? Valskraha
634Kest järve tamm kasus? Naba kõtu pääl
635Kesk tarre kellakene, linaseeme sisen? Häll ja lats
636Keskelt kahe kargu pääl, luust habe ja lihast nägu? Kukk
637Kesu keeruteb mäella, humal uitab orulla, vesi veerleb ojalla? Õlleteg[emine]
638Kevade rõõmustab, suvel jahutab, sügise toidab, talvel soojendab? Puu
639Kiberiku-käberiku, käpa urgu, joone urgu, soone urgu? Sõrmkinnas
640Kibuke kesk merd? Naba
641Kidi-kadi kassi silmad, üle õue hiiri silmad, lae peal latika silmad? Vanamoodi tanu
642Kihelkonna kaljaasti? Veeämber
643Kihmitud, kähmitud, tikitud, täpitud, ise ta kirju? Aed
644Kiiga-kääga, kehvad kellad, õnnetumal perse lähvad? Oherd
645Kiigal-kaagal, viigal-vaagal? Viiul
646Kiigub, kõigub tuule käes, ise elab kambris? Linaseeme
647Kiigub, liigub, maha ei kukku? Suits
648Kiigub, liigub, siiski paigast ei saa? Puu
649Kiipa mind, kaapa mind, lõika mu pea otsast ära ja lase mind jooksta? Vokki määritakse
650Kiipab, kaapab, saab saarde, siis seisab? Luud
651Kiird-kaard katusõh, Must-Mihkli moro pääl? Harak ja varõs
652Kiirdu-liirdu kitsesarve, tõisipäidi loidu lutusarve? Iskmine
653Kiisla redelin? Mesi vaha seen
654Kikas kirg ilm keeleldä? Kell
655Kikas orrõ pääl, sooligu orrõ all? Kerikukella'
656Kikatsi, kakatsi, nikatsi, nakatsi? Viis nitsist
657Kiki-miki mäe otsah, üts jalg perseh? Porovik
658Kiki-viki mäe otsah, kolm jalga perseh? Ader
659Kikitab, käkitab, istub aida turja peal? Harakas
660Kikri, kakri, kiverik, kõverik, pasandab kõik välja täis (klipp, klapp, krumm und gewunden, das ganze feld sch... Es voll)? Die Sichel
661Kiliseb, koliseb, lonkab ja möliseb? Sõjaveteran (lihasabas)
662Kilgi suurune, aga karust vägevam? Kuul
663Kimalase pesa kaheharulise kännu vahel? Häbedus
664Kiriv kepike, koolu mehike? Siug ja kala
665Kiriv lehmäkene, valgõ piimäkene? Kanepiterä
666Kirriv rakakõnõ käü maad-ilma pitteh haukuh? Kiri
667Kiriläl kübäräkene, Karilal kaokõnõ, Miktäl olõ-õi midägi'? Pähkem, tammõtõhv ja' upin
668Kiri kass kükitab laual, valget vahtu seest täis? Õllekann
669Kiri lehm ning keerd sarved, haniväljal ammub, siniväljal singub? Tuuling
670Kiri lehm, kikkis sarved? Vokk
671Kiri sõba üle toalae? Suits
672Kirju keuke mäe pääl? Naba; tanu peas
673Kirju lehma, keikud sarved, konnib järve jäe peal, jäe pa[u? ]kub ja veri väriseb? Laev
674Kirotõt, pilotõt, a uma iä siseh nõkla siseh ei olõ olno'? Mehidse (vaha)kärje'
675Kirbu suurune, härja raskune? Tulesäde
676Kirbul läheb, luigel tuleb? Kapsas
677Kirp läheb metsa, ei too tuhat hoostki tagasi? Tulekahju
678Kirst kirjuid riideid täis? Raamat
679Kisub ja viib, toob ja viib? Lehm sööb ja mälets[eb]
680Kits ja kurat kahekesi ühes kottis? Vaenulised abielurahvas
681Kits karjub keldris, saba ristpuu küljes? Kirikukell
682Kits keldris, keel väljas? Tuli ahjus
683Kits kullitab, laps lullitab? Luitu- või sikusarv
684Kiunub, viunub viletsa kõhtu minnes? Ohert
685Kiverik, kõverik, pal'lu karvu persen? Hoben
686Kiverikko-kõvõrikko toro otsast toidõtas? Vorstivalamine
687Kivid all, kivid peal, kullahunik keskel? Sööd
688Kivist jalad, puust kõht, õlest müts peas? Maja
689Kivist kindral kivist kildukese küllen? Ahi
690Kivist põhi, maast sain, luast lagi? Jõgi
691Kivist sali, puust vili sees? Kolle ja tuhk
692Kivikelder, maamölder, pikk piip suus, raudkübar peas? Kaev
693Kivine kits, puutse sõra? Ketramise kistavars
694Kivine lill, linane uss? Pudel
695Kivipõld, raudäke, kasetohust seeme? Tulekivi, tuleraud, tael
696Klaasait, puune võti? Pudel
697Klaasinõ põld, puidsõ pindre'? Akna
698Koda kolme nuka pääl? Vokk
699Koer haugub, saba suus? Linakolkimine
700Koer istub mulgu all ja kaks muna on kurgu all? Sittasitikas
701Koerad haukusid kolla-kalla, üle mäe mölla-mälla, mina hännasta pidasin, savarood tegi riksa-raksa? Linalõugutamine
702Kogu pere katsub pereme munni? Ukse käepide
703Kogu päivä kiips-kaaps, õhtul luts nurka? Kingad
704Koit kumab, päike punab, siis pannakse härg lamba selga? Jalad pannakse kinni
705Kole kuusk, hele tamm, rikka mehe läve all? Torupill
706Kolm auku toppis ning kirjä pael all? Kihnu särk (käisteta)
707Kolm jalga ja kaks kõrva, üks pea ja ühtegi silma, isi liigub ja teeb kära, iial ei saa paigast ära? Vokk
708Kolm kolmest jakatud? Äki
709Kolm lümbakut vedavad ühte pimedad ja pime külvab valge põllu pääle? Kirjutamine
710Kolm miest ühe kübärä all? Iste
711Kolm risti kolgatal? Päärätt
712Kolm ruusi mere pääl? Kolm suurt pühä
713Kolm saksa käivad ühte mõisa kokku? Ahjuroop, luud ja labidas
714Kolme kanti kaabukene? Tatrikutera
715Kolme kanti kuninga ait? Tatter
716Kolme kõhriga must or'k? Tatriguterä
717Kolmejalgne kurat, raudhambad suus? Vokk
718Kolmõkeske velitsit, üts kumardas, tõnõ sais, kolmas juusk? Hain, kivi ja vesi ujah
719Kolmõnulgaline aidakõnõ, valgõt krõõte täüs? Tatrikuterä
720Kolmkümmend kaits hani kakleva ega päev? Inimesi hamba
721[Kolmkümmend kaks] valget poissi tievad agaralt tüöd, üks punane neiu nende keskel käib ülevalt alla? Hambad ja kiel
722Kolun tunnet, mis ta om, kotti saa, ei tunne midägi? Söök suun ja kõtun
723Kompsuke all, lõmpsuke peal, karvatuustakas keskel? Kolgispuu (linakolkimine)
724Konn karjub põues? Uur
725Kook all, kook pääl, koogul kaks kaigast veel? Ader
726Koolnu' vei elävä vällä? Sitalõ läät
727Koor all, koor peal, liha keskel? Räimekarp
728Koor all, liha pääl? Lootsik
729Koorem liigub, kandja seisab? Voodi ehk iste inimese all
730Koorm väsib, koorma kandja ei väsi? Istuja, iste
731Kuurma all, ratta pääl? Vokk
732Kuurma iih, kuurma takah, hopõn keskpaigah? Iniminõ lätt ja viipaari säläh
733Koori üles kogoni, pista sisse peräni? Leibä kastõtas
734Kopa-kopa, loka-loka, sahka-sahka, saap valmis? Kootidega rehepeks
735Kopakõnõ kummalõ, siimne' seeh eläse'? Tarõ
736Korede jummal võrede pääl? Kana havvup
737Korp kumuli, munad kurkus? Koostad, vaanad
738Kotkas kahe kõrvaga, teine ees ja teine taga? Häll
739Kraavi veeren kasvas jõhvhain? Fagina
740Krantskaalaga peni hauk tõrdust? Õpetaja kantslin
741Kribadi-krabadi kõhtu mööda, nigadi-nagadi nahka mööda, otsib auku sisse minna? Lõngakerimine
742Kriiksub, kraaksub, et kamber käes kajab? Kilk
743Krips-kraps reite vahel, kõva kahe kindsu vahel? Adralusik
744Kuhja looja maa all, kuhi maa peal? Mutimullahunnik
745Kuhja luuakse, aga kuhja loojat sa ei näe? Mütt, mullahunik
746Ko lätt, siss kõigilõ kõnõlõs, ko om paigah, siss lausu-ui' kellegi sõnna? Hobõsõ tralli hobõsõl kaalah
747Ku om kige külmep, mia kige kuumep, ku om kige kuumep, mia kige külmep, suvel olen väha soovitev, talvel kige tarvilisep? Ahi
748Ku süü, sis naard, ku situs, sis ikk? Ku last sünnütäs, sis ikk, ku last tege, sis naard
749Ku vällä lätt, sis tõmmatas kokko, a ku kodo tulõ, sis lastasõ lak'ka? Hobõsõ taosõ'
750Kui eläb, siis sööb heinä, kui surnud, siis sööb leibä? Lammas
751Kui istub, siis irvitab, kui kükitab, siis mökitab, kui käib, siis mäletseb? Naister[ahva] asi
752Kui jookseb, siis pillutab, kui seisab, siis pane toed vasta? Veski
753Kui kummuli, siis tühi, kui selili, siis täis? King
754Kui külge puudutad, siis kummardab, kui mööda lähed, siis ei liigutagi? Kaevuvinn
755Kui ma käin, siis ma seisan, ja kui ma seisan, siis ma käin? Kääri-ihutaja käru
756Kui ma tühi ole, siis tõse, kui täis, sis vaju? Häll
757Kui ma üles saistasi, siss taivahe küünüssi? Tee
758Kui mütsaus, nii suitsanõ? Püssu lastas
759Kui nad tulevad, siis nad ei tule, kui nad ei tule, siis nad tulevad? Seeme ja linnud
760Kui olen ma noor, siis olen mina suur, kui saan keskealiseks, siis olen ma lühike, saan mina vanaks, siis ei või keegi mind ära mõõta? Inimese vari, hommiku pikk, lõune aeal lühike, õhtu väga pikk
761Kui on soe, siis on pehme, kui on külm, siis on kange? Küinal
762Kui pime, sis valge, kui valge, sis pime? Tuli
763Kui pistad, siis piriseb, kui tõmbad, siis toriseb, auk teeb taga liks-laks? Leivasõtkumine
764Kui pitsita, siis peata, kui hõõrud, siis õhtu, kui salvad, siis ei saagi minna? Kirp
765Kui pole, siis ihkan, kui on, siis vihkan? Äiataat
766Kui sa mind näed, siis ei näe sa kedagi, aga kui sa mind ei näe, siis näed igatühte? Pimedus
767Kui siasõda sõidab, siis laseb tüvesse, kui raudsõda, siis lääb latva? Täi
768Kui sisse läheb, siis väriseb, kui välja tuleb, siis tilgub? Kaevuvinn
769Kui sisse paned, on kõva, kui välja võtad, on pehme ja otsast tilgub? Hapukurk
770Kui sünnib, kohe jookseb? Kana, kui ta muneb, kana muna tegemisega, kui muna tuleb, siis kergitab ennast, muna jooksep poksti vasta teisi
771Kui teed, siis teen, kui seisad, siis seisan, kui valge, siis näitan, kui pime, siis jätan sind maha? Vari
772Kui torkab, siis näitab, kui ei torka, siis ei näita? Tule põlema panemine
773Kui tuul aida tagalt, siis on aidauks lahti, kui tuul on aida eest, siis on aidauks kinni? Kana saba
774Kui valge, siis aher, kui must, siis tiine? Pilved
775Kui vihastab, siis venib, kui kurvastab, siis läheb kokku, kui süda täis, siis sinine? Ihuhaan
776Kui võtad, siis kasvab, kui paned, siis kahaneb? Auk
777Kuiu kuus, kullatse soone? Viiul
778Kuju om, ei pala, toores om, ei lehi? Osja
779Kuivamaa laev, ilma mastita, nelja sambaga? Lapse kätki
780Kukel [kolm] jalga? Tulejalg
781Kukk kuldas, saba rõngas, seisab aida seina peal? Püss
782Kukk laulab aida ulu all? Veikse kaelakell
783Kukk laulab kuuse otsas, saba ripub maas? Kirikukell
784Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, tammises tündris? Kilk
785Kukun küll, aga maha ei kuku ega haiget ei saa? Kägu
786Kuld kumaa, seemne' seeh elähäs? Kerik, rahvas laulva
787Kulda tävekene tare? Tuli ahon
788Kuldjumal kuuse otsas? Tuli küindla otsas
789Kuldakangast koetes, hõbelõnga lõigates? Päeva veermine
790Kuldkera kesset koppelt? Päike
791Kuldkõrend ulatab aknast aknasse? Päevapaiste
792Kuldlaadik laua all? Päike taevas
793Kuldlüpsik mere peal? Päikse tõusmine
794Kuldane kala kuekse kadajase kannu ala? Uss
795Kuldne kari, hõbedane karjane? Tähed ja kuu
796Kulladsõ helme nisujauha seeh? Söed tuhas
797Kullane kopakene hõbedat täüs? Sibul
798Kuldsõel, hõbeauka täis? Taevas
799Kuldtäkk, hõbelakk ja särjesapist saba taga? Kukk
800Kulduppin, elu sisen? Piip
801Kuldõun hõbevaagna pääl? Päike
802Kullahunik nurgan, nupp otsan? Pühke ja luud
803Kummõ kuus, helle petäi, kägo pääl käändles? Söögilaud ja joogiannom
804Kumm all, kumm peal, kullatükk keskel? Võikarp
805Kummi nahk üle tare? Toss, aur
806Kummist tuleb, lääb lüüsi? Nina tatige
807Kummit lagi, kummit põrand ja keeled, sada sülda siledat, jupikaupa juntlikast? Langakera
808Kummuli täis, perseli tühi? Müts
809Kundsin mäe otsan, musta nööbi kaala all? Tuum marju täus
810Kunigas istup krooni sisen, kivine särk sällän? Pähem
811Kunigas peränulgah, ravvadsõ hamba' suuh? Pilak
812Kuningalõ säetäs ajastal üts kõrd asõnd? Heinakuhjalõ tetäs pessä
813Kuningas istub kulla sees? Neerud
814Kuningas istub oma sita sees? Küünal
815Kuningas keldres, must täpp perses? Uba
816Kuningas korgen, munni' persen? Seinakell
817Kuningas kõndimas, käskjalad ees kargamas? Tuul enne kõuekest
818Kuningas sureb, alamad hõiskavad? Talve kaob, linnud laulavad
819Kuningas tulõ tarrõ, löüd kulla läve alt? Kikas tulõ, löüd terä maast
820Kuningas õues, kuldkroon pääs? Kukk
821Kure kael üle mere? Paja sang
822Kurg joo üle mere? Paa vang, kõvver raud
823Kuri on nurkas, hambad irevil? Okk
824Kurjategijä aidan, häätegijä aida takan? Püss, ader
825Kuru täis kulda, karvane jumal istub otsan? Kana muneb
826Kuru täis muste mune? Saunakeres
827Kutsik makab hõbeda sehen? Neerud rasva sees
828Kutsmata külaline kui vaenlane, aga esimene toidumaitseja laual? Kärbes
829Kutsumada tulep, murrap ku hull, lätt ku tolm? Tuul
830Kuu ajateiba otsas? Küünal
831Kuu iin, päiv taga, aotäht süame kotsil? Sõlg
832Kuu kua läve all? Sõlg
833Kuuetahaline, kaheksakandiline, üheksaotseline? [Lahenduseta]
834Kuulet, kui raotas, kuule-ei, kui maha satas? Lammast püetas
835Kuulub ainult sulle, aga ometi tarvitavad teda teised rohkem kui sa ise? Nimi
836Kuulus miis keldris, valitseb siiski valda? Tuli latres
837Kuum kivi aida all? Lehma udar
838Kuus hobust, kaks selga? Kuue pulgaga redel
839Kuus jalga, kaks jälge? Regi
840Kuus kuldlehekeist, säitsmäs hõpõristike? Nädalapäevad
841Kuus sülda kuusine kõrts, seitse sülda saarine laud, inimesed istuvad ümberkeeru, pilli mängitasse, tantsivad, aga keegi ei liigu paigast ega lausu teisele sõna, kaks kannu laua pääl, teine tühi, teise sees ei ole kedagi? Inimese suu
842Kõht ees, naba taga, pea kahe reie vahel? Lõuguti
843Kõhu peal kõpitseb, naba peal napitseb, lähab sisse silpsti? Kirstuvõti
844Kõhust sööb, seljast situb? Höövel
845Kõtu otsahn turg? Mehidse' taru pääl
846Kõige kardetavam asi laste eest? Nuga
847Kõige kuultsam kuningas magab metsas madaras, kui katsub, siis kange, kui silitab, siis sirge? Siil
848Kõik kardavad teda ja kõik, kes hukka lähvad, lähevad tema läbi hukka ja siiski armastavad enamiste kõik teda? Patt
849Kik inimse pruugive tedä, aga kiige rohkem kui üts kord? Kirst
850Kõige päeva käib, ei tule ial laua otsa (den ganzen tag geht es, an den tisch kommt es niemals)? Die Thür
851Kõigilõ umblõs rõiva' sälgä, eis' ihoalastõ? Nõgõl
852Kõik kumardõsõ jumalõt, ütski ei tee palvõt? Puut tuulõgõ
853Kõik maailm ehis, kolm rootsi poisikest ei ehi? Kuus, katai, petäi
854Kõik maailm verd täis, tapetud pole kedagi? Koit
855Kõik mõts ütspiu, kats puud pitkembät? Pang, kõrva pitkembä'
856Kõik pere lakuvad pisku poisi p[erse]t? Taarikann
857Kõik soe' piuta, üts susi risti? Tarõlagi, risttala
858Kõik sõgla sõõrdva, kolm sõkla ütsindä ei sõõru? Kuus, katai ja petai
859Kõre kuusk kaldas, hiireauk mättas? Koera saba
860Kõrgel kasvab, punased püksid jalas ja nips-naps nimi? Kasevits
861Kõrvuta kuulen, keeleta kostan? Vastakostja mets ja mägi
862Kõrval kõnnib, ei kõnele? Vari
863Kõrvetab, aga ei pane põlema? Nõges
864Kõva mees, kui temaga maadlema lähad, paneb ta sind maha, aga siiski ei näe sa teda? Tuul
865Kõvaste kõrvetab, palavad pole kusagil? Nõges
866Kõver kuus kooba läve een? Peni hand
867Kõveram kui look, pehmem kui sulist padja? Inimese käsi
868Kõvver passun akne pääl? Peni hand
869Kõvvõr jakap, a kikkõ situs? Atr
870Kõvvõr kurat paaba säläh? Loogusõ, vett kannõtas
871Kõvõra jalaga teedakõnõ lätt kilmulõ ja kalmulõ? Umalõ as'alõ väljakäigukohta
872Kõverik, kõverik, kus sa lähed? ? Nühkapaljas, mis sa tahad? ? Jõgi ja heinamaa
873Kõvõriku nühkä paljas? Vikat
874Kägu kukub kuuse otsas, paneb terve metsa linnud laulma? Kirikukell
875Kägo kuuk pühäh pedäjäh? Kellä lüvväs
876Käib kõik maailmad läbi, aga seisab ühe koha peal? Maantee
877Käib sööma juures, käib jooma juures, ise ei söö ega joo? Lehmakell
878Käib ööd, käib päevad, ei pääse paigastki? Kell
879Kand õhkub kate mäe vahel? Piip
880Käeta lööb, jalata käib ja suuta kõneleb? Tunnikell
881Käsi oisu persen? Kinnas
882Käsi ümber kaila, ise kargab nelja? Käi
883Käsita rätsep käristab riiet? Käerid
884Käteta ja jalgadeta, aga juonistab? Pakane
885Kätte saa, peoh piät, a silmiga näe-ei? Uma kõrva
886Käänä, käänä, satte maha? Pini, kun lätt magale
887Käärisi pole, aga junna lõikab? Sittumine
888Köster kündis, paadam patsis, ingel laulis keset küla? Siga, lammas ja kukk
889Küla on ja kukke põle, talu on ja taari põle, pere on ja pinki põle? Surnuaid
890Küla poole kükitab, kodu poole kumardab? Kaevuvinn
891Külakuera kükküsilla, lugeb lainiu meresta? Vergukupp
892Küläpini küksellä', lugõ taivahe tähti? Kaovaldas
893Küljest sööb ja seljast situb? Veski
894Küliti sööb, püsti magab? Vokivärten
895Küll mind peksetakse ja raiutakse, pööretakse ja lõigutakse, mina aga kannatan kõik ära ja maksan kõigile heaga tagasi? Maa
896Küll on õnnetu mu elu, küll mul vaesel palju valu, igaüks mind hirmsast piinab ja ka koledaste vaevab, ja nii peened piigakesed, niid on mu kõige tigedamad vaenlased, niid mind pihus pigistavad, käte vahel käkistavad, siis mind vaesekest veel trööstib, et mu õnnetus neid ehib, kuni viimate lähen hauda, murega kartsauhti? Seebi mõistatus
897Küll tiivad kui linnul, aga siiski paigast ei pease? Tuuleveski
898Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg? Lumi
899Kümme Katod üte Aado sälän? Vokikõdara rummu ümbre
900Kümme kitse söövad ühe heinakuhja kallal? Kedramine
901Kümme kurge küürutavad ühe vaagna veere peal? Lusikad kausi veere peal
902Kümme küint söövad kitsenahka? Oki mõistatus, kui takku või linakoonalt kedratse
903Kümme küllüle, säidse sälüle, neli nelätollikalla? Vokk
904Kümme meest veavad üle pussumäe noota? Püksa tõmmatakse jalga
905Kümme sutt sõitva üle mäe? Kaatso ajatas jalga
906Küinar letti, kaks kera koet? Munn
907Küünra pitkune, küünra laiune, aga kümme paari härgi ei jõua ära viia? Kaju
908Laane lammas, ladu oinas, taarudab külätanuvas, villäd juoksevad müödä maad? Heinakuorem
909Laast pikem kui halg? Harakas
910Lae üleskohe, mastid allakohe? Säng
911Laeta kammar ja katkine pormand? Korv
912Laev ilma laeneta, paat ilma purjeta, kui seisab, siis kogub koorma, kui sõidab, siis kautab ära, aga jälge ei ole kuskil? Süstik
913Laeva madrus läheb masti, tõrvapintsel pers püsti? Orav läheb puu otsa
914Lae sees ubadus, ubaduse sees võru, võru sees vibu, veo otsas kast, kastis noor kahejalgne sees? Laps hällis
915Lagi all, lagi peal, kandlekeeled keskel? Parred
916Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse? Viiul
917Lagi all, lagi peal, lihalimp keskel? Keel
918Lagi all, lagi peal, meremees keskel? Silgukarp
919Lagi all, lagi pääl, lae sees on tummad tited? Nõelatoos
920Lagi all, lagi pääl, vesi vilistes vahel? Lähkur
921Lahed laiad, niemed siugad, kaljuved nieme nenissä? Sõrmievahed, sõrmed ja künned
922Lai auk ligi perset? Saapasäär
923Lai latakas kolme kepi otsas? Kolme jalaga iste
924Lakk perst? Kirvõst heotas
925Lammas jiia är perähtä? Pääderuu kasus lävi jiia
926Lammas lautas, helmed kaelas? Naisterahvas toas, krõllid ehk pärled kaelas
927Lammas magab lehma maus? Sukk pastlas
928Lapsed jooksevad vanemate varrule? Heinasaud
929Lapsed näävad isa sündimest? Heinakuhi
930Lapsed tallavad ema silmi, aga ema võtab neid siiski kaisso? Maa
931Lapsele mängiks, vanale abiks? Kepp
932Latse sünnüse inne kui imä? Hainarua ja kuhi
933Latsõ kaesõ, ku' immä tetäs? Hainakuhi
934Latsõl um, a meil ei olõ? Kasumine
935Latsõlõ armas, emäle vaivas? Häll
936Laterdaja-taterdaja, müta-mäta müllerpuu? Võimänd
937Latõrtaja valgõ kallastõ vahel? Kiil
938Ladu all, tüvi pääl? Lehma saba
939Ladvast kasvab, tüvest ei kasva? Lehma saba
940Laud all, laud pääl, raudkonnad krooksuvad vahel? Kaastmine
941Laud laudil, pulk sees, külled karvu täis? Koonal
942Lavva pääle pandas, süvva kõlbas, väitsega ei lõigata? Hapupiim
943Laudatäis lambid, läte um kesken? Suurmanõ sakõ pudõr, võid kesken
944Laulap ööd, laulap päiva, viis ei lõppe kunagi? Veekohin
945Laut lambaid täis, keraoinas keskel? Taevatähed ja kuu
946Laut lambaid täis, kõik söövad ühe kõrre otsast? Inimesed kirikus laulavad ühte laulu
947Laut lambaid täis, ühelgi pole saba taga? Leivad ahjus
948Lebo puhk lehespilli? Kikas kirg
949Leemeleht liigahas, kõik rahvas kaehas? Uks
950Lehm köüdetäs lambalõ sälgä? Tsuug aias jalga
951Lehm lätt lauta, viskap hanna lauda otsa pääle? Tuli ahjun, suits lätt vällä
952Lehm tegi luu, luu vasika? Kana, muna
953Lehe laiusel seisab, lehma laiusel magab? Uks
954Lehe paksune, mehe sületäis? Torupill
955Lehter-vahter vaarisklep, paha pöörisklep? Õlu
956Lehvitab ja lähvitab, saab õrrele, siis häälitseb? Kukk
957Leivapätsike vee sees? Kuu taevas
958Lendab kui lind, mürab kui härg, songib kui siga? Sitasitik
959Lendab lennuke, mitte tihane, pikk nokk ja piinike hääl, kui sa teda tapad, oma verd valad? Sääsk
960Lindab, aga ei ole lind, ulub, aga ei ole elajas? Tuul
961Lindas kui tsirk, p[u]re kui pini, hambid es ole? Püss
962Lindas, sis hürises, istus, maad künd? Sitasitkas
963Lepp linna uulitsal, tamm Tartu raja pääl, juured kokku jooksevad, ladvad kokku langevad? Pruut ja peigmees
964Lebedat süü, labedat juu, rammu ei lää, kõhnas ei jää? Pann
965Libe asi lääb kondise sisse? Lusikas suhu
966Libe kala ja kaks piad? Viilmeister
967Libe luts juokseb üle silla? Hüövel
968Liberik-laberik laudi pääl, kiverik-kõverik kirstu pääl? Nõelaja uss
969Libises, labises, ära ei lää konagi? Tanulint
970Ligatab, lagatab luuse plangi taga? Keel
971Lige mulk, kos kõva pehmess tetäs? Linaligu
972Liki liha karvanõ? Kask
973Ligu linu, pinu puid, raasuke rauda, natuke nahka? Vokk
974Liha all, liha pääl, verev pinkene siseh? Inemese kiil suuh
975Liha all, luu peal? Vähk
976Liha ees ja hing sees, kaapsusupp ja limbid sees, limpidel on augud sees, aukudel on pulgad ees? Äke
977Liha iin, liha taga, puu ja raud kesken? Ader, miis, hobune
978Liha liha vastu, karva karva vastu, kui tahat, saat jälle? Uni
979Liha liuan, leem vardan? Piip, lootsik
980Liha magab lamba sees ja lammas magab härja sees? Jalg suka ja saapa sees
981Liha sööb, aga hammid põle? Naiste suguosa
982Liha sööb, liha joob, lihase laua peal istub? Laps imeb
983Liha söödud, nahk müidud, pia karjub karja hulgas? Sikusarv
984Liha tantsib nelja raudtaldreku pial? Hobune
985Lihast sünnib, aga liha ei ole? Kanasulg
986Lihane kubu, vaskne side? Sõrmus sõrmes
987Lihane laut ja luused lammad? Hammad
988Lihane lööb ja raudne sööb? Kirves
989Lihane sard, ravvatse toe? Hobene
990Lihane tõrs, raudne vits? Sõrmus sõrmes
991Lihanõ liud, ravvanõ ruug? Hobõsõl hudila' suuh
992Lihased mäed, piimased allikad? Udar ja nisad
993Liige siin, liige sääl, lingi-lõngi liikme pääl? Ägi
994Liegeldi ja loogeldi, aasast läbi allapoole? Jõgi
995Liigub, läigub, käib ja kõnnib, silmaga näed, aga kõrvaga ei kuule? Vari
996Liigus, piigus, vihalehest ei kanna? Suits
997Liislant, tuurlant, pakub perset taeva poole? Tuuleveski
998Lill, mis kaksteist korda aastas õitseb? Naisterahva suguorgan
999Lina all, rüga pääl? Katõt laud
1000Lina leegib iga päev, aga ei lähä valgemaks? Suits
1001Linane kits, kivitse sõra? Kalavõrk
1002Lind lindas üle jumalamaja ja ütles: ka' koh mu joud palas? Mehiläne
1003Lind lennäb aastas [neli] korda läbi lehtse metsä? Lammaniit
1004Lind lõi sabaga, sulg kattis terve maailma? Päe veereb
1005Lind läheb lendu, ei tule ial tagasi? Suits
1006Lind tules, ei ta põle ega küpse? Tulesäde
1007Linde sattap maha tuhandit, üles ei lää ütteki? Lumme sattap
1008Ljõnn põlõb, rahvas juõsõb ümberkaudu? Sipelgapesa
1009Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata? Kapsas
1010Lipitud, lapitud, läheb õue, näitab tuulele p[erse]t? Kana
1011Liriseb, lariseb, ise sööb siidi? Vokk
1012Lita üte kõrvaga? Kipp
1013Litterikku-latterikku, laia hännä laberikku? Kapustepää
1014Littlätakaid terve maailm täis, kätte ei saa ühtki? Pilved
1015Litt literida, titt titerida, till tilluke, ulatab aga üle maa ja mere? [Lahenduseta]
1016Liuk lauk, mulk keskel? Pudel
1017Loodsik(? ) eehn lätt, perähn tee kiskus? [Lahenduseta]
1018Luine laut ja lihane lehm? Suu ja keel
1019Lukk on luust, võti puust, lind läks läbi, kütt sai häbi? Tähendab söömist: lukk ? hambad, võti ? lusikas, lind ? lusikatäis toitu, kütt ? käsi
1020Lupsat sisse, lupsat välla, lupsat augu ääre piale? Leivasõtkumene
1021Luu all ja liha pial? Lina
1022Luu all, luu pääl, liha keskel? Helmed
1023Luu põleb, liha sulab? Küünal
1024Luukene läve all? Sõlg
1025Luust veski, lihast mölder? Hambad ja keel
1026Lõhu seinä, saat hõbet, lõhu hõbet, saat kulda? Kanamuna
1027Lõika pea, võta süda, anna juua, hakkab rääkima? Pajupill
1028Läbi lätt lehitsest liinast, läbi lätt kuniga kerkust? Tuul
1029Länik ilma kõrvalda, üts uaterä seehn? Küpar päähn
1030Lühike lõhmus lõigatakse, pitk niin kistakse? Vill
1031Lühko uhja', kavvõ künnüse? Silmä
1032Maa all, maa peal, eite-taati maa vahel? Tuba
1033Maa ehib, muru lehib, ilus kena neitsike lähab täna mehele? Päike tõuseb
1034Maa laiune, lehe raskune? Päikesepaiste
1035Maa mulke täis, kõik vahtva taiva poole? Röakors
1036Maa mäng, taivas tands, vikakaar lüü viiulit? Pikne müristas
1037Maad om, inimese ei käi, vett om, laeva ei sõida? Raba
1038Maas on, aga maha ei jää? Vari (vilu)
1039Maast tõuseb mannerpuu, mannerpuust kaustapuu, kaustapuust suur mets? Hernes
1040Maast tõuseb põlleke, põlle küllen varreke, varre küllen pullike? Uba
1041Maamees viskab maha, saks pistab tasku? Tatt
1042Maarik maka, aestak aigu asõ tunda? Tulõasõ
1043Madal ema, valged lapsed, elab musta mätta all? Sitik
1044Madala jalga, terava karva, saba ei ole, nokka neetu, ise laulab popp-popp-popp? Siile
1045Madalam kui regi, ise üle maailma? Maantee
1046Madalam kui siga, kõrgem kui hobune? Sadul
1047Mado mättäs, nenä välläs? Lapse nenä natas
1048Magab kui karu, müirab kui maru, hulluks teeb mehe? Õllevaat
1049Makaa härg, küle' är söödü? Tare, hakna'
1050Magus roog on kõhu all, hea suutäis p[er]ses? Udar, kanamuna
1051Magusamb ku' mesi? Uni
1052Mahlakask kambris, tilk tila otsas? Taaritõruke
1053Maja om, ei ole puust ega kivist tett? Tiukarp
1054Maja saab valmis, viis palki jääb üle? Sukk
1055Majal kõrva'? Pini
1056Makil silmad, makil kõrvad, makil saba taga ka? Kass
1057Mamsel kolkas, seest sinine? Sinipott
1058Mart maas, part puus, Toomas taevas, taba suus? Kaju
1059Meelekott, aganakott, aholuud ja nelli mõlla? Pini
1060Meelik mütsata, toalik tanuta, hull Hans alasti? Viin
1061Mees elab metsas, raiub kirveta, ehitab majasid? Rähn
1062Mees istub mätta otsas, suitsetab piipu, kui aega, siis hingab? [Lahenduseta]
1063Mees istub nurkas, vaigulatrid põlevad? Kassi silmad
1064Mees istub tee ääres, valge kübar peas? Puukänd ja lumi peal
1065Mees kaheteistkümne näuga? Aasta ja kuud
1066Mees kukil kõveras, kell kaelas? Look
1067Mees käib toas, ei näe meest ega mehe jälgi? Soe
1068Mees käib õues, punane müts pias? Kukk
1069Mees kükitab küla vahel, piits peos? Linguga kaev
1070Mees künnab ööd kui päevad, ei jää elades vagu taha? Laev
1071Mees künnab, ei ole atra ega ole hoost? Siga
1072Mees läheb lakka, lihavaagen pea pääl? Kukk
1073Mees läheb lakka, teivas seljas? Kass
1074Mees läheb laudile, matt pea otses? Kukk
1075Mees läheb metsa ilma nua ja kirveta, teeb kaks külimittu ühe hoobiga? Pähkel hammustatakse katki
1076Mees läheb metsa, ise vaatab tagasi? Kerves selgas
1077Mees läheb metsa, jalg vastu taevast? Süllapuu seljas
1078Mees läheb metsa, kaks kuud seljas? Lähker
1079Mees läheb metsa, kõht kodu poole? Sääremarjad
1080Mees läheb metsa, naine nabapidi seljas? Lähker
1081Mees läheb metsa, nina vastu taevast? Püss
1082Mees läheb metsa, pale koju poole? Kirves seljas
1083Mees läheb metsa, peotäis peergu perses? Harakas
1084Mees läheb metsa, sada silma seljas? Võrk
1085Mees läheb metsa, silm ees, teine taga? Kirvesilm
1086Mees läheb metsa, soolikakimp seljas? Mehel köis seljas
1087Mees läheb mõtsa, veab kanged karu järel? Äke
1088Mees läheb metsa, vesi ees, sild taga? Ämblik
1089Mees läheb metsa, viskab tindi tee ääre? Ninanuuskamine
1090Mees läheb metsa, õenes puu õlal? Kütt
1091Mees läheb teist meest abiks, jääb ise hädasse? Vardad
1092Mees läheb metsa, odad peas? Loomal sarved peas
1093Mees lähäb metsa, naba koju poole? Ein Arbeiter mit dem Trinkgeschirr auf dem Rücken
1094Mees lähäb metsa, teeb ilma vardata kuhja? Sittahunnik
1095Mees lääb metsa, kõver kaigas selgas? Koer
1096Mees lääb metsa, nopib kiva tee äärest põue? Kukk
1097Mees lääb mõtsa, selg teibid täis? Siga
1098Mees maas ja hobu ojas ja kott külakoerte käes? Vesiveske
1099Mees maas, kübar peas? Võilill
1100Mees mauli maas, naine selili seljas, kõht körti täis? Leivaküna
1101Mees must, meel tark, rahakukur kuulus, jahuvakk valge (der mann ist schwarz, der sinn klug, der geldbeutel berühmt, der mehlscheffel weiss)? Ein Baum
1102Mees nurgas, tuline südä sees? Püss
1103Mees om, meelt ei ole, kõtt om, sooliksid ei ole? Pilt
1104Mees pid(aamas, käib maas igas jaamas? [Lahenduseta]
1105Mees seisab püsti, käed-jalad risti, neli külgekonti? Käärpuud
1106Mees sõidab saaniga, aga ise veab? Kelguga liugulaskmine
1107Mees sööb neli korda aastas, kaks korda aganast leiba ja kaks korda puhast leiba? Lambarauad
1108Mees tahab mind, siiski ajab ta mind ära, mida enam ta mind ajab, seda kangemaks ma lähen? Habe
1109Mees tansib, naine magab, naine nabapidi mehesse niutud? Veskikivid
1110Mees tassib maja seljas? Tigu
1111Mees tee ääres, seda saksad austavad, kurjad kuulavad? Kirik
1112Mees teeb uut tuba, naene jäeb nabapidi vahele? Lähker
1113Mees teel, ei pääse ette ega jää maha? Vari
1114Mees tule tarest vällä, pist pää tare pääle? Suits
1115Mees õues, silmad toas? Kuu, päike
1116Mees, see oli maetud, sügavusis kaetud, haud ei seisnud rahu ka, vaid jooksis ümber rahuta, see maetud ep olnud maas, ep olnud ta ka taevas, see mees siis hauda nimetas, kes oli ta, ütle sa? Joonas
1117Mehele paras, ise must ja punased lõuad? Must kuub, nöörid ääres
1118Mies läeb metsa kändu juurima, jätab kännu metsa ja toob augu koju? Asjale läheb
1119Miis kässilda ja' jalolda', taht hamõht sälgä? Padi
1120Miis lakk perst? Linaropsimisel rabajaga vastu pukki
1121Miis läts tiid pitteh, titt tii viirt pitteh? Ruusk
1122Miis lätt mõisa poole, oina nühk ola pääl? Kask
1123Miis lätt mõtsa, habõna kodo poolõ? Hobõsõ jala'
1124Miis lätt mõtsa, ladva kodu poolõ? Tsiga, har'asõ
1125Miis lätt mõtsa, üsätäüs põisi? Sooliku kõtun
1126Miis lääb mõtsa, pistäb tiku tii viiri? Situb
1127Miis lääb mõtsa, veskab looga lumme? Miis kuseb
1128Miis maa all, habõna' maa pääl? Ritk
1129Miiss maa pääl, habõnõ maa all? Kaal
1130Miis maa pääl, türä' maa all? Kartohkah
1131Miis meeleldä, hopõn jalolda'? Häll
1132Miis mäe otsan, verrev kauss pää otsan? Kikas
1133Miis raiub üüd ja päevad, ei saa laastu elades? Kell
1134Miis raop üüd ja päivä, ei saa paigast kohegi? Kell
1135Miis sõit siiru-saaru, ütles: "laku perst, plesspää, minno esiki mehele viiäs"? Regi
1136Meid on seitse vaprat venda, seitse ühe ema poega, kõik on ühenäulised, ühesarnatsed saledad, kuus neist valjud valitsema, riiki hoolsalt ohjas hoidma, üks aga on nii ülehelde, et ei sunni ühtegi tööle? [Lahenduseta]
1137Meie kari, teie kari lööva kokku pokst? Hamba
1138Meie maal üks marjas mees, ise tema känn on kätki sees, mängab raudriistaga? Käi
1139Meie tua taga kasvis üks suur tamm, see tamm oli seest õõnes, seal sees oli [seitse] puuda sääska, need keerutasid kaerakõrtest köit kunni maast taevani? Sõna, mis ei ole tõsi
1140Meil must, teil must, igas peres ise must? Pada
1141Meil rada, teil rada, kõege külal rada? Räästatilked
1142Meile tulli meelivõõras, meelivõõras, keelivõõras, iga päiva känga jalan, karupäie kasuk sällan? Vasik
1143Merde mahub, metsa ei mahu? Äke
1144Mere pääl kol' kullatsäuka? Lihavõõdõ, suvistõpühä, talsipühä
1145Meri kolme tulba otsah? Tõrdu
1146Meri nelja tulba pääl? Taevas
1147Meri viie tulba otsan? Taarikapp
1148Mets lihamäe pääl? Juuksed
1149Metsa mahub ja merde ei mahu? Linnusulg
1150Metsan sündünu, metsan kasvanu, tule kodu putru sööma? Puulusik
1151Metsas elab, metsast tuuakse, vahel sees üks hing, vahel kaks, mõnikord kolm ka? Voodi
1152Metsas ma kasvasin, rannal ma sündisin, vee pääl ma elan, tules ma suren, ütle, mis ma olen? Laev
1153Metsas raiutakse, kodu kuulukse? Püssilaskmine
1154Metses must, tee peal lauk, kodu valge? Palk (metsas koorega, tee peal ots kooritud ja kodu kõik kooritud)
1155Mõtsa lätt kirbukõnõ, kodu tulõ kuusekõnõ? Kanep
1156Mõtsa läät, kodo kaes, kodo tulet, mõtsa kaes? Kirves perse pääl
1157Mõtsah ma olõ sündünü ja kasunu, kotoh ma olõ, neli jalga mul all om? Säng
1158Mõtsan sündinu, mõtsan kasunu, nurme pääle tuleb kärisemä? Karuägli
1159Mõtsan sünnis, mõtsan kasvas, võetes käte pääle, nakkas ikma? Viiul
1160Mõtsan um ja mõtsa ei näe? Puu süa
1161Mõtsast tuu mõõdupuu, tii veerest toomepuu, miska osa hoietes, miska jagu jaetes? Pästli (päsmär)
1162Mõtsahülli, mõtsahälli, mõtsa vaabatu vanemba? Kõivud
1163Miki-kiki mäe pääl, tsiasitt käe pääl? Tatt (porovik)
1164Mikit-mukit mäe otsas, neli sarve peas? Tuulingi
1165Ma elan üleval kõrges majas, kui ma ise maha kukun, siis leian ma oma haua, kui teised mind välja peksavad, siis saab minust kõige maailmale? Rukis
1166Ma hakkan igast kohast ja lõpen igasse kohta ja olen siiski kõige pikem maailmas? Tee
1167Ma ise olen habemik ja seisan peidus häbelik, kui keegi vaatab minu suud, ei näe seal ühtki hambaluud, aga kõvema kui kondi, teen pehmemaks kui londi? Naissugu
1168Ma kannan koormad üle vee, käin ühest äärest tõise? Sild jõe pääl
1169Ma kasvan selge nahk ja luu, siiski sirge nagu puu, peenike on minu keha, aga mul on palju teha, mina vinnan, mina vean, viima, tooma mina pean, elus inimesi katan, pärast surma hauda matan? Lina
1170Ma läksin ja tulin ja leidsin ühe pea, seal oli [kümme] keelt, üks lendas ära ja [üheksa] jäi sisse? Linnupesa
1171Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma? Lehma keel
1172Ma olen puust ja ilma meeleta, mu süda räägib ilma keeleta? Pliiats
1173Ma olen sündind taimesoost ja elan paarikaupa koos, üks rahva tööriist olen ma, minuta ju ükski läbi ei saa, ma teen nii hääd kui santi tööd, mis sul on tarvis nii päev kui ööl, nüüd katsu järel mõtelda, mis nime võid mul ütelda? Linast tehakse kangeniied
1174Ma olen veike, madal miis ja till mul seesäb kikkis iis, ei lase neiud magada, vaid piäväd vara ärkämä, nad ühtelugu mind katsuvad ja reite vahele topivad? Lüpsik
1175Ma olen üks veike loom ja keige halvem teiste seas ning alati istun kohtulaudas? Hanesulud
1176Ma rippun tuttipiti laes, mo keel rippub ära mo suust, ma pole lihast ega luust, saan vanaks, mitte halliks, see mo ülem töö, et kutsun noori ja vanu, kes minu kutsumist kuuleb, sel pole mitte pime öö? Kerikukell
1177Ma tahan sind nikkernillida, su koht piab suureks minema? Leivä vaalimine
1178Ma tean üht kammert, kus [kolmkümmend kaks] haamert, ei vihma seal ole ega lund sinna tule, aga märg on seal ikka ja leian lumetükka? Suu, hambad, ila
1179Ma tunnen ühte maja, mis hästi ehitud, ta häält ja rammukaja ju iemalt kostab korvu mul, tal tuhat voerast mängvad sies, ei ükski kuule nende häält, nii maadest maasse liigub ta ja tema voerad temaga? Meri, kalad (kalad on voerad, kes ei tie häält)
1180Ma vaeste vaeva vähendan ja rikast tihti hirmutan, sul võin ma roosililleks olla, sind põrgupiina tundma panna, sest ela hellalt minuga, tee õigust ligimesega (Ich vermindere die Last des Armen und schrecke oft den Reichen, dir kann ich eine Blume sein und der Hölle Qual dich fühlen lassen, darum lebe zart mit mir, thu Recht dem Nächsten)? Das Gewissen
1181Mina kõndse mäkke pitti, jänes jukerd jõkke pitti? Inimese vari
1182Mina mees märgutu, mul on seitse perset, kaheksas oli karvaauk; kui ühte liigutan, siis teised kõik röögatavad? Torupill
1183Mina panen valge kõhu musta kõhu peale, mina lasen valge riista musta auku pooma (ich lege einen weissen bauch auf einen schwarzen bauch, lasse ein weisses geräth in ein schwarzes loch hängen)? Ein gepichtes Fass und dem Zapfen
1184Mind sagest palutakse ja oodetakse, näitan, siis jooksevad eest ära? Vihm
1185Minu ragu, sinu ragu, puu ragu, pinu ragu? Tuisk
1186Minul on kaunis kojake, kullast ehitud kaunake, hõbedast ehitud hooneke, kus ma hommikust õhtuni tallitamas orjatööd, väsimata ikka valvan, uneraasukest ei rüüpa, tule mind, vader, vaatamaie, läbi akna vahtimaie, kuida käsi ruttu käimas, süda mul sala kutsumas, pane tähele, mis ma teen, olgu ma väike ja võimatu, siiski on mul suured sõbrad: kuu on minu külaline, päike minu vana vend, taevatähed minu tutvad, iga kuningas mu ori, iga sant mu sulane, mõista, mis see on? Taskukell
1187Mu ema sünnitas mind ja pia sünnitan ma ema? Jää
1188Mu süda mu sees väänatud ja paljas nahk veel jäetud, mu suu on viltu lõigatud ja augud selga tärgitud, ma vingun toorelt laste käes ja kortsun kokku kuiva käes, kui mahla hakatakse jooma, siis minnakse mind metsast tooma? Pajupill
1189Mul ei ole seda ja mina ei taha seda ka mitte, aga kui see mul oleks, siis ei annaks mina seda mitte tuhat rubla eest ära? Üks ainus silm
1190Mul neli, sul neli, igalühel neli? Käed ja jalad
1191Mul on kena laulusuu, nägu pikk ja puhas luu, osalt olen õpetaja, osalt une lõpetaja, Jumal annab mulle kuue, iga aasta jälle uue? Kukk
1192Mul on libe suu ja libe keel, enne ma ei laula, kui mind lüiakse? Kirikukell
1193Mul um sääne sulanõ, inne ei lää minemä, kui külgluie vahele tsuska? Vokk
1194Mulle annab suud, sulle näitab perset? Jooginõu
1195Ljätt maakunigas, küsüs kivikuniga käest, kas või mööda ahukunigat är minda söömä? Hiirekene küsüs kikkalt, ke jahvekivi pääl söö, kas või mööda kassi minna, ke ahu pääl makas
1196Läheb veele, kõht jääb koju (es geht zum wasser, der bauch bleibt zu hause)? Eine Kissenüberziehe
1197Lätt lumpi, lobaha-ai, lätt mõtsa, kõsaha-ai? Vari
1198Mine puusse, mine kivisse, ikka näeb? Jumal
1199Mineva-aastased luud, aga tänavune liha? Heinakuhi
1200Mida enam isand pistab, seda enam emand sallib? Leivasõtkumine
1201Mida rohkem tõmbad, seda lühemaks ta läheb? Pabeross
1202Mida selgemad so silmad, mida ilosamad ilmad, seda sandimast mind näed, mida sandimad so silmad, mida inetumad ilmad, seda selgemast mind näed? Pimedus
1203Mis hääleta tumm, aga palju räägib? Raamat
1204Mis küläline, tuu padi? Sammõl saina vaihõl
1205Mis lend see on, tiivad on, nokki pole, küüned on, jalgu pole? Nahkhiir
1206Mis mass miki-maki, ko-i ole kipõ keeritäjät? Sool
1207Mis om: nöps, tops, tass, taldrek? Kärbsesiin
1208Mis vahid mu otsa, mis tahad must saada, kui tahad must saada, siis roni mu otsa, see kergendab mind ja rahustab sind? Õunapuu
1209Miä palk, tuu akna? Võrgu kudamine
1210Mitme karva viiruline, kena lindi triibuline, lähen lookes üle maa, keegi kätte mind ei saa? Vikerkaar
1211Mitmest harust jooksvad ühte lauda lõngad? Puu juured
1212Mitu meest magava perätside üten sängin? Oakõder, kaun
1213Moosemolk, eevestelk, ise kõrr ja röövestölk? Siga
1214Mudatiuku, mutiauku, kana all ja kaegas piäl, tibu all ja teebäs selläs? Linaligu
1215Muidu magusat kätte ei saa, kui harusid laiale ei aa? Hernekaun
1216Muial maal pandas hobõst ette, luuk paists mii maalõ? Vikakaar
1217Mullu jumal käve, timahava jäle' tunnuse? Timahava niidam, tõne aastak tunnuse jäle'
1218Mullu poigis must lehm, tänävu süüä ternepiim? Talvrukkid
1219Munad all, munad pääl, vinter-vänter vahepääl? Kartul
1220Munni muhisase, karva kahisase? Uibu
1221Murrab su pea, aga ei murra ometi, kui magad, siis murrab, kui oled erk, murrad murdja? Mu[i]status
1222Muri istub puuris, vahib aknast välja: kaks kandvad kolmat, kolm pead ja kaheksa jalga? Vang: [kaks] varest kandvad [ühte] seapõrsast
1223Murukööräk? Peni
1224Must aasõ valgõt vällä? Õlu tulõ pudelist vällä
1225Must ase, valge magaja? Pirru parsil
1226Must auk, munad sies? Kelder
1227Must emis nurkas, punased põrsad põlle sees? Kolle
1228Must hani ilma pääte? Must särk, mitte hame
1229Must hobu, punane mees, rohiline piits? Saunas vihutakse
1230Must hoppõn, traadinõ lõig? Mustigõmari
1231Must härg magab, sarv läbi seina? Lõõts
1232Must härg müirab tampse tõrre sees? Õpetaja kantslis
1233Must härg, mugalised sarved, [kolm] korda sööb aastas? Lambarauad
1234Must härg, mugulad sarved, läheb järvejäe pääle, pistab sarved sisse lopsti? Aidavõtti
1235Must härg, munatsõ sarvõ, võtt kulla kukruhe, vasõ varbihe? Viinakatla
1236Must härg, mügarad sarved, käänab lihase paku ümber? Kirp
1237Must ja haljas, kõik maailma rahvas teda pruugib? Vesi
1238Must ja haljas, sile ja paljas? Kirp
1239Must ja väike, aga valus salvaja? Kirp
1240Must jääras ja valged munnid? Must kuub ja valged taskud
1241Must kana, hahk muna? Kaal
1242Must kana, verevä muna? Pada süte peal
1243Must kass, aidavaras? Pada
1244Must katus, punane rästas? Nööriga vammus
1245Must kikas, mulk päälaen? Pudel
1246Must kits, kuldse nisa? Puupäsmer
1247Must kivi aida all, seest mürisäs? Pada kiis
1248Must koer koldes, liha ta sööb ja rasva ta neelab, aga siiski suuremaks ei kasva? Pada
1249Must koer, valge kurgualune? Kerguõpetaja
1250Must ku kurat, valgõ ku lumi, hirn ku hopõn? Tuul
1251Must kui hüdsi, kõva kui kivi? Sitasitik
1252Must kui süsi, süsi ei ole, tuhnib kui siga, siga ei ole, karvad ta kannab ning sile ei ole? Mutt on must kui mustem süsi
1253Must kui süsi, valge kui lumi, hiilgab kui hõbe? Silm
1254Must kukk ja kuldsed mokad? Vasklukuga piip
1255Must kukk ja mugurad silmad, ise nöpib nööpnõelu? Mõtus
1256Must kukk kutsub kõik kihelkonna kokku? Õpetaja
1257Must kukk kuuse otsan, viskab paska viljäle? Õptaja kantslin
1258Must kukk, kuldsed kannuksed? Kardraiustega särk
1259Must kukk, kuldsed sarved? Kannel
1260Must kukk, kuldsed siived? Püss
1261Must kukk, kuldsed sooned? Kannel
1262Must kukk, kuldsed suled? Pada tulel
1263Must kukk, muru hari? Pudel
1264Must kukk, valged lõpuksed? Õpetaja
1265Must kuus moro pääl? Üü
1266Must lammas, valge moka? Kinnas
1267Must laud ja valged jaared? Tahvel
1268Must lehm, mugurad sarved, kena lehm, keigud sarved, tuli ammudes arusta, ihkudes Ihasalusta, ei ole kõhus kõrrekesta, maus ei marjavarrekesta, ise täis kui tiine puuki? Torupill
1269Must lehm, üts kõrv, üts nisa? Teekann
1270Must maa taivatähti täüs? Rüakõrs
1271Must maa, vahane seemen? Räni ja tulekibenä
1272Must mees marsib sauna, sada sammuvad järele? Kiriksand ja kogudus
1273Must mees mehemurdja? Püss
1274Must mees muru pääl, tükk liha turja pääl? Kikas
1275Must mees nurgas, viskab kust? Taaritõrdu
1276Must mees sülitab üle metsa? Püss
1277Must mees, kalasaba taga? Pääsuke
1278Must mees, mustad mokad, punane piip, valge vars? Tulejalg, kelle peal peerg põleb
1279Must mees, punatse hamba? Nööritatud särk (vammus)
1280Must mees, roheline kuub selgas? Maa
1281Must mies ja punane perse? Sipelgas
1282Must miis, sada väist, lõikas leibä, punane miis süüve? Puu lõigatav saag, puu pandas tullõ
1283Must mulk, punane pulk? Porgand
1284Must mullu tapeti, tänavude nüliti, keskpaik keldrissa, jalad jahukamberissa? Kütis
1285Must murakas, punane purakas? Vähk
1286Must mõisa, punane kubjas, valge vallarahvas? Herned paas
1287Must mõisa ja punased piidad, karvane katus pääl? Naiste asi
1288Must mätas, mulk seen? Kübär
1289Must mühk ja pühä pettäi? Õpetaja
1290Must on kangas luuessagi, sinine on sirgussagi, hõbelõnga lõigatakse? Rukis
1291Must paik saina pääl? Kirstu taba
1292Must poiss, sööb ja joob punast? Püss
1293Must puts ja punased suoned? Kihnu rahva pastal
1294Must puts, punased veered? Vammus
1295Must puu, põlend puu, mehemurdja sees? Püss
1296Must põrgu, tuhat tonti sisen? Kartulikuup
1297Must päkk, sada sõrme (sees)? Äke
1298Must rakk lakub kõige pere persed? Uksepakk
1299Must reili kate müüri vahel? Siiber
1300Must rätik, rohelised ääred? Põld
1301Must sauna lätt, punane vällä tule? Vähk
1302Must siga läheb lauta, ajab punased põrsad välja? Ahjuroop
1303Must suu, punane keel? Ahi
1304Must tsiga, mulke täis? Sannakeres
1305Must vakk, valgõ kaas? Lumi maah
1306Must vars ja punane tutt otsas? Kanepid
1307Must vasikas, valge pea? Vahutav oja
1308Must vokk, kuldsed nöörid? Vanaaegne naiste kuub
1309Must õhvake, sinitse moka? Sõuke
1310Must ümbrik ümber tua? Tuanõgi
1311Musta kirbu jooseva ümbre mehe mulgu? Tarumulgu
1312Musta lehmä mulle-rulle, tuorvitäüe vettä juone? Saunakeris
1313Musta peaga poiss, tõrvakasukas selgas? Peahari
1314Musta suurma, kollatse puu, sinitse herne, kes neist mõist kiitä, tuu saab liha? Püssilaskmine
1315Musta sööb ja punast situb? Püss
1316Musta sööb ja valget situb? Püss
1317Musta sööb, halli annab? Ahi
1318Mustad moorid, valged vaarid (schwarze mütterchen, weisse väterchen)? Das Fenster
1319Mustast tuleb roheline, rohelisest valge, valgest tuleb suure usinusega kolne? Rohi, piim, või
1320Mustem kui muld, selgem kui kuld? Silmad
1321Mustem kui mütt, hallem kui rott, kallim kui kuldrahakott? Silm
1322Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik, madalam kui regi? Harakas
1323Mustlane poop täre laen? Suits
1324Mustlase uur, sia tamm, konna kaev ja kassi õun? Pää (päikene), lepp, lusikas ja kadakamari
1325Mutlik, sustlik, surelik, elalik, punalik, pärlik ja ilmaski verd ei ole? Vähk
1326Mutike all, matike pääl? Silm
1327Mütt istüb mättäs, lihätükk suuss? Lapse imemine
1328Muista mueru, muerust sueru, suerust sordu, sorrust siguriaia peldu? Kitse juoks
1329Muista must valgeks? Öö päevaks
1330Muista mutre, mutrest vetru, vedrust kierupäässe, kierupääst munasse, muna maha plaksti? Püssülaskmine
1331Muista, muista muori, muoril kulla kieru? Sipulas
1332Mõessu, mõessu mõeroke, läbi käte kiäruke, ise villaviiroke? Lammaravvad
1333Mõesta, mõesta mõõluvitsa, igävetse eluvitsa, pikä puu põrutusvitsa? Aabatsi tähe
1334Mõista mõõlapuu, esi' kirja lood'apuu? Vislapuu
1335Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kaks kanapesa, üks oo uus, teine vana, ää tee sõrmi sitatses? Kasvav kartul; uied ja vanad tuhlid põllal vau sihes, vanad võivad sõrmed ää määri
1336Mõista mõõtu, taivataatu, panõ pääle plika-plaka? Rõiva mõskmine
1337Mõista ära mullerille, kelgutimed kellerille, muratimütid möllerille? Uad, kaalikad, herned, kartulid
1338Mõista ära mõgla kirja, mis sa tahad tagla kirja? Kirju rätt
1339Mõista ära mõkerpuu, tiia ära täkerpuu, vahel varessakirja, vahel harakukirja, kuukiri keskel? Undrik, körsik
1340Mõista ära mõmmulehti, tuba tehtud toomelehti, seest pidu peeti, väljas jagu jaeti? Rehepeksmine
1341Mõista ärä mõllerpuu, tää ärä täkerpuu, mitu kirjä pihlapuun, sada kirjä pihlapuun? Kirivene tekk
1342Mõista üles mõlle-rõlle, kolgutimid kõlle-rõlle, tuli üks meeste käesta, pistis kaks naeste käesta? Kangasuad, niied ja süstik
1343Mõista, mõista miildu, kassi hand läits kiirdu? Lõng (kedrates keerdu läind)
1344Mõista, mõista muu truu, pane päele poe truu, päele need kili-kolinad, päele nuppu kuldakella? Söömalaud, leib, lusikad, vaagen
1345Mõista, mõista mõeru, katsu, katsu kaeru, kaerus kana pesa, musta kana munad sees? Keris
1346Mõista, mõista mõistuist, üle aia haistuist? Tuiskab
1347Mõista, mõista mõkipuu, taga riida rikipuu, kirivene lõhmuspuu? Raamat
1348Mõista, mõista mõlla-rõlle, kõputõmid tõlle-rõlle, virelivisi ja varelivasi, nahka tuppe tuuritimi? Torupill
1349Mõista, mõista mõlle-rõlle, kilgutivad kõlle-rõlle, perenaise parajad riistad, nahka nad niblivad-nablivad? Lambaniit
1350Mõista, mõista mõlle-rõlle, Kõpu mõis oli kõlle-rõlle, löödi pihta piu ja pau? Kirikokell
1351Mõista, mõista mõmmelehte, tuba tehti toomelehte, sees oli jahu javajad ja väljas vee vedajad? Veski
1352Mõista, mõista mõmmevitsa, igäveste ikuvitsa, kui ära mõistad, jäässe mokakese pikä? Last pestäs
1353Mõista, mõista mõne konne peale? Must kuekangas
1354Mõista, mõista mõnna sõrme, läbi kätte känna sõrme, sõsteri lehed sõrisesid, vasteri lehed varisesid? [Lahenduseta]
1355Mõista, mõista mõnni-sõnni, sugasõnni, tuhkamunni, laja lapiku lehe? Kartolis
1356Mõista, mõista mõõdu, pane peale paadu, keskelle kelevere, peale nuppu kullakeele? Pudru kausis, või silmas, lusikas silma peal
1357Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalun kanamuna? Latse häll
1358Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, kääru sees oli pesa, pesas neli muna? Pastlanõel ja nöör taga
1359Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa, seitse muna sees, igal munal ise nimi? Nädalapäävad
1360Mõista, mõista mõõru, läbi piu peeru, üle käte kääru, käärus [kaksteist] muna? Kanga käärimine
1361Mõista, mõista mõõrukene, läbi käte käärukene, lähäb läbi lehitse mõtsa, ei jää kinni kuhugi? Lambapügämine
1362Mõista, mõista mõõtrull, läbi käte käetrull, Nõmme Endriki vitilüödi? Lambavill
1363Mõista, mõista määtsu, käänä päss käätsu? Kapla tetäs
1364Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõputimed kõlle-rõlle, pää pääl piiritsepaelad? Vokk
1365Mõista, mõista mõnne sõnne, see sõnne sõsara sõnne, seitse sõnne vastakute? Ahelad
1366Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kaks kanamuna? Meesterahva riistad
1367Mõsta, mõsta mõlle-rõlle, kõlgutimid kõlle-rõlle, vana vossi võttis naista, vana vompali tütärtä? Kajost viivõtmene
1368Mõlemad otsad elavad, keskkoht surnud? Mees, ader ja hobune
1369Mõlõmba velidse üte palaja all? Kaaraterä
1370Mõnikõrd lendas, mõnikõrd purre? Püss
1371Mõr'sa ehis mõtsa takan, peotäüs pirdõ käen? Päiv
1372Mõrsja muidu mulku ei näita, kui titt keelega lakutu ei ole? Langa nõgla perra ajamine
1373Mõrsja tulep tarre, ei liiguta ust, ei akant? Päiv
1374Mõtle, mõista, väike vader, kivist põld ja kivist ader, maa on must ja vaod valged, kündjal alles noored palged, kündja süda rõõmus keeb, sest et künd ta targaks teeb? Tahvel, krihvel, koolilaps
1375Mõõdsu, kõõdsu ? lavva ala sitte, laste pääle käänti? [Lahenduseta]
1376Mõõgast pikem, nurgast kõveram, teeb mitme elule otsa? Vikat
1377Mäger mängib mäe pääl, perse tolmab taga? Jahu sõõlutakse
1378Mäe pääl grigoral om viis kotitäüt kivikeisi, ala-martinal üts ainus palmigene? Herne', kesväpää
1379Mäelt üts, alast kats? Kaadsa
1380Mägi oeas, läte kuivi? Kristus risti pääl
1381Märg laud lepikus? Keel
1382Märtkene käu maad pite, sada hamõht säläh, olõ-õi oma ea, kuu päiva ummeld, ei niidiga kist, ei nõglaga näidet? Kana
1383Müttadi-mättadi männad sisse? Võitegemine
1384Naba ees, kera keskel, labidas tagaotsas? Naeris
1385Nabal rist peal? Kirik
1386Nabast vass, persest päss? Puts
1387Naerab, aga ei räägi? Seinapragu
1388Nahk all, liha peal? Künnal
1389Nahk all, nahk peal, karvad vahel? Sukk
1390Nahkait, puulukk? Makk (vorst)
1391Nahkkott ja narmad suus, suu alaspidi, aga peab vee? Naiste asjad
1392Nahkne rott ja linane saba? Pastel
1393Nahkne saun, karvane keris, üks vihtleb ja kaks viskavad leini? Meesterahva asi
1394Nahkpüss, udukuul, kandu laseb, pähe mõidub? Peer
1395Naanõ läts laolõ, lag'a lapju sälan? Kana
1396Naine istub nurgas, süle lapsi täis? Leivaahi
1397Naise kärnäne pää? Kaaligas
1398Naise kübär pääh, mehe vöö vööl? Hainakuhi
1399Naiste tahk ja kana suurätik? Põrmand
1400Nal'lakas ratsamiis istub hobese sällän, jala kõrva taga? Prillid
1401Narva koer kükakille? Ater
1402Nebu neljanurgaline, kabu kahejakuline? Kaev
1403Nebukadnetsar kesk merd? Naba
1404Niem niemes, saar saares, iges saares sada pesä, iges pesäs üks muna? Kaalikapiendrad
1405Neitsi eht Hiiumaal, ehte näisse siiä maale? Päe
1406Neitsi istub toas, siiditanu peas? Lamp
1407Neitsi naard läbi katõ sõrme? Kussõm
1408Neitsi nellätölläkille, uutab urva pistetävä? Tuul
1409Neitsi taren, nisa vällän? Taretala
1410Neitsid tantsivad, punane poisike vahel? Keel ja hambad
1411Neitsit istub mäe pääl, neli last süles? Tuulik
1412Neitsit istub mäel, neli põlle ööl? Tuuleveski
1413Neitsit nurgas, kuldkie kaelas? Luuda
1414Neitsit nurkas, neli pääd otsas? Voodid
1415Neitsit nurkas, nina ümber kaela? Võrguhark
1416Neli andjat, neli kandjat, kaks koeratõrjujat, üks parmupiits? Lehm
1417Neli auku niidikeras? Lehma udar
1418Neli hiirt jooksevad ühte auku? Lüpsmine
1419Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? Sukakudumine
1420Neli hobust, ühed ohjad? Veske
1421Neli kandvad ühte? Rattad
1422Neli kitse kusevad ühte aukuje? Lehmä lüpsamaie
1423Neli kord aastas käib karune naiste reite vahel? Lambaniitmine
1424Neli libedad venda, ühel pääval sündinud? Varsa jalad
1425Neli meest käivad ööd ja päävad, aga siiski ei saa edasi? Veskitiivad
1426Neli meest riidlevad tee peal, aga kokku ei sua? Vanker
1427[Neli] neidu, [kümme] peigu? Kindad
1428Neli neitsid juuskva ütel katrel takan? Hobene ja vankri
1429Neli neitsit jooksevad nurme mööda, üks ei saa ühte ega teine teist kätte? Vankrirattad
1430Neli neitsit kusevad ühte auku? Lehmalüpsmine
1431Neli neitsit lähevad üle nurme nuttes? Vanker
1432Neli neitsit lähvad üle nurme? Vanker
1433Neli neitsit paksu pilve pääl? Pähkme
1434Neli neitsit tantsiva üte saapaseere sihen? Lehmä nüssetäs
1435Neli neitsit tantsivad, ükski ei taha oma nägu teisele näidata? Hobuse jalad
1436Neli nikat-nakat, kaks kikat-kõkat, üks heidab sõlme peale? Kangakudumine
1437Neli nipijalga, kaks kikikõrva, suur pitk tolu-lolu? Kass
1438Neli pütsigäd aeda all? Lihm
1439Neli sulast saunas, peremees parsil? Käsi kindas
1440Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama? Koer
1441Neli tuas, kaheksa õues? Majanurgad
1442Neli vanaonu habet tagaspidi? Hobuse kabjatutid
1443Neli veld, perähn hapõn? Hobõse jala'
1444Neli velle käävä käsikäen: üts juusk, ei väsü, tõõnõ süü, ei saa süünüs, kolmas juu, ei saa juunus, nelläs vilistas, ei võeta kuulda? Jõgi, maa, meri, tuul
1445Neli velle, viies brat? Sõrmed
1446Neli venda ühe mütsi all? Laud
1447Nelja nurka valge põld, musttuhat musti poissa peal? Raamat
1448Nelja sõõriga koda? Vanker
1449Nelli sumps suud pite, kats kaes taivahe? Lehm
1450Nelä hambaga sööb heinu? Vigõl
1451Nelikümmend mundrit, aga kõik ilma nööpideta? Kapsas
1452Neljajalgne kasvatab, kahejalgne katkestab? Kasukas
1453Nellänurgeline valget täüs? Soolavakk
1454Nigiseb ja nagiseb, ilmaski üle aja ei saa? Äke
1455Nigiseb ja nagiseb, teine tõuseb teise korra, teravnina hiir jookseb vahelt läbi, veab oma sabaga kõik kokku? Kangakudumine
1456Nii kumardat, nii annat? Kui jahvadat, panet teri
1457Nii suur ku pang, nii kerge ku hummal? Kussõm
1458Niikaua kui teda otsitas, on ta midagi, kui teda aga löidas, siis ei ole ta enem see, mis ta oli? Mõistatus
1459Niinelukk ja kanepine kamber? Noot
1460Nikatara, nikatara, hõissa? Regi
1461Nikutab niudid, laotab reisi, raasuke karvu vahel? Lambarauad
1462Nime maas ja nime taevas? Ein Sieb (Das Siebengestirn heiszt bekanntlich söäl)
1463Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli? Hiir
1464Nina viab, perse piab? Nõel
1465Ninaga lõhub, persega parandab? Nõel
1466Ninake nirsis, karvakesed kärsis? Siil
1467Nipi mind, näpi mind, kaitse mind, kasvata mind, söö mo juurikas soolata ää? Kapsas
1468Nirr-narr nurka, pirr-parr parsile, kanepine köis ja kadakane laud, niinepuune nui, nuial kaks vart? Kass
1469Nooredhärrad ottentondid lõiksid minu kõhu katki, võtsid kõik sealt seest välja, andsid mulle juua, lasksid mind joosta? Hanesulg kirjutamiseks
1470Noor'k nulgah, kaadsa' kaalah? Pühäne
1471Noorik istub nurmel, sada linti peas? Kaalikas
1472Noorik niidul, vai sees, mätas mütsiks peas? Heinakuhi
1473Noorik noroh, perse tsoroh, iga üü hürr-harr, sittus sõklit, pasandas paklit? Linakolgits
1474Noorik nurgas, põll palavid pabunid täis? Kolle
1475Noorik nurkas, nuga kurkus? Taarinõu
1476Noorik nutab nurga taga? Tuul kiunub
1477Noorik viias ära, perse jääb maha? Heinakuhi
1478Noormees varastab, vanamees ostab raha eest ja lapsele antakse muidu? Musu
1479Nudi juusk nurmõ pite, pal'aspää paio pite? Hiir ja huss
1480Nudipääga Rein lääb karvakõrtsi? Mehe suguliige
1481Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel? Kass
1482Nuiakene nurga pääl? Lehmä hand
1483Nuri-näri nurkõ piten, käü ahu kolkõ piten, käänd käpä rupikullõ, tsuskas piimä länikullõ? Kass
1484Nurr-narr nurka, pirr-parr parsile, nõgelasi varsile, läheb puu pragoje? Lumi sadab
1485Nutab kui laps, ulub kui koer? Tuul
1486Nõõlas miis, kängä jalan? Orjavitsa puhm
1487Nägemata asi, aga kõigile tuttav? Soe
1488Nägus majakene, käeta ja kirveta ehitatud? Kanamuna
1489Nilgutas härga, löütas oinast, nilgutas oinast, löütas inemist? Saabas, sukk ja jalg
1490Odrane orikas, sarapuune s[i]taauk? Lähker
1491Oh sa ime, esi pime, habe suus ja hambid pole? Puts
1492Oh sa selge ja sinine, oh sa puhas ja punane, igaüks sind armastab? Viin
1493Uherdi upub keskel väina? Naba
1494Ohjad jooksvad, tee käib ringi? Vokk
1495Oenas situs rasva? Oherd
1496Oinass laudah, pää väläh? Tati nõnast väläh
1497Oinas sulgu situs, esi usse vidas sulust? Uherd
1498Okkaline, nokkaline, pigi p? punn? Vist takjanupp
1499Okse kuvvõ koorõ seeh? Sipul
1500Olen ise keeletu, aga siiski kõnelen, olen ise meeletu, aga siiski mõistan meelt, tunnen kurbtust, tunnen rõõmu ? mõista, mis ma olen? Kirikukell
1501Olen mina noor, nooreks mina jään, olen mina vana, vanaks mina jään, silmad minul on, aga need ei näe, kõrvad minul on, aga need ei kuule, suu minul on, aga see ei räägi ? ütle, mis ma olen? Inimese pilt
1502Olgu mis on ja tee muga, mis tahad; kui kõigutan, siis kardad, ja kui torkan, siis tahad? Õmblusmasin
1503Olõ hoobis ümärik, ümbreringi imelik? Lõngakera
1504On pikk, pane juure, on lühike, leika maha? Nõu vitsaküin
1505Oma rahvas, võõras hais? Sitahais
1506Onu oatap aea takan, pallep kärssä käimä tulla? Susi hiil tsika
1507Oota mind, katsu mind, võta mind? Odrapääd põllul
1508Ora ees, kera keskel, käärid tagaotsas? Pääsuke
1509Oru oinas, laane lammas? Hunt ja karu
1510Orik origu pääl, rasv keskpaigan? Tarehire', sambla'
1511Ork ees, hark taga, pealt sinine siidikarva, alt punane purpurikarva, sibinal ja sabinal saksa keelt reegivad? Peesuke
1512Osalt sikusarv, osalt juuksekarv? Hooletu tüdruku heie
1513Osta oma rahaga, pista oma pikaga, söö oma kõhtu ja pööra perse peale? Leivategemine
1514Otendolli, atendolli, üles välja ütendolli, alla välja atendolli? Põllupeenar
1515Ots ees, ots sees, keha kui kapsapea? Kera
1516Otsad kitsad, keskelt lai, kuidas see siga siia sisse sai? Süstik pooliga
1517Otsast ork, tagant tork, keskelt aisade asupuu? Ader
1518Oti oenas, läti lammas, tatsutab mööda tänavat? Konn
1519Paar härgi, palk taga, õlekubu kurgu all? Munnid ehk "altelamine"
1520Paas all, paas peal, kribu-krabu vahel? Veskekivid
1521Pada kiis palo pääl, ilma puilda tõrvasilda? Kusikuklasõ pesä
1522Pahrukene nulgah, aa valged vattu suust vällä? Käsikivi
1523Paeasang üle mere? Vikerkaar
1524Paeust papike, ladvast mütsike? Putke
1525Paklane aid, õlitse eläjä, mürräse, müügvä, välla ei pääse? Pääalutse kott
1526Paklane ait, kanepine võti? Kott
1527Palakas põleb ära, ääred jäävad järge? Põld küntakse ära, peenrad jäävad
1528Pal'las luu, palanu koorike, oma rõõvaga teeni, külm küllease, hunikul uni magada, kõtuvara kasin? Koer
1529Pal'las lätt kerigole, hamõt vii puuhn? Küünäl
1530Palk on tee peal, üle astu ei saa, ringi minna ka ei saa? Vari
1531Pane pantavane, võta liblige', kutsu kutsige'? Pane leib lava pääle, võta luhidsa', kutsu latsõ' söömä
1532Paneb silmad nutma, aga ei liiguta südant? Sibul
1533Papa-mamma paaristikku, kahed reied ristastikku, kahed karvad vastastikku? Kraasid
1534Papi tilk palas, baaba suuga kand vjett pääle? Suga
1535Papi titt mii seeh? Hari
1536Papike pajun, lokike pähän? Pütsik
1537Papp lätt kerikohe, mõista-ai kerikost vällä tulla'? Kala lätt riihtsähe
1538Papp pajuh, köstre küläh? Susi pajuh, pini küläh
1539Papp sais silla pääl, täntäs kõiki: ää kusõ? Samavar
1540Part vees, saba väljas? Kulp leemepajas
1541Pea alaspidi, jalad ülespidi? Sibul
1542Pea mul on ja [neli] jalga, mitu kord näikse mind ilma peata ja ilma jaluta ja siiski elan priskesti? Siil
1543Pea nöökus, perse köökus, jalad all kui murakalehed? Koer
1544Pea otsast raiutakse, sooled seest võetakse, suu lõhki lõigatakse, siis alles mehine mees valmis? Sulg
1545Pea peal nupp, kõhus saun, üks käsi, seegi selja peal? Teekann
1546Pea peletu peo sees, keha meeletu, mõistab mõndago tööd? Nuga
1547Pea süiakse, nahk müiakse, liha ei kõlba koertelegi? Lina
1548Pea tal pikk ja peenikene, jalg on lai ja lühikene? Labidas
1549Pea tules, teine vees? Piip
1550Pia punane, kael karvane, isi alaspidi ripakille? Maasikas
1551Pia sile, keha karvane? Viht
1552Piä mähkus, piä kiirdus, piä viskas mulli otsa? Hummal
1553Pää palas, jala' külmäse', näe tulõkõsõ, saa-ai manu? Tare uss ahu veerehn
1554Pää poleb, jalad mädänevad? Patsasammas (vist nn. Tulikäpp, kus otsas piergu põletati)
1555Pääst joob, pääst kuseb? Pudel
1556Pealt ma terav, alt ma lai, sisu magusam kui sai, sinine on minu koor, armastab mind iga noor? Suhkrupea
1557Pealt must, seest punane, pistad sisse, on mõnus? Kaloss
1558Pealt piiberoodu, saba kullakeerdu? Nooriku tanu
1559Pealt teeb tiritärinad, alt ta kopsib kullerida? Kangakudumine
1560Pealt valge, seest punane? Inimene
1561Päält lapiline ja kõva, seest valusat õhku täis? Ahi
1562Päält must, seest valge? Kartohvel
1563Päält nimeste, alt naba, vallus pist musta? Vana-aane väidsetupp
1564Päält sille, sisest karvane? Kask
1565Päält sinine, seest valge? Suhkrupää
1566Päält valge, seest must? Lumi ja maa
1567Peata lööb pilli, jalutu tantsib? Tuisk ja tuul
1568Pedajane, tammine, üle kõige must? Püss
1569Peenü, peenü junkrukene kargas tarest usse, kõik mõts kärähäs? Püsüroho'
1570Peenar ümber perseaugu? Kajuseletised
1571Peenär põldu, tõine muru, kolmas kuusevõsakest? Tarvastu ja Paistu muudi rihmutatud puhussaga kasuk
1572Pinnär all, pinnär pääl, sammõl kasus vaihõl? Akna
1573Peenkene preili, kavvõndõhe sülgäs? Püss
1574Pehme ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, persis juurikas, vana teda ei taha, noor himustab? Pähkel
1575Pehmem kui vill, tihem kui udu ja lendab kui lind? Lumi
1576Peksa ehk paita, paigal seisab, katsu, kas sülle tuleb? Oma vari
1577Peni haugub, perse paugub, esi situb sõklit? Kolgits
1578Pini istus mäe külel? Nõna
1579Pini lätt peripäidi puudõ? Tuli
1580Pini sais ussõ iih, ei haugu, ei purõ', a sisse ka ei lasõ'? Lukk ukse ees
1581Peotäis paljast, küünar karvast? Viht
1582Pere ilma hingeta, õue ilma koerata? Surnuaed
1583Pere murrab pesemata kooki? Toa uks
1584Pere sööb, laud laulab? Emis imetab põrsaid
1585Perekond puujuurde all? Tuhlid varre all
1586Peremies tostab peitlä üles, kaik pere lähteb pilla-palla? Lamba sittumine
1587Perenaine pöörakaela, sidus oheliku orja kaela, saatis õue haukuma, väravasse vahtima? Kangaseadmine
1588Perenaine sõhkat-sahkat üles ja alla, perse teeb tagant nõhkat-nahkat? Leivasõtkumine
1589Perse äärest, perse seest, lakub perset? Singiliha, kanamuna, härjakeel
1590Persest tsilgahas, suuhtõ pandas? Kanamuna
1591Perssest sööb ja suust situb? Vähk
1592Pesa maas, munad taevas? Õunapuu
1593Pesa sees, munad väljas? Kartulipealised (seemne-)munadega
1594Pido pinda, rado rauda, tungelpää ja tõrvaspütt? Lootsik
1595Pigine poisike, raudsed juuksed? Päähari
1596Pigista-paagista ja pane nappi? Või pane nappi, vitsikusse
1597Peuse mahub, pütta-p mahu? Härjavits
1598Pihku mahub, saina vahele ei mahu? Muna
1599Pihkane pääl ja harjane all? Päähari
1600Pihlapuu piiri pääl, ossa' saisva' saarõ pääl? Kuningas ja sõda
1601Pihlapuu piiri pääl, sarapuu saarõ pääl, kolm kullast tsauka küleh? Talsipühi ja lihavõõdõ' ja suvistõpühi
1602Pihlapuu tsäuk kest merd? Pääväkene
1603Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli üks meestekara, lõi kinni klõps? Kangakudumine
1604Piima pudus põrmandale, rasva sattus seinadele, ei vii seda vesi ära ega raiu kirves ära? Päeva-, kuupaiste
1605Piimane jõgi, hainatse perve? Silma
1606Piimäne järveke, jahutse perve? Sake jahupudru kastus
1607Piits laksub, tee tolmab? Püss
1608Pika palgega miis lääb urvitaja linna alla? Siga
1609Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits? Vihm
1610Pikem puist, pikem maist, madalam kui maarohi? Tee
1611Pikk ma olen kui üks laev, aga mo sees on üks kaev, seisan ise liikumatta, ometegi kiikumatta, mitmed kõndida ei saa, kes siit võtvad rüübata, jäi mo sisse mõni härg, kadus siia mõni pärg ja on palju hukka läinud, kes siin lusti pärast käinud? Kõrtsi
1612Pikk mees, aga väike müts? Kirikutorn
1613Pikk mees, valge kasukas seljas? Kask
1614Pikk mets pinu taga, lai leht raamatus, kutsub kokku külalapsi, murule ja arule ja oma pattu parandama? Humalad
1615Pikk mets, paks mets, siest ei soa silguvarrast? Hobuse saba
1616Pikk mõts, hele mõts, üle ilma koolimõts? Kerk
1617Pikk peenar, pehme hain? Lammas
1618Pikk peenü jalakõnõ, verrev tsõõrik pääkene? Upin-ninn (kullerkupp)
1619Pikk vits pihlakane, üle välja toomingane? Vikerkaar
1620Pikka säärde, laia lemme, kivide kiri, vagude vari, ise kui haavikuemand? Läätsed
1621Pikä hannaga harak luu mäe sisse munnõ? Leibä pandas ahju
1622Pikä hannaga harak läts ahjo? Leiba pandase ahjo
1623Pill hüüab, saaja tantsib? Mesilane
1624Pilliroost poisikene, valge müts pääs? Lubjapintsel
1625Pime hobene käi ilma ohjete? Lootsik
1626Pime nägi jänest, jalutu võttis kinni, alasti pistis tasku? Tühi jutt
1627Pime tuba, valge lina, poolteist tundi mõnu? Kino
1628Pime villem, viis vedajad? Pime Villem = munn
1629Pime õues, piits pihus? Kaevukook
1630Pimedas sündis, tulega sureb? Vaha
1631Pirinal ja parinal, kõige pere paremal? Lusikad, vaagnad
1632Pirinal-parinal, oravahand otsa iin? Vokk
1633Pisem kui kirp, raskem kui härg? Tulesäde
1634Pisem kui sääsk, mustem kui süsi? Kirp
1635Pisemb kui hiirepesa, enamb aknaid kui kuningakojal? Sõrmkübar
1636Pisike aidake mäel, kuldraha täis? Orava pesa
1637Pisike härg võidab suure härja? Kirstuvõti
1638Pisike mees, hall habe? Linased
1639Pisike mustuke, kivist kõhuke? Toomingamari
1640Pisike paake, magus roake? Pähkel
1641Pisike pilu ja pehme pulk, hästi sätid, siis läheb sisse? Niit läheb nõelasilma
1642Pisike punane poisike, kivine kõhuke? Lillakas
1643Pisike pütike, magus mimmike? Meekärg
1644Pisike unnike, senna sisse situtakse, rikas listib leiba? Linnupuu
1645Pisikene mees, hall vatt seljas, paha teeb kui vanapagan? Hiir
1646Pisikene mees, pikk habe suus, kes ta peale vaatab, see nutab? Sibul
1647Pisikene mustukene, kõige küla täkukene? Kirp
1648Pisikene mustukene, kõrvad kikivikilised, saba tillitollikene? Kirp
1649Pisikene pilla-palla, lühikene lülla-lalla, kõige parem perenaene? Kulp
1650Pisikene pimbulaine, ranna raku kuerukene, las nemad võidu vupsitavad, kaksipidi kraksutavad: puu puhtaks, lauad lagedaks? Lähkrikivid
1651Pisikene piperdaja, kõige rahva rakendaja? Nõel
1652Pisikene poisikene, piip oli suus, pamp oli seljas, ise laulis saksa keeli: Kibuvitsa Villem surnd? Kell
1653Pisikene pruudikene, tal on kindel kirstukene, ei teda võta võti lahti ega muugi muukraud lahti, kui läeb katki, siis saab kätte? Kanamuna
1654Pisikene pündelane, kõige pere persevaht? Uksekünnis
1655Pisikene, ümmargune, keik maailma läbi käib? Raha
1656Pisikeses kambris aetakse pilli, kõik kihelkond kuulvad? Kirikukella löömine
1657Piske poiss ja paun selgas? Ämblik
1658Pisuke poisike, kivine süda? Pähkel
1659Pisuke poisike, lai kübar pääs? Seen
1660Pisuke saunake, kaks kaubameest sees? Leatsikaun
1661Pisukene pille-rille, madaluke malle-ralle, istub soos künka otsas, paistab külge vastu päeva? Jõhvikas
1662Pisukene riist, aga palju varandust mahub sisse? Rahakott
1663Pista sisse, ei tee paha, tõmba välja, auk jääb taha? Leivasõtkumine
1664Pista sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö läheb korda? Leivasõtkumine
1665Pista, pista, torgi, torgi, kui ei saa, laku, laku? Nõelasilma panemine
1666Pisut on, kes teda armastavad, ja palju vihkavad teda, siiski austavad teda kõik? Vagadus
1667Plika-plaka, krants hauk sanna takan? Rõivid mõstas
1668Pliksub edest, pliksub tagast, täädäb mitme neio iha? Kangasjalad
1669Plitsub ja plätsub perenaise jalge vahel? Võitegemine
1670Poja pullilullikese, ema illus esiki? Ruat ja kuhi
1671Pojad toovad isa ilmale? Heinakuhi
1672Poisike lääb pää pääl trepist üles? Saapanael
1673Poiskõnõ kuses, tütarlats man kaes? Taari lastas
1674Poisid näevad isa ristimist? Heinakuhi
1675Poisid õues, munnid põues? Kartulikuhi
1676Poiss on pikk ja peenike, kõht kui klaasist kausikene, kõri on tal kõvast karrast, hambat puha valgest vasest, esi istub võru peal, kaapküpar on tal peas, puuvilja tema sööp, ööse meile valgust toop, ütle meile, kes ta on, küll ta siis sul nägu näitap? Laelamp
1677Poiss sõi ja sõi ja mida enam ta sõi, seda rohkem sai, viimaks sai ta isu täis ja ta viskas terve huniku aknast välja, mis ta sõi? Pähklid ehk vähki
1678Pole sisu sees ega koort ümber? Aevastus
1679Pool leiva aida taga? Kuu
1680Pool meest joonud, pool tark? Õllevaadi pulk
1681Pool meest külmas, pool sojas? Uksepulk
1682Pool musta, pool valget? Suvi ja talve
1683Pool puud, pool rauda, eest kitsas, tagast lai, keskelt kõver? Sirp
1684Pool seast, pool odrast? Vorst
1685Pool sirkel ja pool vinkel? Sia tuhnimine
1686Pool sood sula, teine külm? Sammal seinas
1687Pool tsiga, pool kuuske? Päähari
1688Poolest sandik kääritakse nahk päält ära ja siis hakkab sissepanemine? Inimene käärib käised künarnukist saadik ära ja hakkab leiba sõtkuma
1689Pooleaastane poisike istub kivi ahervarre otsan, peotäüs heinu perse all? Munakott
1690Pooleaastane poisike istub umbise poti sees? Pähkel
1691Pooleaastane poisike kõrgen kepi otsas? Pähkel
1692Pooleaastane poisike, aga kolm külleluud? Tatar
1693Pooleaastane poisike, kivikasukas seljas? Pähkel
1694Pooleaastane poisike, käharpää otsas? Viljapää
1695Pooleaastane poisike, lüöb vanamehe maha? Humal
1696Pooleaastane poisike, must lapp perses? Uba
1697Pooleaastane poisikene, kale kasukas seljas? Talv
1698Poet köüdetüt löö? Kuut, vihu'
1699Preili tarõn, pleti välän? Porgand
1700Ptuh, me se um? Pliini küdsätäs
1701Pudrupada metsas, külalapsed ümber? Sipelgapesa
1702Pugu puid, lugu luid, kolmas paasi, neljas klaasi? Kirik
1703Puhib ja ähib, aga paigast ei pääse? Sepalõets
1704Puine emis, külimit põrsad, põrsastel teine külg punane, teine valge? Õunpuu ja õunad
1705Puine maa, luine atr, kõukoorest seeme saa? Tsirk ragu kõukoort
1706Puine maa, rauane mõts? Linahari
1707Puine pistab, luine salvab, viider-vääder väänab kokku, viskab alla keldriauku? Söömine
1708Puine teeb ja lihane sööb? Kartuhvipuder
1709Puune kits, kivitse sõra? Ait
1710Puune laev, linane meri? Kangalõimed, puust surnukas
1711Puune poisikene, kivine süda? Pliiats
1712Puunõ emä, raudne isa, väikse', väikse' latsõkõsõ', kõik omma' verejuuja'? Püss
1713Puunõ puurikõnõ, luunõ luurikõnõ, sõmõranõ sõirakõnõ? Mesipuu
1714Puutse peele, lihane vee, jõhvikoe, armas ta helü? Viiol
1715Puisemine puise, luisemine luise, heinätse idi-viditse, neli silmä mulkijaani, katsi händä uiskasida? Härgadega kündma
1716Pukk-pugadi, lakk-lagadi? Tuuleveski
1717Punane hobune, must saba? Tuli ja suits
1718Punane härg ja pusijad sarved? Jõhvikas
1719Punane jupsib musta? Tuli paja all
1720Punane koer haugub läbi luise aia? Keel
1721Punane koer magab jahukerstus? Tuluk leedes
1722Punane koerake raksub raudriides? Tuli
1723Punane kukk katusel? Tulekahi
1724Punane liha, valged soolikad? Vahrakamari
1725Punane lina ja viis paari haaka, arvuta kokku ? saab üks praad? Keedetud vähk
1726Punane mees, puust kasukas, võtab meele meeste peasta, napsab aru naeste peasta, riisub märgu poiste peasta? Õllevaat
1727Punane mütsike, valge pääke? Vahrakamarjapuu
1728Punane peegel seina peal? Päike
1729Punane poisike magab rohelise palaka pääl? Murakas
1730Punane poisike musta asema sees? Porgand
1731Punane poiss, rohelised juuksed? Porgand
1732Punane preili ja roheline kübar? Porgand
1733Punane pull kasteheina kütkes? Jõhvikas
1734Punane pull, seest sappi täis? Jõhvikas
1735Punane pullike juusk saina müüdä üles? Tulikahju
1736Punane pullike, jõhvist lõake? Kuremari
1737Punane puppis poisike, süli saiakakka täis? Kibusemari
1738Punane puu, rohiltsed harud? Purgant
1739Punane põld, mustad veered? Vammus
1740Punane põld, valge kari? Suu ja hambad
1741Punane särk, must ihu, vedel süda? Tuli, pada, vesi
1742Punane vaanas, siidikera sees? Maan
1743Punane vihkab musta, must vihkab punast, ühed vihamehed mõlemad? Tuli ja vesi
1744Punane õrs valgeid kanu täis? Hambad
1745Punaselt paned vette, mustalt võtad välja? Tuline süsi
1746Punast sööb ja musta situb? Piip
1747Punda ist ossa pääl, munda lää söö ärä? Lumi, vihm
1748Punder puus, mander maas, Hindrek all heinamaal? Pähkel, maasik ja heinputkes
1749Punnsilm puuokste vahel? Meesterahva asi
1750Puntjad paled, nonjas nina, harva hingab? Perse
1751Pupsakad palged ja paha hingehais? [Lahenduseta]
1752Puts maas, türa keskel? Kuhjalava
1753Puts põrandal, türad tükivad kallale? Supikauss ja lusikad
1754Putsitäüs suurmit? Maagõ kukk
1755Putukas ronib puhta peal, punased suoled kõhtus? Triikraud
1756Puu all, liha pääl? Sängüh maadas
1757Puu all, purre peal? Prees
1758Puu kumuli tare läve all? Kõht
1759Puu pikkune, pilliroo jämedune? Puu süda
1760Puu põhjal linakuhi, vaskise vardaga? Koonlalaud, koonal ja varras
1761Puu ta on, aga varrast taast ei saa? Humalas
1762Puust luudel nahk peal, hing sees? Lõõts
1763Puust mees ja raudsed sukad? Ader
1764Puust pada, heintest roog? Piip
1765Puust pukutimid, luust lukutimid, nahksed nibi-nabinad? Härjaike
1766Puust pullu-lulluke, kivist kenä uruke? Kirik
1767Puust punn, rauast raksmann? Kiim
1768Puust puuritud, vitsust väänetud, sees elavad vagad kui inglid, väljas kurjad kui kuradid? Linnupuu
1769Puust tettu puka-paka, niidsist tettu nika-naka, sõmerine räätskop? Leivamõhk, sõgel, ahi
1770Puust, kolmekandiline, viga-vaga vasksed peal? Kannel
1771Puuemis, pugalad pojad? Mesipuu, mesilased
1772Puujüräje poolel taeval, maapüürdse pikäli maal, säitse englid laulva man? Sikk, emmis põrstega
1773Puukirik, raudköster keskel? Höövel
1774Puumaa, nahkpõld, raudseeme? Villakaared
1775Puun pada, säidse kirivät kivvi sisen? Tsirgupesä
1776Puuninaga hani hüppab puud pidi, ise räägib: to-to-to, to-to-to? Haamer
1777Puupia, raudpia, aga ise kõige ilmaasjade õiendaja? Kirjutusesulg
1778Puupulk, kõva raud, mees otsan? Naaskel
1779Puupuru, vitsavõru, tammetõru, hellad emmised, kurjad kuldid, pugalad põrsad? Mesipuu
1780Puuputs ja luutüra? Leivasõtkumine
1781Puusepp puub mind kohe üles, mõõdab ära mere süle? Luut
1782Puutööd teeb, ise sest sööb? Rähn
1783Põder kargab põllu peal, jalad maha ei puudu? Kätki
1784Põder magab hiire pesas? Sagaraga uks
1785Põhi all on, aga vett ei pidä? Sõul
1786Põhk punatsid põrsid täus? Kolle
1787Põleb, aga ei paista? Lubi
1788Põnn tõuseb ja põis vajub? Taku- ehk paklakoonalt kedratakse
1789Põrgu piisad, tule tilgad, hullud piisad, hullud tilgad? Viin
1790Põrgu pulst paja pääl? Kass
1791Põrilind põesas, kaks muna kurgu all? M[u]nn
1792Põrs põhun, põlve vällan? Adraga künnetas
1793Põrsas jookseb, põnn tõuseb? Värten
1794Põue ei mahu, merele mahub? Põis
1795Põue mahub, merre ei mahu? Põis
1796Põõsas maas, teivas sees? Luud
1797Päeva alaspidi, ööse ülespidi? Habe
1798Päeva maas, ööse maas ja taevas? Söel
1799Päeva tolkus ja üösi aukus? Ukseramp
1800Päevaeg elab, ööse surnud? Inimene
1801Päeval karjas, öösel orjas? Koer
1802Päeval on surnud, aga öösel elab? Voodi
1803Päeval tiine, öösel aher? Sukad
1804Päeval toorest liha täis, öösel tühja tuult täis? Sukk
1805Päeval täis liha ja verd, ööse seisab, suu lahti (am tage voll fleisch und blut, nachts steht der mund offen)? Ein Boot
1806Päeval tühja tuult täis, öösel toorest liha täis? Säng
1807Päeval vorst, öösel soolikas? Sukk
1808Päevä viab sõõri, üüsi loeb tähti taevast? Kaevuling
1809Päivel puus, öösel maas? Müts
1810Päiväl pilgub, öösel pilgub, pilkasel pimedal pilgub? Aken
1811Pääva luu, öösse luts? Sukk
1812Päevane poisike, aga vanem kui saja-aastane hallpea? Lumi
1813Päkapiku poisike, kaks ööd ööl? Luud
1814Perast surma punane? Vähk
1815Pärna all tuiskab, kõik maailm on selge? Tuulamine
1816Päts pajupöline, sadul saja-aastane? Kivi pääl sammel
1817Püha jõgi, püha mägi, püha pihlakas mäella, püha marjad pihlakassa? Kirik
1818Püha kuhi, pikk varras? Kirik
1819Pühapäeval kolme jalaga, aripäeval viie jalaga? Vokk
1820Püsti sööb, küliti situb? Püss
1821Püstu süü, lennäten laul? Püss
1822Pütt põrandal, kanad jalgupidi sies? Lusikad, vuagnad
1823Pütt seest vitsutõt? Kaiv salviga
1824Püü lendäb, mets püriseb, lehte vahterast variseb? Kedramine
1825Rabi Hendrik oru pääl, mina päästa pidasin, taguots käis ripa-rapa? Kolgispuu, linakoldsi
1826Raha ei maksa, aga kalliks peetakse? Nimi
1827Raha sööb ja tuhka situb? Piip
1828Raha sööb, tuld situb? Püss
1829Rangid kaelas, rööm ees, rööm taga? Spanische Fiedel [kuljustega puupakk, mis pandi jumalateenistuse ajal liiderlikule naisele häbimärgistamiseks kaela]
1830Rasvane pott seisab keskpaika välja? Nina
1831Rauast kägu, puust saba, metses kukub, tee pääl magab? Kirves
1832Rauast ruun, vasest valjad peas? Mõek
1833Raud all, liha peal? Hobune
1834Raudne raamat, kivine kiri? Tähed taevas
1835Raudne rott, villane saba? Nõel ja lõng
1836Raudne suu sööb puud? Kirves, saag
1837Ravane rehesindse, kaaradse' ladama'? Pliniraud, plini' vahel
1838Ravvanõ maa, puitsõ' pindre'? Akna
1839Raudtee, tinarada, pinu puid, ligu linu? Püss
1840Raudvanamees puupinu taga, kiipab ja kaapab, kedagi kätte ei saa? Nõges
1841Rebane küüsipidi taevas? Päike
1842Reisist sööb, rennist joob, saab tuttu, heidab magama? Kirp
1843Ribu-räbu kakleva, rebasenahk perse pääl? Tulekivi, raud ja tael
1844Riist on, aga vett ei pea? Sõõl
1845Rikkam kui raeisand, targem kui talusulane ja kuulsam kui kuningas? Raamat
1846Rikiline-rakiline, kuldkäär vähi linnu pers[e]s? Vokk
1847Riksub-raksub rikka mehe värava taga? Veski
1848Ripendab ja tolgendab, igaüks teda käperdab? Käterätik
1849Riples, räples, perstpitti kotkun? Pähi
1850Rips on peal ja nipp on all? Rees
1851Risti kannan seisu ajal, ratast ajan jooksu ajal, purjus olen sõidu ajal ja kas ma sõidan kuival ehk märjal ajal, üks tolm ikka taga järel? Tuuleveski
1852Ristati ja põigiti, persed mõlemal pool otsas? Härjad kaevlevad
1853Risu rikkama tua ees? Hauriit
1854Ragasi pääl herne, kulats keskeh? Taivatähe ja kuu
1855Roheline eit on heinamaal, kaap-paap pääl? Heinakuhi
1856Roheline mamsel käib iga laupäev ühe reite vahelt teise reite vahele? Viht
1857Roheline saks, roguskist kaelarätik? Viht
1858Rohelise kuuega poiss käib iga laupäev kosjas? Viht
1859Rohiline mehekene, rohilitse jala? Hainaritsik
1860Rohtu sööb ja tuld situb? Püss
1861Roog sööb ja sööjad vahivad? Daniel lõukoerte augus
1862Roosa tuõdõr kadakapõõsas, kaks kivi kotiga all, kui tuõdõrt värvitässe, siis lüeb koti vahel lainõga üles kohe ku? Mehe suguosad
1863Ruusk ümbre tarõ? Muldhirs
1864Ruusk lätt üle moro? Teerada
1865Rott läheb kirju karja hulka, kul'lus kaelas? Kirikukott
1866Risti-rästi pika luu, ihu esi läbi paist? Akõn
1867Risti-rästi sõlmit, kaits looka ümmer? Heinämärss
1868Risti-rästi, karvad püsti, ise must ja viskab kust? Naiste riist, v...
1869Ruhik sammelde sehen? Naise asi
1870Rõngas, rõngas, kõks? Koer heidab magama
1871Rõõsk piim põrandal? Päevapaiste põrandal
1872Rähn raiub raudses linnas? Kaelakell
1873Räksi Toomas tapab Rooma rikast puuvikatiga luuheinamaa peal? Täi tapmine noaga peas
1874Rätsep jões, käärid käes? Vähk
1875Röögib kui hull, aga hinge sees ei ole? Pill
1876Rüüsi rebane? Korp
1877Saab otsa, siis hooleta, saab vastu, siis vaevata (geht es zu ende, so ist man ohne sorge, hält es vor, so ist man ohne noth)? Das Vermögen
1878Saarik sais sauna takan, sada pulka persen? Ägel
1879Saba saksa tokikene, kõrvad kullalipukesed? Kass
1880Sada Jaanust, tuhat Jaanust, üks pikk poiss Jaanus? Mesilased
1881Sada musta ratsutavad, [tuhat] koera järel? Noot
1882Sada pauku ühte auku? Uhmer ja tampimine
1883Sada roodu tantsivad, pänt-rönt lööb pöialt pääle? Lammas situb
1884Sada silma kuhja luu? Sõglutas
1885Sada silma, aga ei näe? Passel (pastel), mis jalgas
1886Sada, sada, tuhat, tuhat, [ühest] kaevust vett joovad? Hobuse karvad
1887Sadasid läheb võõraks paluma, õnnelikud, kes ei tule, õnnetumad, kes tulevad? Kalavõrk
1888Saelavvad, salmilavvad, püha tuule lipilavvad? Raamat
1889[Saja-]aastane vanamoor, päevavanadune pea? Lumi kännul
1890Sadajalgne loome, üks sarv peas? Luud
1891Sadajalgne, seitsmeselgne, neljakõrvne? Äke
1892Sajajalgsel saadud, punasel pulgal söödud? Porgand
1893Sajasarviline, tuhatkõrvuline? Kask
1894Saks ei taha, antvärk põlgab, talupoeg püüab kätte saada? Isanda nime
1895Saks muud ei söö kui värsket sitta ja perselaket? Kanamuna, härjakiil
1896Saks sööb ja maamees sööb, mis järele jääb, ei kõlba koeralegi? Vorstivardad
1897Saks sööb, maa sööb, väidsega ei lõigate, laua pääle ei panda? Emapiim
1898Saks teretäp, maamiis teretäp, hommugu edimäne, õdagu viimäne? Usselink
1899Saksal ei ole ja talupojal on? Sõrmeküüne peal must
1900Saksa rätsep, kahed käärid? Vähk
1901Samblist sannake, lämi ku potike? Kasukas
1902Sammõl samblõ pääl ja saibas samblõ seeh ja kats kivvi pääl? Miis naase man
1903Sandi' laulva, kerik kallus? Imis imet põrsid
1904Sandil sada kotti, egah kotih kats leeväpalla? Läätsä
1905Sant saunas, kargud käes? Haspel
1906Sant saunas, kott kõhus, jalad ristati p[erse] all? Taaritõrs
1907Saratohvi maal pägimidse söövä hommugust lõunani, lõunast õdaguni? Elläi
1908Saru jookseb mööda sooda, ahelad müda aruda? Jõgi
1909Saun sarvil, koda kukroh? Viinakoda vai viinakatla
1910Sealt sõidab suur sõda, kust ei mahu kassi saba? Mesilinnud ja mesipuu
1911Sealt, kust sööb, sealt situb? Keres, leil
1912Sinna viskan siidikera, kuhu käed ei ulata? Silmanägemine
1913Tsiasitt saina pääl? Taba
1914See nägu, mis mul on, mulle ikka jääb? Maalitud pilt
1915Sees sisiseb, peal pisiseb, kui välja saab, siis kõrvetab? Pajaaur
1916Seest karune, päält karune, ütesse süldä ümmert karune? Heinakuhi
1917Seest kui sibul, pealt kui pagan? Pada
1918Seest must, pealt punane? Löör
1919Seest siid, pealt samet? Pada
1920Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline? Sibul
1921Seest sile ja punane, päält must ja karvane? Muhv
1922Sisse lätt ? like, vällä tule ? tossas? Ahjuluud
1923Sisest klantsip, päält klantsip, puutükk keskel? Akna
1924Sissi pistän kõva, välla võtan liputes? Väravi pulk
1925Sehvril üks silm, siegi teiba otsas? Küünal, kui põleb
1926Saena vahele mahus, peiu ei mahu? Nõgel
1927Seinä pääl seisub, limi-lami laulab? Viiul
1928Saisten ei väsi, isten väsis? Penk
1929Seisab puu sees, valge tanu peas (es steht in einem holze, hat eine weisse haube auf dem kopfe)? Gärendes Bier
1930Seitse linti üle ilma seotud? Vikerkaar
1931Seitse lätläst ühe kasukakäise sees? Hernekõder
1932Seitse paari härgi, aga kõik künnavad tagaspidi? Vähid
1933[Seitse] pead ja [seitse] saba ühe pea sees? Hiirepesa hobuse pealuus
1934Seitse selga seljakute, kaheksa kaela kaelakute, üheksa üle õlade? Paja ahel
1935Säitse särki sällän, katsas hallakasukas? Kapstapää
1936Säitse süld sild pikk, otsah uibu, uibuh kolm kullast ubinat? Suur paast ja lihavõtõ
1937Seitsesada väravat, üks väljapääs? [Lahenduseta]
1938Seljast sööb, küljest situb? Veskikivi
1939Sepp selili maas, kangur karvupidi käes? Linahari
1940Siba siidi, tõine savi, siiski omanikule parem kui kuningakoda? Pääsukese pesa
1941Siberiku-säberiku, mäe küllen kükitese? Kõrva
1942Sidi üte jalase pääl sõit? Pajalaud, kui ette tougatas
1943Seotud, neotud, tantsib mööda tuba? Luud
1944Sead lähevad linasse, põrsad põllule? Kalad noota
1945Sead sildas magavad, ühel pea, teisel perse? Tarelagi
1946Siga ees, lina taga, ümber puu, läbi veise? Saapa õmblemine
1947Siga hengab egast harjassest? Sannakeres
1948Siga läheb lauta, sibul seljas? Leiba pannakse ahju
1949Siga singub saanikul, toidutünnike turja peal? Sant kerjab
1950Siga surnud, harjaksed liiguvad? Suits tuleb keriksest
1951Siga vingub, sitt suus? Oherd
1952Tsiga tsong Tsoorumaal, harjassõ paistussõ siiä maalõ? Päike
1953Tsiga tsongip, handa hööri, kõrva kirki, nisa nippi? Ader
1954Tsiga tsongip, harjasse liiguva? Metsasagarik
1955Tsiga ving, viga suuh, orik sõit, oda säläh? Käsikivi
1956Sihkilauda, sahkilauda, tuhat tulekirja lauda? Kangas
1957Siidide, poodide, rangide, roomade, vispus villade, tulli tuppa miestekõra, luodi kokku naestekõra? Käärpuud
1958Siidikera, niidikera, aganakott ja toobripuu? Kass
1959Siidilõngast siutud, kuldlõngast koetud, istub ilma harja pääl? Vikerkaar
1960Siidiniidi kera, seitse auku sees? Pea
1961Siidiniidi nupuke tare harja otsas? Kuke hari
1962Siidisaba lendab, kõik teda tunnevad, ükski teda ei näe? Peer
1963Siidisaks sõidab kahe mäe vahel? Peeru laskma
1964Siin maal ehitedes mõrsja, võõrale maale viiäs mihele? Linapund
1965Siin pale, seal pale, nägu ei kusagil? Rangipaled
1966Siist sõit siidisaks, siist siidikuningas, and suud sulasille, and kätt noorile mehile? Puss, piir
1967Siist sõit, säält sõit, halli ruunaraipe manu? Inimese lääva keriku
1968Siit siugati, säält säugati? Jõekäärud ehk jõgi
1969Sika silmä' saina pääl? Ossa saina pääl
1970Sikk kooban, sarvõ välän? Puu ahon
1971Sikk sõit silda möödä, karva käiva katsipidi? Hainakoorm
1972Sile kui siid, okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? Siil
1973Sile läheb karvase sisse? Käsi läheb kindasse
1974Sile pale, nina põle, üks silm peas, seegi pime? Tagumik
1975Sile puu, vile puu, läeb pitka putku? Kaev
1976Sile puu, vile puu rikka mehe tua taga? Ägi
1977Silmä' ku sibulakõsõ', käpä' ku kääriperäkese', kõrva' ku kõolehekese', hand ku siidilint? Kass
1978Silmad suitsu sõgenevad, jalad mulda mädanevad? Kangakudumine
1979Silmaga näeb, aga käega ei saa katsu? Vari
1980Silmast sööb, küllest situp? Okipool
1981Silmita näeb ja jalota joosep? Püss
1982Simm tege silda soie pääle, madalide maie pääle? Külm
1983Sa näed küll suured ja sügavad jõed, ka laiemad järved ja määratud mered, nad siiski ei kanna, ei laeva, ei vett, ei märjaks tee jalga, ei kellelgi kätt, sa näed sääl riigid ja suuremad linnad, ka kirikud, mõisad ja vallad ning külad, ei siiski sääl rahvast, ei keski sääl ela, kõik vagusti surnud, ei ole sääl elu, ja omiti selgest võid ära kõik näha, mis mitmed on teinud ehk tahtvad veel teha, kui mõistus sul pähä ja aru on antud, siis ütle nüüd sina, kus on kõik nii pantud? Iga maakaardi pääl on see nii
1984SA [sic!] PÕRSAS PÕNJAS, ISE ÜSNA NÕELAS, METSAS LEPAPUU TÜIKA PÄÄL? Siil
1985Sina pured mind, mina puren sind, mina olen mees, sinu silmad vees? Sibul
1986Sina sealt, mina tealt, ühe isa juurde ühte? Kirikurahvas
1987Sul pulk, minul mulk, mis sinu pulga taga ripendab, katap minu mulgu kinni? Rõivamulgu parandamine
1988Sinavad, punavad, isi veiksed rummjalad? Kamarad
1989Sinine kamsol, kuldsed paigad? Taevas ja kuu
1990Sinine põld, hõbeteri täis külitud? Taevas
1991Sinine püks, valge vuuder, püksis magus? Suhkrupää
1992Sinine saks, maamulla uurija? Sitik
1993Sinine siiter, punane paater, ripub rikka mehe aeda laes? Vikerkaar
1994Sinine tõld, kullatse naala? Taevas
1995Sinine väli, kirju kari, kena karjakaitseja? Kuu ja taevatähed
1996Tsirk lendäs, kõik ilm ängäs, loose ilma viirde muna, saase kõgele ilmale süvvä? Suul
1997Sisalik jookseb, saba ees, ise suur hambamees, hammastega ta ei söö, ainult teeb töö? Reha
1998Sita sees kasvab ja rasva sees keeb, siis iga saks teda sööb? Kapsas
1999Sitta süvväs, nahka müvväs, vana kere ei kõlba kohegi? Mesilase
2000Siug juusk ümbre sarapuupuhma? Vokinüür
2001Siug muidu urgu ei näe, kui pääst lakma piät? Nõgel ja lang
2002Soojal pääval möravad, vihmaga on vagusi? Mesilased
2003Soldat on minu suur sõber, laisk on minu söömalaud, virk, kes mind ära tapab? Täi
2004Soo soriseb, nõmm nõriseb, aru heidab hella lehti? Vihtlemine
2005Soolt tuleb sumbudes, arust ambudes, ajab suured sõnnid mürama? Veske
2006Soost tuleb singudes, arust tuleb ammudes, aab kõik ilmarahva kokku? Torupill
2007Suo ümber tua? Samblad seina vahel
2008Suu pikk ja soone pikä, aja pikä, aru pikä, esi pikk ja perse pikk, esi must ja visas kust? Veske
2009Suu pikä, saare pikä, aru pikä, haina pikä, pikä-päkä pääle lööva? Tanukirja kudamine
2010Suujuudakene sõit, a suu tõrks? Lammas, vill
2011Soone, joone juuskva noore noor'ke persehe? Tii lääva liina
2012Soosõnnid, maavonnid, kõik inimesed söövad? Kartohvlid
2013Suigu-luigu neitsike sei luigalinnu ära? Keträmine
2014Sulane lätt peremihele käimä, kolm vüüd vöölen? Linapund viiäs liina
2015Sulanõ toosõ peremehele palka persega kodo? Lambaniitmine
2016Sulasõl palass suu är', a peremehel tiiä-äi perseki'? Pilak
2017Sule om, ei lenda, jala om, ei kõnni, au om, see om sulle, ei mitte mulle? Säng
2018Sureb ära ja surnud ei ole? Terve ihu liikmed, kui nad mõnikord ära surevad
2019Surnu elab, kirst elab, ei ela taevas ega maa pääl? Joonas valaskalas
2020Surnu eläb, matjad magavad? Jeesus ja temä tapjad
2021Surnu matab elavat? Tuld matetas tuhaga kinni
2022Surnu tõuseb elavaks, mõõdab haua sügavust, valab silmapisaraid, sureb jälle ära? Meessugu
2023Surnud toodi koju, seltsimees poodi üles? Püss var[nas]
2024Susi istub suuren mõtsan, kate kaseharu vahel? Munn (suguti)
2025Susi istus, silmä' pilisese'? Tarõ
2026Susi nulgah, suu ammulõ? Ahi
2027Susi oroh undas? Piir
2028Susi palanu külega? Aholaud
2029Susi risti aia pääl, suu ammuli? Hame (särk)
2030Susi sei hobese, jätt luu perrä? Haenakuhi veeti ära
2031Susi sittõ palo pääle? Pada lätt üle
2032Susi sump suud piteh, kahr kuiva pallo piteh? Vesi- ja kuivratas
2033Susi sump suud piti, kängidse' säläh? Hainaritsik
2034Susi suuh, sarvõ pääh, ise kõrtsih, kõrva väläh? [Lahenduseta]
2035Susi uhub uhvrit, karu väänab vääti, ise väädi keskel, must lapp perses? Uba kasvab
2036Susiseb ja vusiseb, kui haiget teed, siis hammustab? Uss
2037Suu ammuli, sarv otsas, lööb noort, lööb vana? Õllevaat
2038Suu kui sirpi, nõna kui nõsurinukki, jala kui murakulehe? Hani
2039Suu neljanurgeline, keel kaheksakandiline? Loomakell
2040Suu om, sülge ei olõ', nõna om, nõlgõ ei olõ? Pilt
2041Suu pääs, aga silmad perses? Vähk ehk vähi
2042Suu suitseb, habe väriseb, lõuad lodisevad, hambad kärisevad? Singer
2043Suu suur, sutt olõ-õi? Järveh
2044Suu söö, söa värisas, jala jooseva mõtsa poole? Vokk
2045Suu tege likat-lokat, kiil tege kiigat-käägat, aga oma kohust täitvä mõlõmba'? Puulukk ja võti
2046Suust sööb ja seljast hingab? Ahi
2047Suust sööb, suust situb? Püss
2048Suur katel ilma kaaneta? Meri
2049Suur kui ruga, keeb kui pada? Sepelkapesa
2050Suur tsirk lendas iin, väike takan, suur ei lihuna, väike lihunas? Ketramine: suur tsirk om voki ratas, väike tsirk om voki pool, lihunamine om kasvamine, pool kasvab seeläbi, et langa temale pääle kedratas
2051Suure kõtuga miis tands ja kivine küpar pään? Kistavarrega ketramine
2052Suure pere majakene, ust ei akent ole ies, kundamendist käivad sies? Mesipuu, vanaaegne mesipuu
2053Suure õuna suurune, penikoorma pikkune? Lõngakera
2054Suurem kui maakera, pisem kui tolmutera, surnud teda söövad ja kui elavad teda söövad, siis surevad ära? Mitte midagi
2055Sui lesk, talve lesk, sügisel läheb mehele? Rehi
2056Sui mind tarvitad üks kord nädalis, kuid talvel tarvitad mind iga päev? Ahi
2057Sui sukkis, talve takkis, kevade kee kottis? Tapud, latid ja humalad
2058Sui supsib, kevade kepsib, talve magab? Krapp
2059Sui sööb, talve magab? Ader
2060Sui ta suitseb suurel väljal, talvel kükitab külas? Ägi
2061Sui tapetakse, talve maetakse? Haokubu
2062Suil hõiskab suured sood, talve kükitab tala otsa pääl? Kaelakell, hobusekell
2063Suvel ja talvel, aasal ja nurmel, kasuk seljas? Lammas
2064Suvel kuusk, talvel lehm? Kanep
2065Suvel külm ja talve kuum? Ahi
2066Suvel leegib, talvel leegib, ikka läheb mustemaks? Katus
2067Suvel lookab, talvel kükitab? Äke
2068Suvel luge kive-kande, talvel taevatähti? Ägel
2069Suvel nutab, kõht on tühi, talvel täis, et oksendab? H[eina]ladu
2070Suvel pea sinetab, talvel kuulab kuuse all? Vene
2071Suvel riidis, talvel alasti? Puu
2072Suvel saisan, talve tüüs? Regi
2073Suvel sukkega, talve pal'laste jalgega? Ader
2074Suvel suurem kui saks, talvõl alamp ku sant? Varblini
2075Suvel sõedab suurt tiid, talve magab tamme all? Lootsik
2076Suvel sõidab sorinal, talvel tasahiljukeisi? Vihm ja lumi
2077Suvel sõidab suku seljas, talvel tammepaku seljas? Linakoltsip
2078Suvel sööb, talvel situb? Heinaladu
2079Suvel tüdruk, talvel naine? Känd
2080Suvel viht, talve luud? Kasepuu ja muu lehedega puu ka
2081Suvõl katusõ all, talvõl ilma katusõda? Lehepuu
2082Suvõl piirak, talvõl vatsk? Pini maka
2083Suine lind talise tee jaares, süllased tiivad ja süllased sarved ja nelikümmend jalga all? Vanker
2084Suvine poisike, sajakordne kasukas? Kapsas
2085Sõa sõnni, traguna hobõsõ, sööva är suu samblõgi? Prussaku
2086Sõda peetäs raudvasartõga? Kanad nokivad teri
2087Sõda saaremaal, sõnum meie maal? Tulekahju
2088Sõda sõdib, odad õlal? Oder
2089Sõda sõdib, punane kuub ja valge müts? Käooras, käolina
2090Sõda sõedab kolmepäese varsa selles? Jää vee peal
2091Sõda sõidab, sasi kaelas? Vokk
2092Sõda sõit, pää sinetas? Lina häitses
2093Sõda taples, pää hõl'lus? Mõts
2094Sõda õues, sõrmed risti? Hoonenurgad
2095Tsõir all, kaiv pääl? Lehm
2096Sõidab, sõidab, teed ei ole, lõikab, lõikab, verd ei ole? Paat vee pääl
2097Sõklane kott nel'ä tulba otsahn? Pini
2098Sõlg aida ussõ pääl? Päike
2099Sõrmepikkune pulk, mida änam silitad, seda kõvemaks läheb? Lehmanisa
2100Sõrmepikkune pulk, üks hammas suus, kääripära taga? Võti
2101Sõsar, mine sina siist teed, mina lää säält teed, küll me küla mäe pääl kokku saami? Vööga köitm[ine]
2102Sõsarese sirkesse, siididsede siike, rossekarva räteke? Harak
2103Sõsaritse tsirgukõsõ, karvatside kaartõ all? Silmad
2104Sõdse sõõrk, naba höörk? Paakaas
2105Sõerub, hõerub, metsa ajab mutakaid? Lehma saba
2106Särgi hiit sälast ar, kaskad ei hiidä kunagi? Lammas
2107Särk all, liha peal? Küünal
2108Sääsevaks säärt, raudsüld labajalga? Regi
2109Söögitunnil tüün, tüütunnil prii? Luits
2110Sööb iseendase soolikast, aga verd joob korva armuta? Lamp
2111Sööb lihad, rebib nahad, viib rahad? Kingsepp
2112Süvvä annad, sis eläs, a ku juvva annad, sis elä-äi? Tuli
2113Sööda kui venda, seo kui varast? Hobune
2114Süä süüd, päält raot, eläs ku ilvesepoig, kasus ku Kaalõvipoig? Kand
2115Sügise soolatas, kevade tapetas? Lumi
2116Sülepikunõ ojakõnõ lainetas ilma viitä taivan? Lipp
2117Süli vorsti, küünar käkki? Sedolga ja rihm
2118Sündides ta lendab, elades ta lamab, surres ta jookseb? Lumi
2119Sündinud on, aga surnud ei ole, maailmas on, aga elus ei ole? Loti naine
2120Sündü, olõ-õi' ristet, kuuli ar', jummalarmu olõ-õi' võtnu, a kand eloiä jumalat säläh? Eesli'
2121Sünnib sügise, sureb kevade? Lumi ja jää
2122Hütsi süü, raudnaalu situs? Sepälõõts ja tuli
2123Süse sööb, aga tuld situb? Püss
2124Süütä neitsike kisub jeevita linna maha? Tuli palutab maja ärä
2125Taade titti tõmmates, tare taka röögätes? Kaeovaldas
2126Taat istub toa taga, tuhat auku taadi taga? Õlekubu
2127Taat tapp tare pääl härga, memm puhastab koan soolikid? Tulekahju
2128Taat tirgutab memme mulgu pial? Kaev
2129Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja, läks maatasuja peale ja mõistis talle seal surmakohut? Kanakull viis kuke adra peale ja murdis seal ära
2130Taevas ei olnud, maa pääl ei olnud, sulane andis oma peremehele seda, mis tal omalgi ei olnud? Johannes ristis Jeesust
2131Taevas selge, ääred pilves? Põrand
2132Taivani küünüs, a maast ei näe? Vihm
2133Tagast sööp, eest situp? Püss
2134Tagaots on mollike ja külle pial on rennike, tunni pial ta siriseb ja karvad on tal otsa siis? Lüpsik ? mollike, rennike ? urv, karvad ? kadakaoks urvas
2135Taub kahe kivi vahel katki ja viskab pimeda keldri? Söömine
2136Talleke lätt üle pendre rükka? Tatt tule nõnast
2137Talleke taga väräti, perse pinde täis? Ägel
2138Taludes mind tarvitakse, poodides ei põlata, minust maitsta antakse, maitsvad märga vahuga? Kann
2139Talve paljas, sui haljas? Puu
2140Talve tuntaks iga päe, sui ainult suurte pühade aeg? Ahe
2141Talvel ei külma, suvel ei sula? Olekõrs
2142Talvel kahed prillid, suvel pole ühtegi? Aknad
2143Talvel rammus, suvel vaene? Kaevukook
2144Talvel söeb ja suvel magab, ihu soe, aga verd ei ole? Ahi
2145Talvõs riisva, suvõs ehise? Lehepuu
2146Tamm metsa veerel, kuldlitreid täis? Mesipuu
2147Tamm mäe otsas? Naba
2148Tamm siin, tamm seal, tamme külles üks oks, oks siin, oks seal, oksa külles üks pesa, pesa siin, pesa seal, pesa külles üks muna, muna siin, muna seal, muna külles must tipp? Uba
2149Tammõ alla viias kütsit marju ni tuurit? Matukseaida viiakse vanu ja noori inimesi
2150Tammelaast mere põhjas, ei idane, ei mädane? Keel
2151Tammõpakk, päiv paist ümbre? Katla
2152Tammepõõsas pääl, kivivare all? Kardoled
2153Tanno kaatsa tala pääl? Viha orsil
2154Tare lääb aknast välja, rahvas jääb sõa kätte? Kalapüüdmine
2155Tareh om vatsk, usse lätt piirak? Suits vällä
2156Tarrõ tulõ, teretä-äi, vällä lätt, jumalaga jätä-äi? Külm ja lämmi
2157Tarõ rahvast täüs, õi olõ ussi, õi olõ aknit? Ugurits
2158Tasku taeva külje pääl? Kuu
2159Tatratangu mägi, rõõsa piima jõgi? Naise nisad
2160Tedred lähevad kudrutades meresse? Herned pannakse patta
2161Tee pikkune, põrsa paksune? Lõngakera
2162Tee pikkune, sõrme suurune? Köis
2163Tii veeren valge miheke? Siin
2164Teedakõnõ mere veereh, kats piipu suu veereh? Kilok
2165Teeliba, maasuga, metsakukk, meresikk, ranna valgepää vasikas? Regi, ägli, kägu, kala, vaht
2166Teen kõvaks, teen pehmeks, teen rikkaks, teen vaeseks, mind kurjaste kardad, otsid ja ostad, elatan elu ja soetan surma? Tuli
2167Teen surnu eläves ja eläve surnuss? Unenägu
2168Teha jõuad, lugeda ei jõua? Linakolge
2169Teten ikõt, süvven kität? Sibul
2170Teil [kolm], meil [kolm], kõigel külal [kolm]? Ahjuroop, labidas, luud
2171Teine poolt haljas ja teine poolt haljas, Puu-Peeter keskpaigas? Aken
2172Teine rida mehi teinepool mäge, varras ninasõõrmetest läbi? Katuse harimalgad
2173Teine tiine, teine aher, ühes poegivad mõlemad? Rukid, odrad
2174Teises ilmas raiutase, laastad kukuvad siia ilma? Lumi sadab
2175Teist närib, ise kisendab? Saag
2176Tõisel saab teha, omal ei saa? Surnukirstu
2177Tõisen ilman mõstas rõõvit, siia ilma käüve pisare? Vihmasadu
2178Tõisi kutsub sisse, ise lähab välja? Kirikukell
2179Tõnõ tege häält, esi kullõs päält? Viiul
2180Tõsõl pool mäke luvvas kuhja, tõsõl pool satas vihma? Sittumine ja kusemine
2181Ta joob, aga ei saa kunagi täis? Maa
2182Ta lipip ja lapip, siski üits silm pähän? Nõgel
2183Tedä tarvitava kõik, tedä armastava kõik, tedä kardava kõik? Tuli
2184Teumehed tehti teivastest, aeti kokku harkidest? Aed
2185Teräv õts, kotid lõhub ja mua sisse lähäb? Hiir
2186Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ? Tiirada
2187Tibu jookseb mööda teed, tibu tiivad lohakille? Heinakoorm
2188Tibu keib teed kaudu, tibu jalad tõrvased? Rattad
2189Tihane tiksub lihase linna all? Lehmakell
2190Tihane tiksub raudse linna all? Kell loomal kaelas
2191Tihane tuttipidi taevas? Kaelaraha
2192Tihti olen mina härjapõlvene, siis jälle Koljati suurune; jooks ja keerlemine on minu ülem töö, siiski ei ole mul jalgu ega seljaroodu, harud on mul küll, aga ilmaski käsi; minu ihus elavad tuhanded üürilised, aga ükski ei maksa mulle krossigi (Oft bin ich zwerghaft, dann wieder so gross wie ein Goliath; Laufen und Drehen ist meine Hauptarbeit, und doch habe ich weder Füsse noch Rückgrat, Zweige habe ich wohl aber niemals Hände; in meinem Leibe leben Tausende von Miethern, aber keiner zahlt mir auch nur einen Groschen)? Ein Fluss
2193Siibita lennab ja jaluta võttab kinni? Aed võttab lumesao kinni
2194Siivuta lindas, hambida purõ? Püss
2195Tiivad tal on, aga lind ta ei ole? Ingel
2196Tiide karva tii pääl? Hainakoorma
2197Tiidu käib teeda kaada, Tiidu karvad kohevil? Heinakoorem
2198Tiiru jookseb möödä tiedä, sõõru sõsterad peränä? Emmis põrsastega
2199Tiirud-täärud, till ja lõks? Usselink
2200Tiirutimid-taarutimid, nahkatupe toorutimid? Püksid
2201Tiio lehm, tina sarved? Püss
2202Tikker-tekker lähäb taeva munedes (Der Zickzack geht Eier legend gen [sic!] Himmel)? Der Hopfen
2203Tikk-takk lööjä, must härg vedäjä? Sepp ja lõõts
2204Tiks-tiksati, täks-täksati, mis oli surnud, see on elul? Tael
2205Tiksub, täksub, lööb ja liigub? Seinakell
2206Tileliti all, tileliti pääl, tileliti livva pääl? Laud, liud, livvakaas
2207Tilinakellad, talinakellad, kaks vaksa vagunikellad, üle soo suur solin? Kausid ja lusikad
2208Tille-rille küsib talle-ralle käest taari? Kirve ihumine
2209Tillid-nipid, tillid-nipid kostab kaua aega enne tööd? Vikati luiskamine
2210Till-tall kuuse all, raudase kadukse all? Lehmakell
2211Tillekene tallekene vida läbi aia puid? Nõgel
2212Tillike hallike, rähmätse silmä, kommejandil musta rõõva, Elijas punatse kuvvege? Täi, kirp, lutik
2213Tillike kirstuke, neli jalga all, ei võta võti, ei pästa pästai? Lehma udar
2214Tilluk kirp kivi pääl? Tulesäde aab mõtsa palame
2215Tillukanõ tallukanõ, läbi varsa valukanõ? Kiil
2216Tillukene rakikene haugub, raudsaba jalge vahel? Kolgispuu
2217Tillukene tallukene lätt taiva poole, lumõkäkk käe pääl? Humal
2218Tillõkõnõ tallõkõnõ, must kui mudarakõnõ? Täi
2219Tillõkõnõ tallõkõnõ, läbi lae varsavaras? Õng
2220Timm müüg, tamm müüg, pikän, pühan pedajen? Kerikukell
2221Timp-tamp tee pääl, lätlane lehe pääl, kanamuna kannu otsas? Hobune, lumi, lind oksal
2222Tina sööb ja tuld situb? Püss
2223Tina tillerdab hõbedavoori peal? Sari
2224Tipa-tapa tuleb tuppa, puhub mulla, leiab kulla, pistab seinaprao vahel? Siga songip
2225Tipiline, täpiline, istub aida harja peal? Tanu
2226Tipi-tapi maalt tulli mees, lipit-lapit särk säljan, harja kand, pääd ei sui? Kukk
2227Tipi, tipi, kasta, kasta, ära turka tugevaste, ära valjuste vaota, ära riku riistukest? Pudru sees võiauk
2228Tips-taps, till-tall, metskits kill-kall, alte-pulte-puh, üks jalg all? Sepalõets
2229Tipu istub tii ääres, tipu jalad üle tii? Puu
2230Tipu-tipu tii lehista, mõts puista, puu lehista, maa mehista, tipu jala tõrvasta? Mesilind
2231Tirel-lirel ees, liusa-lausa taga, pimpa-pompa pääl, nirpa-närpa ümber, tiutsa-tautsa järel? Hobune, regi, palgid ja nöör talumehele
2232Tirido-tärido, tittan lilla, peale villa vear? Villakoarimine
2233Tirinällä, tärinällä, hiirekeller kesken? Vakk
2234Tirkus tiid pite, markus maad pite, kupa-kapa kuustõ? Kusikuklane
2235Tita kõnnib mööda teed, pea sakrus otsas? Heinakoorem
2236Tits-tats tasane, hiireauk ümmargune? Lähker
2237Titini tirisep, põlvini põrisep, päälta titti timbermanni? Okk
2238Titt nutab Tirelimäela, kümme meest kiigutavad? Torupill
2239Tont nurgas, tüdruk kõrvas? Vokk
2240Tuuh ilmah võõdotas tuld ülest, s'oohtõ ilma paistus valgus? Päiv
2241Toop keedust, toop soola, toop vett, hakka sööma, siiski mage? Munad
2242Toorelt süüakse, keedetult ei süüa? Emapiim
2243Tormaga süeb, vagavaga magab? Veski
2244Toruke täis totalid? Lohetse vaksen (lusiku länikun)
2245Triksub ja traksub tihedas kuusikus? Lambaniitmine
2246Tsaimassin palo pääl kiis? Kusikuklasõ pesä
2247Tsigan kulla pääl istus? Katla tule pääl
2248Tsigandil sada piitska vöö all? Uba, kõdra'
2249Tsiiradi-viiradi ploksaus? Korgitõmbaja
2250Tsiira-viira, tsökst? Koer heidab magama
2251Toas teed, aga ei tunne ühtegi? [Lahenduseta]
2252Tua taga tuiskab, sauna taga sajab, ukse ees hea ilm? Kaval inimene
2253Tuas pannaksõ tubakast piipu, õuõs suetsõtaksõ? Korsten ja ahi
2254Tuas peksetakse reie, lademed tualael? Suits
2255Tuba tuttavaid täis, üks ei tunne ühte, teine teist? Jalajäljed
2256Tuhkne tuba, vaskne värav? Piip
2257Tuhat all, sada peal, kaks kuldkeed kaelas, sandikepp keskel? Luud
2258Tuhat hobost teel, ei kaarust, ei hainust muret, siski usina käügil? Die Schneeflocken im Winde
2259Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp oli õue peal? Tähed ja kuu
2260Tuhat sisen, sada ussõn? Murruspesä
2261Tuhat taadi-laadi mulku, sada taivatähte? Puuriit
2262Tuhat toodi, sada saadi, [kümme] paari keideti? Kalapüüdmine, kalapüüdmise kohta võrguga: toodi tuhat kala ehk saadi [sada] kala, kümme paari kala keedeti omale
2263Tuhat toomelehte, sada saarelehte, kaits kaaselavvakeist? Raamat
2264Tuhat torki, sada orki, paistab peul pead? Linahari
2265Tuhat tuhti-luhti lauda, sada santi, [kolm] kella? Ägli
2266Tuhat tuki-muki, sada kolmi-nelli? Telle
2267Tuhat turki, sada särki, läheb põllule, perse paljas? Kana
2268Tuhat tutikast, sada satikast? Õunapuuõied
2269Tuhat tuti-luti silma, laeni latika silma? Pajakook
2270Tuhat tutupiad, sada sarvikut, viiskümmend vibunina ja kuuskümmend kompajalga? Lammad, elajad, siad ja hobesed
2271Tuhat tuudeluudeline, sada auku sambaline? Äke
2272Tuhat tuuli-luuli auku, sada sandi sitaauku, viiskümmend vilisteauku? Puuriit
2273Tuhat tuuli-luuli auku, sada siri-sääri auku? Õlekubu
2274Tuhat-tuhat, sada-sada, ikki kaks koti sies? Läätsid
2275Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad niinest silda mööda raudse linna? Herned kallatakse sõelast patta
2276Tuhat-tuhat, sada-sada ühe korraga lööb maha? Heina niidetakse
2277Tuhat-tuhat, sada-sada istus üte tooli pääl? Haenakuhi
2278Tuhat-tuhat, sada-sada ühe tammejuure pääl? Juuksed
2279Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe vööga ümbert kinni? Õlekubu
2280Tule minu juure, anna mulle suud, pane oma riist minu riista sisse? Aedavõti
2281Tuleb ilma tõukamata, läheb ilma lükkamata? Tuul
2282Tuli tollar, viis villari, lontkõrv jooksis järele? Hunt viis lamba, koer jooksis hundi järele
2283Tulid mehed kirvedeta, ehitasid linna nurkadeta? Sipelgate pesa
2284Tuld sööb, verd joob? Püss
2285Tuld süü, vett situs? Piip
2286Tuld süüb, tina situb? Püss
2287Tuld süüp ja verd situb? Kuppu lastas
2288Tuli keset merd? Samavar
2289Tuli korsnas, vesi ahjus? Lamp
2290Tuline ta on, aga ei põleta? Tuline, kärmas inimene
2291Tulp iih, tulp takah, tulba vahel valgõ? Laterna
2292Tutmed-rutmed ruatsi naise puusa pial? Lambavill
2293Tuul hällutas, päiv kuivatas, kuninga hobõsõ viivä mehele? Pähkled, hambad
2294Tuule käe tudiseb, vihma käe vidiseb, lähäb tuppa tutsa-tatsa? Kana
2295Tuule vuhin, mõtsa kahin, käi ümbre kiikst-kääkst? Keträmine
2296Tuule vuhinal, metsa kohinal, kõige kindlama kambri sees? Pähkel
2297Tuuleputu, taaleputu, keskelt oli kena putu, pealt oli putu peenike? Tuuleveski
2298Tuurami, luurami, keerame krampali, karlittu kadaka pussu? Lõnga haspeldamene
2299Tõlk-tõlk üle küla? Pesupesemine kurikaga
2300Tõmmab ligi ja ajab kaugele? Küdev ahi
2301Tõmmu lehm tõtsa-vatsa, igas vatsas vasikas? Linakupar
2302Tõmmu lehmal viis udart, igas udaras üks poeg? Linakupar
2303Tõrs tuua võeralt maalt, siin maal vitsutata? Kübar, siin maal pannakse pael peale
2304Nõsta jõvvat, visata ei jõvva? Sulg
2305Tõsta reit ja tõsta teist, pane karvane vahele? Hobuse rakendamine
2306Tõuka lülli, tõmba lülli, lülli silmä lühenese? Pajalaud
2307Nõsese' kuulu', nakkase' tervid söömä? Kärbläse', parmu', kihulase' [jne.] Nõsese'
2308Täielt kerge, tühjalt raske? Kõht
2309Täis on teda mets ja maa, siiski peutäit kätte ei saa? Udu
2310Täkk tallis, munnid väljas? Kambre ehk hoone talad
2311Tätä sumpka poolka suur? Vana ahi, koh maatas
2312Täts üle tänava? Konn
2313Tölki-tölki rääbistölki, üle õue öörenstölki, vas vilistu tölki? Koer
2314Törri aeti, tandsiti, upsiti, hani oli kaalapidi kähen? Torupillimäng
2315Tüdruk istub, emand tellab? Kass ja kassi saba
2316Tüdruk ühe silmaga? Nõel
2317Tütrik nulgah, pulgad üsah? Taaritõrdu
2318Tühjalt läheb, täielt tuleb? Villkopp
2319Tühjalt niisama rasse kui tävvelt? Sepalõõts
2320Tükike puud suve ja talve vahel? Uks kambri ja õue vahel
2321Tünder liha täis, mõlemad otsad lahti? Sõrmus
2322Tünn liha täis, aga põhja all ei ole? Sõrmus sõrmes
2323Tünn toorest liha täis? Sõrmus
2324Tütar tiine, ema aher, elab surnu reite vahel? Vokk
2325Tütred käivad emale, ema ei käi ialgi tütardele? Kaev ja veepanged
2326Ugurits kespaigah, haonõ aiakõnõgi ümbre? Titt
2327Uibos pääl, ubina' all? Kartohkas
2328Uitukene-aitukene, istub aeda harja pial, rootsi kullasta kulutab, raha saksa massinasta? Harakas
2329Ust ega akent pole majal ees, pruunid poisid viiekesi sees, tulgu neile külla, kes on maias mees? Õun
2330Umne oriku perse, keeruline kitse perse, vaskne vasika perse? Piip
2331Ups-tups tuuakse, üle välja viiakse, saba sõlme lüüakse, rihmad kinni siutakse? Kanga ülespanemine puude peale
2332Urr-urr, nurr-nurr, kaks karva perses? Vokk
2333Uss läheb läbi aja, soolikakimp perses? Nõel
2334Uss sittab ja haiseb, saksad söövad siiski? Juust
2335Uss sööb, maa mahandab, vesi hoolab omast kohast? Inimene hauas
2336Usse minnä, sisse tulla, vananaeste nühkä-nähkä, all vüü, pääl naba? Usselink
2337Utt-tutt põllu peal toa taga, suitsuhage selja taga? Äke
2338Uurimulk ja puurimulk ja ikka pulgat mulgu ees? Saoretel
2339Uudes aitas ukse kõrvas astjas, mustad suud põigiti nina all? Uad
2340Uus anum auke täis? Korv
2341Uus maja, ise kasvatab katukse? Piimapütt ja koor
2342Vaan'a küüdse vaelih? Majanulgad vaelihe pandud
2343Vaat ilmä vitsute? Kanamuna
2344Vaates must ja katsudes karune? Kasuga kaalus
2345Vabas riigis oli vaba linn, selle linna juurde ei käinud teed ega rada; linnas kubises terve maailm ega ei usuldanud väravast välja astuda; temasse tuli keeletu käskjälg, tõi kirjutamata kirja, andis tema koolitamata kuningale lugeda; kuningas võttis kätte ja luges ta silmpilk läbi? Noa laev
2346Vaenelaps jookseb mööda tuba, ei keegi võta omaksa? Peer
2347Vahanõ, vahanõ varigukõnõ, tsitsiani tsiakõsõ' siih? Hiusõ', täi' siih
2348Vahel kõva, vahel pehme, mida kõvem, seda enam naesterahvad armastavad? Lehma nisad
2349Vaim sõidap mürr-märr, kurat istup tõllan? Hobesega sõidetas
2350Vakaline kott, kats kaali sisen? Munakott
2351Vakk all ja kaas pääl? Külmätand tiik
2352Vakk äärel vaalitud, hõbekaanel kaetud? Järv ja jää
2353Vass vanna naist, küinar muud kraami? Tsoluk
2354Vassapiu miis, kündrepiu habõna? Ritk
2355Vaksapikkune vanamoor, rusikasuurune sitaauk? Lambaraud
2356Vaksapikune vanamees, raudhabe suus? Võti
2357Vaksasuurune vanamoor, kaks sülda saba taga? Naise müts
2358Valge ait, punased postid? Hani
2359Valge hobune vainul, kõht konne täis? Kirik
2360Valge härg magab mäe pääl, igaüks annab musu? Kaljakapp
2361Valge härg mäe otsas, üks sarv pääs? Kirik
2362Valge härg, viis pääd? Jala varvad
2363Valge nirgike jooseb ümber mätta? Vokilüht (ümber pooli)
2364Valge kirik, vaskvõti? Hani
2365Valge kont kesk koplit (Ein weisser Knochen mitten im Koppel)? Eine Kirche
2366Valge kui lumi, kõva kui kivi, isi magus kui mesi? Suhkur
2367Valge kui lumi, suur kui sõel? Kuu
2368Valge lehm, must piim? Mahlakask
2369Valge lehm, sada sarve pääs, ühest nisast lüpsetas? Mahlakõiv
2370Valge lita, musta jala? Söögilaud
2371Valge maeake, kõllane lillike sihen? Kanamuna
2372Valge meri, mustad kalad, punane roosilill keskel, kes roosilille ära murrab, see saab kaladega kõnelda? Kiri
2373Valge poisike, must nina peas? Uba
2374Valge poiss, rohelised juuksed? Kask lehtes
2375Valge põld, must seeme? Raamat
2376Valge põll, mustad ääred? Ake
2377Valge sadul, mustad kirbud sees? Raamat
2378Valge taevas, muste tähti täus? Raamat
2379Valge tekk ja mustad kirjad? Raamat
2380Valge utt ja punased huuled? Valge kasukas punase liigenahka äärtega
2381Valge vaat, punane pulk? Hani
2382Valge vaip üle maa? Lumi
2383Valge vares lävi aia latsi ravitses? Kerkesänd võtt patale
2384Valge vits, keel külles? Sõlg või prees
2385Valge väli, kirju kari, must karjakaitsja? Kirik, kogudus, õpetaja
2386Valge väli, mustad vaod? Kirjutamine
2387Valged lambad hüppavad meres? Herned pajas
2388Valged mehed tantsivad mustas körtsis? Herned keevad pajas
2389Valged põllud, mustad peenrad? Aknad
2390Valged suled valendavad, udusuled langenevad, ilma talu tahtemata, ilma sauna saatemata? Lopsulumi
2391Valgede rõividega poisikene aian? Kapstapää
2392Valget kitse nüstas ööd kui päiva üte kullatse kopa sisse? Ketramine
2393Valget sööb, musta situb? Põlev peerg
2394Valgõ hatt, kirivä käpä? Hamõ (särk)
2395Valgõ kerik verevä torniga? Hani
2396Vana emmis, seitse põrsast? Nädal ja seitse päeva
2397Vana hobune, kuus külleluud? Lootsik
2398Vana härg, vaglad seljas? Katus sammaldes
2399Vana härg, vasksed sooled? Kannel
2400Vana imälammas üte silmägä, söö är kõõ suve töö? Jahvikivi
2401Vana isand istub vare peal, neli neitsid tantsivad väljal? Die Windmühle
2402Vana kuub ja uus paik? Jäe jõe peal
2403Vana mees istub nurkas, poeg sõidab sõas? Õllevaat ja pulgast lastakse õlut
2404Vana naene nurgas, õlekubu kõhus? Kaljaastja
2405Vana naene vaatsakile, kisub maada küütsakile? Äke
2406Vana naene, valged reied? Õuekamber ehk riideaet
2407Vana oinas, uhtsaba, vana la[mm]as, laimagu? Luud ja labidas
2408Vana oorik valge vahu sees? Veskekivi
2409Vana puts pingi all, kes tahab, see tarvitab? Tahk
2410Vana Sass, sada auku? Puuriit
2411Vana vakk, uus kaas? Järv, jää
2412Vana viisk ja lappertuust, tatsutab kõik külatänavad läbi? Kärnkonn
2413Vanast hilbust tehtud, üles kõrges pandud, kes on selle näoline, sellel surma saadab? Tedrekuju
2414Vanaeit istub künka otsas, pöörab selga tuule poole? Kütisesuits: suits pöörab ikka allatuult ja on nagu vanaeit kõveras, selg tuule poole
2415Vanaesä istus nulgah ni sar'v otsa iih? P'utt
2416Vanaesä kask, rohilise rihmuga ummeldu? Maa
2417Vanakurat nukan, sarvõ sälän? Vokk
2418Vanakurat sais ahorinnah, kats ravvast sarvõ pääh, tuli suuh? Pilak
2419Vanamees halli vati sees, kaks pitka sarve otsa ees? Sokk
2420Vanamees huikab kahe mäe vahel? Peer
2421Vanamees istub aia pääl, hallid rätikud jalas? Vares
2422Vanamees istub lee peal, väljastpoolt muld, seestpoolt kuld? Pada
2423Vanamees istub nurkas, süle vett täis? Kaljaastja
2424Vanamees istub tee ääres, käkilasu süles, kes mööda läheb, saab ühe omale? Takjas
2425Vanamees istub, kaks tuge vaatavad taeva? Vanamees s[it]ub
2426Vanamees istub, kasuk seljan, kes kasuka võtab, sii nutab? Sibul
2427Vanamees istuss nurgan, kolm auku pää sehen? Tareahi
2428Vanamees läheb metsa, kümme koera jooksevad ees? Varvad
2429Vanamees mäe otsas lautab käsa, linased kindad käes? Tuuleveski
2430Vanamees mängib kiikapilli, must mees kärkab tõrre sees? Köster ja kirikherra
2431Vanamees nurgan, rüpe mune täüs? Sannakeres
2432Vanamees nurgan, titt peun? Taaritõrike
2433Vanamees nurgas, habu türa perses? Taargas
2434Vanamees nurgas, pea kärnas? Raiepakk
2435Vanamees nurgas, söed süles? Ahjukeres
2436Vanamees nurgas, tilk tilli otsas? Kaljaastja
2437Vanamees nurkas, prussakid täis? Kaljaaste, raba täis
2438Vanamees nurkas, titt püsti? Kaljatõrs
2439Vanamees nurkas, vasksooled sees? Kal'laastas
2440Vanamees raiub kirveta ja lõhub kiilita? Välk
2441Vanamees seisab nurgas, tütar tantsib pulmas? Vaat ja õlu
2442Vanamees tuas, habe õues? Tuli ahjus, suits korstnast väljas
2443Vanamees vaevas, käsipidi taevas, loeb taevatähti, merepõhjast liiva? Kaiv
2444Vanamehe päss ilma küüdsedä? Tilk
2445Vanamiis nukan, [neli] vüüd vüül? Kaljaastja
2446Vanamiis nukan, perse pinde täüs? Ahi
2447Vanamiis nukan, titt vällän? Taaritünn
2448Vanamiis nulgah, tilk suuh, türa hambih? Taaritõrdo iih haam, haami seeh pulk
2449Vanamiis rinnoni maa seeh? Ritk
2450Vanamiis vajutab, vanana väriseb? Javekivi
2451Vanamoor nurgas, sada hammast suus? Linakuhi
2452Vanamoor nurgas, sada last süles, igal lapsel ise nimi, igal lapsel ise hääl? Orel
2453Vanamoor nurgas, sitalasu süles? Leivamõhe
2454Vanamoor toas, sada haava peas? Palgiots
2455Vanamoor varnas, sõrm suus, vitsaveadikud vatsa ümber? Lähker
2456Vanamuor nurgas, perse paukkub? Leili viskama kerisele
2457Vanamuor nurgas, siidipoll ies? Ahjuliek
2458Vanapagan tantsib, jalg ei puudu maha? Vänt (vokil)
2459Vanapoiss toas, seelik seljas? Tulehark
2460Vanaäti kasuk, täie täus? Taevatähed
2461Vara valvamas, vara vaibumas? Kukk
2462Varahommuku mängib, keskhommuku lüüb lulli ja kilatseb, keskpäeva aeg kangesti kamandab, lõuna aeg tiib tüüd ja talitab, õhtu on ramm otsas ja heidab magama? Inimene
2463Vare all, vare peal, kuremunad keskel? Leivad ahjus
2464Vares istub varna otsan ja pillub mune musta mulla pääle? Hobene situb
2465Vares varnas? Müts
2466Vars ees, pea taga, läikivad silmad keskel? Puust margapuu
2467Vars tands sällüle? Häll
2468Vasik vana härja nina all? Ahi ja kolle
2469Vasksed vesiväravad ja kuldsed kusilauad? Naisterahva asi
2470Vastane kask, siilu sisen mulk? Lipp
2471Vea nahka, venita nahka, üles muhku, põlve otsa? Saabast jalga
2472Vedel vedela vihamees? Tuli ja vesi
2473Vedo iih, saselka takah? Immis iih, põrsa takah
2474Vehmer lätt vesitarre, jätt koti kolu pääle? Sugu tegemine
2475Veib sibul, väib sibul, üle aja eib sibul? Koer läheb üle aja
2476Vend läheb õele võõrsile, aga õde läheb eest ära? Päev ja öö
2477Vend vommil, vorst hambus? Linnaksed
2478Verev kikkakene maa all, hari usehn? Bat'vin
2479Verev lihm nõses, härg hiit magama? Päiv, kuu
2480Verev repän mert pide ois? Suga, kun koes
2481Verrev hani mäe küllehn kükütäs? Kõrv
2482Verrev härg, kirrev kari? Kerk ja inemise
2483Verrev kikakõnõ tsaga musta mätäkeist? Miis naase man
2484Verrev kivi kesk nurme, kuas kivi manu lätt, tuu siiba maha lask? Kerik
2485Verrev lehmäkene süü läbi aia läätsi? Päike
2486Verrev mulk, valge pulk? Vabarnamari
2487Verd kand, verd lits, endäl ei olõ verd? Satul
2488Verstapost kuusikus? Munn
2489Vee voonake, järve lambake, kükitas külä tanumin? Konn
2490Vees ei upu, tules ei põle, mullas ei mädane? Nimi
2491Vees seisab, maas ei seisa? Võrk
2492Veest lukk ja puust võti, lind läks läbi ja kütt jäi kinni? Israeli rahvas läheb Moosesega läbi Punase mere
2493Vesi all ja tuli peal? Lamp
2494Vesi all ja vesi peal, kala ujub siiski kuivalt läbi? Kangakudumine
2495Vesi all, nahk peal, küljekondid kõige peal? Astja
2496Vesi jookseb vasta mäge üles? Lehm joob
2497Vesi jooseb kahe karuse vahelt? Nutma
2498Vesi juusk üle lepälehti? Kusema
2499Vesi keskpaigan, tuli ümmer vee? Pada tule pääl
2500Vesi kustutab tuld, mind ta paneb põlema? Lubja
2501Vett täis, vett täis, põle prunti ies, sõisab püsti, sõisab püsti, põle konti sies? Kanamuna; kurk
2502Vii sehen eläs, kala ei oole, silmä om, pähän ei oole, luu om, sehen ei oole, edesi lää, edespidi ei lää? Vähi
2503Viist sündüs, vett pelgas? Soola
2504Vesiveski ja tuuliveski, kahe kuhja alla heinamaada, kaks nüpsilehma? Inimese asja: augu ja tissi
2505Veskilt tuleb, veskile läheb, ilmaski kotti koju ei too? Jõgi
2506Veskikoda kotta täis, pole ust ega akant? Oakaun
2507Vibudega veski, käbidega kätki, soosammaldest padi sees? Kaelkoukudega veetoomine
2508Vidil kisub vadila persest soolikaid? Kedratas
2509Vihane võtt ihatse, pand vihatside sekka? Mõegaga tõsteti siug kusikuklaste sekka
2510Vihma kardab, külma ei karda? Kasukas
2511Vihma sadab kahe samba vaheld? Kusemine
2512Vihma satas, santi pestäs, vanna essä vaivatas? Rukireht rabatakse käsitsi
2513Viht viiduti, tuust tuudeti, ise jalajuht? Teejuht
2514Viht vitsata, luud lehita, tort takuta? Habe
2515Viidipuu, vaadipuu, üle mõtsa mõõdipuu? Vikakaar
2516Viieharalene hark, punane pulk vahel? Mees kuseb
2517Viiekesi veltsid aava ütstõist takah, saa-ai kunagi järgi? Kapudavarda
2518Vii must, too must, pane must lõõga? Pada
2519Viiakse välja kui kirp, tuuakse sisse kui vaagen? Naeris
2520Viib kaare, toob kaare, üle metsa heidab kaare? Viipsipuud
2521Viipa toru, vaapa toru, viska üle aia, jäleki toru? Püksi
2522Viis ei kanna seitset ja [kolmkümmend kaks] ei anna järele? [Viis] suvekuud, [seitse] talvekuud ja hambad
2523Viis käväd ühte tied? Jala varbad
2524Viis meest koduvad ühte kaevu? Sukavardad
2525Viis meest kuhja otsas kuivad, viis meest kuhja all märjad? Linaketramine
2526Viis paari härgi ei jõua vidädä, midä inemine jõuta vedä? Inimese vari
2527Viis venda lähevad ees, paljaspea taga järel? Varvad, kand
2528Viis venda magavad ühes voodis? Varbad suka sees
2529Viis venda viskavad kaks viletsat (tõbist) toast välja? Ninanuuskamine
2530Viis vendä ühes aitas võerusil, rist piäl? Varbad sukas ja pastlas
2531Viis viilu, kümme kiilu ümber ühe hööriaugu? Ratas
2532Viis viirukõist, kuus kuurukõist, üteainu utra sisen? Lohetsa tsõõriklänikun
2533Viis vitti, kuus kutti, seitsmes libeauk, kaheksas karvatutt? Vokk
2534Villavälladi, kitsepäk[k]adi? Villakraasid
2535Villem-vallem vaja otsah, õi putu tuul, õi paistu päiv? Soolige kõtuh
2536Vingub, singub, jookseb üle mere, maa? Tuul
2537Vingüsid viletsä munnid, paukusid pagana kelläd pergeli perse mennessesä? Oherdi
2538Vintab ja väntab värava taga, näitab kääga taeva poole? Tuuleveski
2539Vinta-vänta, könta-känta, silmapilgu sihvatus? Välk
2540Vintlik-väntlik, üle aia heitlik? Haspel
2541Vintlik-väntlik, üle metsa õige? Torupill
2542Virgaste juusk, haluste salv? Püss
2543Viro vuun, läti lammas, huunih hullas, tanomih tallas? Tuisk
2544Viskad ülesse, on valge, kukub maha, on kollane? Muna
2545Vitsust vakk, tohust tõrs, sihvib-sähvib, et sadiseb? Sari
2546Voodis ei maga, jalgega ei käi, käsi ei ole, aga läheb edasi? Pilve
2547Vorst varnas, ots maas? Köis
2548Vorst ühe otsaga? Sukk
2549Võib õnne sulle kuulutada, sind õnne kaljust nihutada, kui kuke pea ta punab ja lume värvi kannab (Es kann dir Glück verkünden, von des Glückes Felsen dich schieben, es ist roth wie der Kopf eines Hahnes und trägt die Farbe des Schnees)? [Lahenduseta]
2550Võiutükk kaohn? Kuupaiste
2551Võlla puuakse, pea raiutakse, ära uputakse, puruks tambitakse, saksaks tehakse? Lina
2552Võta kätte, kääna risti, tee auku, suska sisse, sikuta ja valmis? Õlest side
2553Võtab silmad, ei võta kõrvu? Udu
2554Võtta piiu, mutska persede? Käsikivi
2555Võõral maal tapõtas härgä, siiä juusk veri? Vihma satas
2556Väkev perse om pengi all? Pann
2557Vägi läheb välja, peremehe peial jäeb püsti? Lamba sittumine
2558Vägi vöös, kuningas ilma vööta? Õlekuhi
2559Veike rakake, käib kõik maailma metsapuud läbi, kahe kannu otsa ei saa? Orav, kuu ja päikese peale ei saa
2560Veike umbjärveke, ei saa üle ega ümmert? Inimese vari
2561Veikene mees, punane kasukas seljas? Vähk
2562Veikene mustlane, aga kõvast laseb peeru? Püss
2563Veiksem kui kera, aga üle ilma ulatab? Silm
2564Väigu poiskõnõ, nelä kandiga persekene, sooligu käänuse, üte kõrvaga? Kul'lus
2565Väike majake, musttuhat sõamiist sihen? Linnupuu
2566Väike mees ja torupill suus? Laps
2567Väike meheke pild raudkangi taiva poolõ? Käsi ja nõgõl
2568Väike miku sõedab musta põldu müüdä? Lootsik
2569Väike onn, aga rohkem peret sees kui kuningal lossis? Mesipuu
2570Väike poisike, kolmest kohast kinni? Reelaut
2571Väike valge aidake, musta peaga poisikesi täis? Tikutoos
2572Väike valge härjäkene, härmatedu hannake? Kesvatera
2573Väike valge liinake, ust ei akand koskilgi? Kanamuna
2574Väikene järvekene, sõmerine veerekene? Sõlg
2575Väikene küüroh vanamiis, kõik nurmõ kõnd üle? Tsirp
2576Väikene lehmäkene, makus piimäkene? Mesiläne
2577Väikene liinakõnõ, lae pääl lauldas? Viiul
2578Väikene miis, vaib kirvõs? Mesilane
2579Väikene Villem, vaskne kübar peas? Sõrm sõrmkübarega
2580Väläh mägi, tarõh vesi? Lumi
2581Õhk õhu vastu, kõht kõhu vastu, mida kõvemine hoiad, seda paremine läheb? Mees, hobune, koorm
2582Õhkas ja puhkas, esi ilmä elute? Sepälõõts
2583Õdagu ehitas, hommugu riisutas? Riidevarn
2584Õdangu pühid perset, hommuku annad suud? Prunts
2585Õhta õnnis, kukelaulu aal kuningas, enne valget vaenelaps? Leib
2586Õhtu oma, hommiku võõras? Säng
2587Õhtu tuleb, pill hüüab? Kilk
2588Õitseb küll, aga vilja ei kanna? Sõrmeküün
2589Õkva, kõveriki, õkva? Kuutslilaud, vokikäsi
2590Õlped läve all? Helmed kaelas
2591Õpetaja tõstab sõrme, kogudus tuleb uksest välla? Lammas situb
2592Õue tölk ja välja välk? Piits
2593Õues sepp, tuas sepp, tagakambris on tõllassepp? Linamasin
2594Õõnispuu, mõõnispuu, noorte meeste mängipuu? Püss
2595Õõnsest võtab, auku pistab? Lusikaga söömine
2596Ämm õues, silm toas? Oksaauk
2597Är palas tamm, ei hütsi, ei tuhka? Küünel
2598Ärgu-tõrgu tõllakille, viiru-kuuru tõllakille, sihva-sahva tõllakille? Linad ja nende lõugutamine
2599Ääred ringi tirgid-tärgid, otsad kinni ommeldud? Pastal
2600Öö piuku, pääva piuku, öösi piuku-liuku? Rapi, krapp
2601Ööd ja päävad pestakse, ikka läheb mustemaks? Vesiveski ratas
2602Ööse olen riidis, päiva alasti? Riidevarn
2603Ööse põld, päiva pennar? Õlekubu
2604Ööse sünnib, päeva sureb? Kaste
2605Ööse õues, pääva õues, nääb kuu, loeb tähäd? Lipp
2606Öösel angerjas, päeval tõrrevits? Naiste vöö
2607Öösel tiine, päeval aher? Säng
2608Öösi rikas, päeva vaene? Riidekõrend (varn)
2609Üösel kulkib, päiväl kulkib, üösel kulkib ühtepuhku? Luom mäletseb
2610Üü tüü, päävä tüü, käbehep ku käsitüü? Pääsokese pesä
2611Üüse kinni, päivä vallalõ? Silmä'
2612Üüse nõrk, päivä kõva? Kaput
2613Üüse sajah, päivä vajah? Rehepesmise kuut
2614Üüse sille, päevä karvane? Jalg
2615Üüsi noorik, päevä lesk? Lamp
2616Üümüts pääh, savirõiva säljah? Ritsik aho sees
2617[Ühe]jalgne kannab [kahe]jalgset? Kantsel
2618Üheksa auku ümber augu? Rattarumm
2619Üheksa kuud pimedas kambris, kolm kuud seoti, kolm aastad olin vahi all? [Lahenduseta]
2620Üheksa meest panevad kübara kovera ja kümnes lööb lapjaga ledu pääle? Piibu polema panemine
2621Üheksa sülda siledat ja kaheksa sülda karvast? Heinakuhi
2622Üheksast lapsest saab kolm poissi ja kolmest poisist tugev mees? Üheksakesine köis
2623[Üheksakümmend üheksa] istvad laudas, ise tulijad ja minijad? Raibe ja kaarnad
2624Ütehn käut, umi ainut tunne-ei? Tare pide käut, umi jälgi tunne-ei
2625Ühe ema lapsed, teineteist ei tunne? Jäljed
2626Ühe hirrega mulk? Rees
2627Ühe jala peal seisab, sarvega vett joob? Kurg
2628Ühe jalaga pisuke poiss, üks silm pääs? Võti
2629Ühe jalaga sant kaitsab kõige karja kokku? Uks, vana eesti moodi uks
2630Ühe mehe mõistus, üheksa mehe rammu? Karu
2631Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus? Hunt
2632Ühel kitsas, kahel paras, kolmel väga lai? Salaasi
2633Ühel pool[t] mets, teiselt poolt põld? Kasukas
2634Ühes on meid kaks, kui kokku saame, siis teeme kaheks, mis vahele tuleb? Käärid
2635Ühest august sisse, kolmest välja? Särk
2636Ühest köiest tõmmatakse, kõik linn liigub? Kerilauad
2637Ühtki tundi pole mööda läind, kui et teine pole teise seljas käind? Kellaosutid
2638Üits kasvas aastak läbi, tõne kasvas suvi läbi, üteliste saava valmis ja üteliste peetäs peie? Rügä ja kaar
2639Üits kints, kümme säärt, viis labajalga? Ratas
2640Üits lehm, kaits magu? Nisutera
2641Üits lätt tarre, ütesse huikase vasta? Taresaina
2642Üits pesa nellänukeline, ega nuka pääl üits vaht? Säng
2643Üits puu, ütessa auku? Inimene
2644Üits saks, sada silmä? Sari
2645Üits Sass, sada jalga? Ägel
2646Üits sikk, kolm sälgrootsu? Tatrik
2647Üits tammõlast kütt kõik ah'u kuumas? Süük
2648Üits tuba, kaitskümmed viis kammerd, egan kambren üits valge pääga poisike? Pudelide korv
2649Üits ülemb, tuhand soldatit? Õpetaja ja rahvas
2650[Üks] ahi ja [kaks] aukud? Suu ja nina
2651Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda? Hobu
2652Üks auk, kolm vööd, kaks kõrva? Pang
2653Üks ema toidab ilosast, küll mitusada tuhat last, ta hoiab kõiki hellaste, neid ise kannab, katab, ja tuleb õnnis õhtuke, siis oma hõlma võtab? Maapind
2654Üks ema, üheksa kätkit, igas kätkis kaks last, kõik ise kiigutab? Lääts
2655Üks halg ahjus ja kaks kivi keriksel? Nikkumene
2656Üks halg ahjus? Keel suus
2657Üks halg kütab kahte ahju? Lehma keel
2658Üks hani karjub kahte healt? Torupill
2659Üks hani, kaks kaela? Püksid
2660Üks hani, kaks nokka? Lootsik
2661Üks hani, neli nina? Padi
2662Üks heinamaa, mis neli korda aastas niidetakse? Lammas
2663Üks hiir, kaks saba? Pastel
2664Üks hiir, kümme silma? Saabas
2665Üks hunt, kaks pead? Tua aampalgid
2666Üks härg ja kolm sarve? Kolmeharaline hark, hang
2667Üks härg ja kuus sarve? Kangaspuu riidepakk
2668Üks härg, kaks labaluud? Regi
2669Üks härg, sada sarve? Äke
2670Üks impab, teine timpab, kolmas koguni kõver, neljas neitsi nina, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas karvalõng? Vokk
2671[Üks] isa, sada poega? Heinasaod
2672Üks isa, seitse poega, igal pojal ise nägu? Nädalapäävad
2673Üks kala ja [viis] hända? Käsi
2674Üks kala, kaks hända? Põll
2675Üks karu ja mõlemis otsas kaks sarve? Endine elumaja, kus risti puud ungades olid
2676Üks karu, kaks perset? Katus olviaukudega
2677Üks karune minul on ja kõhu peal mina kannan, noored mehed, ärge kartke, minu karune ei tule teie kallale? Muhv
2678Üks kits, kaks selgroogu? Vokk
2679Üks kott, kolm suud? Püksid
2680Üks kull, kuus jalga? Kahe poolega sängid
2681Üks kullane võti käänab kõik vallale? Päiv
2682Üks kuusk kullamäel, teised kuused kummardavad? Kirikuõpetaja kantslis
2683Üks kuusk kummardab, kõik laas langeb? Õpetaja kirikus
2684Üks kuusk, tuhat oksa? Samblamätas
2685Üks kõrend, linaluid kangeste täis? Hambad
2686Üks lamp lätt esi palama? Päiv
2687Üks leht lembris, kõik pere katsuvad? Taarikapp
2688Üks linn, linane vall, kümme soldanit, kaks pealikut? Inimene
2689Üks läheb, neli vedavad, viies istub, kahekesi vaatavad? Hobune, vanker ja mees
2690Üks maailm, kaks päikest? Silmad
2691Üks madu, kaks saba? Vüü
2692Üks maja, sada elanikku? Kurk
2693Üks mees seisab neljal jalal? Laud
2694Üks mees, mitu naist? Kukk
2695Üks mees, viis jalga? Käsi
2696[Üks] mees, [üheksa] pead? Lina otsas kuprad
2697Üks meri, kolm saart? Kolm suurt püha aastas
2698Üks mies, üheksä silmä? Pajakook
2699Üks munn olli ümärgune, teene munn olli latergune, kolmas munn koguni pikk? Tapuväät
2700Üks neitsi maailma ehitaja, me kõik lakume ta taguotsa? Nõel
2701Üks noor ja ilus neitsike sai enne aestat mehele ja suri ilma sündmatta? Eeva
2702Üks nuga, kaks tuppe? Lehm pistab keelt ühe ja teise ninasõõrmesse
2703Üks oigab all ja teised hõiskavad pial? Kiviaed
2704Üks oinas, kaks kotti? Nahkkasukas kahe ripptaskuga
2705Üks on pikk ja piiramata, teine lai ja noolemata, kolmas kaljusta kõvera? Jõgi, meri, oja
2706[Üks] ots põleb, teine mädaneb, keskkoht kuivab? Piip
2707Üks part haudub kahte muna? M...n
2708Üks passel, sada lappi? Kapsas
2709Üks peab ja kaks veab? Künnimees härgadega
2710Üks pesa, mitusada muna? Sõrmkübar
2711Üks pesa, viis muna? Käsi
2712Üks pisuke mees, kange ning suurema koorma kannab kui ta isi on, käib kummuliste koorma all, aga karu neelab teda hoopis pesaga ära (ein kleiner kerl trägt eine schwehre und grössere last als er selber ist, geht auf dem bauch unterm fuder, aber der bäär verschlingt ihn mit samt dem neste)? Eine Ameise
2713Üks pulk, mis väga imelik ja teisest otsast ümarik ja teises otsas pragu, ta sinna sisse topitaks, mis must ja mõru magu, ta toisele tuob kurvastust ja toisele tuob rõõmustust? Sulg ja tint
2714Üks puu, viis haru? Jalg
2715Üks põrsas ja seitsekümmend silma selja pial? Kuusepuu käbi
2716Üks reha ja viis pulka? Käsi
2717Üks rohelises riides mehikene saatis palju tervikseid, pärast põle näind, kui jalge vahelt läbi käind? Viht
2718Üks rähn ja sada nukka? Saag
2719Üks saar, sada haru, igal harul ise pesa, igas pesas kaks muna? Lääts
2720Üks saba, sada naba ja kakssada jalga? [Sada] inimest suhkrusabas
2721Üks saks ja sada nõela? Siil
2722Üks saun, sada akent? Puuriit
2723Üks seljali maas, seitse segavad sees? Leemekauss ja lusikad
2724[Üks] siga, [kaheksa] kärsa? Laud
2725Üks sikk, [neli] sarve? Tuuleveski
2726Üks sulane teenib kahte peremeest? Sahklusikas
2727Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli pesa, igas pesas seitse muna, igal munal ise nimi? Aasta
2728Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuh? Hobune
2729Üks tiisel kahe rattaga? M..., Penis
2730Üks tuba ja seitsekümmend viis last sies? Tikutoos
2731Üks tuba, kaks akent? Silmad pias
2732Üks tuleb majalt maalt, katab mered, katab maad (einer kommt aus einem andern lande und bedeckt die meere und das land)? Der Schnee
2733Üks uks minna, viis kammert käia? Sõrmkinnas
2734Üks vaagen, kümme koosta? Rattarumm kodaratega
2735Üks vaat, kahesugune õlu? Muna
2736Üks võsa tõusis mullapinnast, mis nähtud mitmest maast ja linnast, kui kasvada tal aega anti, siis maja sisse püsti pandi ja nõnda sai ta näha siis, mis võõramaade rahva viis, ei ole jälgi näha tal, et ta on käinud võõral maal? Laevamast
2737Üks ütleb: suvi pikk, teine ütleb: talv pikk, kolmas ütleb: üks mul kõik? Vanker, regi, hobune
2738Üks ütleb: öö pikk, teine ütleb: pääv pikk, kolmas ütleb: üks mul öö, üks mul pääv? Säng, tool, põrand
2739Üks, kaks, üheksa sülda ümber paks, kolm sülda kops, kaks sülda maks? Heinakuhi
2740Üts luum, puunõ kõtt, nahanõ sälg, olitsõ sooligu', ilma sõrmildõ käe ja kolme handa persel? Hobõsõ tausõ' ja plendsi man: plendsil om kolm haru
2741Üte haluga kütetäs ahi, sais ütessä kuud kuum? Käimä pääl olek
2742Üte ööge sünnüb, võtab mehe selgä? Jäe
2743Ütel puul orgo vesi, tõõsõh puul kuhi? Kusi
2744Üten tarõn tandsidas, a vüü paistus tõistõ tarrõ? Vikõrkaar
2745Üts aase ütte takan, tõõnõ tõist, jälgi ei tunnõ? Toas kõndimine
2746Üts ader kolme haeraga? Hainavikel
2747Üts ait, kats lävve? Nõna
2748Üts hup(p)as pääle, tõõnõ maalõ, kolmas kaatsuga raputas? Bliini (? )
2749Üts kapsapää, kats lehte? Pea ja kõrvad
2750Üts kerik, säidse lävve? Pää
2751Üts kiri kadajane, tõnõ kiri pehlakane? Nainõ ja miis
2752Üts kukk and ega aasta kolm tsäuka marjo? Kolme pühhi
2753Üts lammas mäegahas, kõik pääle kaese'? Kerkesänd kerigon
2754Üts lammas, kats poiga? Nõna tatt
2755Üts miis sannah vihus, kats ussõ takah koputas? Titt, muna väläh
2756Üts mägi, neli lätet? Lehma utar
2757Üts neitsi, neli nisa? Tare talaotsad
2758Üts neli sais? Päss, sõrme'
2759Üts saabas, kats jalga? Humõr
2760Üts saabas, sada siirt? Tiiharo
2761Üts sant, sada keppi? Äke
2762Üts sant, sada mäntlit? Kapstapää
2763Üts silm and üle maailma valgust? [Lahenduseta]
2764Üts tiib era, kõik küla näeb? Kütetas sanna
2765Üts tsiga, kats nõnna? Nüsk (lüpsik
2766Üts tõist tunne-ei? Jäle'
2767Üts vakk, äga aastäga käänetäs tõõnõ puul? Maad künnetas, käändäs tõõnõ puul
2768Üts vala, tõõnõ juu, kolmas kasus? Jummal vala, maa juu, hain kasus
2769Üts vares liigahus, kõik mõts painahus? Kerigukell misi aigu, inimese põlvili
2770Üts vars, kuus lehte, mitu tuhat terakest? Kanep
2771Üts vii, tõne lüü, kolmas käänd ümbre? Süümine
2772Ükski ei saa ütelda, kes ma olen, kui ainult ma ise? Suu
2773Ütski ei tiiä emä vööd kerrä mähki? Postitee
2774Ütskõrd mindäs nädalil orsile? Sanna
2775Ütstassa mõtsaga, a päevä näe-ei? Puu söä
2776Üle ilma helkäs, läbi laane läükäs? Välk
2777Üle ilma look? Vikerkaar
2778Üle ilma pihlakas? Vikerkaar
2779Üle ilma piirakas? Vikerkaar
2780Üle järve purre? Preesi telg
2781Üle mere keäri'? Vikatkaar
2782Üle mõtsa luuk-laak? Vikakaar (vikatkaar)
2783Üle mõtsa sinetab? Lina
2784Üle mõtsa vuu nahk? Suits
2785Üle putsi purre? Prees
2786Üle sile, üle suve, ilma lööjata lüiakse? Lehmakell
2787Üles ketras, alla metras, saase otsa, loose muna? Tapud
2788Üles lähevad, üles ei saa', maha tulevad, maha ei saa? Tuuleveski
2789Üles lätt, maha ei tule? Suits
2790Üles süüb, alla situb? Pird palab
2791Ülespidi nutitab, alaspidi juuritab? Kartohvel
2792Ümber ilma ulatab, ümber pea ei ulata? Silm
2793Ümbre mäe uorma makas? Jahvekivi', jahu'
2794Ümbre talsepühi uibu häidsese', ümbre jaanipäivä järve' külmäse'? Härm uibide pääl, undsa' niidü pääl
2795Ümbre tare tiira'? Tare sammaldu
2796Ümmer, ümmer, potsti? Koer heidab magama
2797Ümmer, ümmer, varsi valmis? Vigla
2798Ümbretsõõri haljas, keskpaik paljas? Kuus
2799Ümmargune kui muna, kõrgem kui kirik? Kera
2800Ümmargusem kui muna, pikem kui puu? Kera