1.AAM AAMI PÄÄL, VAAT VAADI PÄÄL, ANKRUKESED ÜLEVAL, ORAVASABA OTSEST VÄLLAS? Pilliroog - 4+65+24+7 = 100 (241) var.
Aa1*.Vaat vaadi peal, tünder tündri peal, poolik pooliko peal, oravasaba otsas purjeks (Fass auf Fass, Tonne auf Tonne, halb Fass auf halb Fass, an der Spitze ein Eichhornschwanz zum Seegel)? Ein Stengel vom Schilfrohr
Tt 1732 (A. Thor Helle)
Pöi?, Tt - 2 var.
• Helle 372 (133); Hupel 122; Willmann 176 (123); Lönnrot 161; Neus 390 ja 394 (15); Wied. 294; KAH EKAl 163 ja 164 (127); Sander 70 (3); Ronk nr. 52 (1924) 1263 ja nr. 2 (1925) 47; Muuk-Mihkla III 7; Laug. Vestr. 179 (9)
Aa2.Vaat vaadi pääl, poolik pooliku pääl, tünder tündre pääl, oravasaba otsan, esi pääle purjuks? Rüa õitsmene
Pst 1936 (L. Köögardal)
Ab.Vaat vaadi pääl, tünder tündri pääl ja poolik pooliku pääl ja oravasaba otsas? Pilliroog
Äks 1898 (E. Tomberg)
Ac.Tünder tündri peal, vaat vaadi peal ja poolik pooliku peal ja oravasaba veel kõige peal? Pilliroog
Var 1888 (M. Karotom)
B1.Viit viidi peele, vaat vaadi peele, tünder tündri peele, poolik pooliku peele, oravasaba otsa purjuks? Pilliroog
Kaa 1889 (D. Jakson)
B2.Vaat vaadi peal, tünder tündri peal, poolik pooliku peal, toop toobi peal, oravasaba purjuks peal? Pilliroog
Han 1889 (A. Reimann)
B3.Tünder tündri pääl, pütt püta pääl, poolik pooliku pääl, oravahänd otsas purjuks? Ruoköis
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
B4.Vaat vaadi peal, ankur ankru peal, poolik pooliku peal, ots liputab? Pilliroog
Kse 1889 (K. Karu)
B5a.Vaat all, poolik peal, pooliku peal ankur, ankru peal viht? Viljakõrs peaga
Tor dat-ta (T. Tilk)
B5b.Vaat all, poolik peal, pooliku peal ankur? Vil'lakõrs
Vän 1889 (J. Peterson)
C.Vaat vaadi peal, poolik pooliku peal, oravasaba otsas? Pilliroog
Trm 1896 (S. Sommer)
Vrd. 1843C2b
D.Tünner tünneri pääl, puolik puoligu pääl, oravasaba otsas? Pilliruog
Kuu 1892 (M. Odenberg)
2Kuu - 2 var.
E*.Tünder tündre otsas, poolik pooliku otsas, veerand veerandi otsas, veerandi otsas oravasaba? Pilliroog
Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp)
2Kos - 2 var.
F1.Asti astja pääl, vaat vaadi pääl, tünner tündri pääl, puolik puoligu pääl, vierandik vierandigu pääl, oravasaba otsas? Pilleruog
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
F2.Vaet vaadi peal, tünder tündri peal, poolik pooliku peal, veerend veerendi peal, oravisaba otsas lipus? Roog
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
F3.Vaat vaadi peal, [poolik] pooliku peal, veerand veerandi peal, oravasaba purjuks otsas? Pilliroog
Lai 1897 (H. Asper)
F4.Veerend veerendi peal, puolik puoliki peal, oravasaba otses purjeiks? Ruopill
Muh 1896 (H. Laipmann)
G.Veerand veerandi peal, tünder tündri peal, Koka-Ants oli kõige otsas? Pilliroog
Tõs 1921 (S. Lind)
Ha1*.Aam aami pääl, vaat vaadi pääl, ankruksed üleval, oravasaba otsest vällas? Pilliroog
Vil 1893 (J. Täht)
Sa, Vil, SJn, Tt - 4 var.
• Mötleja 3 ja 51 (3); E EM 168 (1627); E EM 25 (1); E EM2 146 (2116); E EM2 25 (1); E MM 5 ja 42 (1); E MM2 5 ja 45 (1); Raud KL III 213 (1); Kmpm. EL III10 80; Raud VMj 213 ja 214 (1); Lasteleht nr. 6 ja 13 (1939) 104 ja 217 (3); E MM3 3 ja 36 (1)
Ha2*.Aam aami pääl, vaat vaadi pääl, ankrukesed üleven, oravesaba otsan? Pütsik
Krk 1936 (M. Sarv)
Sim v. VMr, Pee, Krk, Võn - 4 var.
Hb.Aam aami peal, vaat vaadi peal, ankrud üleval otsas, oravas tuleb pealt välja? Pilliroog
Tor 1888 (T. Tilk)
Hc.Aam aami peal, vaat vaadi peal, ankrukesed veel peal ja oravasaba ülevelt otsast väljas? Pilliroog
Tor 1889 (C. Tults)
Hd.Aam aami peal, vaat vaadi peal, ankru seest ülevalt otsast oravasaba väljas? Pilliroog
Tor 1889 (J. Tilk)
He*.Aam aami peal, vaat vaadi peal, ankur ankru peal, oravasaba otses? Pilliroog
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Kuu, Vil, Pil - 3 var.
Tõn. LLr 31 (12)
Ia.Tündre peal tünder, vaadi peal vaat, ankru peal ankur, ankru otsas oravasaba? Pilliroog
JJn 1888 (P. A. Pitka)
Ib.Tünder tündri peal, vaat vaadi peal, ankur ankru peal, oravasaba mastiks otsas? Konnaosi
HJn 1888 (N. Jegorov)
J*.Aam aami peal, vaat vaadi peal, oravasaba otsas? Pilliroog
Mär 1948 (V. Kukk)
Mär, Han, Pil, Trt - 4 var.
Kmpm. Kõ 17; Kmpm. KLr 357; Kmpm. KLr II7 335; ÜÕÕ 41 (7); Kuut VI (1960) 189 (2); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (10); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (3)
K1a1.Vaat vaadi peal, tünder tündri peal, oravasaba purjuks otsas? Timothein
Pai 1926 (R. Viidebaum)
Kmpm. EKl I2 141
K1a2*.Vaat vaadi pääl, tünder tündre pääl, oravesaba otsas? Roog
Trv 1890 (J. Tinn)
PJg, Hls, Hel, Trv, Kod - 5 var.
K1b.Tünder tündri peal, vaat vaadi peal, oravasaba otsa purjuks? Roog
Tõs 1890 (M. Kirikall)
K1c.Tünder tündre peal, vaat vaadi peal, oravasaba otsa puuriks? Pilliroog
Pär dat-ta (J. Martinson)
2Pär, Saa? - 3 var.
K1d.Vaat vaadi pääl, tünder tündre pääl, latikkala otsas? Rukis, vaadid ja tündred on sõlmevahed
Pst 1888 (J. Jaakson)
K2.Vaat vaadi pääl, tünn tünni pääl, oravasaba otsan? Pilliroog
Nõo 1875 (J. Kerg)
La*.Vaat vaadi pääl, ankur ankru pääl, oravesaba otsan? Pilliroog
Hel 1889 (G. Habicht)
Kuu, 2Hel - 3 var.
Lb.Vaat all, ankrud peal, oravasaba otsast väljas? Pilliroog
Trm 1889 (H. Mann)
M.Aam aami pääl, tünder tündri pääl, oravasaba otsas? Torupillimäng
Vil 1891 (J. Karus)
N.Aam aami peal, ankur ankru peal, oravasaba otsas? Pilliroog
VJg 1936 (L. Böckler)
Oa.Vaat vaadi pääl, oravahand otsan? Pilliroog
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Ob.Vaat all, vaat peal, oravasaba otsas? Pilliroog
MMg 1889 (K. E. Martinson)
Pa.Pütt pütü otsah, oravahand takah? Ruukõnõ, pilliroog
Se 1931 (N. Sõrmus)
Pb.Pütt pütü otsan, vitt saa-ai kunagi siseen? Os'a'
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 131 (158)
Qa*.Pütt pütü pääl, vaat vaadi pääl, oravahand otsah? Ruukõnõ
Se 1929 (V. Savala)
Trv, Rõn, Rõu, Räp, 14Se - 18 var.
Ol. Lisa nr. 12 (1888) 192 (14)
Qb.Vaat vaadi peal, pütt püti peal, oravahänd otsas? Pilliroog
Hls 1889 (J. Meomuttel)
Hls, Plv - 2 var.
R1.Karp karbi pääl, vaat vaadi pääl, pütt pütü pääl, hiiresitt kõige otsan? Konnaosja (Wasser Schachtelhalm Equisetum)
Har 1888 (anon)
E EM 55 (355); E EM2 50 (455)
R2a.Pütt pütu pääl, vaat vaadi pääl, hiiresitt otsa pääl? Pilliroog
Urv 1890 (A. Koort)
R2b.Pütt pütü otsan, vaat vaadi otsan, hiiresitt otsan? Osi
San 1925 (E. Päss)
R2c.Vaat vaadi pääl, pütt püti pääl, hiiresitt otsan? Luga
Urv 1890 (J. Teder)
R3.Püts püti otsan, hiiresitt kõrre otsan? Hiireosi
Hel 1889 (G. Habicht)
S.Pütt püti peal, tünder tündre peal, oravehand otsa peal? Pilliroog
Tt 1889? (anon)
Z.Pütt püti pääl, ankur ankru pääl, oravahand otsan? Pilliroog
Puh 1889 (D. Arak)
T.Pütt püta pääl, kaas kaase pääl, oravasaba otsas? Pilliroog
Vll 1890 (M. Kolm)
U1.Vaat vaadi pääl, tünnur tündri pääl, pohjus pohjukese pääl ja oravasaba otsas? Pilliruok
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
U2.Vaat vaadi pääl, tünn tünni pääl, matt mati pääl, pütt püti pääl ja õravasaba veel õtsas? Kanep
Jõh 1964 (V. Rünne)
U3.Tinn tinni pääl, tann tanni pääl, oravasaba purjuks ots? Pilliroog
Vil dat-ta (J. Täht)
U4.Vaat vaadi pääl, ankur ankru pääl, lass lassi pääl, oraots vällän? Pilliruug
Krk 1893 (J. Hünerson)
V1.Vaat vaadi pääl, tünder tündre pääl, poolik pooliku pääl, rebasesaba lipuks otsas? Pilliroog
Tt dat-ta (M. Undi)
Säde nr. 84 (1957) 4
V2.Vaat vaadi peal, ankur ankru peal ja rebasesaba otsas purikas [sic!] ? Pilliroog
Plt 1894 (M. Luu)
V3.Tünder tündri peel, vaet vaadi peel, rebasesaba purjeks peel? Pilliroog
Khk 1937 (L. Köögardal)
W1.Pütt püti pääl, vaat vaadi pääl, kassihänd topuses? Pilliroog
Hls 1936 (L. Takk)
W2.Jakk jaku pääl, tomp tombi pääl, kassihänd kige pääl? Pilliroog
Hls 1891 (J. Riiet)
Vrd.1632
2.AASTÄKA VANA HOBÕNÕ, SAA-AASTÄKANÕ SATUL? Põld ja põllupinnär - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1938 (A. Tubli)
3.AGAN ON KALLIM KUI VILI? Mesi ja vaha, vaha on kallim - 1+7+0+0 = 8 (11) var.
A.Õlg kallim kui vili? Vaha on kallim kui mesi
Pal 1889 (E. Uus)
Pal, TMr - 2 var.
B.Agan on kallim kui vili? Mesi ja vaha, vaha on kallim
Pst 1890 (L. Vihvelin)
C.Agana' kalliba kui leib? Mesi, vaha
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 125 (2)
D.Akan om kallimb kui terä? Vaha om kallimb kui mesi
Räp 1875 (J. Jagomann)
Räp, Vas - 2 var.
E.Agan kallimb kui nisu? Vaha
Nõo 1889 (J. Tüklov)
F.Sõkal kallim kui nisu? Vaha kallim kui mesi
Saa 1895 (P. Ramberg)
4.AGO VÕTMÕ KAOTAS, PÄIV LÖÜD? Kastõ - 1+0+1+0 = 2 (2) var.
A.Ago võtmõ kaotas, päiv löüd? Kastõh
Se 1934 (J. Orusaar)
B.Kuu näge, päiv varast, ago armast võtme varast? Kaste
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
5.AHI KÜDEB TEIBA OTSAS? Piip - 0+2+3+0 = 5 (5) var.
Aa.Ahi küeb aiateiba otsas? Piip varre otsas
Vai 1889 (H. Masing)
Ab.Ahi küdeb teiba otsas? Piip
Jõh 1935 (anon)
Ac.Ahi aiateiva otsas? Piip
Jõh 1935 (anon)
2Jõh - 2 var.
B.Harakapesa põleb aiateiba otsas? Piibu suitsetamine
Jõh 1890 (N. Otto)
Vrd.830
6.AHI KÜTÜS, OMA IA LÄMMID SAA-AI? Piipu tõmmadas - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 125 (4)
7.AHI PÄÄL, AHIVARS ALL? Kana haudub - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
8.AHE' SILLA ALL TÄN'TÄSE'? Kaarakislad kurnadas lävi sõgla - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 125 (3)
Vrd.1539
9.AHTI-TAHTI TALLANAHKA, MÜNDAKAS OLI MÜTSINAHKA, VIISAKAS OLI VEERENAHKA, KITSIKARVA KESKEL, LAMBAVILLA VEERI MÖÖDA? Kübar - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Trv 1936 (J. Veskemäe)
10.AIARAUST MAHTUB, AKENAST EI MAHU? Tuisk - 0+1+0+0 = 1 (4) var.
Kuu 1903 (J. Mikiver)
E EM2 25 (5)
11.AIT ALL HAAVIKUS, TOOMELUKK EES, TAMMELITRID SEES? Mesipuu - 1+40+12+4 = 57 (101) var.
Aa.Ait all haavikus, toomelukk ees, tammelitrid sees? Mesipuu
Pst 1891 (J. Leppik)
Tln, Rap v. Mär, Tor, Pst, Vln, Vil, Tt - 7 var.
• Mötleja 4 ja 51 (7); E EM 25 (6); E EM2 25 (7); Nurmik II 28
Ab*.1) Ait all haavikus, toomelukk ees ja tammelitred sees? Mesipuu
Tor 1889 (J. Tilk)
2) Ait all haavikus, toomeluugid ees ja tammelitrid sees? Mesipuu
Tõs 1979 (E. Maasik)
Tõs, Tor, Trv, Trm - 4 var.
Ac*.Ait all haavikus, tammelitred sees, toomelukk ees? Mesipuu
Vän 1887 (J. Peterson)
2Vän - 2 var.
B*.1) Ait all haavikus, tammelukk ees, toomeliitred sees? Mesipuu
Hls 1893 (J. Stamm)
2) Ait all haavikus, toomilud sees, tammelukk ees? Mesipuu
Pär 1888 (H. Martinson)
Juu, Tor, Pär, Hls, Trv - 5 var.
C.Ait all haavikun, tammelukk ees, lepalitter sees? Mesipuu
Pst 1895 (H. Lensin)
Hls, Pst - 2 var.
D.Ait all haavikus, pärnalipped siis, tammelukk iis? Mesipuu
Hää 1933 (M. Martinson)
E*.Ait all haavikus, tammelitred, tammelukk? Mesipuu
Vän 1889 (J. Peterson)
Vän, Krk - 2 var.
F.Ait all haavikus, toomelukk ees? Mesipuu
SJn 1889 (T. Köstner)
G.Ait all haavikus, toomelille litred sees? Mesipuu
Pst 1888 (J. Jaakson)
H.Ait all haavikus, tammelitred sees? Mesipuu
Vil 1889 (H. Niggol)
Tõs, Vil - 2 var.
I.Ait all haavikun, raudlukk ehen, tammelihtred ehen? Mesipuu
Hls 1888 (P. Ruubel)
J.Ait all haavikus, puine lukk ees, tammelitred sees? Mesipuu
Hps 1923 (V. Lao)
K.Ait all haavikus, soome lukk ees, tammelitrid täis? Mesipuu
Vän 1897 (E. Tetsmann)
L.Ait all haavikus, soome lukk ees, puust litred sees? Mesipuu
PJg 1894 (M. Reimann)
M.Ait all haavikus, tammelukud ees, soome litred sees? Mesipuu
SJn 1893 (J. Mein)
N+.1) Ait all haavikus, soome litrid sees, saksa lukud ees? Mesipuu
VMr 1926 (A. Köök)
2) Ait all haavikus, tammetõrud sees, toomelukk ees? Mesipuu
Pal 1893 (M. Uus)
VMr, 2SJn, Pil, Pal - 5 var.
O.Ait all orgus, pärnapuust lukk ees, liistrilaastud sees? Mesipuu
Tõs 1890 (M. Kirikall)
P.Haavik all heinamaal, tammelukk ees, litrid-latrid sees? Mesipuu
Kad 1888 (J. Linkstein)
Q.Aita puusse, puu mäesse, puulukud ta ees, linna lipardid ta sees? Oravapesa
Äks 1922 (L. Meos)
Ra*.1) Ait russaki mäel, linna lipakad sees, soome lukud ees? Pähkel
Koe 1938 (L. Priks)
2) Ait iisaku mäel, linna lipakud sees, soome lukud ees? Mesipuu
Vil 1960 (Ü. Puusep, K. Uibo)
Amb, Koe, Vil - 3 var.
Rb.Aita puussa, puu mäessa, soome lukud ees, linna lipakad sees? Oravapesa
Äks 1894 (J. J. Millert)
S.Aet aasiku mäe, tinalitred sees, soome lukk ees? Linakupar
Lai 1897 (H. Asper)
Z.Ait-suit mäe otsas, toomelukud iis ja soome litred siis? Mesipuu
Tor v. SJn 1963 (E. Raudsepp)
T.Ait sui mäe ots, puulukud ees, soome litred sees? Mesipuu
SJn 1888 (J. Mein)
Vrd. 1390
U*.Ait uisati mäela, soome litred sääl sees, saksa lukud sääl ees? Karusemarja põõsas
Pst 1888 (J. Jaakson)
VMr, Pst, SJn - 3 var.
E EM 26 (13); E EM2 26 (14)
V.Ait tuisati mäele, toomlitrid sisse, saksa lukud ette? Karusemarja põõsas
KJn 1870 (J. Tiedemann)
W.Ait õisaku mäe pääl, toomelukud ees, saksa lipned sees? Mesilinnud ja linnupuu
Kõp 1896 (J. Laarmann)
Õ.Ait õise mäe pääl, vasklitred sees, toomelukud ees? Mesipuu
Plv 1894 (H. Huik)
Ä+.1) Ait iisaki mäe peal, hõbelühtred sees, hõbelukud ees? Inimese pea
Pil 1896 (J. Kuldkepp)
2) Aita puus, puu mäella, riia lukku aida ette? Pähkel
VNg 1892 (H. Lohk)
VNg, Saa, Pil - 3 var.
Ö.Ait sui maa peal, soome litrid sees? Mesipuu
SJn 1889 (T. Kuresson)
Vrd.2146
12.AIT ALL, LOOK PEAL? Pada - 7+60+40+13 = 120 (337) var.
Aa1.1) Ait all, look peal? Paeavang
Saa 1889 (J. Tuul)
2) Ait all, look peal? Pada
Jür 1890 (J. Põldmäe)
3) Ait all, look peel? Tuhlid katlas
Khk 1946 (L. Tarkin)
4) Ait all, look pääl? Katal
Hel 1889 (G. Habicht)
Hlj, Hlj v. Kad, Sim, VMr, Amb, 3Amb v. JMd, Ann, Tür, 4Kuu, Jür, 2Kos, Rap v. Mär, Pld, Ris, Mär, Vig, Kir, Hps, LNg, Käi, Krj, Khk, Ans, 2Kaa, Vll, Jaa, 2Pöi, Pöi?, 2Tõs, Aud, 2Vän, Tor, Prn, Hää, 3Saa, 2Hls, Krk, 3Hel, 4Trv, Pst, Pst v. Pil, Vil, 2SJn, KJn, Pil, 4Lai, 2Pal, Trm, 2Kod, 2Äks, Trt, Nõo, Rõn, Ote, San, Vru, 2Räp, 2Se, 2Tt - 87 var.
• Helle 361 (1); Hupel 119; Willmann 164 (1); Lindf. (1787) lk-ta (1); Lönnrot 149; Nörmann 34 ja 54 (33); Körber VRMK 40 (1); Körber Uus ABDr 11 (1); Wied. 262; E EM 25 (7); Bergm. 16 (1); KAH EKAl 160 ja 163 (1); Kmpm. Kõ 11; Jürjens 70; E EM2 25 (8); Kmpm. KLr II6 342; Rull I 23; Kmpm. KLr I8 7; Nurmik II 6 (2); Huvit. II 216 ja 224 (25); Kmpm. EL I9 7; Kmpm. EL IV 259; Jürisson 178 (1); Meos I-II 82; Huvit. I4 132 (3); Õpilasleht nr. 8 (1932) 8; Puus. EkT II 7 (7); Muuk-Mihkla II 48; Huvit. V Lisa 17 (14); Praakli V/II 16; Jõerand-Ordlik 33; Ordlik-Teder-Jõerand 59; ÜÕÕ 45 (1); Terri 54 (1); Hellerma Eü 109; Hellerma V-VIII 39; Säde nr. 18 ja 43 (1965) 8 (3); Leht 8 (15); Juhani-Tammoja 13 (15); Metstak 12 ja 33 (75); Krikmann 99; Metstak2 26 ja 27
Aa2*.Ait all ja luuk peal? Pada
Hls 1930 (E. Reichenbach)
VJg, Ris, Kul, Khk, Hls, Pal?, Kod - 7 var.
Ab*.Aidal look peal? Katla sang
Kse 1889 (K. Karu)
Tür, Kuu, Kse - 3 var.
B.Aed all, look peal? Pada ja paja sang
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Ahlquist 71
C.Haud all, look pääl? Pada, vang pääl
Rõn 1888 (A. Andrei)
Kuu, Rõn - 2 var.
D.Auk all, look pääl? Pada, sang
Hls 1888 (P. Ruubel)
Vrd. 43
E1a.Allik all, look peel? Katel
Kaa 1889 (J. Koppel)
Hps, Noa v. Hii, Phl, Kär, Kaa - 5 var.
E EM 35 (121); E EM2 33 (144)
E1b.Allik all ja look pääl? Pada
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
2Rei, Jäm - 3 var.
E2.Allik all, look peal, vesi ilmas seest ei lõpe? Pada
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
E3.Allik all, look peal, kuremunad keskel? Katel keeb kartulitega
Phl 1924 (A. V. Kõrv)
2Phl - 2 var.
F.Must müts, look peal? Pada
C. M. Redlich (1887): omaloominguline tekst
E EM 107 (939); Pet. HS I 18 (5); Pet. Ah 41; E EM2 94 (1247); Plmp. EKIk II 17; SSTT 48; Kuut VI (1972) 106 ja 111 (23); Kivi-Roosleht I 62; Metstak2 26 ja 27
G+.1) Paun all, look pial? Pada
VMr 1939 (M. Ross)
2) Ait all, lukk peal? Pada ja kaas
Muh 1888 (T. Kuusik)
VMr, Kuu, Juu, Vig, Rei, Muh, Rõu, Vru - 8 var.
• Lasteleht nr. 4 ja 5 (1908) 64 ja 80 (3)
Vrd. 804
Vrd.2351
13.AIT ALLERI MÄEL, KIVIKELLERI PEAL, SAKSA SOLDATID SEES, PUULUKK EES? Linnupuu - 0+7+2+1 = 10 (15) var.
a*.1) Ait alleri mäel, kivikelleri peal, saksa soldatid sees, puulukk ees? Linnupuu
Vai 1893 (A. Feldbach)
2) Alt allari, kivikellari, saksa soldatid sees, puulukuke ees? [Lahendus puudub]
Iis 1924 (H. Ojama)
3) Aida all õli kivikelleri, Saksamaa soldatid sees, puulukud ees? Linnupuu
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
4) Ilt altari mäele, kivikell oli peale, puulukk ees, saksa soldatid sees? Mesipuu
Sim 1978 (A. Korb)
Vai, 3Jõh, Iis, Sim, Trm - 7 var.
b.Alk alari mäel, kivikellari peal, salk soldatid sees, kivilukuke ees? Mesipuu
Vai 1889 (H. Masing)
c.Ait allari peal, kivikelleri peal, saksa soldatid sees, kivilukk ees? Linnupuu
Vai 1895 (F. Feldbach)
d.Alt aleri, pealt kivikeleri, saksa soldatid sees, vasklukud ees? Mesipuu
Nrv 1903 (M. Russmann)
Vrd.1390
14.AIT HARJANI VILJA TÄIS, EI LÄHE LÄÄTSI-IVAGI SISSE? Kanamuna - 0+2+0+0 = 2 (20) var.
A.Ait harjani vilja täis, ei lähe läätsi-ivagi sisse? Kanamuna
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
E EM 25 (8); E EM2 25 (9); E MM 5 ja 42 (2); E MM2 5 ja 45 (2); E MM3 5 ja 42 (2)
B.Umbine ait, teri täis? Pähkel
Pst 1889 (H. Henno)
Vrd.1390L1a
15.AIT KÄIB, MEES SEES? Laev - 0 (10) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 26 (9); E EM2 25 (10); Jürisson 166 (1)
16.AJA-AI SUVÕL ÕI TALVÕL KARVA, KÕÕ ÜTS KARV? Katai ja petäi - 0+0+1+0 = 1 (22) var.
Se 1934 (F. Paloots)
Kuusik KT 218 (69); Metstak2 53
17.ALAM KUI JUMAL, ÜLEM KUI KUNINGAS? Surm - 1+1+1+1 = 4 (5) var.
a.Alam kui jumal ja ülem kui keiser? Surm
Tor dat-ta (A. Madisson)
b1.Alam kui jumal, ülem kui kuningas? Surm
Vil 1873 (H. Leoke)
b2.Ülemb kuningat, alamb jumalat? Pässul
Se 1930 (N. Sõrmus)
c.Jumalast väiksem, tsaarist suurem? Kurat
Muh 1976 (R. Rull)
Vrd.keerdküsimus: Kes targõmb kunigat? Pässül (Se)
18.ALASTI ILUS, RIIDES RUMAL? Pühitud ja pühkimata põrand - 2+55+17+3 = 77 (103) var.
A1a1.Alasti ilus, riides rumal? Pühitud ja pühkimata põrand
Mar 1923 (E. Labi)
Amb, Tür, Kul, Var, Mar, Khn, Tõs, Vän, Pär, Trv, 4Vil, SJn, KJn, Pil, Lai - 18 var.
E EM 26 (18); E EM2 26 (19); RpS nr. 6 (1939) 191
A1a2.Alasti ilus ja riides rumal? Niidetud heinamaa
Han 1968 (S. Lätt)
HMd, Han, Plt - 3 var.
A1a3.Alasti ilusam, riides rumalam? Põrand
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
A1a4.Riides rumal, alasti ilus? Tuba
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
JJn v. Koe, Saa - 2 var.
A1a5.Ilus alasti, rumal riides? Pühitud ja pühkimata tuba
Plt 1891 (J. Reinthal)
VMr, Plt - 2 var.
A1b.Ihualasti ilus, riietega rumal? Tuapõrand
Trv 1889 (J. ja J. Viira)
A1c.Ilus, kui alasti, rumal, kui riides? Põrand
Trt 1927 (K. Pormeister)
VJg, Plt, Trt - 3 var.
A1d.Kui ta on alasti, siis ta on ilus, kui ta on riidis, siis ta on rumal? Tuba (pühitud ja pühkmata)
Lih 1933 (H. Tampere)
A1e.Kui riidis, siis rumal, kui alasti, siis ilus? Heinamaa
Lih 1949 (Ü. Kreek)
A2a1.Alasti ilus, rõõvastes rumal? Kambrepõrmand
Vil 1895 (J. Täht)
2Trv, Pst, 2Vil, SJn, Ran, San, Krl - 9 var.
A2a2.Rõõvastege rumal, alasti ilus? Puhas põrmat
Trv 1890 (J. Tinn)
A2b.Ihualaste illus, rõõvastege rummal? Pühit ja pühkmäde põrmand
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
Hel, 2Puh - 3 var.
A2c.Kui rõõvis, siis rumal, kui alasti, siis ilus? Heinamaa
SJn 1890 (E. Saabas)
Ba.Riides on ta ropp, aga alasti ilus? Heinamaa loogus ja riisutud
Phl 1938 (E. Ennist)
Bb.Ropp riides, ilus alasti? Põrand
Pär 1939 (M. Metsa)
Ca.Alasti ilus, riietes inetu? Põrand
Hel 1955 (P. Piirimees)
Hel, Trv, Pst - 3 var.
Cb.Alasti ilus, kui riides, siis inetu? Põrmand, puhas ja purune
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
D.Kui alasti, siis ilus, kui riidis, siis näutu? Toa põrand
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
E1a.Kui alasti, siis ilus, kui riides, siis hirmus? Põrand
HJn 1889 (H. Tiidermann)
E1b.Kui riides, siis hirmus, kui alasti, siis ilus? Niitmata ja niidetud väli
KJn 1932 (J. Grauberg)
Koe, Pee, 2KJn - 4 var.
EMrd II 368
E2.Ihualasti ilus, rõõvastega hirmus? Põrmand
Hel 1874 (A. Wahlberg)
E3.Alasti ilus, ehtes hirmus? Pühitud ja pühkimata põrmand
Vän 1889 (J. Tammann)
F+.Ihualasti, siis ilus, katetu, siis inetu? Põrand
Plv 1894 (H. Huik)
VMr, Trt, Plv - 3 var.
G1a*.Alasti on ilusam kui riidis? Tuba, pühitud ja pühkimata
Jõe 1888 (H. Redlich)
Jõe, Jür, Trv, Vil, SJn - 5 var.
G1b.Riidita ilusam kui riidis? Põrandu pühkimine
Vil 1895 (H. Niggol)
G2a.Alasti ilusam kui rõivin? Puhas põrmand
Pst 1889 (J. Henno)
Pst, Vil - 2 var.
G2b.Ihualasti ilusam kui rõõvastege? Põrand
Trv 1894 (J. Kala)
G3.Alaste ilusam kui ehtes? Niidetud heinam
KJn dat-ta (I. Kampus)
H.Mis um alastõ illos? Niidet niit
Se 1888 (H. Prants)
Vil, Rõu, Se - 3 var.
Vrd.2602
19.ALL JÄÄ, PÄÄL JÄÄ, VAHELT JOOSEB VESI? Kangakudumine - 0+2+1+3 = 6 (6) var.
a1.All jää, pääl jää, vahelt jooseb vesi? Kangakudumine
Ote 1892 (J. Ainson)
a2.Iä all, iä pääl, vesi juusk vaihõld? Kangast koetakse
Se 1935 (A. Kits)
b.Jää all, jää pääl, vahelt jää juusk varras? Kangast koetas
Ote 1889 (J. Kivisaar)
c1.Jää all, jää pääl, vares lendab vahepääl? Kangakudumine
Vil 1963 (E. Kukk)
c2.Jää all, jää pääl, jää vahel lendab vares? Kangakudumine
Ote 1955/6 (L. Meesak)
d.Alt iä, päält iä, hani lõõri lõpst? Juuskva vesi
Se 1960 (H. Keskküla)
20.ALL KILI-KOLINAD, PÄÄL LIGI-LOGINAD, SADA SÜLDA SAJALAUDU? Kangakudumine - 0+1+0+0 = 1 (17) var.
Vil 1895 (J. Täht)
E EM2 26 (23); Nurmik II 189 (4); RpS nr. 6 (1939) 189
Vrd.541 841Eb
21.ALL SÖÖDI JA PEAL SÖÖDI, MINA SÕIN JA MIND SÖÖDI? Hobune sõi puu all, linnud sõid puu peal, naene sõi ja imetas last - 3+83+65+40 = 191 (225) var.
A1a1.All söödi, peal söödi, mina sõin, mind söödi? Hobune sõi all rohtu, värblased sõid ülevel marju, tema sõi ise marju ja laps imes
Plt 1878 (K. Moks)
Kuu, Plt, Rõu - 3 var.
A1a2.All söödi, pääl söödi, minä sõin ja mind söödi? Naene imeja lapsega varsaga märä selläs
Kõp 1888 (V. Reiman)
Kuu, Han, Hii, Jäm, 2Trv, Pst, Kõp, Trm, Rõn, Rõu - 11 var.
A1a3.All söödi ja peal söödi, mina sõin ja mind söödi? Hobune sõi puu all, linnud sõid puu peal, naene sõi ja imetas last
Trm 1895 (J. Tihane)
Nrv, 2Jõh, Rkv, VJg, 3Sim, Koe, Kuu, Tln, Käi, Hel, Trv, Lai, Trm - 16 var.
A1a4.All söödi ja pääl söödi, ise mina sõin ja ennast söödi? Naine istus hobuse seljas ja lind sõi puuõksal
Lüg 1936 (M. Tarum)
Lüg, Han - 2 var.
A1b1.Alt söödi ja päält söödi, mina sõin ja mind söödi? Naine hobese säljan, hobene imetap varssa, naine imetap last ja sööp esi ka
Rõn 1888 (A. Andrei)
Kse, Rei, Hii, Rõn, Kan - 5 var.
A1b2.Mu all süüdi, mu pial süüdi, ma isi sõin, mu ennast süüdi? Naine õli hõbese sel'las, linnud sõid puu otsast marju, varss imes hobest, laps imes naist
MMg 1888 (G. Tenter)
Kad, Pal, MMg - 3 var.
A1b3*.Minu all söödi, minu pääl söödi, mina ise sõin ja mind ennast söödi? Naine istus hõbuse seljas, hõbune sõi all, linnud sõid pääl, naine ise sõi ja laps imes rinnas
Vai 1893 (D. Torpan)
Vai, Hää, Hls, SJn, Lai - 5 var.
A1b4*.Mu all söödi, minu peal söödi, mina söin ja mind söödi? Inimene hobuse selgas, laps sööb rinda, pää kohal puus söövad linnud
Mus 1978 (U. Kruusamäe)
Kuu, HMd v. Ris, Mus, Vän, Lai, Kam, Kan - 7 var.
A1c.All sõi, peal sõi, mina sõin ja mind söödi? Naine istus lapsega hobuse selgas pihelga all, sõi ise ja imetas last, lind istus pihelga otsas ja sõi marju ja hobune sõi rohtu ja imetas varssa
Muh 1989 (L. Luht)
A1d1.All süüakse, peal süüakse, mina söön ja mind süüakse? Hobusevarss imeb, hobune sööb, imetaja naesteravas hobuse seljas, imeja laps naese süles
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
Jõh, VMr, Jõe, Pil, Rõu, Räp - 6 var.
A1d2.Alt süvväs ja pääl süvväs, mina süü ja minno süvväs? Hainakuurma om ubinapuu all, naine om latsega kuurma pääl, võtt puust ubina ja nakas süümä ja esi and latsele rinda, lamba söövä' hainu kuurma alt
Kan 1966 (R. Praakli)
Iis, Nis, 2Vän, Kan - 5 var.
A1d3*.Alt süvväs, päält süvväs, esi sööse, ennäst süvväs? Last imetäjä naene sööse pihlast marju
Võn 1889 (T. Lätti)
JJn, Võn - 2 var.
A1e1.Mu all süüakse, mu pääl süüakse, ma ise söön, mind ennast süüakse? Hobune sööb mu all, puu otsas lind, ma ise söön ja laps imeb mind
Trt 1930 (M. Sika)
Tõs, Pal, Trt - 3 var.
A1e2*.Mu all süiakse, mu peal süiakse, ma ise söön ja mind süiakse? Naene lapsega hobuse selgas puu all, hobu sööb all, linnud söövad puu otsas, naene sööb ise ja laps imeb
Han 1894 (A. Reimann)
Rak, Han, Kõp, KJn - 4 var.
A1f.All süiakse ja peal süiakse ja mina sõin ja mind söödi? Hobusel oli varss ja see imes vana all ja naine oli hobuse selgas ja sõi ja tääl oli laps süles ja see imes
Kul 1940 (V. Eenveer)
A1g.All sööb, pääl sööb, mina söön ja mind süiakse? Keegi naine istub hobuse seljas õunapuu all, sööb puu otsast õunu, imetab last, hobune sööb puu alt rohtu
Amb 1895 (G. Klemmer)
Amb, Krl - 2 var.
A2a1*.Alt söödi, päält söödi, mind söödi, mina sõin? Imetaja naene lapsega hobuse selgas
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
Noa v. Hii, Äks - 2 var.
E EM 27 (29); E EM2 27 (37); Nugis 284 ja 312 (3)
A2a2*.All söödi ja peal söödi, mind söödi, mina ise sõin? Hunt sõi lammast, kull sõi lindu, laps imes ema, ema ise sõi
MMg 1888 (A. Artis)
Hls, MMg - 2 var.
A2b*.Mu all söödi, mu pääl söödi, mind söödi, mina sõin? Naine ratsahobusega pihla all sööb marju, vares pää kohal sööb ka marju, hobune rohtu, laps naese rinda
Hii 1890 (P. Saul, G. Seen)
Hii, Trv, Kan - 3 var.
A2c.Minu all süiakse, minu peal süiakse, mind süiakse ja mina söön? Naine istub hobuse seljas, hobune sööb rohtu kirsipuu all, puu otsas sööb lind marja ja laps sööb rinda, naine sööb õuna
Tln 1968 (S. Kiislar)
A3*.Mu all sööb, mind ennast süiakse, mu peal süiakse, ma ise söön? Hobu, hobusevarss ja imetaja naene hobuse selgas
Tõs 1890 (M. Kirikall)
Tõs, Se - 2 var.
A4a1.Peal söödi, all söödi, mina sõin ja mind söödi? Naine istub vankril, imetab last, koer sööb vankri all, lind puu oksal
Iis 1920/1 (P. Amer)
Iis, Krk, Vil, Ote - 4 var.
A4a2.Päält süüdi ja alt süüdi, mina sõin ja mind süüdi? Ema sööb, laps süles, hobuse seljas, pealtsööjad on linnud
Vil 1913 (J. Müür)
Vil, Lai - 2 var.
A4a3.Peal söödi, all söödi, ise sõi ja end söödi? Koer sõi vankri all, hobune sõi vankri pealt, mustlane sõi ise ja andis lapsele rinda
Jõh 1992 (E. Kuldma)
A4b.Mu peal söödi, mu all söödi, ma ise sein, mud ennast söödi? Naene läks ratsahobusega, laps imes rinnas, omal oli leivatükk käes, hobune sõi rohtu, täied sõid piäl
Kod 1955 (O. Niinemägi)
A4c*.Pääl süvvas, all süvvas, mina süü, minu süvvas? Puu otsan süü haugas kanna, puu all süü mina ja lats süü minu rinda
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
San, Rõu - 2 var.
A4d.Minu pääl süüaks, minu all süüaks, mina söön ja mind süüaks? Ema lapsega
Trt 1933 (A. Mirt)
A4e*.Peal sööb, all sööb, mina söön ja mind süiasse? Lind sööb puu otsas, puu all sööb hobune rohtu ja puu all istub naine ja sööb, kellel imev laps süles on
Plt 1894 (M. Luu)
Trv, Plt - 2 var.
A5.Mu all süvväs, ma' eis süü, minno süvväs, mu pääl süvväs? Hopon süü maast haina, naane säläh süü leibä, lats süü nissa, varõs puu otsah ka tsaun
Se 1932 (V. Ruusamägi)
A6*.Minu all söödi, minust söödi, mina sõin ja minu peal söödi? Naene hobuse selges, hobune sõi, laps imes, isi sõi ja linnud sõid puu otses
Tor 1889 (C. Tults)
Tor, Trm - 2 var.
A7a*.Minu pääl süüdi ja mina sõin ja minust süüdi ja minu all süüdi? Orav, naine sõi, laps rinnal, hobune
Hel 1962 (O. Jõgever)
Muh, Hel - 2 var.
A7b.Minu pääl süüakse, mina ise sööks, mind süüakse, minu all süüakse? Naine ratsa puu all, lind puu otsas, laps imeb, hobu sööb
Hls 1888 (P. Ruubel)
A8.Mino pääl süüase, mind süüase, mina söön ja mino all süüase? Hobune, naene lapsega ja linnud toomingu otsas söövad marju
Tt dat-ta (anon)
Wied. 278; E EM 97 (829); E EM2 83 (1054)
A9.Mina söön, minu all süüas, minu pääl süüas, minu süüas? Naene sõi pihlakamarju, hobune tema all sõi rohtu, linnud pihlaka otsas sõivad marju ja laps imeb rinna otsas
Trv 1889 (M. Jõgi)
A10*.1) Mia söö, minnu süvväs, all süvväs, pääl süvväs? Naene imetes last
Hel 1889 (G. Habicht)
2) Mina süün ja mind süüasse ja minu all süüasse ja minu pääl süüasse? Naine imetab last hobuse seljas, kes sööb rohtu, ja hobuse kohal söövad varesed marju puu otsast
Pst 1936 (L. Köögardal)
Pee, Hel, Pst, Vil, TMr, Trt, Ran, Krl - 8 var.
A11*.Mina ise sõin, minda ennast süüdi, minu piäl süüdi ja minu all süüdi? Ema imetab last, istub ratsahobuse seljas, kelle all varss imeb
Kod 1950 (H. Nõu)
Tln, Kod - 2 var.
A12*.Minust söödi ja mina sõi, minu all söödi ja minu pääl söödi? Laps sõie ema rinda, naene sõie hobuse seljas, hobune sõie ja orav puu otsas
Krl 1889 (E. Kornel)
Võn, Krl - 2 var.
B.All söödi ja peal söödi ja täda söödi ja mind söödi? Hobusel oli varss ja see imes vana all ja naine oli hobuse selgas ja sõi ja tääl oli laps süles ja see imes
Kul 1938/40 (V. Eenveer)
Ca*.Mina söön ja mind süiakse, tema sööb ja teda süiakse, peal süiakse ja all süiakse? Naine hobuse seljas imetab last, hobune sööb ja varss imeb
Kul 1936 (A. Samet)
Ann, Kul, Trt - 3 var.
Cb.Alt süüakse, pealt süüakse, tema jookseb, teda süüakse, mina sõidan, mind süüakse? Ema lapsega, varsaga mära seljas
SJn 1889 (J. Tammann)
D*.Mina süün ja mind süiasse, tema süüb ja teda süiasse? Naene hobuse sel'las imetab last ja varss imeb hobuse all
KJn 1936 (J. Raidla)
Lüg, KJn - 2 var.
E.Mina söön ja mind süüakse, sina sööd ja sind süüakse? Imetaja naine ja imetaja hobu
Krj 1938 (A. Toomessalu)
Fa*.All söödi ja üleval söödi, mina sõin ja mind söödi? Üks naine istus puu all ja sõi, sama puu otsas krõbistas orav pähklid süüa, naine ise sõi ja imetas last ja mõtles: mina söön ja mind süüakse
Sim 1938 (E. Lippus)
Sim, Äks, Se - 3 var.
Fb*.Üleval süiakse, all süiakse, ma söö ja mind süiakse? Naine istus puu all, imetas last, lind sõi puu otsas
Jäm 1977 (E. Veri)
Tür, Kuu, Rap v. Mär, Pld, Jäm - 5 var.
G*.1) All söödi ja pääl söödi, mina sõin ja mind söödi, ees söödi ja taga söödi? Naine istus vankril, sõi ise ja imetas last, ees sõi hobune, taga sõi lehm, kuer näris vankri all konti ja vares sõi pia kohal pihlakamarju
Hlj 1888 (K. Leetberg)
2) Ees sõi ja taga sõi, all sõi ja peal sõi, isi sõi ja ennast söödi? Üks mees läind linna, hobune söönd kõrsu ees, hobune söönd vankre ees, lehm söönd vankre taga, siga söönd vankre vahel, naene söönd vankre pial ja laps söönd naist
Juu 1945 (L. Rass)
Hlj, VJg, Sim, 2Juu - 5 var.
H.Ees söödi ja taga söödi, keskel söödi ja ennast söödi? Naine läheb linna, söödab hobust, vankre taga sööb lehm, isi sööb ja imetab last
Juu 1889 (P. Talts)
I*.Mina söön ja mind süia ja minu alust ka süia? Naine imetab last
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Amb v. JMd - 2 var.
J*.1) Mina sõin, mind söödi, minu alumine sõi, minu alumist söödi? Naine lapsega hobese sellan, hobest söövad kärpse
Puh 1929 (P. Ariste)
2) Mina sõin ja mind söödi, minu alumine sõi ja teda söödi? Naine hobuse seljas
KJn 1895 (K. Aint)
Kul, Mih, KJn, 2Puh, Har - 6 var.
K*.1) Mina söön, mind söödakse, minu peal söödakse, minu all söödakse ja minu alumist söödakse? Naine sööb puu otsas leiba, laps rinda, orav käbi, all emmis põrstega
Hää 1921 (A. Ammon)
2) All söödi, peal söödi, mina sõin ja mind söödi ning alumise alt söödi? Hobune sõi rohtu, linnud sõid puu otsas pihlakamarju, naine sõi ise ning laps imes rinda, hobusel oli varss, kes seda imes
Hps 1923 (V. Lao)
Rap, Hps, 2Phl, Hää, Plt, Trt - 7 var.
L*.1) Mina söön ja mind süüakse, üleval süüakse ja all süüakse ja alumise all süüakse? Naine oli rinnalapsega vankris, hobune imetas varssa (oldi puu all) ja puu otsas sõi lind
Tür 1928 (R. Viidebaum)
2) Üleval söödi, mina sõin ja mind söödi, all söödi ja alust söödi? Lind sõi üleval puu latvus marju, naine istus kesk puud oksal, sõi ka marju, kuna laps imes emal rinda ja nende all sõi emmissiga maha kukkunud marju ja põrsad imesid emmise all, nõnda oli viiekordne söömine
Trv 1939 (J. Kala)
Tür, Kos, Vig, Trv - 4 var.
M.Üleval söödi ja all söödi ja alumise all söödi? Üks eit läks hobusevankriga ja laps tissis, hobusel oli varss ja varss tissis, hobune ise ka sõi
Nis 1965 (M. Einmann, R. Neimar, A. Rõõm, J. Tammleht)
N+.1) Mina söön ja mind süüakse, minu alumine sööb ja alumise alt süüakse, pealmine sööb ja pealmise pealt süüakse? Varsaga hobune oli ja läks puu alla vihmavarju ja laps oli rinna otsas ja orav oli puu otsas
Pee 1965 (P. Kippar)
2) All sööb, alumatse all sööb, pääl sööb, päälmätse pääl sööb? Mära sööb ja varss imeb, naene mära säljan ja laits imeb
Puh 1889 (S. Sepp)
Pee, Phl, Muh, Puh - 4 var.
Oa*.Minu all süüakse, minu peal süüakse ja mind süüakse? Hobune, naine, laps ja hobusevarss
Pal 1989 (A. Korb)
Jõh, Vil, Pal, Ote - 4 var.
Ob.Üleväh süüdi ja all süüdi ja minno hindät kah süüdi? Naane istnu pihlõ haro pääl ja imetänü last, all söönu hobõnõ ja pääl söönüvä tsirgu marju
Plv 1894 (J. Tamm)
P*.Minu all süüakse, mind süüakse ja mina söön? Naine hobuse seljas, laps imeb rinda ja naine sööb õuna
Pil 1993 (A. Korb)
Vi, Krk, Pil, Äks - 4 var.
Q.Mina söön ja mind söödi ja minu pää kohal söödi? Ema imetab last puu all ja linnud söövad puu otsas
Elv 1931 (E. Voormann)
R1.Mina süün ja mind süüas? Ema imetab last
Kan 1963 (R. Praakli)
Pee, Kuu, MMg, Kan - 4 var.
R2*.Ise sööb ja teda süüakse? Imetaja
Tor dat-ta (T. Tilk)
Vän, Tor, Pil - 3 var.
S+.1) Alt söödi, päält söödi, mina sõin, mind söödi, minu pea pealt ka söödi? Naisterahvas märahobuse seljas
Phl 1924 (A. V. Kõrv)
2) Puuhn süüväss ja maal süüväss ja maa pääl süüväss ja minnu süüväss? Naanõ läts puu pääle üless ja imet sääl umma last ja hopen oll maal puu alh ja imet umma poiga ja seie maa päält haina, see om mitmade pähä tuu tükk - naane ja hopõn ja vars ja lats, nu kõik omma kokku
Har 1948 (S. Nigol)
3) Mina söön ja mind süüakse, takka lüüakse, jälle süüakse? Naine istub hobuse seljas, ise sööb ja imetab last, hobune sööb
JJn 1974 (H. Sammal)
4) Inimene sööb inimest, hobune sööb hoost? Laps tissib, hobune imeb
Hlj 1888 (J. Linkstein)
VNg, Hlj, JJn, Kos, Phl, Ote, Har - 7 var.
Z.Mu iih üts süü, ma' eis ka' süü, minno ka' süvväs, ilma väidse lõikamalda, lavva pääle pandmalda? Hopõn, ineminõ, lats süü nissa
Se 1934 (A. Kits)
Kontam.: = 1897Ä
T.Kolm pead ja kaheksa jalga, tema sööb, mina söön, mind süüakse? Naene lapsega ratsahobuse selgas
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Kontam.: = 1222D
Vrd.mst-jutt: AT 927
22.ALL TAL [TUHAT] TUTIKUT, PEAL TAL [SADA] SÄRGIKEST, LÄHEB ÕHUL ÕRRELE? Kana - 0 (5) var.
H. Stein (dat-ta): omaloominguline tekst
E EM 27 (21); E EM2 26 (26)
Vrd.1010B 2267
23.ALLA LÄTT AHER, MÄÄLE TULÕ TIINE? Veetoomine - 1+9+1+1 = 12 (26) var.
Aa1.Alla lätt aher, määle tulõ tiine? Veetoomine
Ote 1890 (J. A. Palm)
Ote, Se - 2 var.
RpS nr. 6 (1939) 189
Aa2.Aher lätt alla, tiine tule mäele? Vett võetas kaivust
Ote 1892 (J. Ainson)
2Ote, Kan - 3 var.
Aa3.Ahtralt läheb alla, tiinelt tuleb mäele? Veepanged
Kan 1981 (B. Ilver)
Aa4*.Alla lääva ahtre, mäele tuleva tiini? Pangega vett kandas
Kan 1888 (J. Väggi)
Võn, Kan, Se - 3 var.
Aa5.Alla lääva ahtra lehmä, mäele tulõva nüsvä lehmä? Viipaari
Rõu 1896 (A. Perli)
Ab.Alla lätt aher, üles tulõ tiine? Kaost kistas vett
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
B.Tiineh tulõ vällä, tühi lätt sisse? Kavopang
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
Kontam.: = 2318C
Vrd.2324 2607
24.ALLA ORTU JA PÄÄLE ORTU, KESKEL OLI KERAORTU? Vokk - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Puh 1932 (Veeber)
Vrd.2297
25.ALT HARALIK, KESKELT HALL, OTS MUST? Inimene - 0 (3) var.
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 26 (27)
26.ALT JOOKSEB HALL KASS, PÄÄLT KÜÜRAKAS REBANE? Ader - 6+68+13+9 = 96 (186) var.
Aa.Maa alt käija rebane? Ader
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
Ab.Alt roostõ rebäne? Niidetäs
Se 1937 (F. Ilvik)
Vrd. 1876
B1a1*.Alt aga jookseb halli hunti, pealt aga küürakas rebane? Vesiveski
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
Hlj, Sim - 2 var.
B1a2.Alt poeb halli hunti, pealt läheb küirakas rebane? Sahk
HJn 1888 (T. Kuusik)
B1a3.All oli kaksi halli hunti, peal küirakas rebane? Sahkadra
Kad 1898 (A. K. Kivi)
B1b.Kaks on alla halja hunti, pääl on küürakas rebane? Sahad, sahklusikas
Hlj 1890 (K. Leetberg)
B2.All maa hall susi, pääl maa verrev rebäne? Ader ja hobene
Puh 1889 (D. Arak)
Ca*.Alt jookseb hall jänes, pealt küürakas rebane? Ader
Kad 1888 (J. Linkstein)
Kad, Vil, Kõp - 3 var.
E EM2 26 (25); ÜÕÕ 14 (2); Säde nr. 4 ja 7 (1956) 4 (6); Säde nr. 45 ja 55 (1958) 4 (2); Pioneer nr. 4 (1962) 32 (9); Säde nr. 18 ja 43 (1965) 8 (2); Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8 (1); Metstak2 59 ja 61
Cb.Alt lähab haljas jänes, pealt küürakas rebane? Ader
KJn 1870 (J. Tiedemann)
KJn, Tt - 2 var.
• Wied. 263; E EM 27 (22); E EM2 26 (28); Jürisson 208 (1); Romaan nr. 10 ja 12 (1934) lk-ta (12)
Da1*.1) Alt jookseb hall koer, pealt küürakas rebane? Veskiratas
JJn 1888 (M. Roosileht)
2) Alt aga jookseb halli koera, päält küürakas rebane? Loovõtmine
Kär 1890 (J. Mändmets)
Vai, JJn, Jõe, 2Kär, 2Tt - 7 var.
• Wied. 263; E EM 27 (25); E EM2 27 (32)
Da2.Alt maa hall koer, pealt maa küirakas rebane? Ader
SJn 1891 (J. Köstner)
Db.Alt maa hall koer, pealt maa küütsakas rebane? Adr
Var 1888 (M. Karotom)
E1a1*.Alt jookseb hall kass, päält küürakas rebane? Ader
Vil dat-ta (J. Täht)
Pst, Vil, Ksi - 3 var.
Metstak2 59 ja 61
E1a2.Alt maa jooseb hall kass, päält maa küüraku selläge rebane? Ader
Hls 1895 (J. Riiet)
E1a3.Alt käivad hallid kassid, pealt küüra-käärakad rebased? [Lahendus puudub]
Tor 1888 (T. Tilk)
E1a4.All jooskis hahka kassi, pääl maa küirakas rebane? Ader
Ran 1889 (H. Raag)
E1a5.Piält jooseb küeräkäs rebäne, alt jooseb hal'las kass? Ader
KJn 1890 (A. Pihlak)
E1a6.Alt käib haljas kass, pealt küütu rebane? Heinaniitmine ja riisumine
Pst 1889 (H. Henno)
E1a7.Alt maa hall kass, pealt maa kiitsakas rebane? Puuader
Tõs 1921 (S. Lind)
E1a8.Alt maa hall kass, pealt maa küitsakas rebane? Ader
Tõs 1890 (M. Kurul)
E1b.Alt käise hall kass, päält käise liuhke rebäne? Ader ja ägel
Võn 1889 (T. Lätti)
E1c1.Alt maa käiva halli kassi, päält maa ruski rebäse? Maakündmine
Võn 1909 (J. Moodis)
Hel, Võn - 2 var.
E1c2.Päält joosk ruskine rebäne, alt hall kass? Vesi joosk silla alt
Krk 1936 (M. Sarv)
E1c3*.Alt maa hall kass, pealt maa russika rebane? Ader
Vil 1889 (J. Köögardal)
Pst, Vil - 2 var.
E1c4.Alt maa käivad hallid kassid, pealt maa Ruskimaa rebased? Ader
SJn 1890 (E. Saabas)
E1c5.Alt maa hall kass, pealt maa rukki rebane? [Lahendus puudub]
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
E1c6.Alt käivä haha kassi, päält rukkimaa rebäse? Maad künnetas
Kam 1891 (C. Komms, H. S.)
E1c7*.Alt käib hall kass, päält rühküne rebäne? Vikat ja riha
Pst 1946 (A. Pikamäe)
Hel, Pst - 2 var.
E1c8.Alt käib hall kass, pealt ristikas rebane? Heinaniitmine
Pst 1890 (J. Leppik)
E1c9.Alt juusk hahk kass, päält riiu repän? Vikaht, rihä
Vas 1895 (J. Tint)
E1c10.Hahk kass lätt alt, riuge rebane päält? Püssilaskmine
Rõn 1888 (H. Urb)
E1c11.Alt maa käi hahk kass, päält maa ruurebane? Maakündmine
Ote 1888 (H. Nugin)
E1c12.Alt kävvä haha' kassi', päält röngi rebäse'? Maakündmine
Kan 1924 (A. V. Kõrv)
E1d1.Alt maa hahk kass, päält maa verrev rebane? Adraraua ja hobene
Ote 1889 (V. Vaher)
E1d2.Alt maa käü hahk kass, päält verrev rebane, takan kökatsi-lökatsi? Ader
Ote 1895 (C. Lipping)
E2*.Mõista, mõista mõlle-ralle, kõputele kõlle-ralle, alta joosi halli kassi, päälta ruhkise rebase? Vikat ja heinaniitmine
Krk 1971 (O. Kõiva)
2Krk - 2 var.
Vrd. 26M1 1364
Fa1*.All maa käeve halli hiire, pääl maa küüraku rebäse? Kündmine
Trv 1894 (J. Kuusk)
Saa, Trv, San - 3 var.
Fa2*.Alt maa hal'las hiir, päält maa küürak rebane? Ader
Hls 1887 (M. Järve)
Hls, KJn, Plt - 3 var.
Fa3.Alt maa juusk hahk hiir ja päält küürakas rebäne? Sahk
Võn 1931 (L. Unt)
Fb.Alt mua jooseb hal'las hiir, pialt kui kõver rebane? Adra
Pil 1888 (T. Sander)
Fc.Alt käib hall hiir, pealt rühmakas rebane? Heinaniitmine
Pst 1891 (J. Leppik)
Fd.Alt maa käiva halli hiire, päält maa kui rakkel rebase? Adraga künnetakse
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Fe*.Alt maa käive halli hiire, päält maa ruski rebase? Ader, rauad mullas ja puud pääl maa
Trv 1894/1901 (J. Kala)
Trv, SJn - 2 var.
Ff.Alt käib hall hiir, päält ruskapää rebane? Ader
Trv 1889 (H. Kallas)
Fg.Alt käib hall hiir, päält pruunikas rebane? Heina niidetakse
Pst 1888 (J. Jaakson)
Ga.Alt käiva halli roti, päält küüraku rebase? Ader
Hel 1889 (H. Karolin)
Gb.Alt maa käivad halli roti, pealt maa ruske rebase? Ader (saha)
Puh 1888 (H. Huik)
Ha*.Alt maa läeb haljas mõeka, pealt läeb küürikas rebane? Ader
Kad 1896 (J. Sõster)
Kad, Kuu, Jõe - 3 var.
Hb.All on kaksi haljast mieka, pääl on küüräkäs rebäne? Ader
Kuu 1903 (J. Mikiver)
3Kuu - 3 var.
Ia*.All maa hal'las ku hõbe, pääl maa punane ku rebäne? Adraraua
Trv 1894 (A. Rull)
Sim, Trv - 2 var.
E EM2 26 (24); Nugis 284 ja 312 (2)
Ib*.Alt maa hal'las, pealt maa roeska rebane? Ader
SJn 1891 (J. Köstner)
2SJn - 2 var.
Ic.Alt maa haljas, pealt maa paljas, keskelt ruskine rebane? Ader
KJn 1870 (J. Tiedemann)
J+.1) Alta jookseb halli hurta, pealta küirakas kutsikas? Vesi vesiveski paisul
Rak 1888 (C. M. Redlich)
2) Hallid hiired käivad alt maa, kõverad kured pealt maa? Ader
Trv 1895 (J. Sams)
Rak, Hls, Trv, Vil - 4 var.
E EM 27 (25); E EM2 27 (32) ja 33 (143)
Ka.Alt haljas, päält paljas, küürakas, krümbakas? Ader
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
E EM 27 (23); E EM2 26 (29)
Vrd. 178
Kb*.Alt haljas, pealt paljas, ise köver ja küirakas? Sahk
Jaa 1938 (A. Vinkel)
Kuu, Var, Kaa, 3Jaa, 2Vän, Krk - 9 var.
Pet. ELA 65; Pet. UA7 37; Metstak2 59 ja 61
L.Vana naine vaatsakilla, kündis maada küütsäkillä, all oli kaksi haljast mueka, pääl oli küürükäs rebane? Atra kündemine
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
Kontam.: = 2405F
M1.Mõistatelle mõlle-relle, kõkatelle kõlle-relle, päält nee piri-parine, alt joosk hall kass, päält ruskine rebane? Heinaniitmine
Krk 1923 (A. Johanson)
Kontam.: = 1364R1
Vrd. 26E2*
M2.Alt jookseb hall koer, keskelt küürakas rebane, pealt jookseb piri-päri? Veske
Vän 1887 (J. Peterson)
E EM 27 (24); E EM2 27 (31)
Kontam.: = 1364R2
Vrd.2165M1 2165M3d
27.ALT KÜLM, PÄÄL KUUM? Lamp - 0+1+0+0 = 1 (9) var.
Pst 1888 (J. Jaakson)
E EM 27 (26); E EM2 27 (33); Jürisson 190 (1)
28.ALT ROHELINE, PIALT SININE? Lina - 0+1+0+2 = 3 (9) var.
a.Alt roheline, pialt sinine? Lina
Hlj 1947 (E. Tarvel)
Mihkla-Tedre 57; Pioneer nr. 2 (1964) 22; Mihkla-Tedre EK9 20
b.Alt haljendab, päält sinetab? Lina õitseb
Hls 1890 (J. Riiet)
c.Sinetab ja haletab? Lina
Se 1941 (A. Saar)
29.ALT SAHK, PEALT NAHK, KESKEL KERA NING OTSAS ORA, ORAGA OHERDAB LÄBI KOLME KÜLA? Koer - 0 (35) var.
A. Kuldsaar (1897): omaloominguline tekst
E EM2 27 (35); Nurmik I 53; Nurmik EKÕr 95; RpS nr. 6 (1939) 190; Käis EV I5/II 36; Metstak2 41 ja 43
Vrd.56 1481
30.ALT SILE, PÄÄLT KARVANE? Käsi kindas - 0+4+2+0 = 6 (15) var.
Aa.Alt sile, päält karvane? Käsi kindas
Äks 1889 (A. Mauer)
E EM2 119 (1686)
Ab.Sile sees, karvane väljas? Käsi kindas
Rak 1888 (C. M. Redlich)
E EM 141 (1330); E EM2 122 (1732)
Ac.Mis on seest sile ja päält karu? Sõrmkübar
Vai 1893 (anon)
B*.Seest libe, väljast karune, neli korda aastas keib naise jalge vahel? Lammas
Phl 1939 (E. Ennist)
Phl, 2Käi - 3 var.
Kontam.: = 1423B*
Vrd.1564 1921 2614
31.ALT SIRELT-SÄRELINE, PEALT KULLAKARVALINE? Kangasjalad - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Pal 1891/2 (H. Maasen)
32.ALT SÖÖB, KÜLLEST SITUB? Höövel - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Hel 1890 (J. Keernik)
Vrd.33 1938
33.ALT SÖÖB, PEALT SITUB? Oherdi - 4+27+6+3 = 40 (68) var.
A1a1.Alt sööb, pealt situb? Oherdi
Rei 1939 (E. Ennist)
Sim, JJn, 2Rei, Hii, Tor, Hls, Plt, Pal, Võn, Ote, Tt - 12 var.
• Gös. Animadv. 144; Wied. 263; E EM 27 (28); KAH EKAl 88 ja 90; E EM2 27 (36); Krikmann 34 (1)
A1a2.Alt sööb ja pealt situb? Uherdi
Rei 1939 (E. Ennist)
Phl, Rei, Tt - 3 var.
A1b*.Alt süüb, päält heidab? Hüüvli
Nõo 1889 (J. Amberg)
Krk, Nõo - 2 var.
A1c.Alt sööb, pealt heidab välja ning iga pala peale veel aevastab? Hööveldamine
Hlj 1938 (J. A. Reepärg)
Vrd. 844A2a*
A2+.Alt sööb, ülevelt situb? Höövel
SJn 1889 (T. Köstner)
Kär, 2SJn, Pal, Krl - 5 var.
Ba1*.Alaspidi sööb ja ülespidi situb? Uherdi
PJg 1876 (J. Reinson)
Tür, Noa v. Hii, Mus, PJg, Tor, Pär, Vil, 2SJn - 9 var.
E EM 26 (17); E EM2 26 (18)
Vrd. 2790
Ba2*.Alatsepidi sööb ja ületsepidi situb? Uherdiauk
Rei 1938 (E. Ennist)
2Rei - 2 var.
Ba3*.Alatsi sööb, ületsi situb? Oherd
Han 1889 (A. Reimann)
Han, Tõs - 2 var.
Ba4.Allapoole sööb, ülespoole situb? Küinal põleb
Jür 1890 (K. Põldmäe)
Bb*.Alassi sööb ja ülessi laseb rooja? Uherdi
Var 1888 (M. Karotom)
Var, Tõs - 2 var.
C.Siga hingab, sitt suus, alaspidi sööb, ülespidi situb? Oherd
Pil 1888 (S. Käär)
Kontam.: = 1951J
Vrd.32
kk: Kust sööb, sealt situb (inimese kohta, kes oma sõnades ja tegudes vahet ei pea) (Rei)
34.ALTA OTSA RISTI-RÄSTI, KESKEL KÖRTI, PEALA VETTA, KÕIK KOLM NAGATAGUSED? Taaritõrs - 0 (7) var.
C. M. Redlich (1887): omaloominguline tekst
E EM 26 (20); E EM2 26 (21)
35.ALLIKAS HAUKUBU ALL? Pibi - 0+5+2+0 = 7 (7) var.
Aa.Allikas haukubu all? Pibi
Hlj 1892 (V. Klaas)
Hlj, VMr - 2 var.
Ab.Allik haupinus? [Lahendus puudub]
Hlj 1890 (K. Leetberg)
Ba.Allikas all ja põesas peal? Naise kohta
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Bb.Allik keset lepikut? Naister[ahva] suguorgan
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
Vrd. 2498
Bc.Soe allik suures metsas? Naiste riist
Vai 1893 (H. Masing)
C.Lage heinamaa, allikas keskel? Vitt
Lai 1938 (P. Tammepuu)
Vrd.36 464
36.ALLIKAS KUHJA OTSAS? Või pudru sees - 0+1+0+0 = 1 (11) var.
Pöi 1894 (T. Undritz)
SSTT 66; Metstak 13 ja 33 (104); VJr 39 ja 40 (4); Metstak2 32 ja 33
Vrd.35
37.ALLPOOL NABA, PEALPOOL PÕLVI? Püksitasku - 0+1+1+7 = 9 (10) var.
Aa.Allpool naba, pealpool põlvi? Püksitasku
Nõo 1992 (I. Vals)
Ab1.Mis on allpool naba ja ülalpool põlvi? Püksitaskud
Kuu 1990 (M. Mirov)
Ab2.Mis on nabast allpool ja põlvest ülevamal pool? Püksitasku
Amb 1992 (T. Soots)
B.Neli pool tolli päälpool põlvi, käib soe asi sisse ja välja? Käsi läeb püksitasku
Kod 1939 (E. Luigla)
C.Allpool ööd ja pealpool põlve, musta sisse pista, valget välja võtta? Task
Pöi 1894 (T. Undritz)
Vrd. 2336
Da1.[Seitse sentimeetrit] alla naba, nati paremale, pistad käe sisse, on pehme ja soe? Tasku
Kei 1992 (M. Konso)
Da2.[Kümme sentimeetrit] nabast alla, natuke paremale, pistad käe sisse, on pehme ja soe? Tasku
Kei 1992 (M. Valp)
Db.Nabast allpool, veidi paremale, paned käe sisse, on pehme ja soe? Tasku
Kei 1992 (E. Jansen)
Vrd. 1557
Dc.Mis on allpool naba, pistad sisse - mõnus? Püksitasku
Kei 1992 (J. Vain)
Vrd.1563 1921Bb
38.ALUMINE ÄHIB, PEALMINE VUHIB, IHU HIMUSTAB, REIED RÕÕMUSTAVAD? Vihtlemine - 0+35+32+20 = 86 (98) var.
A1a.All ähib, peal vuhib, ihu himustab, reied rõõmustavad? Saunaviht ehk vihtlemine
Han 1932 (M. Pärn)
A1b.All ähib, peal sahib, ihu himustab, reied rõõmustavad? Saunaviht
Var 1965 (Ü. Kaarna, L. Männiksoo)
A2a*.Alumine ähib ja päälmine puhib, ihu himustab ja reied ruemustavad? Vihtlemine
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
Kuu, Pil - 2 var.
Vrd. 1200Jb*
A2b1.Alumine ähib, pealmine vuhib, ihu himustab, reied rõõmustavad? Vihtlemine
Pai 1894 (A. Hanson)
2Pee, Pai - 3 var.
A2b2.Alumine ähib, pealmine vuhib, ihu ihaldab, reied rõemustavad? Saunaskäimine
Amb 1965 (M. Proodel)
A2c.Alumane ähkib, päälimäne vehkib, ihu himustab ja reied riemustavad? Saunas vihtlemine
Kuu 1964 (K. Aas)
A3a.Ihu himustab, reied rõõmustavad, alumine ohib, pealmine puhib? Saunas vihtlemine, viheldatav ohib mõnutundest, viht teeb puh-puh peale lüües
Mih 1964/5 (A. Kalmuk)
A3b.Ihu himustab, reied rõõmustavad, alumine ähib, pealmine vuhib? Vihtlemine
Rap 1928 (R. Viidebaum)
Rap, Hää - 2 var.
A3c.Mis ihu himustab ja reied rõõmustavad, alumine ähib ja pealmine vehib? Saunas vihtlemine
Tln 1991 (M. Janneste)
A4.Eest puhib, takka ähib, ihu himustab, reied rõõmustavad? Vihtlemine
JJn 1974 (H. Sammal)
B1.Ülemine ähib, alumine puhib, reied rõõmustavad? Vihaga vihtlemine saunas
Lai 1992 (A. Korb)
B2.Alumine ähib ja pialmine vehib ja reied tunnevad rõõmu? Vihtlemine
Ksi 1926 (P. Berg)
C1a.All ähib, pääl vehib, süda kutsub, p[ers]e sallib? Vihtlemine
Lüg 1962-1967 (M. Kaasik, G. Kallasto)
C1b.All ähib, pääl lehib, süda kutsub, perse sallib? Vihtlemine
Jõh 1889 (J. Petrovitsch)
C1c.All ähib ja pääl lehib, perse sallib ja süda kutsub? Vihtlemine
Vai 1889 (H. Masing)
C2a1.Pealmine puhib, alumine ähib, süda kutsub, perse sallib? Vihtlemine
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
C2a2.Alumine uhib, pealmine puhib, süda kutsub, perse sallib? Vihtlemine
Trm 1895 (S. Sommer)
C2a3*.Alumine ähib ja pealmine puhib, süda kutsub ja perse sallib? Vihtlemine
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Hlj, Kos - 2 var.
C2b.Alumine ähib, piälmäne vuhib, südä kutsub, perse sallib? Vistlemine
Kod 1942 (S. Tanning)
C2c.Alumine ähib, päälmine vehib, süda kutsub, perse sallib? Vihtlemine
VNg 1930 (R. Põldmäe)
Vi, VNg, Kuu - 3 var.
C3a.Eest puhib, tagast ähib, süda kutsub ja perse sallib? Vihtlemine
Trm 1896 (S. Sommer)
C3b.Eest nikkutab, tagant kangutab, süde [sic!] kutsub, perse sallib? Vihtlemine
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
Jõh, VMr - 2 var.
Vrd. 1461C1a
C3c.Eest ringutab, tagant rangutab, süda kutsub, p[ers]e sallib? Vihtlemine
Lüg 1962-1967 (M. Kaasik, G. Kallasto)
D1.Alumine ähib ja pealmine puhib, süda kutsub ja ihu ihaldab? Vihtlemine
Sim 1888 (H. Aman)
D2*.Pialmine vuhib, alumine ähib, süda kutsub ja reied rõõmustavad? Vihtlemine
Pil 1938 (J. Raidla)
Vän, Pil - 2 var.
D3a.Alumine ähib, pealmine vuhib, reied rõõmustavad, perse sallib? Vihtlemine
Trm 1927 (B. Sööt)
D3b.Isi ähib, isi vehib, reied reemustavad, perse sallib? Vihtlemine
Var 1936 (R. Viidalepp)
D4.Alumine ähib, pealmine vuhib, süda kutsub, pe[r]se sallib, reied rõõmustavad? Vihtlemine
Amb 1894 (J. Neublau)
D5.Alumine ähib, pealmine puhib, süda kutsub, perse sallib, ihu himustab, reied rõõmustavad? Vihtlemine
Sim 1929 (R. Viidebaum)
E.Ihu himustab, reied rõõmustab, süda kutsub, perse tahab? Vihtlemine
SJn 1893 (J. Mein)
F1a.Ihu himu, reie rõemu, mis süda himustab ja perse kiidab? Vihtlemine
VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
F1b.Alumine ähib, päälmine puhib, ihu himustab, reied rõõmustavad, perse kiidab? Vihtlemine
Lai 1936 (F. Eichenbaum)
F1c.All ähitakse, peal vuhitakse, süda ihkab, reied rõõmustavad, perse kiidab? Vihtlemine
SJn 1927 (V. Metsamärt)
F2a.Ihu himustab, reied rõõmustavad ja süda seegi sallib? Vihtlemine
Plt 1896 (M. Luu)
F2b.Alumine ähib, pealmine vuhib, reis rõemustab ja süda sallib? Vihtlemine
Tln 1926 (M. Sengbusch)
F3a.Alumine ähib, pealmine vuhib, süda tunneb, reied rõõmustavad? Vihtlemine
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
E EM2 27 (38)
F3b.All ähkis, pääl uhtus, ihu tahtis, reied rõõmustasid? Vihtlemine
Vil 1937 (A. Mikk)
G1.Alumine ähib, pealmine puhub, süda himustab, reied rõõmustavad? Vihtlemine
Lai 1897 (H. Asper)
G2.Süda himustab, perse sallib, reied rõõmustavad? Vihtlemine
Pil 1894 (H. Keller)
G3.Alumine ähib, pealmine rühib, süda himmustab ja perse sallib? Vihtlemine
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
G4.All ähib, pääl vehib, süda ihaldab ja ihu sallib? Vihtlemine
Lüg 1936 (M. Tarum)
H1.Ülevelt vuhib ja alt ähib, pea tahab ja perse sallib? Vihtlemine
Jõe 1889 (H. Redlich)
H2.All ähib ja peal ähib, süda soovib, perse sallib? Vihtlem[ine]
Sim 1929 (R. Viidebaum)
I1.Eest tüma, tagant kõva, perse ruttab, süda sallib? Vihtlemine
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
I2.Alumine ähib, pealmine vehib, süda teda armastab ja pepu teda sallib? Vihtlemine
As 1993 (A. Korb)
I3.Ülemene vehkis, alumene puhkis, süda tänas, tagumik sai? Saunas vihtlemine
Kuu 1940 (A. Lindvest)
J1.All ähib, peal vuhib, süda himustab ja reied himustavad? Saunas vihtlemine
Kuu 1963 (J. Olev)
J2.Alumine ähib ja pealmine vehib, kintsud kiidavad, süda soovib? Vihtlemine
Plt 1981 (M. Kõiva)
K1.Alt ähib, pealt puhib, süda tuksub, rinnad rõõmustavad, keskpaik kiidab heaks? Vihtleja
VMr 1971 (E. Leppik)
VMr, Saa v. Hls - 2 var.
K2.All lehkab, peal lehkab, süda võtab vastu ja selg sallib? Saunaleil
VMr 1890 (A. Elken)
K3.Süda kiidab ja suu tänab, ihul hää ja p[erse]le paras? Vihtlemine
Plt dat-ta (J. Reinthal)
Vrd. 1581A1c3
L1.Ihu sallib, perse tarvitab? Vihtlemine
Äks 1889 (A. Mauer)
L2.Ihu himustab ja keha rõõmustab, all ähib ja peal vuhib? Saunavihtlemine
Pee 1894 (O. J. M.)
M1*.Alumine ähib, keskmine sallib ja pealmine vuhib? Viht
KJn 1932 (J. Grauberg)
2KJn - 2 var.
M2+.1) Alumine ähib, pealmine vehib, keskmine tunneb headust? Vihtlemine
Amb 1902 (K. Kuusik)
2) Suur all ähib, pisike peal sossutab, teeb inimesele head? Vihtlemine
Pal 1890 (H. Maasen)
Lüg, Amb, JJn, Pal - 4 var.
N1.Pääl uhib ja all ähib? Saunas vihtlemine
Vil 1970 (O. Kõiva)
N2.Pealmine vuhib ja alumine ähib? Vihtlemine
Pde 1927 (R. Viidebaum)
N3a.Alumine ähib, ülemine vehib? Vihtlemine
Trm 1935 (R. Jungholz)
N3b.All ähib, peal vehib? Vihtlemine
Nrv 1894 (F. Valts)
N4a.All ähib, pääl lehib? Vihtlemine
Lüg 1936 (M. Tarum)
N4b.All ähki, pääl lehki? Vihtleja, viht
VNg 1892 (H. Lohk)
N5.Alumine ähib ja pealmine ähib? Vihtlemine
Sim 1939 (V. Fuchs)
O.Piälmine vuhib, alumene ähib, niuded nikuvad, tüö lääb korda? Vihtlemine
KJn 1898 (C. Sööt)
Kontam.: = 1664V
P.Nõmm nõriseb ja soo soriseb, alumine ähib ja pealmine vehib? Vihtlemine
Sim 1957/60 (H. Joonuks)
Kontam.: = 2004P
Q1.Tükk paljast, tükk karvast, süda kutsub, perse sallib? Saunaviht
Kod 1937 (E. Luigla)
Kontam.: = 1581W1
Q2.Küinar karvast, peotäis paljast, süda kutsub ja perse sallib? Viht
Tt 1896 (A. Suurkask)
Kontam.: = 1581W2
Q3.Ihu himustab, reied rõõmustavad, tükk tühja, patakas pal'last, küünar karust? Vihtlemine saunas
Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
Kontam.: = 1581W3
Q4.Peotäis paljast, kamalutäis karvast, ihu himustust ja reie rõõmustust? Vihtlemine
Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
Kontam.: = 1581W4
Q5a.Peotäis paljast, kamalutäis karvast, ihu ihaldab, süda sallib, reied rõemustavad? Saunaviht
Sim 1939 (H. Joonuks)
Kontam.: = 1581W5a
Q5b.Piutäis paljast ja kamalutäis karvast, ihu ihaldab, süda sallib ja reied rõemustavad? Vihaga anna vasta kannikaid
Sim 1942 (H. Joonuks)
Kontam.: = 1581W5b
Q6.Piotäis paljast, kamalutäis karvast, ihule hea ja persele paras, ihu himustab, perse tahab? Vihtlemine
Lai 1904 (J. Ermann)
Kontam.: = 1581W6
Q7.Piutäis siled ja kamalutäis karust, ihu higistab ja reied rõõmustavad? Saunas vihtlemine, piutäis siled on viha tüü, kamalutäis karust viha latv
Jaa 1937 (A. Toomessalu)
Kontam.: = 1581W7
R.Mõista, mõista moodu, pane peäle paadu, kesk keere-veere, peäle nappa ja kullerkuppa, alumine ähib, peälmine vuhib, süda kutsub ja perse sallib? Vihtlemine
Hlj 1889 (J. N.)
Kontam.: = 1356B
39.ANDJA EI VÄSI, VÕTJA VÄSIB? Kaev - 0 (22) var.
M. J. Eisen (dat-ta): omaloominguline tekst
E EM 27 (31); E EM2 27 (40); RpS nr. 6 (1939) 189; Metstak 24 ja 35 (256); Metstak2 70 ja 71
Vrd.730Ca1*
vs: EV 291
40.ANGERJAS HERNES, SABA JÕES? Köis - 0 (6) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 27 (32); E EM2 27 (41)
41.ANN ANNA-AI' INNE, KU ARU SAA? Lehm ei anna' inne, ku' sõõrahus - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1938 (V. Viitkin)
42.AUK ALL, AIT PIÄL? Inimene - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Kod 1939 (A. Univere)
43.AUK ALL, KAIGAS PEAL? Koera saba - 0+12+4+3 = 19 (30) var.
A.Auk all, kolk peal? Koera perse
Vän 1889 (J. Peterson)
Vän, Tor - 2 var.
E EM 28 (35); E EM2 27 (44)
Ba.Auk all, kaigas peal? Koera saba
Lai 1897 (H. Asper)
Hls, Vil, SJn, Pil, Lai - 5 var.
Bb.Auk all ja kaigas peal? Looma saba
Pär 1902 (J. J. Pulst)
Ca.Auk all, kaegas piäl, kaika külles karvad? Koera saba
KJn 1936 (G. Must)
Cb.Auk all, augu peal kaegas, kaika peal karvad? Koera saba
KJn 1932 (J. Grauberg)
Da.Kau all, kaigas pial? Kassi saba
Han 1972 (I. Aavekukk)
2Han, 2Tõs - 4 var.
Vrd. 2095
Db1.Kaev on all, kaigas peal? [Lahendus puudub]
Tõs 1889 (M. Kampmann)
Db2.Kao all ja kaegas pial? Koera sitaauk
Tõs 1948 (T. Soonets)
Var, Lih, Tõs - 3 var.
E.Auk all, kolk peal, kelder kõvera kuuse all? Koera auk
VMr 1890 (A. Elken)
Kontam.: = 866K
Vrd.12D 470 1214
44.AUK JA ÜMBERT KARVANE? Silm - 0+0+0+6 = 6 (7) var.
a.Auk ja ümbert karvane? Silm
Kei 1992 (K. Jakobi)
3Kei - 3 var.
b*.Auk ümbert karvane? Silm
Kei 1992 (E. Jansen)
3Kei - 3 var.
Kõik üleskirjutused Keila 1. Keskkooli 8. klassi õpilastelt
45.AUK MAA SEHEN, AID ÜMMER, TEIBÄS PÜSTI, TÕINE RISTI? Läte - 0+2+2+1 = 5 (15) var.
a*.Auk maa sehen, aid ümmer, teibäs püsti, tõine risti? Läte
Hls 1891 (J. Riiet)
Hls, Trt? - 2 var.
RpS nr. 6 (1939) 189
b.Teivas püsti, teine risti, auk maa sees, aid ümber? Kaev
Saa 1939 (H. Tehver)
c.Auk maa siis, puuraam ümmer, teibas püsti, teine risti? Kaju, vinnaga kaju
Hää 1955 (M. Mäesalu)
d.Palk on püsti, teine risti, auk on maa sees, aed on ümber? Kaev, läte
Hls 1889 (J. Meomuttel)
Vrd.1472 1796
46.AUK ÜLESPOOLE, AUK ALLAPOOLE, VESI JA TULI KESKEL? Teemassin - 0+4+5+1 = 10 (23) var.
Aa*.Taevas auk ja maas auk, keskel tuli ja vesi? Teemasin
Amb 1894 (J. Neublau)
Amb, Prn - 2 var.
Kuusik KT 217 (62); Lasteleht nr. 8 ja 10 (1921) 128 ja 160; Ronk nr. 19 ja 20 (1925) 456 ja 480 (1)
Vrd. 1545
Ab.Taivah mulk, maa seeh mulk, kespaigah tuli, viiri piteh vesi'? Samavaar
Se 1929 (V. Savala)
Ac.Maa seeh pulk, taivah mulk? Samavar
Se 1933 (A. Tammeorg)
Vrd. 2288C
Ba1*.All auk, üleval auk, keskel tuli ja vesi? Teemasin
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
Rkv, Koe, Ote - 3 var.
Ba2.Auk ülespoole, auk allapoole, vesi ja tuli keskel? Teemassin
Iis 1889 (E. Ellert)
Bb.Üleväh mulk, alah mulk, keskeh tuli ja vesi? Tiimasin
Vas 1902 (J. Jakobson)
C.All tuli, pääl tuli, kespaigah vesi ja hüdse'? Samavaar
Se 1936 (M. Vabarna)
47.AUKE TÄIS, AGA ESI PIAB KINNI? Kett - 0+10+2+1 = 13 (66) var.
Aa*.1) Auka täis, aga siiski piäb kinni? Liiv ehk mõrd
KJn 1888 (J. Reial)
2) Auke täis, aga esi piab kinni? Kett
Trv 1894 (J. Kuusk)
Vän, Krk, Trv, 2Pst, Vil, KJn, 2Tt - 9 var.
• Tõn. R Tähtr. (1882) 57 (5); E EM 28 (36 ja 37); E EM2 27 (45 ja 46); E MM 5 ja 42 (6); E MM2 5 ja 45 (6); Nugis 284 ja 312 (4); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (14); Ordlik EKÕ (1960) 135 (4); Rv (1989) 53 ja 61 (8); E MM3 3 ja 36 (6)
Ab.Mis on aukusid täis, aga siiski peab kinni? Ahelad
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Kuu, Prn - 2 var.
Tõn. Prn. Tähtr. (1884) 61 (6); E EM2 84 (1063); E MM 25 ja 49 (163); E MM2 25 ja 53 (173); E MM3 21 ja 44 (173)
Ac.Sada auku ja siiski peab vett? Sõrmkübar
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
Vrd. 1391D
B.Kellegist ei ole, aga kinni peab? Nöörikeerd
Hel 1923 (H. Martin)
Vrd.2340
48.EDASI ÕHTU, TAGASI HOMIKU? Silmalaud - 0 (13) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 28 (42); E EM2 28 (51); E MM 5 ja 42 (7); E MM2 5 ja 45 (7); Ainelo III 64; E MM3 3 ja 36 (7)
49.EDASIPIDI KÜNNAB, TAGASIPIDI ÄÄSTAB? Kana - 0+9+0+0 = 9 (80) var.
Aa.Edasipidi künnab, tagasipidi äästab? Kana
Jür 1890 (J. Põldmäe)
3Vai, Jür - 4 var.
E EM2 28 (52); E MM 5 ja 42 (8); E MM2 5 ja 8 (45); Nurmik II 22 (14); Kmpm. EL I9 80; Puus. KH III5 74; Ainelo III 65; Kmpm. EL II10 145; Puus. KA I-II 56; RpS nr. 6 (1939) 189; ÜÕÕ 26 (8); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (12); Kuut VI (1960) 116 (3); Praakli III 92; Parbo 131; E MM3 3 ja 36 (8)
Ab.Tagurpidi künnab, ederpidi äästäb? Kana siplib
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Ba.Mis loom see on, kes tagasipidi äästab? Kana siblib
Jür 1888 (M. Petroff)
Bb.Kes künnab tagurpidi? Kana
VMr 1889 (K. Roost)
C*.Läheb ilma redelita lakka ja äästab tagurpidi? Kana
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Hlj, Kuu - 2 var.
Vrd.50
uk (mõistukink pulmas): Mõistusõnaliselt pruudile kinkima pulmas, nagu: /- - -/ äka mitä ('mis') takurperi äästäp /- - - / (= kana) (Lüg)
50.EDASPIDI SÖÖB, TAGASPIDI TEEB TÖÖD? Kana - 1+8+2+0 = 11 (18) var.
Aa1.Edaspidi sööb, tagaspidi teeb tööd? Kana
Pai 1893 (A. Hanson)
JJn, Pai - 2 var.
SSTT 74; Metstak2 42 ja 43
Aa2*.Edetsi sööb ja tagatsi teeb tööd? Kana
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
Pöi, 2Muh - 3 var.
Ab*.Edaspidi sööb, tagaspidi teeb? Kana siblib
JJn 1888 (J. Piber)
JJn, Muh - 2 var.
Ac.Tagaspidi teeb, edespidi sööb? Kana
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
2JJn - 2 var.
B.Tagurpidi töötegija? Kana
VMr 1890 (A. Elken)
C.Kats kõrra sünnüs ilma, taasperi tege tüüd? Kana salitsäs
Se 1888 (H. Prants)
Kontam.: = 502E
Vrd.49 311
51.EES ELGUTIMED, TAGA TELGUTIMED, KAKS KANGET KAHELPOOL? Härja-ikes - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
VJg pärast 1879 (J. Ustallo)
52.EES JOOKSEB, JÄRELE EI JÕUA? Vari - 0+1+1+1 = 3 (3) var.
A.Ees jookseb, järele ei jõua? Vari
Se 1960/1 (anon)
B.Kelle saa-ai järgi ja kink iist jovva-ai är paeda? Uma vari
Se 1888 (H. Prants)
C.Üts miis aase tõist takah, aga kätte ei saa kunage? Miis ja vari
Se 1931/2 (N. Sõrmus)
Vrd. 1429R4b*
53.EEST EI SAA, TAGANT SAAB, NOOR SAAB ALATI, VANA SIIS, KUI SEISAB? Omnibuss - 0+0+4+1 = 5 (5) var.
Aa.Saab eest ja saab takka, noor saab igal ajal, vana siis, kui seisab vakka? Vanast old niisugune troska, kuhu võis ronida eest- ja tagapoolt
Rap 1975 (M. Hiiemäe)
Ab1.Eest ei saa, taka saab, noored saavad alati, vanad saavad siis, kui seisab? Trammivaguni
Tln 1930 (T. Wiedemann)
Ab2.Eest ei saa, tagant saab, noor saab alati, vana siis, kui seisab? Omnibuss
Trt 1934 (K. Kirss)
Ab3.Tagant saab alati, eest ei saa, noor saab alati, vana siis, kui seisab? Omnibus
Tt 1931 (E. Vardja)
B.Noor saab alati, vana ainult siis, kui seisab? Tramm
Trt 1929 (O. Raud)
54.EEST KANGE, TAGAST KARVANE? Pähkel - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
a.Eest kange, tagast karvane? Pähkel
MMg 1889 (H. Ostrat)
b.Eest sile, takka karvane? Pähal
Kos 1892 (T. Wiedemann)
55.EEST KIPPUS, TAGANT RIPPUS, MAHA KUKKUS, MAAST VÖTSIN JA TAHA PISTSIN? Nöel ja löng - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Ans 1898 (T. Sömer)
56.EEST KUI ORA, KESKELT KUI KERA, TAGANT LAI KUI LABIDAS? Kana - 14+327+144+117 = 602 (947) var.
A1a1.Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? Kana
Sim 1888 (H. Aman)
Nrv, Vai, Jõh, 4Iis, 2Lüg, 3Hlj, 2Rkv, 3Rak, VJg, 4Sim, VMr, 2Amb v. JMd, JMd, JJn v. Koe, 2Pee, 2Tür, Kuu, Jõe, HJn, 2Tln, Jür, Kos, 2Rap, Nis, Kei, HMd, HMd v. Ris, 3Pld, Ris, Mär, Var, Noa, Khk, Muh, Tõs, 4Tor, Prn, Saa v. Hls, 2Krk, Hel, 3Trv, 3Pst, 2SJn, 3KJn, Pil, 3Plt, Ta, 2Ksi, 8Lai, 4Pal, 2Trm, Kod, 2MMg, Äks, TMr, Nõo, 2Elv, Ran, 2Ote, Plv, Tt - 108 var.
• Mötleja 4 ja 51 (9); E EM 29 (47); Pet. HS I 34 (1); Pet. Ah 41 ja 61; Pet. ELA 60; Kuusik La 18 (3); E EM2 28 (57); Laste prillid I 21 (3); E MM 5 ja 42 (9); Kmpm. KLr I8 56; E MM2 5 ja 45 (9); Huvit. II 215 ja 224 (12); Tamman 34; Raud KL III 213 (3); Huvit. I4 148 (1); Raud VMj 213 ja 214 (3); Mihkla 69 (1); Huvit. V Lisa 18 (55); Nugis 284 ja 312 (5); Selmet V (1946) 144 (11); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (25); ÜÕÕ 98 (2); Bachman-Rebane II 196; Bachman-Rebane I 168; Mihkla-Tedre 57; Terri 4 (1); Säde nr. 45 ja 55 (1958) 4 (5); Alttoa-Raigna (1958) 66; Ordlik EKÕ (1960) 141 (6); Bachman-Vilbok II 220; Valgma Kvm 32 (14); Pioneer nr. 2 (1964) 22; Remmel V-VIII5 171; Vääri EKÕ 145; Parbo 135; Kuut VI (1972) 104; Metstak 16 ja 34 (147); Muhel VN 31 ja tagakaas (2); Sunts IV/II 138; Hiie-Müürsepp IV/I 78 ja 80 (5); Metstak2 42 ja 43; E MM3 3 ja 36 (9)
A1a2*.Eest nagu ora, keskelt kui kera, takka lai kui labidas? Kana
Ris 1937 (E. Ennist)
Amb v. JMd, JJn, Juu, Pld, Ris, Var, Hel, Ote - 8 var.
A1a3.Iist kui ora, keskelt kui kera, taga lai labidas? [Lahendus puudub]
Pär? 1889 (I. Vakermann)
A1a4.Eest kui ora, keskelt kerä, tagant lai kui labidas? Kana
Saa 1888 (P. Sitzka)
Rkv, Rak, Kuu, Tln, Mär, Tõs, Saa, Vil - 8 var.
A1a5.Iih kui ora, keskpaika kerä, takast lag'a kui lapju? Kana
Se 1934 (N. Oinas)
A1a6.Iist kui ora, keskelt kerä, taga lai labidas? Kana
Krk 1960 (V. Jürken)
A1a7.Eest ora, keskelt kera, taga lai kui labidas? Kana
PJg 1876 (J. Reinson)
Lüg, Kos, 2Juu, Var, Noa, Rei, Sa, Tõs, Aud, PJg, 2Vän, 2Tor, 2Pär, 2Saa, Hls, Krk, 2Hel, 2Vil, Kõp, SJn, KJn, Pil, Lai, Pal, Kod, Äks, Trt - 34 var.
Aavik 54 ja 102
A1a8.Eest ora, keskelt kera, takka lai nagu labidas? Kana
Tür 1936 (H. Neumann)
A1a9.Iist ora, keskelt kera, tagalt lai labidas? Kana
Pst 1936 (L. Köögardal)
2Saa, Hls, Krk, Pst - 5 var.
A1a10.Eest ora, kespaigast kerä, taga lai labidas? Kana
Hls 1891 (J. Riiet)
A1a11.Eest orajas, keskelt kerajas, tagat lai kui labidas? Kana
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Rap v. Mär, Han, LNg, Käi, 2Tor, SJn, KJn, Pil, Trm, MMg, TMr - 12 var.
Kruus 41 (2)
A1a12.Eest orajas, keskelt kerajas, takka lai nagu labidas? Kana
Tor 1889 (C. Tults)
A1a13.Eest oraline, keskelt keraline, taka lai kui labidas? Kana
Rap 1889 (M. Lemmerkänd)
Rap, Vig - 2 var.
A1a14.Ora iin, kerä keskel, takast lai kui labidas? Kana
Krl 1973 (E. ja H. Tampere)
Kuu, Pil, Krl - 3 var.
A1b1.Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? Kana
VNg 1892 (H. Lohk)
Vai, Jõh, VNg, 5Hlj, 2Kad, Amb, 3Pee, Pde, Pai, 2Tür, Tür v. Juu, 4Kuu, Jõe, HJn, Tln, Jür, HMd, 2Vig, Var, 2Han, 2Kir, Pöi, Muh, 2Tor, Tor v. SJn, Saa?, Trv, Kõp, SJn, 2KJn, 3Pil, 4Plt, 2Ksi, Lai, Pal, Trm, Kod, MMg, Kam, Se, 2Tt - 64 var.
E EM 114 (1023); E EM2 100 (1358); Põld 15 (50); Puus. KA I-II 56; Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (8); Pioneer nr. 9 ja 11 (1949) lk-ta; Meie aasta (1953) lk-ta (45)
A1b2.Otsest kui ora, keskpaigast kui kera, tagast lai kui labidas? Kana
Pal 1888 (M. Saar)
A1b3*.Otsast nii kui ora, keskelt nii kui kera, taka lai kui labidas? Kana
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
Vi, Amb, Jõe, Saa - 4 var.
A1b4.Otsast kui ora, keskelt kui kerä, takast lai lapjo? Kana
Plv 1890 (J. Tamm)
Vl, Plv - 2 var.
• Ol. Lisa nr. 28 ja 29 (1883) lk-ta; Jürjens 70
A1b5.Otst kui ora, keskelt kerä, tagalt lai kui labidas? Kana
KJn 1931 (O. Loorits)
A1b6.Otsast ora, keskelt kera, tagast lai kui labidas? Kana
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vai, Kos, Rap v. Mär, 2Hag, Nis, Ris, 3Kul, 2Vig, Lih, Mar, Rid, Noa v. Hii, Krj, Tor, Hää, Saa, 2Hel, Trv, 2Pst, SJn, KJn, 2Pil, Plt, Ran, San, Kan, Vas - 34 var.
Wied. 283; • Meelej. nr. 48 (1887) 384 (16)
A1b7.Otsest ora, keskelt kera, takka lai nagu labidas? Kana
Koe 1890/3 (H. Schultz)
A1b8.Otsast ora, keskpaigast kera, takast lai labidas? Harak
Kan 1888 (J. Väggi)
A1b9.Otsest orajas, keskelt kerajas, takka lai kui labidas? Kana
Pee 1940 (L. Böckler)
Pee, 2Tor, SJn, 2Pil - 6 var.
A1b10*.Keskelt kui kera, otsest kui ora, tagant lai kui labidas? Kana
Kõp 1970 (P. Kippar)
Sa, Kõp, Plt, Tt - 4 var.
A2a1.Edest kui õra, keskelt kui kerä, tagast kui labid? Kana
Kod 1888 (J. Liiv)
Vai, Iis, Tln, Saa, Kod, Trt, 3Võn, 2Ote, Plv - 12 var.
Kmpm. EKl I2 141; Kmpm. EL I9 80; Kmpm. EL II10 145; Laugaste 134; Täheke nr. 4 (1962) 9
A2a2*.Eest ora, keskelt kera, tagast labidas? Kana
Urv 1889 (J. Janson)
Vän, Hls, Trt, Urv, Plv - 5 var.
A2a3.Eest orajas, keskelt kerajas, tagant kui labidas? Kana
Vän 1888 (J. Karlson)
• Ol. Lisa nr. 24 (1888) 384 (12)
A2a4*.Ora een, kerä keskpaigan, lapju perähn? Kana
Lut 1894 (O. Kallas)
Trm, Ote, Lut - 3 var.
• LMr 130 (136)
A2b1.Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagast kui labidas? Kana
Hel 1889 (G. Habicht)
Jõh, Hel, 2Trv, Vil, 3Ote, Plv, Tt - 10 var.
• Helle 368 (84); Hupel 121; Willmann 171 (78); Lönnrot 158; Nörmann 36 ja 55 (64); Ahlqvist 74; Tõn. LLr 54 (7); KAH EKAl 162 ja 164 (81); Kmpm. Kõ 36; Kmpm. A6 35; Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 (13)
A2b2*.Otsast ora, keskelt kera, tagumine ots kui labidas? Kana
Han 1889 (A. Reimann)
Jõe, Han, Hel, Rõn, 2Kan, Krl, 2Har, Rõu, Räp, 2Se - 13 var.
B1a1.Iist kui ora, keskelt kui kerä, takast lai kui leevälapju? Kana
San 1940 (I. Novek)
Jõh, Koe, 3Pee, Emm, Vil, Äks, Võn, Nõo, San, Urv, Krl - 13 var.
Tõn. LPr 3
B1a2*.Eest kui ora, keskelt kera, tagand lai kui leivalabidas? Kana
Vil 1963 (E. Kukk)
Vil, Äks - 2 var.
B1b.Otsast kui ora, keskelt kui kera, takka lai kui leivalabidas? Kana
HJn 1895 (J. Tannenthal)
HJn, Hää, Äks, Ote, Rõu - 5 var.
B2a1*.Iist kui ora, keskelt kui kerä, takast kui leivälapju? Kana
San 1924 (E. Päss)
Tõs, MMg, 2Äks, Võn, 2Nõo, Rõn, 3Ote, 3San, Rõu, Räp, Tt - 17 var.
B2a2*.Eest kui ora, keskelt kerä, takast leivälapju? Kana
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
JJn, Trt, Ote, Rõu, Vru, Vas v. Se, Tt - 7 var.
B2a3.Eest orajas, keskelt kerajas, takka kui leivalabidas? Kana
Tor 1889 (M. Tohv)
B2a4.Tantsib kui neitsi, eest on ta kui ora, keskelt kui kera, tagast kui leivalabidas? Harak
Hel 1893 (J. Karu)
Vrd. 1322Ta*
B2b1*.Otst ku ora, keskest ku kerä, takast ku leevälapju? Kana
Võn 1889 (T. Lätti)
Hlj, 2Kad, VMr, 2Kuu, 2Võn, Kam, 2Puh, Ote, 2Urv, Rõu, Räp, Vas - 17 var.
B2b2.Otsast ku ora, keskelt ku kerä, tõõsõst otsast ku leevälapjo? Kana
Plv 1893 (J. Tamm)
Võn, Plv - 2 var.
B2b3*.Otsast ora, keskpaigast kui kera, takast kui leivalapju? Kana
Ote 1890 (J. A. Palm)
TMr, 2Ote, 2Kan, 3Urv - 8 var.
C1a.Eest kui oda, keskelt kui kera, tagant lai kui tambilasn? Kana
Tt 1888 (anon)
• ER Kal. (1888) 99 (4); E EM 29 (48); E EM2 28 (58)
C1b*.Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui tambilasn? Kana
Phl 1938 (E. Ennist)
Phl, 2Krj, Khk, Kaa - 5 var.
C2a1*.Eest kut ora, keskelt kut kera, tagant kut tambilasn? Kana
Mus 1939 (K. Lepp)
Sa, Krj, 3Mus, 2Kär, Ans, 3Jäm, 4Kaa, Pöi, Muh - 17 var.
Wied. 265
C2a2.Eest kui oravik, keskelt kui keravik, tagant kui tambilasnuke? Kana
Pöi 1892 (J. Ilves, J. Keerig)
C2a3*.Eest ora, keskelt kera, tagant tambilasn? Kana
Khk 1909 (O. Liiv)
Mus, Khk, Jäm, Muh - 4 var.
C2a4*.Eest orajas, keskelt kerajas, tagant nagu tambilasn? Kana
Kär 1890 (K. Loiken)
Kär, Ans - 2 var.
C2a5*.Ora ees, kera keskel, tambilasn oli taga? Kana
Emm 1891 (J. B. Mäns)
Emm, Khk - 2 var.
C2b1.Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant kui tambilasn? Kana
Vll 1890 (M. Kolm)
Hlj, Khk, Kär, 2Jäm, Kaa - 6 var.
C2b2*.Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant tambilabidas? Harakas
Rei 1939 (E. Ennist)
Käi, Rei - 2 var.
C2b3*.Otsast orajas, keskelt kerajas, tagant nii kui tambilasn? Kana
Kär 1898 (T. Sömer)
Kär, Ans - 2 var.
C2b4.Otsast orave, keskelt kerave, tagant nagut tambilasn? Hani
Kär 1890 (J. Mändmets)
C2b5*.Ora otsas, kera keskel, tambilaste taga otsas? Kana
Emm 1938 (E. Ennist)
2Rei, 2Emm - 4 var.
C2c.Eest kui oda, keskelt kui kera, tagant tambilasn? Das Huhn
Mus 1817/22 (anon)
Wied. 265
D*.Otsast ora, keskelt kera, tagant tambilasna tera? Kana
Phl 1939 (E. Ennist)
3Phl - 3 var.
E*.Otsast nii kui ora, keskelt nii kui kera, takast nii kui taarilapju? Kana
Urv 1887 (J. Paap)
Iis, Urv - 2 var.
F.Otsast ku ora, keskelt kerä, takast laarilabidas? Kana
Rõu 1936 (A. Raadla)
G*.Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagast kui tatslabidas? Kana
Kad 1888 (J. Linkstein)
Hlj, Kad - 2 var.
H1.Otsest ora, keskelt kera, takka lai kui tammelabidas? Kana
Pil 1894 (H. Keller)
H2*.Eest kui ora, keskelt kui kerä, tagast kui tammelabid? Kana
TMr 1888 (P. Birkenthal)
VMr, Hel, TMr - 3 var.
• Liiv LMt 44 (87)
I+.Otsast ora, kestpaigast kerä, takast kui talolapju? Kana
Vas 1903 (J. Jakobson)
Aud, Vas - 2 var.
J1a*.Ees ora, keskel kera, tagat lai kui tammelaast? Kana
Pst 1888 (J. Jaakson)
Pst, Nõo - 2 var.
E EM 29 (48); E EM2 28 (58)
J1b*.Otsast orajas, keskelt kerajas, tagast lai kui tammelaast? Kana
Ksi 1923 (H. Korp)
Tor, Ksi - 2 var.
J2a1*.Edess ku õra, keskelt ku kerä, tagass ku tammelass? Kana
Kod 1937 (H. Tampere)
Vi, VMr, Pär, Kod, Puh, Ran, Rõn - 7 var.
• Ol. Lisa nr. 28 ja 29 (1883) lk-ta; Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (22); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (22); Mihkla EK I 20; Mihkla KlL 75 (20); Vih. (1950) 82 (20); Vääri EKTv 39 (1)
J2a2.Eest kui ora, keskelt kui kera, tagat kui tammelaastuke? Kana
Vil 1893 (J. Täht)
2Vil - 2 var.
J2a3*.Eest ora, keskelt kera, takast tammelast? Kana
Kan 1896 (J. Ots)
Khn, 2Hel, Trv, Pst, Vil, Ran, Ote, Kan - 9 var.
J2b1*.Otsast kui ora, keskelt kui kera, takast kui tammelast? Kana
Ote 1889 (E. Brücker)
Hlj, Kõp, Ran, Rõn, Rõn v. San, Ote - 6 var.
J2b2*.Otsan ora, kesken kerä, takan tammõlastukene? Kana
Kan 1963 (R. Praakli)
5Pst, Trm, Kan - 7 var.
Kündja nr. 16 ja 17 (1885) 87 ja 95 (8)
J2b3.Otsast orajas, keskelt keräjas, tagat tammelaast? Kana
Trv 1890 (A. Rull)
K.Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagast kui tammeladu? Kana
Puh 1931? (anon)
L.Otsast kui ora, keskelt kui kerä, takast kui tammelavvake? [Lahendus puudub]
Puh 1948 (L. Pedajas)
M.Otsest ora, keskelt kerä, tagat lai kui tammehark? Kana
Pst 1921 (O. Loorits)
N.Otsast ora, keskest kerä, takast tarulaud? Kana
Rõu 1893 (P. Kanger)
O.Otsast ora, keskelt kerä, takast nii kui tarõlaud? Kana
Rõu 1894 (A. Assor)
Pa*.Iist ora, kespaigast kera, takast tarlapst? Kana
Vas 1895 (J. Tint)
San, Vas - 2 var.
Pb*.1) Otsast ora, keskelt kerä, takast tarlabi? Kana
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
2) Otsast ora, kespaigast kerä, takast tarlatõõ? Kana
Se 1949 (V. Pino)
2Krl, Har, 2Rõu, 2Se - 7 var.
Pc.Ora otsah, kerä keskpaigah, takast ar' lampst? Kana
Vas 1953 (O. Jõgever)
Q1a*.Iist ora, keskelt kerä, tagalt lai laberik? Kana
Hls 1889 (M. Ilus)
VMr, Nis, 5Hls, 3Krk, 3Hel, Trv, Pst v. Pil, Tt - 16 var.
Vrd. 1013
Q1b*.Otsast ku ora, keskelt ku kerä, tagat lai laberik? Kana
Trv 1897 (J. Vaine)
Saa, Krk, 8Trv, Pst, Tt - 12 var.
Q2*.Eest ora, keskelt kera, takka lai kui latakas? Kana
VMr 1893 (C. Mastberg)
VMr, Amb v. JMd, Vil - 3 var.
Q3.Iist ora, taga lai laberik? Kana
Krk 1889 (J. Kuusik)
R*.Otsast ora, keskest kerä, takast lapik? Kana
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Krl, Se - 2 var.
S*.Iist ora, keskelt kerä, takast lipi-lapiline? Kana
Kan 1964 (M. Meho, M. Märtinson, S. Räppo, T. Talv)
Kan, Rõu - 2 var.
Z.Eest kui ora, keskelt kui kera, tagalt lai kui laastukene? Kana
Vil 1893 (J. Täht)
T*.Eest kui ora, keskelt kui kera, takast kui labihand? Kana
Võn 1889 (J. Pint)
Võn, Har, Plv - 3 var.
Ua.Ots ku ora, keskest ku kerä, hand ku labidas? Kana
Plv 1903 (J. Semm)
Ub*.Otsast ora, keskest kerä, hand ku leevälapju? Kana
Rõu 1936 (A. Raadla)
Rõu, Plv - 2 var.
Uc.Otsast ora, keskelt kera, saba taga lai labidas? Kana
Rid 1932 (R. Põldmäe)
V+.1) Ora iin, kerä keskel, takan tuulelipp? Kana
Kan 1966 (R. Praakli)
2) Eest ora, keskelt kera, takka nagu kaseoks? Kukk
Rap 1889 (J. Vällü)
3) Eest vahe kui ora, keskelt ümargune kui kera, tagant kui tambilasn? Kana
Pöi 1894 (T. Undritz)
Lüg, Sim, Rap, Pöi, Aud, Pär, Kõp, Kan - 8 var.
Rõuk 36 (2)
W+.1) Otsast ora, keskest kera? Kana
Vas 1894 (P. Saar)
2) Eest kui ora, tagant lai kui labidas? Kana
Trv 1962 (E. Alver)
3) Keskelt kui kera, tagant kui labidas? Kana
VNg 1994 (K. Ribenis)
VNg, Trv, 2Trt, Vas, Se - 6 var.
Õ1a.Eest terav, keskelt kera, takka lai kui labidas? Kana
LNg 1938 (E. Ennist)
Õ1b.Eest terav, keskelt kui kera, tagast lai laberik? Kana
Krk 1888 (J. Mägi)
Õ1c.Eest teradik, keskelt keradik, takka lai ja labedik? Kana
Tõs 1921 (S. Lind)
Õ2.Eest terav, keskelt jäme, tagalt lai kui labidas? Kana
KJn 1888 (J. Koit)
E EM 29 (51); E EM2 28 (63); Jürisson 178 (2)
Õ3.Eest terav, keskelt ümargune, takka lai kui labidas? Kana
Tln 1893 (J. Primetz)
Ä+.Ora otsib, kera peidab, labidas taga lahutab? Kana
Sim 1893 (T. Franzdorf)
Sim, Rap, Vas v. Se - 3 var.
E EM 114 (1023); E EM2 100 (1358)
Ö.Tuleb sisse tuiga-taiga, võtab kulla, jätab mulla, ees tal ora, keskel kera, tagat lai kui labidas? Kana
Vil 1888 (J. Toss)
E EM 159 (1520); E EM2 137 (1977)
Kontam.: = 2224Z
Vrd.29 68 1083Õ* 1322Ua 1384 1481 1508 1517
57.EEST KUT KINDASÖRM, TAGANT KUT PÄTIKAND? Meiste asjad - 0+1+1+1 = 3 (3) var.
a.Iestpuolt kui sõrm, takapuolt kui kapetakand? Meester[ahvas]
Muh 1896 (H. Laipmann)
b.Eest kut kindasörm, tagant kut pätikand? Meiste asjad
Mus 1939 (K. Lepp)
c.Iist kui istmejalg, takka kui kapetakand? Meesterahvas
Tõs 1948 (T. Soonets)
58.EEST LITSUTAKSE, TAGANT LAKUTAKSE? Kirjamark - 0+0+1+15 = 16 (17) var.
A1a.Eest litsutakse, tagant lakutakse? Kirjamark
Pöi 1992 (M. Kalm)
A1b.Pealt litsutakse, alt lakutakse? Kirjamark
Lai 1992 (A. Päll)
A2.Tagant lakutas, eest litsutas, üks kord pannakse? Kirjamark
Rõu 1934 (L. Raudsepp)
A3a.Alt lakutakse, pealt litsutakse, noored teevad sagedamini, vanad harvemini, sõdurid ei kunagi? Kirja margistamine
Rap 1975 (M. Hiiemäe)
A3b.Pealt litsutakse, alt lakutakse, noored kasutavad tihti, sõdurid üldse mitte, vanad harva? Kirjamark
Pee 1977 (L. Peetrik)
B1a.Alt lakutakse, pealt silutakse? Postmark
Trt 1992 (K. Saks)
B1b.Pealt silitad, alt lakud? Postmark
Kei 1992 (B. Arulaan)
B2a.Alt lakutakse, pealt silutakse, sõduril pole üldse tarvis? Kirjamargi kleepimine
Vil 1980ndad (T. Kivirand)
B2b.Alt lakutakse, pealt litsutakse, sõduril hädasti vaja? Mark
Vlg 1992 (E. Koduvere)
B3.Tagant lakutakse, pealt silitakse, p-tähega algab? Postmark
Amb 1965 (E. Pilvik)
C1.Altpoolt lakutakse, pealtpoolt surutakse, sõduripoiss ei vaja? Kirjamark
Ote 1982 (M. Hiiemäe)
C2.Eest surutav, tagant lakutav, noor kasutab tihti, vanem harvemini, sõdur mitte kunagi? Kirjamark
Vln 1992 (S. Raud)
D.Pealt paitatakse, alt lakutakse, terve maailm kasutab? Postmark
Kei 1992 (E. Ritso)
E.Altpoolt lakud, pealtpoolt vajutad kinni, noor teeb rumalusest, keskealine armastusest, sõdur teeb vajaduse järgi? Kirjamark
Ote 1982 (M. Hiiemäe)
Fa.Enne tarvitamist tagant lakkuda? Kirjamark
Hää 1968 (M. Mäesalu)
Fb.Mis tuleb enne tarvitamist tagant lakkuda? Postmark
Trt 1973 (M. Mäesalu)
59.EEST LÖÖB IITU, TAGAST LÖÖB TAATU, ÜMBER UKSEPIITA, RABAREINU RANTSU? Kangast kootakse - 0+3+0+1 = 4 (6) var.
Aa.Eest jookseb intu, tagast jookseb taatu, rabareinu rantsu? Kangasjalad
Lai 1897 (H. Asper)
RpS nr. 6 (1939) 189
Ab1.Eest jookseb iitu, tagast jookseb taatu, ümber uksepiita, rabareinu rantsu? Kangasteljed
Pal 1890 (H. Maasen)
Ab2.Eest lööb iitu, tagast lööb taatu, ümber uksepiita, rabareinu rantsu? Kangast kootakse
Pal 1888 (H. Maasen)
B.Iist ta tegi iiu-viiu, tagast tegi talle-ralle? Vokiga ketramine
Hel 1954 (H. Sillaste)
60.EEST MÖKITAB, TAKKA LIPITAB? Oinas - 0+3+1+0 = 4 (11) var.
a.Eest mökitab, takka lipitab? Oinas
Pil 1888 (S. Käär)
Pil, Ksi, Pal - 3 var.
E EM 29 (49); E EM2 28 (60)
b.Mis mää mökitab, tagaotsast lipitab? Talleke
Vil dat-ta (H. Leoke)
61.EEST PUNANE, TAGAST KARVANE? Maasikas - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Lai 1904 (J. Ermann)
62.EEST SIRGA-SÕRGA, TAGANT LIHVA-LAHVA, KÜLJEST HILBENDAB, PÄÄLT NARMELDAB? Hobune heinakoorma ees - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Kaa 1937 (A. Toomessalu)
63.EEST SÖÖB, EEST SITUB? Püss - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Vän 1897 (E. Tetsmann)
Vrd.1911
64.EEST SÖÖB, TAKKA SI[TU]B? Uherdi - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Tõs 1892 (J. Weltmann)
Vrd.1591
65.EEST TÖÖGADI, TAGAST TÖÖGADI, NITSADI-NATSADI SISSE JA VÄLJA? Leivasõtkumine - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Kuu 1891 (T. Uustalu)
66.ETTE JA TAHA, KÜLJE PÄÄLE JA MAHA, MAAST ÜLES JA JÄLLE TAHA? Luisk taskuga - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Saa 1928 (E. J. Kase)
Vrd.tl: /- - -/ Samm ette, samm taha ja kükakile maha /- - -/ (RKM, Mgn II 2427h < Trm)
67.IES ON HIIRE ITEMET, KESKEL KELLA KORINAT, TAKA TAARI NAKA? Kaljaasti - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Lüg 1948 (B. Brambat)
Vrd.vs: EV 507
68.IIST IRKI-ORKI, TAGANT VIUH-VÄUH? Lehm - 0+0+3+3 = 6 (14) var.
Aa1.Iist irki-orki, tagant viuh-väuh? Lehm
KJn 1936 (L. Köögardal)
KJn, Ran - 2 var.
Täheke nr. 12 (1961) 13 (5); SSTT 166; Hiie-Müürsepp III/II 89
Aa2.Eest orki-arki, tagalt siuh-viuh? Lehm
KJn 1932 (J. Grauberg)
Ab.Irk-ork ja tagast viuh-väuh? Lehm
Ran 1968 (E. ja H. Tampere)
Ac.Eest irki, tagant orki, tsiuh-tsauh? Vähk
Lüg 1963 (M. Kaasik, G. Kallasto)
B.Iist irk-ork, tagant viuh-väuh ja pambud lõhki? Eläjäs
KJn 1936 (G. Must)
EMrd II 369
Vrd.56
69.EI ASTU, AGA KÄIB? Tunnikell - 0+1+0+0 = 1 (20) var.
Tõs 1894 (J. Jagoschmidt)
Kuusik KT 213 (25); Metstak2 20 ja 22; Mihkel nr. 7 (1994) 57 (4)
70.EI JOVVA PEIO PITSITÄDÄ, EI VETTE UPUTADA? Tsia kussõm - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Se 1929 (I. Sonts)
71.EI KARDA MERD EI MAAD, KÜLL AGA PÖIDLAKÜÜST? Kirp - 0+1+0+0 = 1 (5) var.
Võn 1895 (P. Rootslane)
E EM2 28 (65)
72.EI KÜLBETÄ, EI KÜNNETÄ, EISKI KASUS? Nõgi - 0+0+2+0 = 2 (4) var.
A.Ei külbetä, ei künnetä, eiski kasus? Nõgi
Se 1927 (V. Ruusamägi)
B.Ei panda seement, ei künnite, ei külvite, ta kasvas esi, ega päiv me süüme? Sool
Ksi 1926 (P. Berg)
Vrd.vs: EV 6002
kk: Ei künnete ega külvete, aga sigineve kui sitaseene (Krk)
73.EI MA KUULA KURIKAT, EGA KARDA KATLAT, SAUNALEIL MIND SANDIKS TEEB (AUF DAS KLOPFHOLZ HÖRE ICH NICHT UND DEN KESSEL FÜRCHTE ICH NICHT, DER DAMPF DER BADSTUBE MACHT MICH ELEND)? Die Laus - 3+0+1+1 = 5 (21) var.
a.Ei ma kuula kurikat, ega karda katlat, saunaleil mind sandiks teeb (Auf das Klopfholz höre ich nicht und den Kessel fürchte ich nicht, der Dampf der Badstube macht mich elend)? Die Laus
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 264; E EM 29 (52); E EM2 28 (64)
b.Pajas keeb kui pulmas, kurikast ta ei kuulagi, saunalein teeb mehe sandiks? Täi
Hlj 1935 (A. Holmberg)
c.Kurikast ei ma kuulagi, keedupaas kui pulmas, saunaleilist ma saatan (Den Waschbläuel achte ich nicht, im Kessel ist es mir wie auf einer Hochzeit, den heissen Dampf der Badstube verwünsche ich)? Die Laus
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 272
d.Kurikast ma ei kuulagi, keedupada ma kiidan, aga saunaleilist ma ei salli (Den Waschbläuel achte ich nicht, den Kochtopf rühme ich, aber den heissen Dampf der Badstube leide ich nicht)? Die Laus
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 272; E EM 76 (588); E EM2 67 (760); E MM 11 ja 44 (124); E MM2 11 ja 47 (126); E MM3 8 ja 38 (126)
e.Keedupada kiidab, aga saunaleili kardab, kurikast ei teagi? Täi vist oli see
Nis 1990 (M. Hiiemäe)
Vrd.vs: EV 12350
74.EI NÄE, KUST VÕETAKSE, EGA NÄE, KUS ON, NÄHAKSE AGA, KUST TULEB? Vihm - 0 (18) var.
M. J. Eisen (1869): omaloominguline tekst
E EM 29 (55); E EM2 29 (69); E MM 6 ja 42 (13); E MM2 6 ja 45 (13); E MM3 3 ja 36 (13)
75.EI OLE HAKATUST, AGA SELLE EEST KAKS OTSA? Vorst - 0+1+2+0 = 3 (3) var.
a.Kellel pole hakatust, selle eest aga kaks otsa? Vorstil
Tt 1882 (anon)
• Kas. Talur. Kal. (1882) 46 (10)
b.Ei ole hakatust, aga selle eest kaks otsa? Vorst
Tln 1940 (G. J. Kallus)
c.Ei alostust, ei lõpõtust, siski kats otsa? Vorst
Võn 1931 (L. Unt)
Vrd.2548
76.EI OLE KEELT EGA MEELT, ON SIISKI TARGEM KUI SINA? Kell - 0 (8) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 30 (59); E EM2 29 (73); Jürisson 166 (2); Metstak2 28 ja 30
Vrd.332 604
77.EI OLE KUNINGAS EGA SUURVÜRST, AGA SIISKI KÄIB KANNUSIS JA ÄRATAB KÕIK ÜLES? Kukk - 0+4+2+0 = 6 (7) var.
Aa.Ei ole kuningas ega suurvürst, aga siiski käib kannusis ja äratab kõik üles? Kukk
Nrv 1905 (M. Russmann)
Ab.Ei ole mitte vürsti sugust, aga siiski kannab krooni? Kukk
TMr 1889 (J. Tootsi)
B.Kannab kannuseid, aga ratsa ei sõida? Kukk
Hää 1934 (J. Nurme)
C+.Ei vürti sugust ole ma, ent siiski kõnnin krooniga, a õppind ratsasõidumees, ei kannuksed on saabastes [sic!], üht ööd ei valvel vahi pääl, sind aga vara hüüan tääl, sest arva sõber ülesse, mis mees ma olen õiete? [Lahendus puudub]
Tt 1880 (anon)
Tln, Lai, Tt - 3 var.
• Harj. Kal. (1880) 33/4
Vrd.tähemäng: Kolm väikest kirjatähekest / sul avaldavad mehikest, / kes kaks kord oli sündinud, / seepärast ei sa nime saa, / kuid tema kuulsa nime saab, / saad eest ehk takka hüüdma. / Kui uhke rüütli pojal / tal kannuksed on jalal / ja uhke kübar pääs. / Ta aitab ööd ja [päeva] pikkused / kui kõige parem tunnikell (Rid)
78.EI OLE LUKK EGA RIIV, AGA KINNI PEAB? Nööp - 0 (13) var.
Anonüümne autor (Metstak2 12 ja 14): tundmatust trükisest pärinev omaloominguline tekst
Metstak2 12 ja 14; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (17)
79.EI OLE MAAMEES, EI SEPP, EI PUUMEES, AGA ESIMENE TÖÖTEGIJA KÜLAS? Külm - 0+1+2+2 = 5 (37) var.
A.Ei ole maamees, ei sepp, ei puumees, aga esimene töötegija külas? Külm
Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
E EM2 29 (74); E MM 6 ja 42 (16); E MM2 6 ja 45 (16); Huvit. II3 175 ja 248 (3); Huvit. V Lisa 19 (79); Metstak2 64 ja 66; E MM3 3 ja 36 (16)
B.Ei õle puusepp, ei õle raudsepp, aga esimine sillameister? Külm
Trm 1947 (K. Kuuse)
EMrd IV 56 (28)
C.Sepp olõ-õi, a silla tege? Külm
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
Da.Kes on esimene töötegija külas? Külm
Kad 1936 (L. Böckler)
Db.Kes on esimene sillameister jõel? Külm
Urv 1955 (T. Prisko)
80.EI OLE MUL MEELT, EI OLE MUL KEELT, KÄIN SIISKI MAAILMAST MA LÄBI JA KUULUTAN AU JA HÄBI, EI OLE MUL HEALT, VAID NÄHAKSE MO PEALT, MIS HEAD EHK PAHA MA HÕIKAN MAHA? Seitung - 0 (9) var.
O. W. Masing (Maarah. Nädalal. nr. 21 ja 23 (1821) 168 ja 184): omaloominguline tekst
° Maarah. Nädalal. nr. 21 ja 23 (1821) 168 ja 184; Mötleja 11 ja 52 (40)
81.EI OLE NÄHA EGA KUULDA, AGA ARVAB ASJAD JA TOIMETAB TÖÖD? Mõistus - 0 (50) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 30 (60); E EM2 29 (75); E MM 6 ja 42 (17); E MM2 6 ja 45 (17); Ronk nr. 46 ja 47 (1924) 1112 ja 1134 (1); Ainelo III 50 ja 118; Jürisson 126 (1); Mihkla-Tedre 57; Säde nr. 60 ja 69 (1959) 4; Remmel-Ordlik 208 (9); Säde nr. 45 ja 56 (1970) 8; Kal. (1972) 265 (2); Metstak 8 ja 32 (1); Metstak2 8 ja 9; E MM3 4 ja 36 (17)
82.EI OLE SUURI-SUUR EGA TILLI-TILLUKE, SIISKI PIKEM KUI JÕGI, AGA MADALAM KUI REGI? Tee - 0+1+0+0 = 1 (17) var.
VMr 1887 (K. Roost)
E EM 30 (62); E EM2 29 (77); E MM 6 ja 42 (18); E MM2 6 ja 45 (18); Täheke nr. 7 (1962) 3 (3); SSTT 99; E MM3 4 ja 36 (18)
Vrd.1322
83.EI OLE TUAS EGA OUES? Aken - 1+13+6+6 = 26 (161) var.
a1.Ei ole tuas ega oues? Aken
Kuu 1911 (K. Viljak)
Kuu, Muh - 2 var.
E EM 30 (63); Kmpm. KH 41; Kmpm. KLr 360; E EM2 29 (78); E MM 6 ja 42 (19); Kmpm. KLr II6 349; Kmpm. KLr I8 2; E MM2 6 ja 45 (19); Kmpm. EL I9 2; Ainelo III 61; Plmp. LõK3 33; Kmpm. EL II10 9; Nugis 285 ja 312 (9); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (15); ÜÕÕ 58 (5); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (13); Säde nr. 45 ja 55 (1958) 4 (4); Siim-Vallner III 95; Hellerma V-VIII 17; Hiie-Moks II 66; Hellerma IV-V 22 ja 106; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (6); E MM3 4 ja 36 (19)
a2*.1) Ei ole toas, ei ole õues? Aken
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
2) Ei ole tuas ei õues? Aken
Tor 1985 (L. Rohtla)
3) Põle tuas, põle õues? Aken
Pil 1894 (H. Keller)
Hlj, Kad, Amb v. JMd, Koe, Tln, Tor, Pil, Rõn - 8 var.
Pet. ELA 82; Tander 31; Plmp. LõK 5
b1*.Ei ole tuas ega vällas? Aken
SJn 1958 (V. Lõugas)
Nis, HMd, SJn - 3 var.
b2.Mis ei ole toas, mis ei ole väljas? Aken
Muh 1927 (T. Kaljo)
c.Mis ei ole maja sees ega väljas? Aken
Rap 1928 (R. Viidebaum)
ER Kal. (1886) 97 ja 101 (15)
d1*.Ei ole sisen, ei ole vällän? Aken
San 1888 (K. Gross)
Kuu, Vän, San - 3 var.
Metstak2 20 ja 22; Mihkel nr. 5 (1994) 38 (10)
d2.Mees ei ole sees ega väljas? Aken
Rap 1895 (J. Reinthal)
d3*.1) Mis ei ole sees ega väljas? Aknad
Tt 1871 (J. Hurt)
2) Mis ei ole sisen ega vällan? Aken
Ote 1889 (E. Brücker)
3) Mis ei ole väljas ega sees? Aken
Vil 1891 (J. Meomuttel)
2Hlj, Vil, Ote, Tt - 5 var.
• EPost. Lisal. nr. 22 ja 23 (1871) 130 ja 136 (54); Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (31); Liiv LMt 42 (48); E EM2 84 (1056); E MM 24 ja 49 (154); E MM2 25 ja 53 (163); E MM3 21 ja 44 (163)
d4.Kes ei ole sees ega vällas? Akan
MMg 1889 (G. Tenter)
Vai, MMg - 2 var.
Vrd.123
84.EI SÖÖ EGA JOO, AGA ELAB SIISKI? Elavhõbe - 0+3+2+0 = 5 (84) var.
a1.Ei ma söö, ei ma joo, siiski olen elav alati? Elavhõbe
J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (12)): omaloominguline tekst
° EPost. Lisal. nr. 11 ja 12 (1871) 66 ja 72 (12); Mötleja 5 ja 51 (13); Undritz ELKk II 122 (7); ER Kal. (1883) 86 (4)
a2.Ei ma söö, ei ma joo, ikka elan alati? Elavhõbe
Puh 1889 (S. Sepp)
a3.Ei ma söö, ei ma joo, siiski elan kui üks hing? Elavhõbe
Ann 1929 (R. Viidebaum)
b1.Ei söö ega joo, aga elab? Elavhõbe
VJg 1936 (L. Böckler)
E EM 30 (66); E EM2 29 (81); E MM 6 ja 42 (21); E MM2 6 ja 45 (21); Ainelo III 118; Nugis 285 ja 312 (10); E MM3 4 ja 36 (21)
b2.Ei söö ega joo, aga elab siiski? Elavhõbe
Muh 1896 (H. Laipmann)
c.Elab ja liigub, aga ilmaski ei söö? Elavhõbe
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 31 (73); E EM2 30 (88); E MM 6 ja 42 (24); E MM2 6 ja 45 (24); Ainelo III 118; E MM3 4 ja 36 (24)
Vrd.877
85.EI SÜNNI SUHU PISTA EGA MAKSA KOPIKATKI, SIIS[KI] IHKAB IGA MEES? Hea nimi - 0+1+0+0 = 1 (30) var.
A.Ei sünni suhu pista ega maksa kopikatki, siis[ki] ihkab iga mees? Hea nimi
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 30 (67); E EM2 29 (82); E MM 6 ja 42 (22); E MM2 6 ja 45 (22); Ainelo III 123; Kal. (1972) 265 (1); E MM3 4 ja 36 (22)
B.Ei mind süia, ei mind juvva, siiski kallis igalühel? Silmanägemine
Võn 1896 (P. Rootslane)
E EM2 28 (67); E MM 5 ja 42 (11); E MM2 5 ja 45 (11); E MM3 3 ja 36 (11)
Vrd.86B1a2
86.EI TEDA NÄRITA EGA NEELATA EGA SULA TA SUUS ÄRA, SIISKI ON TA MITMELE MAGUS? Piibusuits - 1+12+4+1 = 18 (83) var.
Aa1.Ei seda närita ega neelata ega sula ta suus ära ja siiski mitmel väga magus? Tubakapiibu suits
Anonüümne autor (Gressel (1807) lk-ta): omaloominguline tekst
° Gressel (1807) lk-ta; Holtz 215 (30); Lönnrot2 177 (3); Wied. 264; ER Kal. (1884) 93 ja 97 (11); E EM 30 (57); E EM2 29 (71); E MM 6 ja 42 (15); E MM2 6 ja 45 (15); Ronk nr. 46 ja 47 (1924) 1112 (2); Ainelo III 123; Nugis 285 ja 312 (8); Pioneer nr. 12 (1956) 31 ja nr. 2 (1957) 32 (8); E MM3 3 ja 36 (15)
Aa2*.Ei teda närita ega neelata ega sula ta suus ära, siiski on ta mitmele magus? Piibusuits
Vil 1889 (J. Meomuttel)
Vil, Pil - 2 var.
Ab.Ei närita, ei neelata, ei sula ta suus, aga siiski mõne mehe eest magus? Tubak
Rei 1889 (P. Reikmann)
Ac.Ei teda närita ega neelata ega sula ta ka suus ära, siiski on ta mitmel nii magus kui mesi? Piibusuits
Mih 1888 (H. Perkson)
Ad.Ei teda neelata, ei sula ta suus, aga siiski mitmele väga armas? Piibusuits
Lai 1897 (H. Asper)
Ae.Ei närita ega sööda, aga maitseb paljudele? Tubakas
Pöi 1992 (M. Kalm)
B1a1.Ei mind süüa, ei mind juua, siiski olen magus mehele, mõnikord ka mammale? Tubakas
J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 25 ja 27 (1871) 148 ja 160 (7)): omaloominguline tekst
° EPost. Lisal. nr. 25 ja 27 (1871) 148 ja 160 (7); ER Kal. (1882) 106 ja 110 (4)
B1a2.Ei mind sööda, ei mind jooda, siiski magus mehele, mõnikord ka mammale? Piip
MMg 1889 (K. E. Martinson)
Kuu, MMg - 2 var.
Vrd. 85
B1b.Ei mind süüa, ei mind juua, siiski magus mehele, mõnikord ka naesele? Tubak
San 1929 (L. Kuusik)
B1c.Ei mind sööda, ei mind jooda, siiski sünnin mehele? Tubakas
SJn 1889 (J. Tammann)
B2a.Ma olen magus mehele, mõnikord ka mammale? Tubak
Vil 1872 (H. Leoke)
B2b.Magus olen papale, mõnikord ka mammale? Tubakas
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 88 (729); E EM2 76 (929)
Ca*.Ei keedeta ega küpsetada, ei süüda ega juuda, aga omiti maitseb pailudel väga hää? Tubakas
Hää 1933 (M. Martinson)
Hää, San - 2 var.
Vrd. 1897
Cb.Ei keedeta mind, ei praeta mind, ei sööda, ei jooda mind ja maitseb mõnedel veel hea? Tubakas
Han 1888 (J. Bracks)
D.Ei seda katlas keedeta ega seda tõrdas tuubita, ei ka suitsus suitseta, siiski mitme mehele magus? Suits piibus
Tln dat-ta (H. Stein)
E EM 30 (64); E EM2 29 (79)
E.Paistan üsna süüta taim, aga sees mul kuri võim, olen mõnus meestele, mõnikord ka naistele? Tubakas
Rap v. Mär 1938 (E. Poom)
87.EI VAJU MERDE, AGA VAJUB MAA SISSE? Rasv - 0 (30) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 31 (70); E EM2 30 (85); E MM 6 ja 42 (23); E MM2 6 ja 45 (23); Ainelo III 62; Jürisson 196 (2); SSTT 66; Säde nr. 6 ja 22 (1971) 8 (6); Metstak 13 ja 33 (109); VJr 39 ja 40 (6); Metstak2 32 ja 33; E MM3 4 ja 36 (23)
Vrd.88
88.EI VAJU VETTE EGA VAJU VAHTU? Päevapaiste - 0 (4) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 31 (71); E EM2 30 (86)
Vrd.87
89.EI ÜKSKI VÕTI VÕTA LAHTI, TULEB TUUL JA LÜKKAB LAHTI? Peeretamine - 0+2+1+0 = 3 (7) var.
a1.Ükski võti ei võta lahti, tuleb tuul ja lükkab lahti? Püksiaur
Vän 1887 (J. Peterson)
E EM 163 (1577); E EM2 142 (2052)
a2.Ei ükski võti võta lahti, tuleb tuul ja lükkab lahti? Peeretamine
Aud 1889 (J. Popp)
b.Ükski võti ei tee lahti, aga tuleb tuul ja teeb lahti? Paha hais
Prn 1933 (S. Tsvetkov)
Vrd.1653 2267Sa*
90.EILE KUULSIN RÄBALATE KÄRA, TÄNA UPUN MUSTUSESSE ÄRA, HOMME TULEN VALGE TUVINA, SÕBRANNADELE ÕNNE SOOVIMA? Kiri - 0+0+1+2 = 3 (7) var.
Aa.Eila kuulsin räbalate kära, täna upun mustusesse ära, homme lähen valge tuvina, sõpradele õnne soovima? Paber
F. Kuhlbars (Lasteleht nr. 4 (1901) 64 (2)): omaloominguline tekst
° Lasteleht nr. 4 (1901) 64 (2); Kuhlbars 3 ja 24 (2)
Ab.Eile kuulsin räbalate kära, täna upun mustusesse ära, homme tulen valge tuvina, sõbrannadele õnne soovima? Kiri
VJg 1960 (P. Lepik, P.-E. Rummo)
Ac.Eila mina kuulsin räbalate kära, täna mina upun mustusesse ära, homme lähän mina rõõmutuhinaga, sõbradele õnne soovima? Postkaart
Urv 1967 (L. Briedis)
B.Eile kuulsin räbalate kära, täna upun mustusesse ära, homme lähen sõpradele õnne soovima? Ajaleht, trükikoda
Vlg 1930 (L. Uibopuu)
91.EILA UUS, TÄNA VANA? Eilne päev - 0 (50) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 29 (53); E EM2 28 (66); E MM 5 ja 42 (10); E MM2 5 ja 45 (10); Ainelo III 22; Jänes-Parlo EKG IV 149; Nugis 284 ja 312 (6); Sööt X 34; VJr 39 ja 40 (15); Metstak2 72; E MM3 3 ja 36 (10)
92.EILE SAAB TA OLEMA, HOMME JOBA OLI TA? Tänane päev - 1+4+2+1 = 8 (41) var.
Aa.Eile saab ta olema, homme joba oli ta? Tänane päev
Tt 1871 (J. Hurt)
• EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (14); Mötleja 5 ja 51 (14); ER Kal. (1883) 88 ja 93 (10); Lugemist Lastele nr. 6 (32) (1940) 48; Mihkel nr. 2 (1995) 55 (6)
Ab.Homme ja oli ta, eila saab ta olema? Tänane päev
Nõo 1964 (A. Tosso)
Ba.Mis oli eila ja on homme? Päev
Nrv 1903 (M. Russmann)
Kodu Kal. (1906) lk-ta (2); E EM2 84 (1061); E MM 25 ja 50 (166); E MM2 25 ja 53 (176); E MM3 21 ja 44 (176)
Bb.Homme ma saan olema, eile ma juba olin? Tänane päev
Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
Bc.Eila juba olin, homme saan olema? Täna
Rak 1905 (K. Holm)
Bd.Eila ta oli, täna ta jälle? Valguse välja tulek homikul
Tor 1889 (M. Tohv)
Be.Eila oli, täna on, homme saab tema olema? Päävanime "täna"
Tür 1888 (M. Tults)
C.Pealt terav, alt lai, siiski magusam kui sai, sinine on minu koor, armastab mind vana, noor, täna saab ta olema, homme juba oli ta? [Lahendus puudub]
HMd 1925 (M. Soosaar)
Kontam.: = 1556I
Vrd.keerdküsimus
93.EILÄNE MIIS VÄLLÄN? Valgus - 0+3+3+0 = 6 (7) var.
A1.Eeläne miis siih, verrev küpär pääh? Ao tulek
Se 1888 (H. Prants)
Vrd. 1659Bd
A2.Eeläne miis siin? Valgõ
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
B.Eeläne miis mi puul? Valgõ väläh
Se 1888 (H. Prants)
C.Eiläne mees vällan? Valgus
Urv 1890 (J. Teder)
D.Eeläne miis akna all? Valgõ tulõ hummokult
Se 1930 (J. Ojavere)
E.Eeläne miis paja all? Valgõ
Se 1934 (N. Oinas)
Vrd.kk: Eilne mees akna taga juba (juba valge, hommik käes) (Mar)
94.EIT OLI ALL JA OOTAS PAUKU, TAAT OLI PEAL JA PULK KÄIS AUKU? Vinnaga kaevust veevõtmine - 0+0+0+1 = 1 (1) var.
Vil 1980ndad (T. Kivirand)
Vrd.106 537 1882
95.EIT PÜHIB TOA TAGA, TOLM KEERLEB TOA EES? Lumi - 0 (52) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 31 (69); Pet. ELA 104; E EM2 30 (84); Kmpm. EKl I2 141; Pet. UA7 88; Kmpm. EL II10 118; Käis EV II/II lk-ta; Nugis 285 ja 312 (11); Metstak 24 ja 35 (251); Metstak2 65 ja 66
Vrd.2252
96.EKU-REKU REISILINE, SIIRI-KUURI VIIRILINE, MIS SEE SIIRI-KUURI VEDAB, SEDA VEDAB VEIKE RIKU? Vokk - 0+34+12+4 = 50 (68) var.
A.Reku-reku reisiline, siiri-kuuri veeriline, mis saa ei reku reisiline, seda veab veike reku? Vokk
Pal 1914 (A. Mälson)
B1.Ekku-rekku reisiline, viiri-kuuri sääriline, mis see viiri-kuuri teeb, seda kannab väike rekku? Vokk
Trm 1894 (S. Sommer)
B2a.Mis see viiri-kuuri teeb, seda veike hekku veab? Vokk
Pil 1889 (J. Kärsten)
B2b1.Eku-reku reisiline, müri-kuuri sääriline, mis see müri-kuuri teeb, seda veike reku veab? Vokk
Trm 1896 (J. Soodla)
B2b2.Viiri-kuuri, viiri-kuuri, viiri-kuuri sääriline, mis see viiri-kuuri teeb, seda väike eku veab? Vokk, eku = värten
Trm 1927 (B. Sööt)
B2c1*.1) Eku-reku reisiline, veeri-kuuri seeriline, mis see veeri-kuuri tegi, seda vedas veike reku? Kedraja vokk
Pal 1890 (L. Arst)
2) Eku-reku reerile, miiri-kuuri seerile, mis see miiri-kuuri tegi, seda vedas väike reku? Kangastelgedel kootakse
Hls 1961 (L. Pärna)
Hls, Lai, 2Pal - 4 var.
B2c2*.1) Eku-reku reisiline, seeri-kuuri veeriline, mis sii peeri kurja tegi, seda vedas veike reku? Humalad õlle sees
Pal 1888 (M. Uus)
2) Rekku-rekku reinu-rekku, mis see rekku kuri tegi, seda vedab veike rekku? Vokk
MMg 1890 (L. Jakobson)
B2d.Reku-reku reistline, siiru-viiru kuuriline, mis see siiru-viiru tegi, seda vedas veike regi? Vokk
Äks 1888 (J. Järveots)
Trm, Äks - 2 var.
B3a.Eku-reku reisiline, siiri-kuuri viiriline, mis see siiri-kuuri vedab, seda vedab veike riku? Vokk
MMg 1888 (G. Tenter)
Kod, 2MMg, Tt - 4 var.
E EM 31 (75); E EM2 30 (90); Nurmik I 20; Puus. KH III5 106
B3b.Eku-reku reisemaale, mis sii kuuri-seeri veab, seda veab veike regu? Vokk
Äks 1889 (A. Mauer)
B3c.Reku-reku reisilinna, veeri-kuuri seerilinna, mis sii veeri-kuuri vedab, seda vedab veike reku? Vokk
MMg 1889 (H. Rätsepp)
B4.Eku-reku reesiline, seeri-kuuri veeriline, mis see seeri-kuuri veerib, seda vedab veike reku? Vokk
MMg 1888 (A. Artis)
B5.Eku-treku, treitud meesi, viiri-kuuri, sääri meeri, mis see viiri kuurib, seda väike reku veab? Vokk
Trt 1927 (K. Pormeister)
C1a.Eku-reku reisiline, viiri-kuuri reisiline, mis see veike eku teeb, seda viiri-kuuri veab? Vokk
Lai 1902 (K. A. Simmer)
C1b.Eku-reku reisiline, suuri-kuuri kuuriline, mis see väike eku teeb, seda suuri-kuuri veab? Vokk
Lai 1939 (P. Tammepuu)
C1c.Eku-reku reisiline, viiri-kuuri sääriline, mis see väike reku teeb, seda viiri-kuuri veab? Vokk
Lai 1932 (E. Toots)
C1d1.Reku-reku reisi mööda, veeri-kuuri sääri mööda, kuida veike reku teeb, nõnda suuri-kuuri veab? Vokk
Lai 1904 (J. Ermann)
C1d2.Ekku-rekku reisi mööda, viiri-kuuri sääre mööda, mis see veike rekku teeb, sest ta viiri-kuuri veab? Vokk
Plt 1878 (K. Moks)
C2.Heku-reku reisiline, viiri-vääri vääriline, mida veike heku tegi, seda viiri-kuuri väärt? Vokk
VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
D1.Ekku-rekku reisilinna, vaari-kuuri seerimuale, keda vedab veike rekku, seda vedab suur rekku? Vokk
MMg 1891 (G. Puus)
D2.Reku-reku reisiline, seeri-kuuri veeriline, keda vedab veike reku, seda vedab vana reku? Vokk
Pal 1896 (M. Kitznik)
E.Eku-keku, kehe-reku, mis see vana eku teeb, seda tema ise veeb? Vokk
Sim 1927 (M. Kasikov)
Fa.Ekku-rekku reisi mööda, miiri-kuuri seari mööda, mis see rekku ära teeb, seda rekku ära veab? Vokk
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Fb1.Ekku-rekku reisiline, viiri-kuuri saariline, mis ekku-rekku teeb, seda viiri-kuuri veab? Vokk, värten, ratas
Iis 1888 (A. Valter)
2Iis - 2 var.
Fb2.Ekko-rekko reisuline, viiri-kuuri viiriline, mida ekko-rekko tieb, seda viiri-kuuri viab? Vokk
Lüg 1967 (A. Källo)
Fc.Keku-reku reisimees, viiri-kuuri säärimees, mis see keku-reku teeb, seda viiri-kuuri veab? Vokk
Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
Ga1.Eku-reku reisiline, seeri-kuuri veeriline, mis see eku-reku veab, seda veab seeri-kuuri? Vokk
MMg 1889 (A. S.)
Ga2.Eku-reku reisuline, siiri-kuuri viiruline, mis see väike eku-reku veab, seda siiri-kuuri veab? Vokk
Rõu 1938 (H. Pill)
Gb.Eku-reku reisile, seeri-kuuri veerile, mis ei veda eku-reku, seda veab seeri-kuuri? Vokk
Lai 1939 (P. Tammepuu)
H1.Iiri-kuuri sääriline, mis see iiri-kuuri teeb, seda keku-eku viab? Vokk
Lai 1889 (A. Sommer)
H2.Iir-puur sääreluu, kõverik õli reieluu, mis iir-puur keerab, seda näverik neelab? Vokk
Jõh 1891 (A. Tõnurist)
I.Rikki-rikki riisiline, viiri-kuuri sääriline, mis see viiri-kuuri teeb, iga veike viiru veab? Vokk
Jür 1888 (M. Petroff)
J.Müüri-kuuri sääremiisi, mis see müüri-kuuri teeb, seda veike äksi ära viab? Kedraja vokk
Plt 1892/6 (M. Luu)
K.Suure-kuuri searaline, veike veeri-vaariline, suuri-kuuri seab, veike veeri veab? Vokk
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
L1a.Keegu-reegu reieluu, viiru-kuuru sääreluu, mida reega reegotab, seda viiru kuurutab? Vokk
Jõh 1889 (P. Paurmann)
L1b1.Keku-reku reieluu, viiri-kuuri sääreluu, keda keku rekutab, seda viiri kuuritab? Vokk
Jõh 1891 (A. Tõnurist)
L1b2.Keku-reku reieluu, viiri-kuuri sääreluu, mida keku kekutab, seda viiri kuuritab? Vokk
Jõh 1935 (anon)
L2.Itverikko reieline, viie-kuvvesarveline, mita muoti itverikko, seta muoti kuuruttelle? Ketrus
Vai 1935 (H. Reitsnik)
Ma.Viir-kuur reieline, navariku sääreline, kui viir-kuur kuurib, siis navariku kerib? Haspeldamine
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Mb.Viiri-kuuri viiriline, navarika reisiline, mida viiri kuurib, sida navarik kerib? Kedramine, langa kehrämine
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
Mc.Viiri-kuuri sääriline, navarikki reisiline, mis viiri kuurib, seda navarikki kerib? Vokilüht ja värtna
Kuu 1911 (K. Viljak)
97.ELAB ILMA IHUTA, RÄÄGIB ILMA KEELETA, KEEGI EI SAA NÄHA TAD, SIISKI KÕIK TAD KUULEVAD, SUURE KURJA TEEB TA ÄRA, TRAHVI ALLA EI TA JÄÄ, IGAL POOL ON ÕIGUS TAL, METSAS, MEREL, LAGEDAL? Tuul - 1+17+2+3 = 23 (59) var.
A.Elab ilma ihuta, räägib ilma keeleta, keegi ei saa näha tad, siiski kõik tad kuulevad, suure kurja teeb ta ära, trahvi alla ei ta jää, igal pool on õigus tal, metsas, merel, lagedal? Tuul
Hls 1889 (J. Meomuttel)
Ba*.Elap ilma ihota, kõnelep ilma keeleta, keaki teda ei näe, ent egaüts kuulep? Vastakõla
Plv 1890 (J. Tobre)
Prn, Plv - 2 var.
Niggol LVKÕR 27; Lasteleht nr. 10 (1905) 160 (5)
Bb+.Ma elan ilma kehata ja kuulen ilma kõrvuta, ma kõnelen ilma suuta ja sünnin õhu sees? Vastukõla
Rõn 1889 (C. Berg)
Trt, Rõn - 2 var.
Ca.Suure kurja teeb ära, aga ei lange mingisuguse trahvi alla? Välk
SJn 1889 (T. Köstner)
Cb.Kurja ja kahju ta teeb, keski ei mõista kohut? Tuul
Urv 1895 (I. Mikkal)
D.Metsas, meres, lagedal? Tuul
Hls 1890 (J. Riiet)
E1a.Ei näha silma eeski, aga kuuldakse? Tuul
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 29 (56); E EM2 29 (70); E MM 6 ja 42 (14); E MM2 6 ja 45 (14); Ainelo III 123; Kmpm. EL III10 19; E MM3 3 ja 36 (14)
E1b.Kennig ei saa tad mitte nätte, küll aga kuulta? Tuul
Hls 1891 (J. Riiet)
E1c.Mis asja sa kuuled, aga ei näe? Hääl
Kär 1889 (J. Mändmets)
E2a.Tulõ nigu tuhisõs, a nätä olõ-õi? Tuul
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
E2b.Mühiseb ja kohiseb, aga ei näe? Tuul
Hlj 1933 (J. Vendemann)
F+.1) Küll lõhun ja murran, aga siiski sa mind ei näe? Marutuul
Tln 1892 (K. Puusemann)
2) Mis see on, keda näha ei või, aga siiski teeb ta väga palju hääd? Tuul
Hel 1874 (A. Wahlberg)
3) Igal pool on, aga kuskil ei nähta? Tuul
Rak 1902 (A. K. Kivi)
Jõh, Hlj, Rak, Kuu, Tln, Krj v. Mus, Hel, Pal, Rõu, Plv - 10 var.
Vrd.861 864 995 1979
98.ELAB MAAILMA ALGUSEST SAADIK, AGA EI OLE VEEL VIIENÄDALANEGI? Kuu - 0+4+5+1 = 10 (76) var.
Aa1.Elab maailma algmisest, aga ei ole veel [viie]nädaline? [Lahendus puudub]
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 31 (74); Schneider Elusal. Kal. (1906) 5 ja 32 (3); Pet. ELA 90 (3); E EM2 30 (89); E MM 6 ja 42 (25) ; E MM2 6 ja 45 (25); Raud KL III 213 (4); Raud VMj 213 ja 214 (4); SSTT 94; Kuut VI (1972) 105 ja 111 (7); Täheke nr. 12 (1988) lk-ta (2); Metstak2 63 ja 66; E MM3 4 ja 36 (25)
Aa2.Elab maailma algusest saadik, aga ei ole veel viienädalanegi? Kuu
Tln 1926 (M. Sengbusch)
Aa3.Eläb ilma algusta, ei ole viel viienätalane? Kuu
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
Ab.Eläp maailma algusest ja ei saa viienädäligi vannu? Kuuve
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Ac.Mis sündis maailma alguses ja sureb maailma lõpus, aga äi saa viit nädalat vanaks? Kuu
Emm 1939 (E. Ennist)
Ba.Enne mind sündis, aga alles [nelja]nädaline? Kuu
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 33 (95); E EM2 31 (115)
Bb.Elab ilma algusest, aga ei saa neljanädalaseks? Kuu
Muh 1976 (R. Rull)
Bc.Maailma algmisest on loodud, aga üle [nelja] nädala vanaks ei ela? Kuu
Tür 1926 (A. Palm)
C.Elab ilma algusest saadik, aga ei ole veel kahekuune? Kuu
Rid 1937 (E. Ennist)
D.Kunage ei saa aastagu vanast? Kuu
Har 1921/2 (P. Voolaine)
99.ELAV LÄHEB EDASI, JÄTAB NAHA MAHA? Uss - 0 (27) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 31 (77); E EM2 30 (92); E MM 6 ja 42 (27); E MM2 6 ja 45 (27); Ainelo III 50; Nugis 285 ja 312 (13); E MM3 4 ja 36 (27)
100.ELAV PEAB PUUD, NÖÖR PUU NINAS, SURM NÖÖRA OTSAS, HING SURMA SUUS, LIIKUV HINGE EES? Õngitseja, õng, ussikene tema otsas, kala tema ees - 0+8+2+3 = 13 (113) var.
A*.1) Elav peab puud, nöör puu ninas, surm nööra otsas, hing surma suus, liikuv hinge ees? Õngitseja, õng, ussikene tema otsas, kala tema ees
J. Hurt (EPost. Lisal. nr. 5 ja 7 (1871) 30 ja 42 (1)): omaloominguline tekst
2) Elab peal puud [sic!], nöör puu ninas, surnu nööri otsas, hing surma suus, liikmed hinge ees? Õngitseja
Rap 1895 (J. Reinthal)
Pai, Rap, Tor, Hel, Vil, Pal - 6 var.
° EPost. Lisal. nr. 5 ja 7 (1871) 30 ja 42 (1); Mötleja 5 ja 51 (10); ER Kal. (1886) 96 ja 101 (10)
B*.1) Elava käes puu, puu otsas nöör, nööri otsas surm, surma suus hing? [Lahendus puudub]
Vig 1888 (M. J. Eisen)
2) Elävä käeh puu, puu küleh nüür, nöörä otsah surm ja surma otsah hing? Õng
Se 1936 (M. Vabarna)
Kos, Vig, 2Se - 4 var.
E EM 31 (76); NP 7; E EM2 30 (91); E MM 6 ja 24 (26); E MM2 6 ja 45 (26); Nurmik II 21; Kmpm. EL II8 47; Raud KL III 213 (5); Huvit. II3 113 ja 248 (9); Raud VMj 213 ja 214 (5); Lasteleht nr. 8 ja 9 (1938) 120 ja kaas (2); Nugis 285 ja 312 (12); Täheke nr. 12 (1988) lk-ta (3); E MM3 4 ja 36 (26)
C+.1) Mees hoiab puud, nöör puu ninas, liikuv nööri otsas ja elav tema ees? Kala õngitsemine
Tt dat-ta (M. Undi)
2) Elu peos piits, piitsa otses surm ja surma suus hing? Õng
Tor v. SJn 1963 (E. Raudsepp)
3) Elava käe surm, surm võtab elava kinni? Kalamiis ahengaga või õngega
Hää 1941 (M. Mäesalu)
ÜÕÕ 114 (7); Säde nr. 4 ja 7 (1956) 4 (2); Hiie-Jõgisalu 8
101.ELLÄV LÖÖ KOOLUT, KOOLU RÖÖGÄTÄS? Sainakell - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
San 1893 (J. Tammemägi)
102.ELULT SÖÖB JA SILMI VAHIB? Laps imeb - 0+2+1+0 = 3 (3) var.
Aa.Elav elavat süü silmi kaien? Sülelaps
Har 1934 (O. Lipstok)
Ab.Elult sööb ja silmi vahib? Laps imeb
Trv dat-ta (J. Kuusk)
B.Murdai pal'lu vähemb ku murretev, aga ta sööb tedä elust peräst, esi vaht tõsele silmaaugust sisse? Laits imes
Trv 1894 (A. Rull)
Vrd.401
103.ELUST TULEB, ELUTA ON, AGA VASTAB OMETI? Kiri - 0+5+0+0 = 5 (7) var.
a1.Elust tuleb, eluta on, aga vastab ometi? Kiri
Tt 1879 (anon)
Kei, Pst, Tt - 3 var.
• Is. Kal. (1879) 66 ja 68 (52); EPost. nr. 9 ja 10 (1886)
a2.Ta tuleb elust, tal ei ole elu, aga võib kõikidele vastust anda? Sulg
Rõn 1889 (C. Berg)
b.Elust tulõ, ellu täl ei olõ, siiski kost kõik küsimise? Hanisulg
Urv 1888 (G. Seen)
Vrd.985
104.ELUTA ELAI KÕND JA KÕNDEN IKK, ENDAL MUST SILMAVESI? Sulega kirjutamine - 0+2+0+0 = 2 (3) var.
A.Eluta elai kõnd ja kõnden ikk, endal must silmavesi? Sulega kirjutamine
Ote 1892 (J. Ainson)
B.Mind kriipsitakse ja kraapsitakse, mu elu välja kistakse, ma läksin üle valge välja ja nutsin mustas silmavees? Tindiga paberi peale kirjutamine
Plt 1899 (M. Luu)
Vrd. 985G2
105.ELUAJA KANTAKSE, KORRA TARVITATAKSE? Sõrmus - 0 (20) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 31 (79); E EM2 30 (94); Nugis 285 ja 312 (14)
106.EMA ALL, ISA PÄÄL, VITT-VATT VAHEPÄÄL? Villakraasimine - 3+74+39+20 = 136 (158) var.
A1a.Isa all, ema pääl, viss-vass vahel? Villakraasid
KJn 1870 (J. Tiedemann)
A1b.Isa all, ema pääl, vissa-vassa vahel? Villakraasid
Saa 1889 (J. Tammann)
A1c.Imä all, esä pääl, vitsu-vatsu vahel? Villakraasi', ku käsitsi koton kraasiti villu
Kan 1966 (R. Praakli)
A1d1.Ema all, esa pääl, vitsa-vatsa vahepääl? Villaraastimine ja raastid
Trv 1896 (J. Kala)
A1d2.Ema all, isa pääl, vatsa-vatsa keskel? Leib
Rõu 1938 (H. Pill)
A1e1.Ema all, isa peal, vita-vata vahepeal? Kraasid
Hlj 1895 (J. A. Rehberg)
A1e2.Isa all ja ema peal, vita-vata vahel? Villakraasid
Tõs 1890 (M. Kirikall)
A1f.Esä all, emä pääl, vita-vata vastakutsi? Villakaari, ku käsikaarige kaarits
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
A1g1*.1) Ema all, isa pääl, vitt-vatt vahepääl? Villakraasimine
Rõu 1937 (H. Mõtus)
2) Ema all, esa pääl, vitt-vatt vaie pääl? Villu kraasitas
Kan 1896 (J. Ots)
3) Emä all ja esä pääl ja vitt-vatt vahepääl? Villakraasimine
As 1996 (A. Korb)
Ote, San, Kan, Krl, Rõu, As - 6 var.
A1g2.Imä all, esä pääl, vitt-vatt vahel? Villu kraasitas
Urv 1890 (H. Lellep)
Urv, Urv v. Krl - 2 var.
A1h1.Esa all, ema pääl, vitt-vatt vaihel? Villakraasimine
Krl 1889 (E. Kornel)
San, Krl - 2 var.
A1h2.Esä all, emä pääl, vitt-vatt vahetepääl? Villakraassimine
Ote 1895 (E. Palm)
A1i.Imä alh, esä pääl, vittu-vattu vaihõpääl? Villakaarsmine kässiga
Har 1944 (S. Tanning)
A1j.Esa all, ema pääl, vahel om vitt-vatak? Kraasi villuga
Urv 1890 (J. Teder)
A1k.Isa all, ema peal, vutt-vatt vahepeal? Villakraasid
Kad 1897 (A. K. Kivi)
A1l.Emä all, esä pääl, vilt-valt vahetepääl? Villakraasimine
Urv 1967 (M. Saavel)
A1m.Esä all, emä pääl, viltu-valtu vastastiku? Villakraasid
Rõn 1888 (H. Urb)
2Rõn - 2 var.
A1n.Isa all, ema peal, vinka-võnka vahepeal? Kraasid
Muh 1951 (S. Teevet)
A1o.Esä all ja emä pääl, viku-vaku vahepääl? Villakraasi
San 1967 (R. Praakli)
A2a.Eit all, taat peal, vita-vata vahel? Villakraasid
Tõs 1893 (J. Öövel)
A2b.Eit all, taat peal, vita-väta vahel? Kraasid
Mar 1996 (K. Tamm)
A2c.Eit all, taat peal, vita-väta vahepeal? Kraasimine
Vor 1947 (N. Jaaniste)
A2d.Eit all, taat pääl, vitt-vatt vahel? Villakraasimine (käsiti)
Saa 1889 (J. Jakobson)
A2e.Eit all, taat peal, vitt-vatt vahekohal? Villakaarid
Juu 1890 (J. Trull)
A2f.Eit all, taat peal, vutt-vatt vahekohal? Lukk
Jõe 1888 (H. Tutar)
2Jõe - 2 var.
A2g.Eit all, taat peal, vutt-vatt vahel? Villakraasimine
Kuu 1937/8 (I. Lehesalu)
E EM 31 (68); E EM2 29 (83)
A2h.Eit all, taat peal, vot-vat vahel? Villakraasid
Vig 1869 (M. J. Eisen)
A2i.Eit all, taat peal, vih-vah vahepeal? Villa kraasime
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
A2j*.Eit all, taat pial ja vint-vant vahepial? Villakraasimene
Kos 1892 (T. Wiedemann)
Vai, Kos - 2 var.
A2k.Eit all, taat peal, vinta-vanta keskel? [Lahendus puudub]
Pär 1902 (J. J. Pulst)
A2l.Eit on all ja taat on peal ja vinka-vanka vahepeal? Kraasid
Mar 1967 (E. Allik, M. Joalaid, E. Viluoja)
A2m.Eit all ja taat pääl, vinka-võnka vahel? Kraasid
Käi 1928 (M. Meiusi)
A3.Vanamees all, vanamees pääl, vitt-vatt vahepääl? Kraasi ja vill vahepääl
As 1996 (E. Vahtramäe)
A4.Mamma all, papa pääl, vitt-vatt vahepääl? Villakraasimine
Trt 1949 (O. Hildebrand)
A5.Nänn all, taat pääl, vita-vata vahepääl? Villu kraastmine
Rõn 1964 (S. Kaseoru)
A6.Isa all, isa pial, vita-vata vahepial? Kraasid
Pal 1888 (M. Uus)
A7a.Puu all, puu peal, vissa-vassa keskel? Villakaarid
Hää 1889 (E. Martinson)
Vrd. 1757
A7b.Puu all, puu pääl, vitsad-vatsad vahel? Villakaarid
Hää 1955 (M. Mäesalu)
A7c.Puu all, puu pääl, vitsvatsak vahetepääle? Villu kraasmine
Ote 1891 (V. Vaher)
A8.Nahk all, nahk pääl, vitt-vatt vaihõl? Kässiga villakaarsmine
Har 1889 (J. Pähn)
A9.Litt all, litt pääl, vitt-vatt vahepääl? Villakraasimine
Ran 1889 (A. Tattar)
B1a.Eit oli all, taat oli peal, nika-naka vahepeal? Villakraasimise masin
Trt 1927 (M. Jürgenson)
B1b.Eit all, taat pääl, sika-saka keskel? Villakaarid
Hää 1943 (M. Mäesalu)
B1c.Eit all, taat peal, riht-raht vahel? Villakraasimine
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
B2.Naine all, miis pääl, putsa-patsa vahepääl? Villade kraasimine
Plv 1970 (L. Sults)
B3.Emä lätt esäle, muter-vater vahele? Kangakudamine
Ote 1893 (J. Tammemägi)
C1a1.Imä all, esä pääl, vitukarva vahel? Villu kraasitas
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
C1a2.Isa all, ema peal, karvad kahe vahepeal? Vill kraaside vahel
Har 1895 (J. Reimann)
C1b1.Ema all, isa peal, karvatuustakas vahekohas? Kraasid ja villad
Pee 1927 (R. Viidebaum)
C1b2.Ema all, isa pääl, karvatutt on keskel? Villakraas
Rõu 1938 (H. Pill)
C2.Eit all, taat pääl, karvane vahel? Villakaarid
Hää 1944 (M. Mäesalu)
D.Esäne all, emäne pääl, vitu-vatu vastatsidõ, valgõ vatt joosk vahõlt? Linaajamine masinaga
Ote 1889 (G. Wulff)
E1a1.Imä all, esä pääl, valgõt vattu juusk vahelt? Lina masindamine
Rõu 1977 (E. Tampere)
2Rõu, 2Se - 4 var.
E1a2.Emä all, esä pääl, vahelt juusk valget vattu? Jahvatamine
Urv 1890 (J. Teder)
Vlg, Urv, Se - 3 var.
E1b.Esä pääl, imä all, valgõt vattu juusk vaihõlt? Kivi man tulõva jahu läbi kivipuuli vällä
Se 1935 (N. Oinas)
E1c1*.Esa all ja emä pääl, valge vatt juusk vahel? Kivipoole
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
Nõo v. Ote, Rõn, Rõu, 2Se - 5 var.
E1c2*.Esa all, ema pääl, vahelt joosk valget vattu? Veskikivi
Ote 1889 (V. Vaher)
Ote, 3Kan, Plv - 5 var.
E1d1*.Imä all, esä pääl, vaiheld aase valget vattu? Kivijauh
Plv 1910 (H. Ojansuu)
Plv, Räp, Se - 3 var.
E1d2*.Esa all, ema pääl, vahelt ajap valget vatto vällä? Käsikivi
Vas 1888 (C. Lenzius)
Vas, Se - 2 var.
E1d3.Isa-ema kõrvuti, vahelt ajab valget vahtu välja? Veskikivi
Võn 1951 (L. Vään)
E1e*.Imä all, esä pääl ja vahelt tule valgõt vattu vällä? Veskikivi
Vas 1936 (A. Raadla)
Rõu, Vas, Se - 3 var.
E1f.Esä all, ima pääl, vahelt viskab valgõd vattu? Veskikivi
Urv 1888 (G. Seen)
E1g1.Imä all, esä pääl, valge vatt vahel? Käsikivi
Rõu 1897 (G. Raup)
Võn, Rõu, 2Se - 4 var.
E1g2*.Emä all, esä pääl, valge vatt vahepääl? Veskikivi ja jahu
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Ote, Rõu, Vas v. Se - 3 var.
E2a1*.Emänd all, esänd pääl, vahelt aja valgõt vattu? Veskikivi
Se 1934 (M. Peramets)
2Se - 2 var.
E2a2.Imänt all, esänt pääl, aase valget vattu suust vällä? Veskikivi jahvatab jahu
Räp 1905 (V. Songi)
E2a3.Esänd imändä säläh, vaihõlt aase valgõt vatto? Kivijauh
Se 1929 (I. Sonts)
E2b.Imänd all, esänd pääl, valgõt vattu juusk vaihõlt? Veskikivi'
Se 1929 (A. Gehrke)
E2c1.Imänd all, esänd pääl, valget vattu tule vaihelt? Kivi jahvatab
Se 1924 (H. Jänes)
E2c2.Imänd pääl, esänd all, vaihõlt tulõ valgõt vattu? Kivipoolõ
Se 1888 (H. Prants)
E3.Esäne all, imäne pääl, valgõt vattu vaihõlt undas? Kivi jähvatas, veski töötab
Se 1912 (S. Duplevski)
E4.Naine all ja mees pääl ja vaihelt tule valget vattu? Käsikivi
Räp 1933 (R. Viidebaum)
E5+.1) Eit oli all ja taat oli peal, valge vaht oli vahepeal? Veskikivide jahvatamine
As 1993 (A. Korb)
2) Tükk all, teine peal, valge vaht jookseb vahelta? Veskekivid ja jahu
Plv 1893 (J. Melzov)
3) Tõra all, tõra pääl, valgõt vattu tulõ vahelt? Veskikivi
Se 1938 (V. Viitkin)
Rõu, Plv, 2Se, As - 5 var.
F1a1.Imä all, esä pääl, vahelt aasõ vattu vällä? Veski jahvatus
Plv 1889 (J. Tamm)
Plt, Plv - 2 var.
F1a2.Isa all, ema peal, vahelt aab vahtu välja? Võikarbid
Plt 1878 (K. Moks)
F1b1.Esä-emä ülestiku, vatt jooseb vahele? Kats veskekivi
Nõo 1926 (E. Päss)
F1b2.Esa all, ema pääl, vahelt juusk vattu vällä? Jahu joosep veskikivi vahelt
Ote 1895 (C. Lipping)
F1c.Jimä all, jesä pääl, vatt keerüs kesken? Jahvikivi
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 126 (29)
F1d.1) Esa all, ema pääl, vatt käib vahelt? Käsikivi
Võn 1895 (P. Rootslane)
E EM2 43 (322)
F1e.Imä all, esä pääl, vatt vahel? Veskikivi
Rõu 1895 (A. Perli)
F2.Esäne all, imäne pääl, vahelt juusk vattu? Riiete pesemine
Räp 1937 (D. Lepson)
F3.Paaba all, teeda pääl, vaihelt vattu juusk? Jahvikivi'
Kra 1903 (O. Kallas)
• KMr 125 (18)
G.Esa all, ema pääl, vahelt tuleva valge jahu? Veskikivid
Plv 1894 (H. Huik)
H.Ema all, esa pääl, villavatt on vahepääl? Villakaastid
Trv 1937 (J. Veskemäe)
I.Eit all ja taat peal, villvatalkud vahel? Villakraasimine
Trm 1896 (S. Sommer)
Ja.Kaits kõttu vastatside, vatt käib vahepäält välja? Veskikivi
Puh 1889 (S. Sepp)
Jb.Kats kõttu vastatside, aava valged vattu vahelt välja? Veskekivi ja jahu
Ran 1889 (H. Raag)
Jc.Kõtt all, kõtt pääl, valgõ vatt vaihõl? Käsikivil teräd vaihõl
Se 1935 (A. Kits)
K1.Isa-ema vastastikku, kahed reied rästastikku, valge vaht käib vahelt välja? Villakraasimine
Trm 1935 (R. Jungholz)
Kontam.: = 1533I1
K2.Kaks karust vastamisi, vinta-vänta vahepeal? Kraasid hännaga
Mar 1937 (E. Ennist)
Kontam.: = 1533I2
L1a.Karu peksab kahte kätt kokku, vita-vata vahepial? Kruasimene
Ksi 1888 (T. Riomar)
Kontam.: = 578B1a
L1b.Karu lööb kahte kätt kokku ja vita-vata vahel? Villakraasimine
Pal 1888 (M. Saar)
Kontam.: = 578B1b
L1c.Karu peksab kahte kätt kokku, vitu-vatu vahel? Villakraasimine
Äks 1894 (P. Sepp)
Kontam.: = 578B2
L2.Karu peksab kahte kätt kokku, vaht käib vahelt välja? Villkraasid
Äks 1894 (J. J. Millert)
Kontam.: = 578B3
M.Muts piio, muts persehe, vahelt aab valget vahtu vällä? Käsikiviga jahvatamine (ühe käega keerutab kivi, sülitab pihku, teise käega siputab teri, jahu on valge)
Räp 1959 (H. Rebane, I. Sarv)
Kontam.: = 2554B
N.Esänd noogutas, emänd om mulgu pääl, valge vatt vahepääl? Linguga kaiv
Ote 1893 (K. Parts)
Kontam.: = 2128I
O.Kats mulku vastastikku ajava vahelt vattu välja? Veskikivid
Puh 1889 (J. Andresson)
Kontam.: = 491M
Vrd.94 1219 2128G1b
107.EMA EES, TÜHE KÕHT, TÜTAR TAGA, TÄIS KÕHT? Voki - 0+7+3+0 = 10 (10) var.
Aa.Ema ees, tühe kõht, tütar taga, täis kõht? Voki
Tor 1889 (M. Ostrov)
Vän, 2Tor - 3 var.
Ab.Emal ees tühi kõht, tütrel taga täis kõht? Vokk
Trm 1896 (S. Sommer)
Ac1.Ema läheb ees, ema kõht tühi, tütar läheb taga, tütre kõht täis? Vokk
Vai 1936 (M. Tarum)
Ac2.Ema läheb ees, tämäl kõht tühi, tüttar tuleb taga, tämäl kõht täis? Vokkirattas ja värten
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Ad1.Ema jookseb ees, ema kõht tühi, tütar jookseb järele, tütri kõht täis? Vokk
Kad 1896 (J. Sõster)
Ad2.Ema jookseb eele, kõht tühi, tütar taga järele, kõht täis? Vokk ja värten
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Ae.Ema ajab tütart taga nii kaua, kui tütre kõht täis on? Kedramine
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
B.Ema ees, tühe kõht, tütar taga, täis kõht, [kolme] jalaga kurat seisab nurkes, raudhammad suus? Voki
Tor 1889 (C. Tults)
Kontam.: = 717U
108.EMA ILMALE LOOMATA, LAPSED LUHTAS LAIALI? Heinakuhi ja heinasaadud - 15+236+81+33 = 365 (595) var.
A1a1*.Isa alles sündimata, lapsed juba lagedal laiali? Heinasaud
Pst 1888 (M. Juurik)
Kad, VMr, Saa, Pst - 4 var.
A1a2.Isa alles sündimata, pojad laiali lagedal? Heinasaod
Plt 1891 (J. Reinthal)
A1b1*.Emä alle sündümede, latse ju lake pääl laiali? Heinäkuhja ja sae
Hls 1891 (J. Riiet)
Tür v. Juu, Jaa, Hää, Hls, SJn, Hel, Pil, Äks, Tt - 8 var.
• Tõn. R Tähtr. (1882) 57 (8)
A1b2.Ema ilma sündimata, pojad lagedal laiali? Heinasaadud
MMg 1889 (H. Rätsepp)
A1c1*.Isä-emä sündimätä, lapsed jooksevad müdä lagedat? Heenäsuadud
Kod 1888 (J. Liiv)
KJn, Kod - 2 var.
A1c2.Isa-ema sündimata, lapsed lipi lagedal? Kuhi, saod
Sim 1929 (R. Viidebaum)
A1c3.Esa-ema sündimata, tütre-poja kõnva lake pääl? Heinategemine
Võn 1895 (J. Moodis)
A1c4.Isa-ema alles ilma sündimata, pojad-tütred lagedal laiali? Heinasaod ja kuhi
Vän 1922 (L. Pärt)
A1d1*.Lapsed lagedal laiali, ema alles sündimatta? Heinakuhi
VJg 1889 (J. Ustallo)
VJg, Sim, Kos, Vän, Ote - 5 var.
A1d2.Lapsed ammu lagedal, ema alles sündimata? Heinasaud ja kuhi
Pst 1888 (J. Leppik)
A1d3*.Lapsed joosvad lagedal, ema alles sündimata? Heinasaud
PJg 1888 (J. Reinson)
Sim, HMd v. Ris, 2PJg, As - 5 var.
A1e*.Lapsed jooksevad lagedal, isa-ema sündimata? Heinasaadud ja kuhi
Hlj 1892 (G. Kungur)
Hlj, Tt - 2 var.
A1f.Lapsed jooksevad mööda lagedat, enne kui vanainimene ilma sünnib? Heinasaod ja kuhi
Jür 1929 (R. Põldmäe)
A2a1.Ema ilmale loomate, lapsed lagedal laiali? Heinakuhi ja ruad
Trv 1894/1901 (J. Kala)
2Trv - 2 var.
A2a2*.Ema alles loomata, lapsed lagedal laiali? Heinasaud
SJn 1892 (H. Karell)
Pst, Vil, SJn - 3 var.
A2b*.Isa-ema ilma loomata, lapsed lagedad mööda laiali? Heinasaod ja kuhi
KJn 1944 (S. Lätt)
Kär, KJn - 2 var.
A2c.Lapsed lagedal laiali, isa alles loomata? Kuhi, saod
SJn 1889 (J. Tammann)
A2d1.Lapsed lagedal laiali, ema alles loomata? Heinasaadud
Sim 1889 (H. Aman)
Jõh, Hlj, Sim, Hls, Vil, Tt - 6 var.
• Tõn. Tln. Tähtr. (1889)
A2d2*.Latsõ lajal lagedal, imä viil loomalda? Hainaroa ja kuhi
Rõu 1894 (A. Assor)
VMr, Vig, Tõs, Vän, Saa, Pst, Rõu - 7 var.
A2d3.Lapsed lagedal, ema alles loomata? Heinasaod
Vän 1933 (M. Hansen)
E EM 80 (630); E EM2 70 (814)
A2d4.Latse lagedal lameva, ema om veel loomata? Hainakuhi
Ran 1889 (A. Tobber)
A2d5*.Lapsed jooksvad lagedat mööda, ema alles loomata? Heinasaage veetakse
Kõp 1903 (M. Evert)
Jõh, Kuu, Vän v. Trt, Kõp, Pal, Räp, Tt - 7 var.
• Tõn. LLr 54 (9)
A2d6.Latse lage pääl laulive, emä alle loomate? Heinakuhi
Krk 1890 (J. Kivisäk)
A2e*.Latse jooksva möödä laket, esä-emä loomate? Rua
Hel 1889 (G. Habicht)
Aud, Hel - 2 var.
A3*.Latsõ juuskva lakõd pite, immä ollõ-õs tiidäki? Hainarukke veetäs
Rõu 1936 (A. Raadla)
Rap v. Mär, Vän, Rõu - 3 var.
A4.Esä-emmä viiäs risti, latse jooskva lagedat mööda? Hainakuhja tegemine
Ote 1893 (J. Tammemägi)
B1a*.Isa alles ilma sündimata, lapsed luhtas laiali? Heenasaud
SJn 1894 (H. Raid)
SJn, KJn, Pil, Ksi - 4 var.
B1b.Ema alles sündimata, lapsed luhtas laiali? Heenasaod
SJn 1889 (P. Johannson)
SSTT 80; Metstak 22 ja 35 (218); Metstak2 59 ja 61
B1c.Esä-emä sündimädä, latse luan [sic!] laiale? Loomata hainakuhi
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
Trt, Ote - 2 var.
B1d.Lapsed luhtas laiali, ema alles sündimata? Heinasaad
Hls 1889 (J. Meomuttel)
B2a.Isa ilma loomata, lapsed luhtas laiali? Heinasaud ja kuhi
Saa 1889 (J. Tuul)
JJn, Saa - 2 var.
B2b1.Ema ilmale loomata, lapsed luhtas laiali? Heinakuhi ja heinasaadud
Tt 1878 (C. E. Malm)
Amb v. JMd, Rap v. Mär, Mih, Kir, Tõs, Saa, Hls, 2Pst, KJn, Rõu, Tt - 12 var.
• Mötleja 5 ja 51 (11); E EM 32 (82); E EM2 30 (98); E MM 6 ja 42 (29); E MM2 6 ja 45 (29); Ainelo III 68; Huvit. II3 146 ja 248 (1); Huvit. V Lisa 18 (67); Nugis 285 ja 312 (16); E MM3 4 ja 36 (29)
B2b2*.Ema ilmale loomata, lapsed luhta mööda laiale? Heinasaadud ja kuhi
MMg 1888 (G. Tenter)
Sim, Tln, MMg - 3 var.
B2b3.Ema alles loomata, lapsed luhas laiali? Heinalabud
Jaa 1939 (K. Lepp)
Jaa, Pil - 2 var.
Ainelo II-III 131
B2c.Esäd-emäd loomata, latse luhan laiali? Heinasaud
Pst 1893 (J. Reevits)
B2d1.Lapsed luhtas laiali, ema alles loomata? Heinasaadud, kuhi
Pst 1888 (J. Jaakson)
Sim v. VMr, Pst - 2 var.
B2d2*.Lapsed luhas laiali, ema ilma loomata? Heinasaod ja kuhi
Vil 1937 (A. Mikk)
Amb v. JMd, Var, Vil - 3 var.
B3.Isa-ema ehivad, lapsed luhal tantsivad? Heinasaud
Võn 1895 (P. Rootslane)
B4+.Ema ilma tulematta, lapsed luhas laiali? Heinasaud, kuhi
Pil 1888 (S. Käär)
Lüg, Pil - 2 var.
C1a.Isa ilma sündimata, lapsed juba laial väljal? Heinalabud
Pöi 1894 (T. Undritz)
C1b*.Ema alles sündimata, lapsed juba laias väljas? Heinasaod
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
Kos, Pöi - 2 var.
C1c1.Isa-ema sündimata, lapsed jooksevad mööda lagedad välja? Heinasaod
Saa 1892 (J. Tiitus)
C1c2.Isa-ema ilmale sündimata, lapsed laovad mööda välja? Heinasaod
Vän 1922 (L. Pärt)
C1d1.Lapsed laia välja peal, ema alles sündimata? Kuhi ja saod
Tor dat-ta (T. Juurikas)
C1d2.Lapsed joosvad lagedad välja kaudu, isa-ema ilma sündimatta? Heinalabod, kuhi alles tegematta
Krj 1875 (T. Rohke)
C2a.Ema alles loomata ja lapsed lindavad lagedal väljal? Labu ja kuhi alles tegemata
Mus 1978 (M. Rannikmäe, T. Toomsalu)
C2b*.Esät-emät alla loomata, latse jooseve lagedat vällä möödä? Heinäroa
Trv 1890 (A. Rull)
Jõh v. Iis, Rak, Trv - 3 var.
C2c*.Lapsed joosevad mööda lagedat välja, isa-ema loomata (Die Kinder laufen aufm flachen Felde, Vater und Mutter sind nicht erschaffen)? Die Heusaden
Tt 1732 (A. Thor Helle)
JJn, Ris, 2Tt - 4 var.
• Helle 365 (48); Hupel 120; Willmann 168 (44); Lindf. (1787) lk-ta (16); Lönnrot 154; Ahlqvist 72; Wied. 273; KAH EKAl 161 ja 163 (45); Metstak2 59 ja 61
C3+.Isa-ema ilma ristimata, lapsed jooksevad kõik mööda välja laiali? Heinakuhjad ja saod
HJn 1888 (N. Jegorov)
Rkv, HJn, Krj - 3 var.
Da.Isä alle sündümete, pojad jooseve juba niitu mööda? Heinasaed ja kuhi
Hls 1889 (M. Ilus)
Db.Esä-ema sündimätä, latsed jooskva niitu mööda? Heinarugate kokko vedamine
Võn 1889 (J. Pint)
Ea*.Ema alles sündimata, pojad jooksvad nurme mööda? Heinasaud
Tor 1889 (M. Tohv)
Tor, Kõp - 2 var.
Eb.Lapsed laiali nurmes, isa-ema sündimata? Heinakuhi
Tln 1926 (M. Sengbusch)
F1a1*.Esä om sündümätä, latse juuskva süüti müüdä? Haenaruad
Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
Ris, Võn - 2 var.
F1a2.Isa ilmale sündimata, pojad jooksevad mööda sööti? Heinakuhi ja saod
Lai 1904 (J. Ermann)
F1b.Ema alles sündimata, lapsed jooksvad mööda sööti? Heinasaadud
Ta 1889 (J. Kuusik)
F1c*.Esä-emä sündümätä, latsõ kargasõ süütü pitte? Heinasaad
Võn 1931 (L. Unt)
Tln, Võn - 2 var.
F1d.Kus on vanemad alles sündimatta ja lapsed jooksevad juba mööda sööti? [Lahendus puudub]
Tt 1857 (J. V. Jannsen)
• Sannumetoja VI (1857) 153 (8)
F1e*.Poja jooskva sööti mööda, esä alles sündimädä? Heinakuhi ja heinaroa
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
PJg, Räp - 2 var.
F2.Ema ristitakse, aga lapsed jooksevad mööda sööti? Tuli ja suits
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
G*.Ema alles sündimata, lapsed metsas laiali? Heinakuhi ja saadud
Trm 1895 (S. Sommer)
Mih, Trm - 2 var.
H1.Lapsed ju laanes lamavad, isa veel ilma sündimata? Heinasaod
Tln 1888 (H. Stein)
H2+.Esa ilma loomata, latse juba laanel laiali? Heinäkuhi ja -roa
Trv 1890 (A. Rull)
Kuu, Trv, Trt - 3 var.
I+.1) Lapsed jooksvad aasa mööda, ema alles loomata? Lapsed - saadud, ema - kuhi
Trm 1927 (B. Sööt)
2) Esä ja emä viil loomata, latse jo soo pääl laiale? Heinasaadud
Võn 1909 (J. Moodis)
VJg, Lai, Trm, Võn - 4 var.
J1*.Isa alles sündimata, pojad jooksvad mööda maada? Heinaroad
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hel, Nõo v. Ote - 2 var.
J2a.Ema ilma loomata, latsõ maa pääl lajalõ? Hainakuhi ja roa'
Vas 1888 (C. Lenzius)
J2b1.Esa-ema loomata, poja jooseva mööda maad? Hainaroa
Ran 1889 (A. Tattar)
J2b2*.Imä-esä loomata, latsõ juuskva lagõdad maad? Hainarua ümbre kohjapesä
Har 1890 (J. Pähn)
Trv, Pst, Har - 3 var.
K1a*.Esä alla ilma sündümada, latse juba ilman laiali? Heinäkuhi, roa
Trv 1892 (J. Kill)
VJg, Trv, Plv - 3 var.
K1b1*.Ema alles sündimata, poead ilma mööda laiali? Heinasaud, kuhja tegemata
Vil dat-ta (J. Evert)
Tõs, Vil - 2 var.
K1b2*.Ema alles sündimata, lapsed laia ilma peal? Heinasaad
Vän 1894 (E. Tetsmann)
Krj, Vän - 2 var.
K1c.Isa-ema alles sündimata, lapsed rändavad mööda ilma? Heinasaadud, mis kuhja panemata on
Pal 1889 (L. Arst)
K1d*.Lapsed ilmas laiali, ema alles sündimata? Heinasaod
Vln 1942 (P. Alvre)
Lä, Lih, Tor, Vln - 4 var.
K1e1*.Latse juuskva ilma müüda, esä-imä sündimädä? Hainarua
Võn 1889 (T. Lätti)
Pal, Võn - 2 var.
K1e2.Lapsed mööda ilmad laiali, isa-ema sündimata? Heinasaod ja nukud
Sim 1938 (E. Lippus)
K1e3.Lapsed laia ilma peal, isa-ema alles sündimata? Heinasaud
Hag 1889 (J. Luthverk)
2Hag - 2 var.
K2a.Isa ilma loomata, lapsed laia ilma peal? Heinakuhi ja saadud
Tõs 1890 (M. Kirikall)
K2b*.Ema loomata, lapsed juba ilma mööda laiali? Heinakuhi
Saa 1930 (A. Räägel)
Saa, Krk - 2 var.
K2c.Esa-ema loomata, poja-latse ilma müüda lajali? Hainarua
Ote 1895 (C. Lipping)
K2d*.Lapsed jooksevad ennem mööda ilma, isa alles loomata? Heinasaod ja kuhe
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
Tor, Trm - 2 var.
K2e1*.Lapsed on ilma mööda lajan, ema ei ole veel loodudki? Heinakämmud
Urv 1895 (I. Mikkal)
Tor v. SJn, Vil, Ran, Urv - 4 var.
K2e2.Lapsed jooksevad ümber ilma, ema alles loomata? Heinasaod ja kuhi tegemata
TMr 1926 (L. Berg)
K2e3.Pojad ammu ilma pääl ja ema alles loomata? Pojad ammu ilma pääl on heinasaad, ema alles loomata on kuhi tegemata
Saa 1895 (P. Ramberg)
K2e4.Lapsed laia ilma pääl, ema ilma loomata? Saod ja kuhi
KJn 1926 (S. Köögardal)
K2f1.Lapsed jooksevad mööda lagedat ilma, isa-ema loomata? Heinasaod
Plv 1895 (M. Pilberg)
K2f2.Lapsed istuvad ilmas, isat-emat loomata? Heinasaed
Pst 1889 (H. Henno)
K3+.Latse kõik ilma mööda laiale ja emma ei ole neil veel konnegi? Hainarua
Ote 1889 (V. Vaher)
Hää, Ote - 2 var.
L1a.Isa alles sündimata, lapsed kõik laiali? Heinasaod ja kuhi
SJn 1889 (T. Köstner)
L1b1*.Ema ilma sündimata, latse ammu laiale? Heinakuhi ja saadud (road)
Ote 1889 (J. Illak)
Ote, Urv - 2 var.
L1b2.Ema veel sündimata, latse ju laiale pillatu? Haina
Kan 1895 (J. Tedder)
L2.Isad ega emad ei ole olemaski, poead-lapsed ammu laiali? Kuhjalava, heinasaud
Saa 1889 (J. Tuul)
M1.Emä esi sündimädä, latse-poja laokeli? Hainakuhi
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Ote, San v. Urv, Urv v. Krl - 3 var.
M2.Esa-ema saamata, poja-latse laokile? Hainaroa ja kuhi
Rõn v. San 1889 (P. Roose)
M3.Immä luvvass, latsõ' kõik laokilõ? Kuhja loomine
Urv 1964 (A. Kurg)
Na1.Lapsi on kõik maailm täis, aga ema põle viil sündinugi? Heinasaod ja kuhi
Hää 1938 (M. Mäesalu)
Na2.Kõik maailm om latsi täis, vana ema ei ole mitte koskil? Hainarua
Puh 1889 (D. Arak)
Na3.Ema alles loomata, poegi pool maailma täis? Heinakuhi ja saod
Plt dat-ta (M. Luu, J. Reinthal)
Nb*.Lapsi kõik ilm täis, isa-ema loomata? Heinanukud
Koe 1927 (A. Jürgen)
Koe, Kul, Vil - 3 var.
Nc.Lapsi kõik maa täis, aga ema alles loomata? Rohtu kõik maa täis, aga hein alles tegemata
Krj 1938 (K. Lepp)
Nd*.Esä-emä sündimädä, poigi-latsi kõik kotus täis? Hainarua
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Koe, Ote, Vru - 3 var.
Ne1.Lage väli lapsi täis, isa-ema ilma loomata? Heinasaadud, kuhi loomata
Jaa 1921 (V. Jõgever)
Ne2.Lapsi laiad väljad täis, isa-ema loomata (Die weiten Felder sind voll der Kinder, Vater und Mutter sind unerschaffen)? Garben und Kornschober
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 273; E EM 80 (633); E EM2 70 (817); E MM 11 ja 44 (128); E MM2 11 ja 47 (130); Ainelo II-III 131; E MM3 8 ja 38 (130)
Nf+.Luha lapsi täis, isa-ema alles loomata? Heinasaod
Hps 1923 (V. Lao)
JJn, Hps - 2 var.
Oa*.Lapsed teevad enne kära, kui ema ilmale sünnib? Heinasaadud ja kuhi
Kad 1897 (A. K. Kivi)
Vai, 2Kad - 3 var.
RpS nr. 6 (1939) 189
Ob1.Lapsed teevad enne kära, kui isa ilmale sünnib? Saod ja heinakuhi
Sim 1939 (V. Fuchs)
Ob2*.Isa ilmale sündimata, pojad kannavad kära? Heinakuhjasaod
Kos 1891 (J. Härg, J. Unternupp)
Kos, 2SJn - 3 var.
Ob3.Poead-tütred kannavad kära, isa ilma sündimatta? Kuhe, saod
Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
Oc.Lapsed teevad kära, isa-ema ilma loomata? Kuhja luuakse
Vil dat-ta (H. Leoke)
P.Lapsed lähevad ema vaatama, ema alles sündimattu? Heinasaud ja kuhi
Vig 1896 (H. Laipmann)
Vig, Rid - 2 var.
Q*.Ema alles loomata, lapsed nutavad laiali? Heinaroad (saod), mis laiali, kuhi loomata
Trv 1888 (H. Utso)
Käi, Trv - 2 var.
Ra.Lapsed juba jooksevad, ema alles loomata? Heinasaod
Iis 1920/1 (P. Amer)
Rb.Poja-latse jooseve, aga vana ema alla sündimata? Hainarua ja kuhi
Hel 1892 (G. Anniko)
S+.Lapsed ilutsevad enne, kui isa ilmale sünnib? Heinasaadud enne kuhja loomist
VJg 1921 (M. Jürna)
Hlj, VJg, Kos - 3 var.
Za*.Latsõ ammuki sündünü, ima sündümätä? Haa'narua, kuhi
Räp 1892 (M. Jennes)
Jõh, Räp - 2 var.
Zb.Isa-ema sündimata, tütred-pojad sündinud? Heinahunikud
Puh 1929 (R. Maiste)
T*.Latse oma ära loodu, esa-ema loomata? Heinarua
Võn 1895 (H. Mikkel)
HMd, Saa, Võn - 3 var.
U+.1) Poja-latse ammu valmis, emä-esä viil sündimädä? Hainarua ja kuhi
Rõn 1888 (H. Urb)
2) Poja-latse valmis, emä ei ole esi viil teedägi? Haenarua, kuhi
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Rak, Mih, Vän, Krk, Võn, Rõn, Krl - 7 var.
Va1*.Pojad kauni pontsakad, isa alles sündimata? Heinakuhi
Saa? dat-ta (anon)
2Hää, Saa? - 3 var.
Va2.Latse-poja pontsagu, ima ei ole veel ilmangi? Hainarua
Kan 1888 (J. Väggi)
Vb.Pojad-lapsed ponsukesed, ema ilma loomata? Heinaruad
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Vc.Esä-emmä ristitugi, poja-tütre pundsukese? Hainarua
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Vd.Pojad suured punderikud, emad alles loomata? Heinasaod
Hls 1889 (H. Kase)
Ve.Ema ilmale sündimata, pojad punderlassikesed? Heinasaadud
Trm 1906 (M. Sild)
Vf.Isa alles sündimata, pojad puperpallikesed? Saud ja kuhi
Tor 1887 (J. Tilk)
Vrd. 366A3c2*
W1.Isa alles sündimata, pojad alles poisikesed? Heinakuhi
Trm 1895 (J. Tihane)
W2a1.Isa alles loomata, pojad kaunis poisikesed? Heinakuhi ja saud
Tor 1888 (T. Tilk)
W2a2.Ema ilma täädmata, isa alles loomata, aga pojad juba kaunid poisikesed? Heinasaud
Hää 1889 (E. Grant)
W2b1*.Isa veel ilma sündimatta, poeg jo kaunis poisike? Heinasaat ja kuhi
Hlj 1895 (D. Pruhl)
Hlj, Vig, Tor, 2Pil - 5 var.
• Beitr. VI (1816) 52 (12); Lönnrot 151; Ahlqvist 71; E EM 49 (285); E EM2 45 (359)
W2b2.Kui isa alles ilma sündimata, siis pojad juba kaunis poisikesed? Kuhi ja saud
Var 1888 (M. Karotom)
W2b3.Isa alles sündimata, poead kaunis poisikesed? Heinasaag
Saa 1888 (P. Sitzka)
Tander 36
W2c1*.Pojad kaunis poisikesed, isa ilmale sündimatta? Saud
Tor 1888 (M. Tilk)
VMr, Tor, Saa?, Pil - 4 var.
W2c2.Pojad kauni poisikesed, isa alles sündmata? Heinasaod ja kuhe
Tor 1889 (J. Tilk)
Kul, Kse, Tor - 3 var.
W2c3.Poead kauni poisikesed ja isa ilma teadmata? Heenakuhi ja saod
Mih 1938 (V. Eenveer)
Hää - 1 var.
W3*.Isä-emä sündimätä, pojad hüväd poisikesed? Heinaruad
TMr 1890 (J. Mägi)
Trm, TMr - 2 var.
W4*.Isa isi loomata, pojad pikad poisikesed? Heinakuhi ja saadud
Pal 1888 (M. Uus)
LNg, PJg, Pal - 3 var.
W5a1*.Isa ilma sündimata, pojad suured poisikesed? Heinakuhi ja saud
Pal 1888 (M. Saar)
Hlj, Sim, 5Plt, Ksi, Lai, 2Pal, 2Kod, Tt - 14 var.
Metstak2 59 ja 61
W5a2*.Isa alles sündimata, pojad ju suured poisikesed? Heinasaadud
Trm 1895 (S. Sommer)
2Vil, Plt, Trm, 3MMg - 7 var.
W5a3*.Isa on alles loomata, pojad ju suured poisikesed? Heinasaadud
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Kuu, Tõs, Vil, Ksi - 4 var.
W5a4.Pojad juba suured poisid, isa pole veel olemaski? Heinasaud
Han 1889 (A. Reimann)
E EM 125 (1150); E EM2 109 (1513)
W5b*.Ema alles sündimata, pojad suured poisikesed? Saod, kuhi
Hls 1930 (R. Viidebaum)
Hls, Lai, Äks, TMr, Trt, Nõo - 6 var.
ÜÕÕ 14 (8); Bachman-Vilbok II 25
W5c1*.Isa-ema ilmale sündimata, pojad suured poisikesed? Heinasaod
Lai 1888 (M. Kolluk)
2Lai - 2 var.
W5c2*.Esä-emä sündimätä, poja suure poisikese? Heinasaod
Nõo 1889 (J. Tüklov)
Sim, Trm, Äks, Nõo, Urv - 5 var.
W5d1*.Pojad suured poisikesed, isa ilmale sündimata? Heinasaadud
Lai 1897 (H. Asper)
VJg, Amb, Pst v. Pil, Plt, Lai, Pal - 6 var.
W5d2.Pojad suured poisikesed, isa alles sündimata? Heinasaud ja kuhi
VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
VMr, Vig, Vil, Kod, MMg - 5 var.
W5d3*.Poead suured poisikesed, esä ei ole veel loodugi? Hainaruad
TMr 1888 (P. Birkenthal)
TMr, Puh - 2 var.
W5e.Pojad suured poisikesed, ema alles sündmata? Heinaruad
Hel 1874 (A. Wahlberg)
W5f.Pojad suured poisikesed, isa-ema alles sündimata? Heinasaod ja kuhjad
Hls 1928 (E. J. Kase)
Wg*.Lapsed suured poisikesed, isa alles sündimata? Heinasaud
Pil 1889 (J. Kärsten)
Sim, Pil - 2 var.
Õa.Imä viil sündümätä, pojad jo poolõ pini suurud? Hainaruad
Vas 1903 (J. Jakobson)
Õb.Isa alles sündimata, pojad pulli suurused? Heinasaadud
MMg 1888 (A. Artis)
Õc.Isa ilmale sündimata, pojad jalakõrgused poisikesed? Heinasaadud
Sim 1889 (J. Silbergleich)
Õd.Poja' suurõ', innäst ei olõ' sündünü? Heinasoad kuhjata
Urv 1958 (A. Reigo)
Õe.Esa-ema sündimada, poja ja tütre hää suurekese? Hainarua
Võn 1894 (J. Suits)
Õf.Isa-ema loomata, lapsed head suurekesed? Heinasaadud ja kuhi
Võn 1926 (M. Blum)
Õg.Poja joba suure mehe, aga esä ei ole koskil? Heinasaod
San 1932 (S. Vellner)
Õh.Lapsed alles tillukesed, ema sündimatta? Heinakuhi
VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
Äa.Poik purjetap, enne kui ema ilmale sünnip? Suits
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
Äb1*.Poig purjestab, enne kui isa ilmale sündüb? Taelasuits
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Hlj, Rak, 5Kuu, 2Jõe, Tt - 10 var.
• Wied. 265; E EM 33 (96); E EM2 31 (117) ja 109 (1510)
Vrd. 356
Äb2*.Enne poeg purjestab, kui isa ilmale saab? Suits
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
Hlj, 2Kuu, Ans - 4 var.
Äc.Tütred-pojad purjutavad - isa-ema pole ilmalgid? Tuli ja suits
Mus 1898 (T. Sömer)
Ö.Enne pojad pudenevad, kui ema ilmale sünni? Heinakuhi ja saadud
Rak 1893 (G. J. Jürjev)
E EM2 31 (117)
Ü+.1) Isa ilma sündimata, pojad peavad pollerit? Heinakuhi
Saa 1933 (J. Seeman)
2) Esä ei ole viil sündünügi, poig um joba vanamiis? Tuli, suits
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
3) Essä olõ-õi viil ilma pääl, pujad jo trooni pääl? Heinaruad
Vas 1895 (J. Tint)
Saa, Äks, Võ, Rõu, Vas - 5 var.
X.Lapsed laia välja peal, ema ilma sündmata, kui ema sünnib, siis lapsed surevad? Heinakuhi
Tõs 1893 (J. Tõnnisson)
Kontam.: = 358B
Vrd.359A4b
109.EMA IMEB POEGI? Jõed jooksevad merde - 1+6+7+1 = 15 (77) var.
Aa.Ema imeb lapsi? Meri
Hää 1934 (J. Nurme)
Vig, Jaa, Tõs, Hää, Saa, Kod - 6 var.
E EM 32 (83); Kmpm. Kirjaseadm. 36; Kmpm. KLr 55; Kmpm. KLr I4 62 (100); E EM2 30 (99); Kmpm. EKl I2 141; Nugis 285 ja 312 (17)
Ab1.Ema imeb poegi? Jõed jooksevad merde
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Hlj, 2Se - 4 var.
Ab2.Imä imes poiga? Jõgi ja uja
Se 1888 (H. Prants)
Hlj, Räp, Se - 3 var.
Ac.Ema imeb tütarde piima? Jõed jooksevad merde
Kad 1888 (J. Linkstein)
B.Siga imeb põrsaid? Meri ja jõed
Lüg 1921 (M. Jürna)
110.EMA LÄHEB EES, EI SAA SUHU EGA SELGA, TÜTER LÄHEB TAGA, SAAB SUHU JA SELGA? Vokk - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
Vrd.vs: EV 9968, 9984
kk: Saagu suue vai selgä (As)
111.EMA ON, AGA EMA EI OLE, PEAS SARVED, KÄSES KÜÜNED? Võerasema - 0 (5) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 32 (89); E EM2 31 (109); Jürisson 208 (2)
112.IMÄ JÄMME, TÜTÄR VERREV, POIG TARK, LÄTT TAIVAHE? Ahi, tuli, sau - 0+1+4+2 = 7 (12) var.
Aa.Imä jämme, tütär verrev, poig tark, lätt taivahe? Ahi, tuli, sau
Se 1953 (E. ja H. Tampere)
2Se - 2 var.
Vitka 40
Ab.Imä jämme, tütär verrev, poig julgõ, lätt taivahe? Ahi, tuli, sau
Se 1934 (A. Kits)
Ac.Imä jämme, tütär verrev, poig lätt taiva poolõ? Ahi, hüdse, sau
Se 1929 (V. Savala)
Ad.Paks imä, punanõ tütär, poig käib taivaalust müüdä? Ahi, tuli ja suits
Urv 1955 (T. Prisko)
Ae.Ema paks, tütar tuline ja poeg kärmas, kaub kõrgele? Ahi, tuli, suits
Plv 1893 (J. Melzov)
B.Imä jämme, poig pikk, tütär illos? Ahi, truba ja tuli
Se 1934 (F. Paloots)
113.IMÄ KÕVVÕR, ESÄ KÕVVÕR, POIG ÕKV JA VEREJUUJA? Püss - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Rõu 1893 (anon)
E EM2 30 (101)
114.IMÄ MUST, HAMÕ VALGÕ? Lumi maah - 0+2+1+0 = 3 (49) var.
Aa.Imä must, hamõ valgõ? Lumi maah
Vru 1905 (G. Sandra)
Ab.Must imä, valgõ särk? Maa ja lumi pääl
Se 1937 (A. Reinola)
E EM2 30 (103); E MM 6 ja 42 (30); E MM2 6 ja 45 (30); Huvit. II3 175 ja 248 (4); Huvit. II4 175 ja 248 (4); Käis EV II/I lk-ta; Metstak2 65 ja 66; E MM3 4 ja 36 (30)
Ac.Must ema ja valge kuub? Lumi maas
M. J. Eisen (dat-ta): omaloominguline tekst
E EM 104 (903); E EM2 91 (1197)
B.Valge kask katab musta meest? Lumi katab maad
Puh 1889 (J. Loskit)
115.EMAND EHIB MÄE PEAL, PUNASED PÄRLID KAELAS? Pihlakas - 0+19+14+3 = 36 (84) var.
Aa.Emand ehib metsa taga? Loojaminev pää
Lai 1888 (J. Remmelg)
VMr, Lai - 2 var.
E EM 32 (86); E EM2 31 (104)
Ab.Emand ehib mäe taga? Päikesetõus
Iis 1888 (A. Valter)
Jõh, Iis, Lai, Trm, MMg - 5 var.
Ac.Emand ehib mäe pealt ülesse-alla? Päev
Iis 1889 (E. Ellert)
B1a.Emand ehib mäe pääl, helmi täis? Pihlakas
Trm 1936 (P. Tammepuu)
B1b1.Emand ehib mäe peal, punased pärlid kaelas? Pihlakas
Lai 1890 (A. Sommer)
B1b2*.Emand ehib mäe taga, punased pärlid kaelas? Päikese tõusmine
Trm 1896 (J. Soodla)
Lai, 2Trm - 3 var.
B1c.Emand ehib aa taga, punased pärlid kaelas? Pihlakas
Lai 1897 (H. Asper)
B2.Ema ehib mäe all, kuldsed pärlid kaelas? Päike
VMr 1895 (V. Rosenstrauch)
B3.Mamsel ehib mää peal, kuldse pärlitega? Pihlakas
Iis 1889 (E. Ellert)
B4.Kuningas ehib mäe taga, kuldsed pärlid kaelas? Päikese tõusmine
Kuu 1891 (T. Uustalu)
C1a*.Emand mäel, helmed kaelas? Pihlakas
Iis 1931 (L. Uustalu)
Iis, 3Sim, Kuu, Lai, Trt, Võn, Plv, 3Se - 12 var.
E EM2 31 (105); Nurmik II 22 (1); Nurmik EKÕr 141; Huvit. V Lisa 18 (38); RpS nr. 6 (1939) 191; Metstak 19 ja 34 (185); Maanso-Niit IV 5; VJr 39 ja 40 (12); Metstak2 53; Eas I 195 (285)
C1b.Emand mäel, helmi täis? Pihlakas
Iis 1888 (A. Valter)
C1c.Emand määl, pärlid kaelas? [Lahendus puudub]
Iis 1924 (H. Ojama)
C2.Mamsel mäel, helmed kaelas? Pihlakas
Sim 1897 (V. Rosenstrauch)
C3.Noorik mäel ja helmed kaelas? Pihelgas
Trt 1922 (V. Reisenbuk)
Vrd. 657O*
C4.Vanaeit mäe piäl, helmed kaelas? Pihlak
Khn 1934 (T. Saar)
Jõh, Kuu - 2 var.
Säde nr. 14 ja 30 (1971) 7 ja 8
Vrd.809 926 1371
116.IMÄND LÄTS ÜLE NURME, TUUL PUHK PERSEHE? Kana - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Kra 1894 (O. Kallas)
• LMr 126 (26)
Vrd.1083P 2267
117.IMÄND PIIBUTAS LÄBI KÄÜSSE? Suits lätt läbi korstna - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
Rõu 1894 (A. Assor)
2Rõu - 2 var.
118.EMÄNE PIST ESAST? Leiba kastetas - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Emäne pist esast? Leiba kastetas
Ote 1892 (J. Ainson)
b.Emane tallab isast? Leivasõtkumine
Pal 1897 (H. Karro)
Vrd.1973 2128C6
119.IMMIS ALL, ORIK PÄÄL, IMMISSEL VÜÜ VÜÜL, ORIKÕL ODA SÄLÄH? Käsikivid ja timä käsipuu - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Vas v. Se 1904 (J. Sandra)
120.ENAM AUKA MAAS KUI TÄHTI TAEVAS? Kõrrepõld - 7+212+68+23 = 310 (487) var.
A1a1.1) Enam auka maas kui tähti taevas? Kõrrepõld
Pal 1888 (M. Saar)
2) Änam aukusi maas kui tähti taevas? Põllutüü
Mus 1939 (K. Lepp)
Vi, Nrv, 2Vai, 3Jõh, VNg, 4Hlj, Hlj v. Kad, 4Kad, Rak, 3VJg, 2Sim, 5VMr, 3Amb, 2JJn, Koe, Koe v. Sim, Pee, 3Kuu, 3Jõe, HJn, 2Tln, Jür, 3Kos, 2Juu, Rap, Hag, Vig, Han, Kse, Rid, Hps, Noa v. Hii, 2Sa, Krj, 2Mus, Ans, Jäm, 2Kaa, Tõs, Aud, 2Vän, 2Tor, Pär, Hää, 2Saa, 2Hls, Krk, Hel, 3Trv, 2Pst, Pst v. Pil, Vil, Kõp, SJn, 3KJn, Ksi, 4Lai, 3Pal, 4Trm, 2MMg, 2Äks, Trt, San, 2Urv, 2Tt - 116 var.
• Helle 362 (5); Hupel 119; Willmann 164 (4); Lönnrot 149; Körber VRMK 40 (2); Ahlqvist 71; Körber Uus ABDr 11 (1); Wied. 264; Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (2); E EM 32 (90); KAH EKAl 160 ja 163 (4); Neumann 80; E EM2 31 (110); Nurmik II 42 (8); Kmpm. EL IV 259; Loorits VrP 25 ja 26 (23); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (23); Muuk-Mihkla I 104; Huvit. V Lisa 18 (64); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (10); Mihkla EK I 20; Pioneer nr. 8 ja 9 (1949) lk-ta; ÜÕÕ 14 (9); Siim-Vallner III 27; Maanso-Valgma-Villand 26; Metstak2 60 ja 61
A1a2.Enam auka maas kui taevas tähti? Kõrsspõld
Pil 1888 (S. Käär)
A1a3.Enam auka maas kui tähti taeva all? Viljakõrs
Var 1888 (M. Karotom)
A1a4.Änam auka maas kui öösse tähta taevas? Viljakõrs
Ann 1929 (R. Viidebaum)
Ann, Tt - 2 var.
• Mötleja 5 ja 51 (12)
A1a5*.Änam auka maa sees kui tähti taevas? Lõegatud rukkipõld
Mih 1948 (V. Noorkõiv)
Hlj, Koe, Vig, Mih, Muh, Tõs, Vän, 2Tor, Pär, Saa, Hls, 2Krk, Hel, 6Trv, 7Pst, 3Vil, SJn, 5KJn, 3Pil, Plt, Ksi, Lai, MMg, 2Trt, Rõn v. San, Vlg - 48 var.
Kündja nr. 18 ja 19 (1885) 100 ja 103 (19)
A1a6*.Enam auka maa peal kui tähta taevas? Viljatüikad
Kse 1889 (K. Karu)
Kse, Jäm, PJg, 2Hls, Trv, Pst, Vln, Pal, Trt, Tt - 11 var.
A1a7.Enam auka kui tähti taevas? Rukkikõrs
Tt 1901 (A. Raudkell)
A1a8.Rohkem auke maas kui tähti taevas? Niidetud viljapõld
Han 1932 (M. Pärn)
Jõh, Iis, HMd, Mär, Han, Pöi, Tõs, Ote - 8 var.
Tõn. LLr 54 (1)
A1a9.Rohkem auka maas sees kui tähti taevas? Viljakõrs
MMg 1889 (K. E. Martinson)
Pst, KJn, MMg - 3 var.
A1a10.Rohkem auka mua pial kui tähta taevas? Kõrreväli
Pil 1888 (T. Sander)
A1b1*.Enam maa sees auka kui taevas tähti? Kõrred väljal
Plt 1895 (M. Luu)
Trv, Plt, Rõu - 3 var.
A1b2*.Enam maa peal auka kui tähti taevas? Viljakõrred
Pil 1891 (J. Järv)
Pil, San, Tt - 3 var.
A1b3.Rohkem maa sees auka kui taevas tähta? Rukkikõrs
Kei 1890 (H. Morell)
Kei, Urv - 2 var.
A1c*.Auka änäm maas kui tähta taevas? Viljakõrs
SJn 1890 (M. Kielas)
SJn, Plt - 2 var.
A1d1*.Maas enam auke kui taevas tähti? Kõrrepõld
Tõs 1921 (S. Lind)
Krj, Tõs, Tor, Pär, Lai - 5 var.
A1d2*.Maa sees enam aukusid kui taevas tähti? Kündmata tüüpõld
Käi 1928 (M. Meiusi)
Pai, Käi - 2 var.
A1d3*.Maa pääl enam aukusi kui taevas tähti? Rugitüü
Rei 1889 (P. Reikmann)
Rei, Vän, Tor, Krk, Trv, SJn - 6 var.
A1d4*.Maas rohkem aukusi kui taevas tähti? Kõrrepõld
Iis 1936 (M. Tarum)
Iis, Hls, Pst, Ksi - 4 var.
A1d5.Maa sehen auke rohkep ku taevan tähti? Viljakõrs
Krk 1956/7 (A. Toompalu)
A1d6*.Maa pääl rohkem auke kui taevas tähti? Rukkikõrs
Rõu 1938 (H. Pill)
Hls, Krk, Trv, Rõu, Räp, Tt - 6 var.
A1e*.Maa sees nii paljo oukosed kud taevas tähte? Pöllutüi
Rei 1889 (G. Tikerpuu)
Rei, Saa - 2 var.
A1f.Vähem tähti taevas kui auka maa sees? [Lahendus puudub]
Hls 1895 (M. Mõrd)
A2a1.Kas enam tähta taevas või auka maa sees? Auka
Vig 1869 (M. J. Eisen)
A2a2.Kos one enam auka mua siden kui tähti taevan? Kõrrepõllul
Kod 1888 (J. Liiv)
A2a3.Kas on maas enam auka või taevas enam tähta? Maas on enam auka
PJg 1888 (J. Reinson)
A2b.Kumba on rohkem: auku maas vai tähti taevas? Kõrres on rohkem auku
Hlj 1888 (K. Leetberg)
A2c.Kel on enam auke sees kui tähti taevas? Kõrrepõld
Tõs 1892 (G. Anniko)
B1a1.Enämb mulke maan kui tähti taivan? Kesäkõrs
Võn 1888 (J. Jalajas)
Kod, 2Võn, Puh, Ran, Ote, Har, 2Plv, Se - 10 var.
B1a2*.Inäp mulka maa seeh ku' tähti taivah? Rügaolg
Se 1940 (M. Linna)
TMr, Võn, 2Nõo, Puh, Ote, Kan, 5Se - 12 var.
B1a3.Inämb mulkõ maa pääl kui tähti taivan? Rügäolõ nurm
Rõu 1896 (H. Treu)
Ote, Rõu, Räp - 3 var.
B1b1.Inamb maah mulka kui taivah tähti? Rügaolõ kõrs
Se 1888 (E. Aun)
2Se - 2 var.
B1b2.Inämb maa seehn mulke ku taivahn tähti? Sügüsene kõrrepõld
Rõu 1897 (G. Raup)
2Rõu, Vas, 4Se - 7 var.
B1b3.Enämb maa pääl mulke kui taivan tähti? Kõrre
Ote 1889 (J. Kivisaar)
Võn, Ote, Rõu - 3 var.
B1b4.Enamb maa pääl mulke kui tähti taivan? Põllukõrre
Kan 1896 (J. Ots)
Kam, Kan, Rõu - 3 var.
B1b5*.Inämb maal mulka kui taiva' tähti? Rüäõlõpõld
Se 1960 (H. Keskküla)
5Se - 5 var.
B1b6.Inämb maamulka ku taivatähti? Viljakantsu
Vas 1895 (J. Tint)
Vas, Se - 2 var.
B1b7.Rohkõmb maamulka ko taivatähte? Rügäolg
Se 1956 (V. Pino)
B1c1*.Maah inäbä mulka ku taivah tähti? Rüäolõ kõrrõ'
Se 1936 (M. Vabarna)
3Se - 3 var.
B1c2.Maase inämbä mulka ku taivah tähti? Rüäolg, kui ar' põimõdas, sis om pal'lo kandsõ
Se 1953 (E. ja H. Tampere)
B1c3.Maa siseh inämbä mulka ku taivah tähte? Viläkõrrõ' maa siseh
Se 1930 (N. Nurmetu)
B1c4*.1) Maa pääl enämb mulkõ kui taivan tähti? Vil'lakõrs
Ote 1890 (J. A. Palm)
2) Maa pääl om inäbä mulka ku taivah tähti? Tõuolõ kandsu
Se 1932 (A. Tammeorg)
Ote, Kan, Urv, 5Se - 8 var.
B1c5*.Maal inäbä mulkõ kui taivah tähti? Rüäolõ kantsu
Se 1935 (N. Oinas)
2Se - 2 var.
B1c6*.Maa pääl rohkem mulke kui taevan tähti? Rüakõrs
Hel 1889 (G. Habicht)
Hel, 2Se - 3 var.
B1d.Maamulka om rohkõb ku taivatähti? Rüäolõ kandsu mulka om rohkõb ku taivatähti
Se 1935 (P. Külaniit)
B1e1*.Mitu om taivas tähti, situ om maahn mulku? Rügäkandsu', kun jääse' põimaten maa pääle
Lut 1894 (O. Kallas)
2Lut - 2 var.
• LMr 129 (113)
B1e2.Nii' pal'lo mulka maah ku' taivah tähti? Hainajuurtõ mulgu'
Se 1930 (M. Pihlapuu)
B2a.Kas inäbä mulka maa seeh ko tähte taivah? Rügäolg, ar põimõt
Se 1949 (V. Pino)
B2b*.Kas maal inäbä mulka vai taivah inäbä tähte? Rügäolg
Se 1956 (V. Pino)
2Se - 2 var.
C+.1) Enam tähti maa pääl kui taevas? Rügakõrs
Hel 1889 (H. Karolin)
2) Midäs inämb on kui taivatähti? Rügaole kantsa
Vas 1895 (J. Tint)
Hel, Ote, Vas - 3 var.
Vrd.1635H3h
121.ENAM PERSE POOLE LÜKKAD, PAREMAKS LÄHEB? Saapa jalgapanemine - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Phl 1897 (J. Pöijal)
122.ENAM SA PIHTA ROOGID, SEDA LIGEMALE TULEB? Võrgu kudumine - 0+0+3+0 = 3 (3) var.
Aa.Änam sa pihta pistad, lisemale toleb? Mõrra ehk vörgu kudumeine
Phl 1938 (P. Palmeos)
Ab.Enam sa pihta roogid, seda ligemale tuleb? Võrgu kudumine
Emm 1938 (E. Ennist)
B.Mida rohkem sa otsa pihta loobid, seda suuremaks läheb? Võrgu kudumine
Emm 1925 (S. Perv)
123.ENAM TOAS KUI ÕUES? Jäljed - 0+1+0+0 = 1 (17) var.
Hag 1888 (H. R-e)
E EM 33 (92); E EM2 31 (112); Kmpm. EL II10 183; RpS nr. 6 (1939) 189
Vrd.83
124.ENNE ELAS, NÜID EI ELA, KANNAB IHU JA HINGE? Pastlad - 0+17+3+4 = 24 (27) var.
Aa*.Enne elas, nüid ei ela, kannab ihu ja hinge? Pastlad
Tõs 1893 (J. Öövel)
Tõs, Vän, SJn, Ote - 4 var.
Ab.Elas ja ei ela - on surnud, ometi kannab ta ihu ja hinge? Pastel
Mih 1889 (H. Perkson)
Ac*.Enne elas, nüüd surnud, ise kannab ihu ja hinge? King
Jür 1892 (K. Põldmäe)
Jür, Kos - 2 var.
Ad.Mis enne elas ja nüüd ei ela, kannab nüüd inimese ihu, hinge? Nahk
VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
B.Mis enne elas, nüüd ei ela, aga kui käid ehk püsti seisad, siis kannab ihu hingega üleval? Pastel ehk saabas
Var 1888 (M. Karotom)
Ca.Enne on elanud, nüid enam ei ela, käib ümber, kannab ihu ja hinge? Saapad
KJn 1888 (J. Koit)
Cb.Enne on ta elanud ja iga kord on ta surnud ja nüid kõnnib mööda ilma ja talob ihu ja hinge? Nahk
Ris 1888 (J. Truusmann)
Cc.Elas, aga nüüd enam ei ela, käib müöda ilmat ja kannab elavaid hingi? Luomanahk, tied jalavarjud ja käid müöda ilmat ringi
VJg 1984 (M. Kõiva)
Cd.On eland ning äi ela änam, keib mööda maad ning talub ihu ja hinge? Lehm pärast nahana
Kaa 1946 (V. Niit)
Ce*.On elanud, ei ela mitte, kõnnib mööda maad, kannab ihu, hinge? Pastal
Tõs 1893 (J. Tõnnisson)
Tõs, Vil - 2 var.
Cf1.Kes elab ja enam ei ela, käib maa peal, kannab ihu ja hinge? Pastel
Muh 1937 (L. Uusküla)
Cf2*.Kes enne oo elan, nüid enam ei ela, maailma mööda luusib ja ihu, hinge kannab? Pastal
Tõs 1948 (T. Soonets)
2Tõs - 2 var.
Cg.Esiti oli ta hinges, nüüd on ta surnud, kannab mööda maailma ihu ja hinge? Saabas
Mih 1920 (A. Leppik)
D.Lihast ma olen saand ja liha ma ei ole, siiski kannan ihu ja hinge? Saabas
KJn 1890 (A. Pihlak)
Ea.Enne ma elasin, nüüd ma ei ela, aga ikka ma elan ja ümber liigun? Nahk
Tõs 1889 (M. Kampmann)
Eb.Enne elas, nüüd surnud, käib veel? Saapanahk
HJn 1889 (H. Tiidermann)
Ec.Ole ära tapetu, ole ära süüdu, väljan käi ma siski? Saapa
Rõn 1889 (C. Berg)
F.Surnud, aga elab siiski? Pastlad, veisenahk
Vän 1897 (E. Tetsmann)
125.ENNE LAI JA KOLLANE, PÄRAST VALGE, ÜMARGUNE? Võilill - 0+2+2+0 = 4 (5) var.
a1.Enne lai ja kollane, pärast valge, ümargune? Võilill
Plt? dat-ta (anon)
a2.Enne lai ja kollane, pärast valge ja ümargune? Võilill
Hel 1923 (H. Martin)
b.Enne lai ja kollane, pärast ümargune ja valge? Võilill
Pld 1926 (H. Grep)
c.Enne kollane ja lai, pärast valge ja ümargune? Võilill
Rõu 1913 (J. Raudsepp)
126.ENNE LAKUB JA PÄRAST PISTAB? Niiti aetakse nõela taha - 1+1+0+0 = 2 (8) var.
a.Enne lakub ja pärast pistab? Niiti aetakse nõela taha
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 33 (94); E EM2 31 (114)
b.Enne muisutab, siis pistab? Niiti nõela taha
Tõs 1892 (J. Weltmann)
E EM2 31 (116)
127.ERGUTI PERSSES, VÕERA ROOG REITE VAHEL? Kanamuna, lehmapiim - 0+7+5+1 = 13 (17) var.
A1.Kel on võõra roog reite vahel? Lehmal piim = võõraste roog
Pee 1927 (R. Viidebaum)
A2a.Võera roog on reite vahel? Piim
Kad 1888 (J. Linkstein)
A2b.Võeras vara jalgade vahelt? Piim
Lai 1897 (H. Asper)
A2c.Võera erku jalte vahel? Lehmapiim ehk või
Hlj 1891 (J. A. Rehberg)
B1.Ergutis perses, reite vahel roog? Kanamuna, lehma udar
VMr 1889 (K. Roost)
B2a.Erguti persses, võera roog reite vahel? Kanamuna, lehmapiim
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 33 (98); E EM2 31 (119)
B2b.Ergutis per[ses], võera vara reite vahel? Kanamuna ja lehma udar
VMr 1890 (A. Elken)
B2c.Ergutis perses, võera vara jalge vahel? Kanamuna, lehma udar ja piim
Sim 1939 (V. Fuchs)
Sim, Lai - 2 var.
B2d.Võõra vara jalge vahel ja ergutis perses? Lehma udar ja kanamuna
Sim 1937 (E. Lippus)
Ca.Perseh magõhhus, seerde vaihõl serbähüs? Kanamuna ja lehmapiim
Se 1937 (F. Ilvik)
2Se - 2 var.
Cb.Seerde vaihõl serbähüs, persseh magõhhus? Lehma udar jalgade vahel ja piim, mida rüübatas, kanal muna veel munemata
Se 1992 (anon)
Vrd.1050
128.EDIMINE ILUEHETEGE, RÕÕMURÕIVIDEGE, KULDSE KROONIGE, SINITSE SIIDIGE, TÕNE TOLLE JÄRGI TÕTTAS, ES TA INÄMB JÄRGI-S SAA, ILUEHTE ÕRETI, RÄTIVIIR TÄL VERETI? Päike ja kuu - 1+1+0+0 = 2 (3) var.
A.Edimine iluehetege, rõõmurõividege, kuldse kroonige, sinitse siidige, tõne tolle järgi tõttas, es ta inämb järgi-s saa, iluehte õreti, rätiviir täl vereti? Päike ja kuu
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
B.Neiokese noorekese, sõsarekese sirgekese, tulep edimene manu, rõõmurõivin, iluehten, sinitside siidega, verevide veerdega, kullakrooni preetsike? Agu ja päiva tõsemine
Räp 1875 (J. Jagomann)
Vrd.2102
129.EDIMÄLT AETIVA MUNA KUUMAS, SEO SAI VÕÕRIL NIGU LEEVÄS, SIS NAATE MOOSÕST PARKMA, VÕÕRIT KANGÕST VÄLLÄ KÄRKMÄ, SEEH TETTI TSISS-TSOSS, VÄLLÄ KAÜDE VIPS-VOPS? Sannah käük - 1+2+1+1 = 5 (6) var.
a*.Edimält aetiva muna kuumas, seo sai võõril nigu leeväs, sis naate Moosõst parkma, võõrit kangõst vällä kärkmä, seeh tetti tsiss-tsoss, vällä kaüde vips-vops? Sannah käük
Räp 1939 (D. Lepson)
2Räp - 2 var.
b.Esmalt aetas munad keevas, see om võeril nagu leevas, sisen tetas tsiss ja tsoss, väljast kuultas rips ja rops? Sauna[skäik]
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
c1.Enne aetas mu nahk keevas, see om võõrale ku leevas, sis ei naata mo joht pesma, võõrid naatas muudku parkma? Saun ja vihtlejad
Rõu 1898 (A. Suurkask)
c2.Enne kütan naha kuumast, see on võõrsil nagu leevast, umma küljes es nad läe kerkima ja võerid nad jo õigid parkma? Sannah kävemine
Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik)
130.ESITE NAHK NÜLLITAKS, SIIS VILLAD VÕETAKSE? Saapad ja sukad - 0 (20) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 33 (101); E EM2 31 (122); RpS nr. 6 (1939) 189; Nugis 285 ja 312 (19); Metstak 9 ja 32 (29); Metstak2 12 ja 14
131.ESITE PISIKE JA PUNANE, PÄRAST EI MAHU PÜKSI? Pähkle õis - 1+0+0+0 = 1 (1) var.
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
132.ESITI VALGE KUI LUMI, PÄRAST KUI HALJENDAV ROHI, VIIMATI VEREV KUI VERI, LAPSILE MAGUS KUI MESI? Kirsimari - 2+27+19+11 = 59 (257) var.
A1a1*.1) Esiti valge kui lumi, pärast kui haljendav rohi, viimati verev kui veri, lapsile magus kui mesi? Kirsimari
Tt 1871 (J. Hurt)
2) Esmalt valge kui lumi, perast kui haljendav rohi, viimate verrev kui veri, lapsel magus kui mesi? Maasikas
Urv 1887 (J. Paap)
Pee, Pöi, Vän, KJn, Urv, Tt - 6 var.
• EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (16); Mötleja 6 ja 51 (18); Kruus 44 (1); ER Kal. (1886) 95 ja 101 (3); Org 29 (1); E EM 33 (102); Rätsep Koduk.2 40; E EM2 32 (123); E MM 6 ja 42 (33); Songi2 34; E MM2 6 ja 45 (33); Ainelo II-III 195; Raud KL III 213 (6); Ainelo III 118; Reiman KTr VI 33; Meigas LLL 19 (4); Meigas LKA 22; Raud VMj 213 ja 214 (6); Reiman KsTv VI/IV 8; Nugis 285 ja 312 (20); Lasteleht nr. 4 (1940) 72 (1); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (1); ÜÕÕ 120 (1); Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (5); Mihkla-Tedre 58; Kuut VI (1960) 189 (12); Säde nr. 33 (1967) 6; Leht 8 (20); Juhani-Tammoja 13 (20); Laur IV 12; Leht VIII2 54 ja 56 (20); Täheke nr. 12 (1988) lk-ta (4); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (12); E MM3 4 ja 36 (33)
A1a2*.Eside hal'lõndap kui rohi ja peräst valgõ kui lumi ja viimäte verrev kui veri, latsõlõ makus kui mesi? Maasikmarja
Krl 1910 (H. Ojansuu)
VJg, Krl - 2 var.
A1b.Esti ma valge kui lumi, pärast kui haljeneb rohi, viimati eredam kui veri, lastel magus kui mesi? Kirsimari
Mih 1938 (V. Eenveer)
A1c*.Esite tema valge kui lumi, pärast haljendab kui rohi, viimati punane kui veri, lapsele magus kui mesi? Kirsimari
Hel 1888 (J. Pastarus)
Vai, Lüg, Jäm, Hel - 4 var.
Jänes-Parlo Ekõ V 16; Sööt V 11; Maanso-Ordlik-Rukki V/II 17 (7)
A2a*.Esiti valge kui lumi, pärast haljas kui rohi, viimati punane kui veri, lapsele magus kui mesi? Maasikamari
Har 1934 (O. Lipstok)
Urv, Har - 2 var.
Huvit. II3 146 ja 248 (2); Käis EV I/II nr. 25; Käis EV I5/II 98; LS 421; Aver-Alttoa (1963) 194; Muhel VN 25 ja tagakaas; Metstak2 54
A2b.Enne hal'las kui rohi, sis valge kui lumi, viimaks verrev kui veri, latsele makus kui mesi? Kirsimari
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Nurmik I 147; Nurmik EKÕr 141 (3); Huvit. II 216 ja 224 (43); Puus. KA V-VI 7; Huvit. V Lisa 18 (68)
A3a1*.Valge kui lumi, roheline kui rohi, punane kui veri, lapsele magus kui mesi? Maasikas
Vän 1922 (L. Pärt)
VMr, Pöi, Vän, Kõp - 4 var.
Randmäe-Sprenk II 28; Kivi-Roosleht I 91
A3a2.Esiteks valge kui lumi, siis roheline kui rohi, viimaks punane kui viin, lastel magusam kui mesi? Kirsimari
Iis 1958 (P. Kiiver)
A3b*.Esite valge kui lumi, siis roheline kui rohi, siis punane kui veri, siis mekib hea? Kirsimari
Kaa dat-ta (anon)
2Kuu, Kaa, Lai - 4 var.
A4.Esiti valge kui lumi ja siis roheline kui hein ja siis punane kui veri ja siis mekib hää? [Lahendus puudub]
Tt dat-ta (anon)
A5*.1) Esite on see valge kui lumi, siis roheline kui ristikhein, pärast punane kui veri, viimaks maitseb see hästi? Kirsimari
Tt 1869 (C. Körber)
2) Esiteks valge kui lumi, siis roheline kui ristikhein, sellepeale punane kui veri ja mekib väga hea? Kirsimari
Vil 1895 (H. Äniline)
Vil, Trt, Tt - 3 var.
• Körber VRMK 48 (8)
A6.Enne on roheline, siis on valge kui lumi, pärast punane kui veri, viimaks maitseb ta hästi? Kirsimari
Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
Hellerma IV-V 38; Auli-Ivin V 10
Ba*.1) Valgem kut lumi, rohelisem kut rohi, punasem kut veri? Kirsimari
Muh 1898 (K. Raud)
2) Esmalt valge kui lumi, perast haljas kui rohi, viimaks punane kui veri? Kirsimari
Trv 1889 (J. Käger)
Muh, Trv, Pal, Urv - 4 var.
Kobolt 285
Bb*.1) Inne hal'as ku' hain, siss valgõ ku' lumi, peräst verrev ku' veri? Maas'k
Se 1968/9 (K. Tarend)
2) Edimalt valgemb kui lumi, perast kui hal'lendav hain, viimast verevamb kui veri? Kirsimari
Krl 1889 (E. Kornel)
Krl, Rõu, Se - 3 var.
SSTT 74; Metstak 19 ja 34 (193)
Vrd. 1635H3a*
Bc1.Esteks valge kui lumi, siis roheline kui ristikhein, pärast punane kui veri? Kirsimari
Vln 1942 (P. Alvre)
Bc2.Esiti valge kui lumi, siss rohiline kui ristikhain, viimati punane kui ristikhain? Maasikas
Hel 1889 (G. Habicht)
Lasteleht nr. 4 (1906) 64
Bd.Roheline kui muru, valge kui lumi, punane kui veri? Maasikas
Vil 1894 (A. Suurkask)
Be*.Nooren ian valgin rõivin, keskian hallin rõivin, vanan ian verevin rõivin? Maasikmari
Rõu 1894 (A. Assor)
Har, Rõu - 2 var.
C.Edimalt valge kui lume, peräst hal'las kui rohi, latsele makus kui mesi? Visnapuumari
Ote 1889 (H. Nugin)
Da.Valgemb kui lumi, verevämb kui veri, latsele magusamb kui mesi? Maasikmari
Ran 1973 (E. ja H. Tampere)
Db.Estiks valge kui lumi, pärast punane kui veri, lastel magusam kui mesi? Maasikas
Pil 1933 (P. Otto)
Päll 117
Ea*.1) Esiti haljas kui rohi, viimaks veereb kui veri, lastel magusam kui mesi? Kirsimari
Saa 1888 (P. Sitzka)
2) Esteks haljendab kui rohi, pärast punane kui veri, viimaks lapsel magusam kui mesi? Õun
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
VMr, Kos, Saa - 3 var.
E EM 33 (99); Rätsep Koduk.2 40; LRJP (1904) 51; E EM2 31 (120); Nugis 285 ja 312 (18)
Fa.Esti valge kui lumi, viimaks veerev kui veri? Maasikas
Saa 1888 (P. Sitzka)
Fb.Esiti valge kui lumi, pärast punane kui veri? Maasikas
Võn 1960 (G. R. Sordla)
G.Esite haljas kui rohi, viimaks punane kui veri, keskelt kõva kui kivi, maitseb lapsele magus? Kirss
Pil 1894 (A. Jung)
H.Este haljas kui rohi, pärast punane ku veri, keskel kõva kui kivi? Kirsimari
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
I.Päält punane kui veri, sees kõva kui kivi, maitseb lapsele magus? Kirsimari
Jõe 1940 (M. Haavel)
J.Seest kõva kui kivi, päält punane kui veri? Kirsimari
Vai 1893 (H. Masing)
Metstak2 54
K+.1) Höör ku muna, verrev ku veri, latsile makus ku mesi? Uiboupin
Plv 1893 (J. Tamm)
2) Esite valge, siis sinine, kõige viimaks punane? Kirsimari
HJn 1889 (H. Tiidermann)
Kuu, HJn, Plv - 3 var.
Jänes-Parlo EKG IV 168
L.Esiteks haljendab rohi, pärast pehme ja valge, viimati punane ja kõva, pükstes kasvab, noor teda armastab, vana ei taha? Pähkmes
Rõu 1934 (L. Raudsepp)
Kontam.: = 1574Ü
M.Esti valge ja roheline, pärast konsust karune ja ots punane, ripub alaspidi? Maasikas
Vän 1933 (M. Hansen)
Kontam.: = 1550G
Vrd.1051 1253 1322 2366
133.ET MU SUGUHARU KÜLL KAUNIS PEREKAS, SIISKI POLE NAD MIND SIIAMAALE HINGEKIRJA ÜLES VÕTND, MA OLEN VÄIKE NIME POOLEST, VEEL VÄHEM KERE POOLEST, MA ISTUN ALATI KOHTULAUDAS, KUS MU KÄÄST SEDA VIIMIST ARU NÕUTAKSE, KA TOATÜTRUKUD JA KÖÖGINAESED ON ALATI MU JÄRGIS? Liivatoos - 0 (3) var.
Anonüümne autor (dat-ta): omaloominguline tekst
Wied. 265; ER Kal. (1884) 94 ja 97 (18)
134.HAAVLID KÕIK MAAILM TÄIS, KÜTTI POLE KUSAGIL? Rahe - 0 (28) var.
M. J. Eisen (1888): omaloominguline tekst
E EM 33 (103); E EM2 32 (124); Nugis 285 ja 312 (21); Metstak 24 ja 35 (248); Metstak2 64 ja 66
135.HAHK HÄRG, MUST MULK, SININE KUSI? Otspaja - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Räp 1892 (M. Jennes)
136.HAHK LAMMAS, HAND KÜLLEN? Kinnas - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Hahk lammas, hand küllen? Kinnas
Har 1890 (J. Pähn)
b.Hahk lammas, saba küllen? Tala
Hel 1889 (G. Habicht)
Vrd.139
137.HAHK NAHKSEPP, MUST NÜHKSEPP, SAVIHAUA PÜHKSEPP? Täi, kirp, lutik - 0+7+4+3 = 14 (21) var.
Aa1.Hahk nahksepp, must nühksepp, savihaua pühksepp? Täi, kirp, lutik
Har 1888 (anon)
E EM 25 (4); E EM2 25 (4)
Aa2.Must nühksepp, hahk nahksepp, savihavva pühksepp? Kirp, lutik, täi
Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
Ab.Ühk nühksepp, must nühksepp, savihaua pühksepp? Lutikas
PJg 1990 (T. Lusik)
Ac.Hahk nahksepp, must nühksepp, vere savihavva pühksepp? Täi, kirp, lutik
Hel 1889 (G. Habicht)
Ad.Nahk-nahksed, mustad nühksed, saviaugu pühksed? Lutikad, kirbud, täid
Vil 1895 (H. Niggol)
Ae.Nühksepp, nahksepp, saviaugu pühksepp? Lutikas
Trv 1937 (J. Veskemäe)
Af.Hahk nahksepp, must nühksepp, prügikasti pühksepp? Täi, kirp ja lutikas
Kan 1963 (R. Praakli)
Ba.Hahk nahksepp, must juhtsepp, verrev punapüks? Täi, kirp, lutikas
Rõn 1888 (A. Andrei)
Bb1.Hahk nahkjas, must järijas ja verrev punapüks? Täi, kirp ja lutik
Kan 1895 (J. Tedder)
Bb2.Hahk nakjas, must sarjas, verrev punapüks? Täi, kirp, lutik
Kan 1888 (J. Väggi)
Bc.Punapüksjäs, mustpruunjas, hahk nahkjas? Lutik, kirp, täi
Urv 1892 (G. Seen)
Bd*.Hahkijas ja pahkijas, vinasarvijas ja punapöksijas? Täi, kirp, lutik ja prussak
Se 1937 (N. Ress)
3Se - 3 var.
138.HAHK OINAS ORRE OTSAN? Pilliroog - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Plv 1889 (G. Pennert)
139.HAHK OINAS, HANGU SARVÕ', VEREVÄ' VILLA', PÜKÄ EI SAA? Nöördega hahk särk - 0+2+1+0 = 3 (7) var.
A.Hahk oinas, hangu sarvõ', verevä' villa', pükä ei saa? Nöördega hahk särk
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
B.Hall oinas, hangu sarve, punase villa äären? Vanaaegne valge särk
Urv 1927 (O. Sermat)
C.Hahk lammas, hangu sarve, iialgi ei ole pöet? Vana nööridega särk
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
RpS nr. 6 (1939) 190
Vrd.136
140.HAHK SIKK, AHARA SARVE, VEDÄVÄ ÜLES TAIVA POOLÕ? Hainakuhi - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Har 1890 (J. Pähn)
141.HALJAS MEES, SININE KÜPAR? Lina - 0+2+0+0 = 2 (10) var.
Urv 1890 (J. Teder)
San, Urv - 2 var.
SSTT 123; Metstak 22 ja 35 (224); Metstak2 60 ja 61
Vrd.1659 2092A3c
142.HAL'LAS KERIK, VALGÕ RAHVAS? Kurk - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
143.HALL MIES, HARULINE NABA? Puu - 0 (3) var.
T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst
E EM 33 (150)
144.HALL AMMUB JA MUST MÜRAB, VALGE PÕIKAB MÖÖDA PÕESID? Veske - 0+1+0+0 = 1 (5) var.
Tor 1887 (J. Tilk)
E EM 34 (105); E EM2 32 (126)
145.HALL EMIS MAGAB TUHKAS? Käsikivi - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Rei 1939 (E. Ennist)
146.HALL HAPEN, VALGE MIIS? Naaris - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
Vrd.1278e 1638 2373b
147.HALL HOBU, HARMI JALA, ISTUB PÜHA PÕLLU PEENDRA PÄÄL? Kirik - 1+2+0+0 = 3 (23) var.
A.Hobuse kabjake püha põllu peenra sees? Kiriku uks
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E EM 42 (205); E EM2 39 (249)
B.Hall hobu, harmi jala, istub püha põllu peendra pääl? Kirik
Pst 1888 (J. Jaakson)
2Pst - 2 var.
Meelej. nr. 23 ja 24 (1887) 184 ja 192 (3); E EM 35 (118) ja 146 (1383); E EM2 33 (140) ja 126 (1804)
148.HALL HOBUNE SÖÖB LÄBI KATUSSE KAARU? Suits - 0+4+0+0 = 4 (4) var.
Aa.Hall hobune sööb läbi katusse kaaru? Suits
Puh 1889 (J. Andresson)
Puh, Plv - 2 var.
Ab.Väike hall hobene süüb kaarde alt kaaru? Suits
TMr 1888 (P. Birkenthal)
B.Kits sööb läbi katuse kaeru? Suits
Plt 1895 (M. Luu)
Vrd.253 2485
149.HALL HOBUNE VAHIB ÜLE KATUSE? Kuu - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.Hall hobune vahib üle katuse? Kuu
Jõh 1892 (T. Wiedemann)
b.Valge hobune nii suur, et vahib üle katuse? Kuu
Iis 1936 (M. Tarum)
150.HALL HOBUNE, ROHELISED AISAD? Jõgi - 1+2+4+3 = 10 (59) var.
A.Hall hobu, rohelised ohad? Jõgi
Käi 1948 (V. Kukk)
Ba1*.Hall hobune, rohelised aisad? Jõgi
Kse 1889 (K. Karu)
Juu, 2Vig, Kse, As - 5 var.
E EM 35 (119); E EM2 33 (141); Nugis 285 ja 312 (23); ÜÕÕ 114 (8); Hellerma V-VIII 142; Maanso EkHv III/II6 44; Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (3)
Ba2.Hall hobune roheliste aiste vahel? [Lahendus puudub]
Hlj 1934 (I. Webermann)
Hlj, Se - 2 var.
Pet. ELA 93; Pet. UA7 94
Bb+.Must hobu, rohelised aisad? Põld ja põllupeenrad
Hlj 1936 (J. A. Reepärg)
Hlj, Kuu - 2 var.
151.HALL HUNT, SABA SUUS? Oherdi - 0 (15) var.
C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst
E EM 35 (120); E EM2 33 (142); RpS nr. 6 (1939) 191; Eas I 195 (285)
Vrd.699
152.HALL HÄRG AJAB SARVED RÄÄSTA? Suits - 0+4+1+0 = 5 (12) var.
Aa1.Hall härg ajab sarved räästa? Suits
Kär 1890 (T. Jank)
RpS nr. 6 (1939) 191
Aa2.Hull härg pistab sarved räästa? Tuli
Kär 1889 (J. Mändmets)
Ab1.Hall härg ajab sarved karupersest välja? Suits
Kär 1890 (J. Mändmets)
Ab2.Hall härg aeab sarved karupersest välja? Suits
Kär 1898 (T. Sömer)
B.Hall härg tuleb rihalt välja, ajab sarved räästa? Suits
Krj 1938 (K. Lepp)
Vrd.951B1a4
153.HALL HÄRG MÖIRAB NURKAS? Jahvekivi - 2+12+4+0 = 18 (34) var.
A.Hall härg möirab nurkas? Jahvekivi
Kär 1898 (T. Sömer)
Ba.Hall härg nurkas, kui ta kipitab, siis ta moirab (Ein Ochse im Winkel, wenn er sich bewegt, so brüllt er)? Die Handmühle
Sa 1914 (J. W. L. v. Luce)
Lönnrot 150; Ahlqvist 71; E EM 35 (115); E EM2 32 (137); • Beitr. III (1814) 114 (7)
Bb.Hall härg nukas, kui puutud, siis möirab? Käsikivi
Tõs 1892 (G. Anniko)
C.Hall härg möirab nurkas, üks sari sirgus ülal? Käsikivi
Phl 1939 (E. Ennist)
Da.Hall härg möirab, seljast sööb, küljest situb? Jahvekivi
Kär 1890 (K. Loiken)
Kontam.: = 1938Ka
Db1.Hall härg nurkas, seljast sööb, küljest situb? Jahvekivi
Kaa 1872 (I. Kallas)
Wied. 263; E EM 35 (116); E EM2 32 (138)
Kontam.: = 1938Kb1
Db2*.Hall härg nurkas, seljast sööb ja küljest laseb välja? Jahvekivid
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Sa, Jäm - 2 var.
Kontam.: = 1938Kb2*
Dc.Hall härg, puu kütkes, seinas kinni, seljast sööb, küljest situb? Käsikiviga jahvatamine
Trm 1896 (J. Soodla)
Kontam.: = 1938Kc
Vrd. 1733Bb
Dd.Hall härg, säläst süü ja külest situs? Veskikivi
Rõu 1890 (M. Jennes)
Sim, Kõp, Trt, Rõu, Se - 5 var.
Kontam.: = 1938Kd
De.Hall härg, sel'last sööb? Veskekivi
Hls 1891 (J. Riiet)
Kontam.: = 1938Ke
Df.Hall härg, küllest situb? Vaat
Vil 1893 (J. Täht)
Kontam.: = 1938Kf
Dg.Sinine härg, säläst sööse, külest situs? Käsikivi
Võn 1931 (L. Unt)
2Võn - 2 var.
Kontam.: = 1938Kg
Vrd.155A8b 155A10a 297
154.HALL HÄRG, ALLIKAS SELLAS? Õllevaat - 5+19+3+0 = 27 (93) var.
Aa1.Hall härg, allikas sel'las? Õllevaat
SJn 1888 (J. Mein)
VMr, 2Vän, Tor, Hls, Vil, Kõp, SJn, KJn - 9 var.
E EM 34 (108); E EM2 32 (129); Metstak 12 ja 33 (85); Täheke nr. 6 (1983) lk-ta (5); Metstak2 26 ja 27
Aa2.Hall härg, allik sellä sehen? Veskekivi
Pst 1895 (J. Ainson)
2Pst - 2 var.
Ab.Hall härg laudas, allikas seljas? Õlleasti
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
B.Must härg laadas, hall sel'las? Õllevaat
Ksi 1926 (P. Berg)
Ca1.1) Härg lautas, allikas selgas? Pudru kaussis, või silmas
Hää 1934 (J. Nurme)
2) Härg laudan, allik säljan? Õllevaat
Hel 1889 (G. Habicht)
Vai, VMr, Noa, Pär, Hää, Hel, 2SJn, Trt, Tt - 10 var.
• Helle 362 (9); Willmann 164 (8); Hupel2 170; Lönnrot 151; Ahlqvist 71; Wied. 263; E EM 38 (150); KAH EKAl 160 ja 163 (8); E EM2 35 (186)
Ca2.Härg lautas, allikas selja sees? Õllevaat
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Cb.Härg nukas, allikas seljas? Vaat
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Cc.Härg metsas, allik seljas? Õllevaat
Äks 1893 (P. Sepp)
Cd.Härg magab, allikas selgas (Ein Ochse schläft und hat eine Quelle auf dem Rücken)? Ein Bierfass
Sa 1814 (J. W. L. v. Luce)
• Beitr. III (1814) 115 (2a); Lönnrot 151; Ahlqvist 71; E EM 38 (155); E EM2 35 (192)
Vrd.155 158
155.HALL HÄRG, AUK SELJAS? Veskikivi - 8+176+20+9 = 213 (342) var.
A1a1.1) Hall härg, auk seljas? Veskikivi
Iis 1888 (A. Valter)
2) Hall härg, auk sälän? Vaat
Võn 1889 (T. Lätti)
3Jõh, Jõh v. Iis, Iis, Hlj, Kad, 2VJg, 3Sim, 4VMr, Amb, 3JJn, Koe, Tür v. Juu, 3Kuu, 4Jõe, 2HJn, Jür, 2Kos, 2Juu, Mar, Phl, Kär, Jäm, Kaa, Muh, PJg, Vän, Tor, Pär, Saa, 2Hls, Hel, Vln, 2Vil, Kõp, SJn, 2KJn, 3Pil, Plt, Ksi, Lai, 2Pal, Trm, Kod, 2MMg, 2Äks, TMr, 2Võn, Ote, San, 2Tt - 78 var.
• Helle 362 (6); Hupel 119; Willmann 164 (5); Lönnrot 150; Nörmann 34 ja 54 (34); Ahlqvist 71; Kas. Talur. Kal. (1881) 39 (1); KAH EKAl 160 ja 163 (5); SSTT 62; Metstak 12 ja 33 (90); Metstak2 28 ja 30
A1a2*.Hall härg ja auk seljas? Õllevaat
Hag 1889 (J. Luthverk)
Iis, Kad, Pee, Jür, 2Hag, Noa v. Hii, Kär, Muh, Tor, Äks - 11 var.
A1b.1) Hall härg, auk selja sees? Õllevaat
Pst 1890 (L. Vihvelin)
2) Hall härg, auk sellä sehen? Veskekivi
Hls 1888 (P. Ruubel)
Kär, 4Hls, Hls v. Pst, 4Hel, 13Trv, 4Pst, Vil, Kõp, SJn, Pal, Trt, Nõo, Räp - 34 var.
A1c*.Hall härg, auk selja peal? Veskekivi
Trv 1895 (P. A. Meil)
Pöi?, 2Trv - 3 var.
A2.Hall härg, hand sällan? Veskikivi
Ote 1889 (V. Vaher)
A3*.Hall härg, mulk sälän? Kivipool
Võn 1895 (J. Moodis)
Võn, Nõo v. Ote - 2 var.
St. Pet. Mon. (1805) 63 ja 250 (2)
A4.Hall härg, auk külle sehen? Vaat
Pst 1889 (J. Ainson)
Hel, Pst - 2 var.
A5.Hall härg, auk otsas? Õlleankur
JJn 1896 (J. A. Rehberg)
A6.Hall härg, auk keskel? Õllevaat
Võn 1926 (M. Blum)
A7a.Hall härg, auk seljas, ise mängib tõrre sees? Veskekivi
VMr 1890 (J. Palm)
Vrd. 1232Ab
A7b.Hall härg, auk seljas, ise tantsib tõrre sees? Veskikivi
Iis 1889 (E. Ellert)
A8a*.Hall härg nurgan, auk sel'la sehen? Veskikivi
Hel 1913 (J. Müür)
HJn, Sa, Hel - 3 var.
A8b.Hall härg magab nurgas, auk seljas? Veskikivi
Hls 1889 (J. Meomuttel)
Vrd. 153 294G1a1
A8c.Härg nurkas ja auk selgas? Käsikivi
Vig 1889 (M. Liedenberg)
A9.Hall härg maas, auk selgas? Või pudru pääl
Käi 1896/7 (J. Sooster)
A10a.Hall härg möirab, auk selgas? Veskekivi
Kär 1890 (J. Mändmets)
2Kär - 2 var.
Vrd. 153
A10b.Hall härg mürab, auk selja sees? Veskikivi
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Ba1.Hall lammas, auk seljas? Õllevaat
VNg 1892 (H. Lohk)
3Vai, 3Jõh, 2Iis, 2Lüg, VNg, Hlj, Kad, Rkv, Sim, VMr, 6Kuu, Khk, MMg - 24 var.
E EM 35 (125); Pet. Ah 41; E EM2 33 (148 ja 155)
Vrd. 158C4d
Ba2.Hall lammas ja auk seljas? Õllevaat
Jõh 1888 (N. Otto)
Jõh, Lüg, Kuu - 3 var.
Bb.Hall lammas, auk selja peal? Ankur
Hlj 1888 (J. Linkstein)
C.Hall oinas, auk seljas? Vaat
Rak 1892 (J. Lilienbach)
E EM2 33 (153); Nugis 285 ja 312 (26)
D.Hall utt, auk seljän? Javekivid
Kod 1887 (S. Käär)
Pee, 3Kod - 4 var.
E EM 35 (125); Tander 29; E EM2 33 (155)
E.Haljas kult, mulk sälä siseh? Veskikivi
Plv 1893 (J. Tamm)
F*.Hall hunt, auk seljas? Javekivi
Kod 1889 (V. Lepp)
Krk, 3Kod - 4 var.
G1a1.Hall härg, auk sel'las, sel'last süüb, küllest situb? Käsikivi
Ksi 1888 (T. Riomar)
Hlj, VMr, Mus, Tor, SJn, Ksi, MMg, San, eP - 9 var.
E EM 34 (107); E EM2 32 (128)
Kontam.: = 1938L1a1
G1a2.Hall härg, auk selgas, seljast sööb ja küljest situb? Veskikivi
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
Tor, Lai, Trm, Tt - 4 var.
• Wied. 262/3
Kontam.: = 1938L1a2
G1a3.Hall härg ja auk seilas, seilast sööb ja küllest situb? Ankur
Ann 1889 (K. Preisberg)
Ann, MMg, Äks - 3 var.
Kontam.: = 1938L1a3
G1a4.Hall härg, auk sellä sihen, selläst söö ja küllest situs? Veskekivi
Trv 1894 (J. Sikk)
Kontam.: = 1938L1a4
G1b.Hall härg möirgab nurkas, auk seljas, seljast sööb ning küljest situb? Käsikivid, jahvekivid
Khk 1909 (O. Liiv)
Kontam.: = 1938L1b
G1c+.1) Hall härg, auk seljas, seljast süüb ja küljest aab välja? Vesiveski
MMg 1889 (H. Rätsepp)
2) Kiri härg nurkas, ouk selgas, seljast sööb ja küljest situb? Jahvekivi
Ans 1891 (J. Magus)
Ans, Trv, Vil, MMg - 4 var.
Kontam.: = 1938L1c+
G2*.Hall lammas, auk seljas, seljast sööb ja küljest sittub? Veskikivi
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
Vai, 2Jõh, Iis, Kuu - 5 var.
Kontam.: = 1938L2*
G3.Hall utt ja auk seljän, seljäs süüb ja küljes situb? Käsikivi
Kod 1932 (A. Tamm)
Kontam.: = 1938L3
H*.Hall härg, auk seljas, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veskikivi
Pal 1889 (J. Varik)
VMr, JJn, Pal - 3 var.
Kontam.: = 156Ö*
Vrd.154
156.HALL HÄRG, HANGUS SARVED, VÕTAB SAUNA SARVILE, KIHELKONNA KUKILE? Tuuleveski - 8+296+156+92 = 552 (722) var.
A1a1.1) Hall härg, hangus sarved? Kirik
Nis 1938 (R. Põldmäe)
2) Hall härg, hangis sarved? Tuuleveske
Mih 1894 (A. Kappak)
Sim, 2Amb v. JMd, Jür, Rap, Nis, 2Mih, Han, Lih, Mar, Noa, 4Tõs, 3Aud, 2PJg, Tor, Pär, Pär?, Hää, Lai, Trt, Tt - 28 var.
A1a2.Hall härg ja hangus sarved? Veski
Var 1888 (M. Karotom)
Tln, Kos, Rap, Ris, Kul, Vig, 2Mih, Var, Rid, LNg, Noa, Käi, Hii, Tõs, Aud, PJg, Tor - 18 var.
A1b1.1) Hall härg, hangud sarved? Tuuleveske
SJn 1890 (M. Kielas)
2) Hall härg, hango sarve? Tuuleveski
Räp 1875 (J. Jagomann)
2Tor, Krk, 3Vil, SJn, Pil, Trm, Ote, Räp - 11 var.
A1b2.Hall härg ja hangud sarved? Veski
KJn 1936 (L. Köögardal)
A1c.Hall härg, hanged sarved? Tuuliveske
Pst 1926 (I. Kurrik)
A1d.Hall härg ja hangjad sarved? Tuuleveski
Vig 1889 (M. Liedenberg)
A1e.Hall härg ja harkis sarved? Tuuleveski
Mar 1931 (A. Iisberg)
Mar, LNg - 2 var.
A1f.Hall härg ja ahtrad sarved? Tuuleveski
Käi 1928 (M. Meiusi)
Rid, Käi - 2 var.
A1g.Hall härg, hakkajad sarved? Adra
Amb 1889 (J. Ney)
A1h.Hall härg, hangud sarveks? [Lahendus puudub]
VJg 1960 (P. Lepik, P.-E. Rummo)
A2.Hall härg ja hangus sarved, keerleb keikse kehaga? Pukkveski
Nrv 1903 (M. Russmann)
A3a.Hall härg ja hangus sarved, keel käib üle kihelkonna? Tuuleveski
Mih 1920 (A. Leppik)
A3b.Hall härg, hangud sarved, kutsub kõik kihelkonna kokku? Tuuleveske
Tor 1888 (M. Tilk)
E EM 34 (109); E EM2 32 (130); Nugis 285 ja 312 (22); Pioneer nr. 12 (1956) ja nr. 2 (1957) 32 (9)
A3c.Hall härg, hangus sarved, kaevab kõik kihelkonna ringi? Veski
Muh 1888 (T. Kuusik)
E EM 34 (110); E EM2 32 (131)
A3d.Hall härg, pahurpidi sarved, pöörab kihelkonna segamini? Tuuleveski
Rid 1961 (R. Säinas)
A3e.Hall härg, hangus sarved, pöörab kihelkonna ümber? Tuul
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Jäm, Räp - 2 var.
A3f.Hall härg, hangu sarve, käänd kik kihelkonna ümbre? Tuulekivi
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
A3g.Hall härg, hangud sarved, kerib ümber kihelkonna? Pukktuulik
Pha 1946 (I. Tuuling)
A3h1.Hall härg, hangus sarved, keerab ümber kihelkonna? Veski
Vai 1936 (M. Tarum)
Vai, Mar - 2 var.
A3h2.Hall härg, hangus sarved, keerab kihelkonna ümber? Tuuleveski
Iis 1920/1 (P. Amer)
Jõh, Iis, VJg, Sim, Han, Phl, Hää - 7 var.
A3h3.Hall härg ja hangus sarved, kierab ümmer kihelkonna? [Lahendus puudub]
Sim 1947 (H. Joonuks)
Sim, Rei - 2 var.
A3h4.Hall härg ja hangus sarved, keerab kihelkonna ümber? [Lahendus puudub]
Vil 1970 (P. Kippar)
A3h5.Hall härg, hangu sarve, keeräb ümbre kehelkonna? Veske
Rõu 1932 (H. Tampere)
Rõu, 2Räp - 3 var.
A3h6.Hall härg, hangud sarved, keerab kihelkonna ümber? Tuuleveski
Rak 1905 (K. Holm)
Iis, Kad, Rak, Kuu, Mär, Kaa, Hls, Hel, Trt, Võn - 10 var.
A3h7.Hall härg, hangud sarved, kierab kihelkonna ringi? Tuuleveski
Jõh 1964 (V. Rünne)
A3h8.Hall härg, hangus sarved, keerleb ümber kihelkonna? Tuuleveski
Rid 1961 (T. Piiper)
A3h9.Hall härg, hangud sarved, keerleb kihelkonna ümber? Veski
Jõh 1935 (anon)
A3h10.Hall härg ja hangjad sarved, keerab ümber kihelkonna? Veski
Pöi 1939 (A. Truu)
A3h11.Hall härg, harkis sarved, kierab kihelkonna ümber? Tuuleveski
Sim 1953 (H. Joonuks)
A3h12.Hall härg, ahtrad sarved, ise keerleb ümber kihelkonna? Tuuleveski
Mar 1937 (A. Hiiemägi)
A3h13.Hall härg ja ahtrad sarved, keerab kihelkonna ümber? Veski
Rid 1928 (M. Meiusi)
A3h14.Hall härg, ankursarved, keerab ümber kihelkonna? Tuuleveski
MMg 1983 (M. Kõiva)
A3h15.Hall härg ammub, keerab sarved kihelkonna ümber? Tuuleveski
Kuu 1964 (O. Jahe)
A3i1.Hall härg, hangud sarved, keerab kihelkonna keskel? Veski
Mus 1920ndad (M. Kaasik)
A3i2.Hall härg, hangud sarved, keerleb kihelkonna keskel? Tuuleveski
Urv 1963 (L. Lust)
A3j*.1) Hall härg, hangus sarved, keerab kihelkonna kukile? Tuuleveske
Tor 1939 (I. Simmo)
2) Hall härg ja hangus sarved, keerab kihelkonna kukile? Tuuleveski
Lih 1968 (K. Salve)
Han, Lih, Tor - 3 var.
A3k1*.1) Hall härg, hangus sarved, võtab kihelkonna kukile? Veski
Han 1889 (A. Reimann)
2) Hall härg ja hangus sarved, võtab kihelkonna kukile? Tuulik
JJn 1923 (P. Havik)
JJn, 2Han, Kse, Tt - 5 var.
A3k2.Hall härg, hangus sarved, võtab kõik kihelkonna kukile? Veski
Han 1946 (L. Truuvert)
A3k3.Hall härg, hangud sarved, võtab kihelkonna kukile? Tuuleveski
VJg 1921 (M. Jürna)
A4a1.Hall härg, hangud sarved, keerab ümber kihelkonna, haarab sanna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Plv 1966 (L. Briedis)
A4a2.Hall härg ja hangus sarved, keerab kihelkonna ümber, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Amb v. JMd 1937 (anon)
A4b.Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile, keerab kihelkonna kummuli? Ahjuhark
Amb v. JMd 1937 (anon)
A5a1.1) Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Jür 1889 (J. A. Ruutopõld)
2) Hall härg, hangus sarved, võtab sanna sarvilõ, kihelkonna kukilõ? Kirik
Har 1973 (E. ja H. Tampere)
Jõh, Lüg, Rkv, VJg, VMr, Amb v. JMd, JJn, 4Pee, 2Kuu, Jõe, HJn, 2Tln, Jür, Kos, Mär, Mih, Var, Han, Vän, Saa, 2Hls, 3Krk, Hel, Trv, Pst, 4Pil, Trm, Trt, Ote, Har - 41 var.
Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (23); Pioneer nr. 3 (1948) lk-ta (2)
A5a2.Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
Trv 1894/1901 (J. Kala)
Koe, Tür v. Juu, Hls, Trv, Ote - 5 var.
A5a3.Hall härg ja hangus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Hag 1889 (J. Luthverk)
Tür, 2Hag, Har - 4 var.
A5a4.Hall härg ja hangus sarved, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Hollandi veski
Lih 1968 (K. Salve)
Kei, Lih, Hps - 3 var.
A5a5*.1) Hall härg, hangus sarvad, võtab saanad sarvile, kihelkonnad kukile? Veski
Amb 1889 (J. Ney)
2) Hall härg ja hangus sarved, võtab saunad sarvile ja kehelkonna kukile? Tuuleveski
Pee 1894 (O. J. M.)
Amb, JJn, Pee, HJn, Juu, Vig, Tõs - 7 var.
A5a6.Hall härg ja hangus sarved, ta võtab kõik saunad sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
Rap v. Mär 1931/2 (E. Poom)
A5a7.Hall härg, hangus sarved, võttis sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
HJn 1888 (N. Jegorov)
Pee, Ann, Tür, HJn, Jür, Kos, Juu, Rap, Hls - 9 var.
Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (53); Loorits VrP 26 (53); Huvit. V Lisa 18 (78); Pioneer nr. 8 ja 9 (1949) lk-ta (3)
A5a8.Hall härg, hangus sarved, võttis saana sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Koe, Juu, Saa - 3 var.
A5a9.Hall härg ja hangus sarved, võttis sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
VMr 1891 (C. Mastberg)
VMr, Jür - 2 var.
A5a10.Hall härg ja hangus sarved, võttis sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
Kei 1888 (J. Vinter)
A5a11.Hall härg, hangus sarved, võttis saunad sarvile, kihelkonnad kukile? Tuuleveski
Juu 1888 (J. Oras)
A5a12.Hall härg ja hangus sarved, võtab kihelkonna kukile, saana sarvile? Kerik
Mär 1937 (L. Uustalu)
A5b1.1) Hall härg, hangud sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski; sitasõnn
Rak 1890 (anon)
2) Hall härg, hangu sarve, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Trv 1897 (J. Vaine)
Rak, VMr, Koe, 2Tür, Kuu, 2Tor, 2Saa, 2Hls, Hel, 2Trv, 3Pst, Vil, 4SJn, SJn v. Ote, KJn, 6Pil, Plt, Lai, Pal, Trm, Puh, Ote, Kan, Tt - 40 var.
A5b2.1) Hall härg, hangud sarved, võtab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
Pal 1888 (M. Uus)
2) Hall härg, hangu sarve, võtt sanna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuulekivi
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Vil, SJn, KJn, Pal, Äks, Krl - 6 var.
A5b3.Hall härg ja hangud sarved, võtab sauna sarvil, kihelkonna kukile? Veski
Lai 1895 (V. Ervart)
Lai, Trt - 2 var.
A5b4.Hall härg ja hangud sarved, võtab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
SJn 1889 (P. Johannson)
SJn, KJn - 2 var.
A5b5*.1) Hall härg, hangud sarved, võtab saunad sarvile, kihelkonnad kukile? Veski
JJn 1888 (P. A. Pitka)
2) Hall härg, hangud sarved, võtab saunad sarvile ja kihelkonnad kukile? Tuuleveski
Tt 1901 (A. Raudkell)
Jõh, JJn, Sa, Trv, 2Tt - 6 var.
• Mötleja 3 ja 51 (1); E EM 34 (111); E EM2 32 (132)
A5b6.Hall härg, hangud sarved, võtab sauna sarve otsa, kihelkonna kukile? Tuuleveske
SJn 1888 (J. Mein)
Krk, SJn - 2 var.
A5b7.Hall härg, hangud sarved, võttis sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski
Pil 1993 (A. Korb)
A5b8.Hall härg ja hangud sarved, võtab saana sel'lale, kihelkonna kukile? Veske
KJn 1939 (J. Raidla)
A5b9.Hall härg, hangud sarved, võtab kihelkonna kukile, sauna sarvile? Veske tuulega
As 1896 (J. Keller)
A5c.Hall härg ja hangjad sarved, võtab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
Äks 1894 (P. Sepp)
A5d1.Hall härg, hangus sarved, tõstab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Aud dat-ta (M. Pommer)
Mus, Tõs, Aud, Saa, Pil - 5 var.
A5d2.Hall härg, hangus sarved, tõstab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
KJn 1971 (P. Kippar)
A5d3.Hall härg ja hangus sarved, tõstab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski
Khn 1948 (J. Sulengo)
Khn, Hel - 2 var.
A5d4.Hall härg, hangus sarved, tõstab saana sarvile ja kihelkonnad kukile? Tuuleveski
Trm 1965 (J. Sildvee)
A5d5*.Hall härg ja hangus sarved, tõstis sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
Prn 1933 (E. Poolak)
Prn, Trt - 2 var.
A5e1.Hall härg, hangud sarved, tõstab saana sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveske
KJn 1888 (J. Reial)
Hel, SJn, 4KJn, 2Plt, 2Trm, Äks - 11 var.
Bergm. 16 (2); Lasteleht nr. 12 (1938) 190 (4)
A5e2.Hall härg, hangud sarved, tõstab sauna sarvele, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Võn 1949 (O. Hildebrand)
A5e3.Hall härg, hangud sarved, tõstab saana sarvile ja kehelkonna kukile? Tuuliveski
SJn 1936 (L. Takk)
Mus, SJn, Pil, Ran - 4 var.
A5e4.Hall härg ja hangud sarved, tõstab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveske
KJn 1898 (C. Sööt)
A5e5.Hall härg ja hangud sarved, tõstab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? [Lahendus puudub]
Plt 1923 (H. Katmann)
A5e6.Hall härg, hangud sarved, tõstis sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveske
Pal 1891/2 (H. Maasen)
Vän v. Trt, Pal - 2 var.
A5f*.1) Hall härg, hangud sarved, viskab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Hls 1893 (M. Kuum)
2) Hall härg, hangud sarved, viskab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuliveski
Tor v. SJn 1963 (S. Lätt)
Tor v. SJn, Hls, Krk - 3 var.
A5g.Hall härg, hangud sarved, keerab sanna sarvile, kihelkonna kukile? Haspeldamine
Trm 1906 (M. Sild)
A5h.Hall härg, hangusarved, võttis sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuliveske
Pst 1888 (J. Leppik)
A5i.Hall härg, hangusarved, tõstab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
PJg 1969 (E. Allik, R. Rebane, H. Vesterberg)
A5j.Hall härg, hangud sarvis, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Pal 1888 (M. Saar)
A5k1.Hall härg, harkis sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Kos 1888 (J. Pikkel)
A5k2.Hall härg, harkis sarved, võttis saana sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Tür 1961 (M. Männik)
A5l.Hall härg, hargud sarved, tõstab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Tor 1967 (V. Laats, R. Saukas, J. Tammleht, R. Treial)
A5m.Hall härg, haunas sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Kirik; veski
JJn 1889 (J. Piber)
A5n.Hall härg, hangud sarved, võtab saana sarvile, kihelkonna kukile, ise üstku veski? [Veski]
Pee 1952 (V. Taim)
A6.Hall härg, hangus sarved, võtab saare sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
Äks 1894 (P. Sepp)
A7.Hall härg, hangud sarved, võtab saksa sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Amb 1889 (J. Freimann)
A8.Hall härg, hangud sarved, tõstab saba sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Tt dat-ta (anon)
A9.Hall härg, hangud sarved, võtab sangata sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Hel 1888 (J. Pastarus)
A10.Hall härg, hangus sarved, tõstab tua turjale, sauna sabaroo peale? Veski
HJn 1888 (N. Jegorov)
A11.Hall härg ja hangus sarve', tõstap sanna sarvilõ ja valla vankrilõ? Tuulõveski
Krl 1910 (H. Ojansuu)
A12.Hall härg, hangus sarved, võttis valla vankrile, kihelkonna kukile, saonad oma sarvile? Veski
Kos 1892 (T. Wiedemann)
A13.Hall härg, hangus sarved, keerab küla küljeli, saunaeided seljali? Tiibadega veski
JJn 1974 (H. Sammal)
A14.Hall härg, hangus sarved, kutsub küla kiigule, valla vaagule, kihelkonna kukile? Veske
VNg 1892 (H. Lohk)
A15.Hall härg ja hangud sarved, võtab küla kainlasse, kihelkonna kukile? Veski
KJn 1932 (J. Grauberg)
A16a1*.1) Hall härg, hangus sarved, võtab valla sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveske
Vil 1889 (H. Niggol)
2) Hall härg, hangu sarve, võtse valla sarvile, kihelkonna kukele? Tuuleveski
Hel 1889 (G. Habicht)
Pde, Hel, Vil - 3 var.
A16a2.Hall härg, hangu sarve, võtt valla sarve vahel, kihelkonna kukil? Tuuleveske
Krk 1890 (J. Kuusik)
A16a3.Hall härg, harkis sarved, võtab valla sarvile, kehelkonna kukile? Tuulik
Pst 1936 (L. Takk)
A16b1.Hall härg, hangus sarved, võtab valla vankrile, kihelkonna kukile? Tuuleveske
PJg 1888 (J. Reinson)
PJg, 2Hls, Vl, Plt, Kan, Tt - 7 var.
• Tõn. R Tähtr. (1882) 57 (3)
A16b2.Hall härg, hangus sarved, võtab valla vankresse, kihelkonna kukile? Tuuleveske
Saa 1888 (J. Miländer)
Saa, Trt - 2 var.
A16b3.Hall härg, hangud sarved, võtab valla vankrile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Tor 1888 (A. Martson)
Juu v. Vän, Tor, Pst v. Pil, Vln - 4 var.
A16b4.Hall härg, hangud sarved, võtab valla vankrele ja kehelkonna kukile? Tuuleveske
Vil 1936 (L. Takk)
A16b5.Hall härg, hangud sarved, võtab valla vankrisse, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Vän 1888 (T. Tetsmann)
3Vän, Hel - 4 var.
A16b6.Hall härg, hangud sarved, võtab valla vankrisse ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
Tor 1889 (M. Tohv)
Vän, Tor - 2 var.
A16b7.Hall härg, hangjad sarved, võtab valla vankrile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Vig 1894 (M. Aitsam)
A16b8.Hall härg, hangust sarved, võtab valla vankrist ja võtab kihelkonna kukile? Tuuleveski
Vln 1968 (H. Linde)
A16b9*.Hall härg, hangud sarved, võtab kihelkonna kukile ja valla vankrile? Tuuleveske
Tor 1889 (C. Tults)
Tõs, Tor - 2 var.
A16b10.Hall härg, hangud sarved, võtab valla vankrisse ja kihelkonna keskele? Veske
Tor 1939 (Õ. Raab)
A16c1.Hall härg, hangus sarved, võtab valla vangule, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Vil 1892 (H. Pihlap)
A16c2.Hall härg, hangud sarved, võtab valla vangule, kihelkonna kukile? Tuuliveske
Hls 1888 (P. Ruubel)
Tln, Vän, Hls, Pst, Äks, 2Ran, Tt - 8 var.
• Kas. Talur. Kal. (1881) 39 (3)
A16c3.Hall härg, hangud sarved, tõstab valla vangule, kihelkonna kukile? Veske
Pär 1888 (H. Martinson)
A16c4.Hall härg, hangud sarved, võtab valla vangud sarved, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Pst 1890 (L. Vihvelin)
A16d1.Hall härg, hangus sarved, võttis valla varjule, kehelkonna kukile? Kirik
Rap 1930 (L. Uustalu)
A16d2.Hall härg ja hangud sarved, võtab valla varjule, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Rak 1893 (G. J. Jürjev)
A16e1*.1) Hall härg, hangus sarved, võtab valla vahele, kihelkonna kukile? Veski
JJn 1896 (J. A. Rehberg)
2) Hall härg ja hangus sarve, võtab valla vahele ja kihelkonna kukile? Tuuleveske
Hls 1930 (E. Sitska)
JJn, 2Hls, Se - 4 var.
A16e2.Hall härg ja hangus sarved, võtab valla vahele ja kihelkonna keskele? Tuuleveski
Hls 1930 (E. Reichenbach)
A16e3.Hall härg ja harkis sarved, võtab valla vahele ja kihelkonna keskele? Tuuleveske
Rid 1941 (E. Poom)
Metstak2 22
A17.Hall härg ja hangud sarved, tõstab tiivad kõrgele ja puhub tuuled edesi? Tuuleveski
Trt 1949 (O. Hildebrand)
B1.Hall pull, hangus sarved, võtab valla vankrile, kihelkonna kukile? Tuuleveske
Puh 1888 (H. Huik)
B2.Hall pull, hagilad sarved, võtap sanna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Ran 1889 (A. Tobber)
C+.Hall hunt, hangud sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski
Kod 1923 (H. Vilde)
Vig, Kod, Urv - 3 var.
D1.Hall härg ja sargis sarved? Tuuleveske
Vig 1896 (H. Laipmann)
D2.Hall härg, suured sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Lai 1935 (E. Voimann)
E.Hall härg, sarved seljas, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski
Lai 1897 (H. Asper)
F.Hall härg, sarvõ sälän, võtab sanna sarvilõ, kihelkonna kukõlõ? Veske
Rõu 1932 (H. Tampere)
G.Hall härg ja rangus sarved, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Veski
Pee 1930 (M. Lauk)
H.Hall härg, vigelsarve, võtab valla vankresse, kihelkonna kukile? Tuuliveske
Trv 1894 (J. Liller)
I.Hall härg, vasest sarved, võtab valla vahele, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Hls 1939 (L. Tamme)
J1.Suur härg, hangus sarved, keerab kihelkonna ümber? Veske
Pär 1902 (J. J. Pulst)
J2.Suur härg, hangus sarved, võtab valla varjule, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Juu 1890 (J. Trull)
K1.Üks härg keerab sarved ümber kihelkonna? Veski
Jõh 1935 (anon)
K2a.Hall härg võtab kihelkonna kukile? Viina- ehk õllevaat
Var 1888 (M. Karotom)
K2b.Hall härg võtab valla sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
Tür 1926 (A. Palm)
K2c.Hall härg võtab valla vankrile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Mih 1920 (A. Leppik)
L1.Hall härg, mügarad sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Nõo 1940 (O. Sild)
L2.Must härg, hangud sarved? Veski
Ksi 1926 (P. Berg)
M1a.Must härg, mungus sarved, hall härg, hangus sarved, võtab saunad sarvile, kihelkonnad kukile? Tuuleveski
Tln 1926 (M. Sengbusch)
M1b.Hall härg ja hangus sarved, must härg ja mukil sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveske
Kuu 1909 (A. Ploompuu)
M2.Hall lehm ja hangus sarved, must lehm ja mugarad sarved, tõstab sauna sarvile ja kihelkonna kukile, ise nad on sugulased? Tigu
Tt 1952 (A. Tuim)
N1a1.1) Must härg, mugulad sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Sitasitikas
Kos 1888 (A. G. Eriksohn)
2) Must härg, mugola sarvõ, võtab sanna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski siiva
Plv 1890 (J. Tamm)
Jõh, VJg, VMr, Kuu, Kos, Khn, 4Lai, Trm, MMg, 2TMr, Nõo, Ote, Plv - 17 var.
E EM 104 (912); E EM2 92 (1207); • EKMS IV 934
Vrd. 1236
N1a2*.1) Must härg, mugulad sarved, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Sitasõnn
Vi 1921 (A. Martinson)
2) Must härg ja mugulad sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski
Pal 1891/2 (H. Maasen)
3) Must härg ja mugulad sarved, võtab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Ahi, tuli
Sim 1929 (R. Viidebaum)
Vi, Jõh, Sim, Pal - 4 var.
N1a3*.Must härg, mugulad sarved, võtab saunad sarvile, kihelkonnad kukile? Sitapõrnikas
Kad 1888 (J. Aab)
Kad, Sim - 2 var.
N1a4*.1) Must härg, mugulad sarved, võttis sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski
Iis 1889 (E. Ellert)
2) Must härg ja mugulad sarved, võttis sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
Jõe 1888 (H. Redlich)
Iis, 2Jõe - 3 var.
N1a5.Must härg, mugulad sarved, kannab sauna sarvidel, kihelkonna keele peale? Puusild kraavi peal
Jõh 1888 (N. Otto)
E EM 104 (909); E EM2 92 (1204)
N1a6.Must härg, mugulase sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Kuldtiibadega sitikas, kui kegu alla poeb
VMr 1890 (K. V. Lurich)
N1a7.Must härg, mugolased sarved, võtab saana sarvile, kehelkonna kukile? Veski
MMg 1888 (G. Tenter)
N1a8*.1) Must härg, mugulas sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Sitikas
Sim 1938 (E. Lippus)
2) Must härg ja mugulas sarved, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Sõnnikusitikas
Sim 1947 (H. Joonuks)
VJg, 4Sim - 5 var.
N1a9.Must härg, mukulas sarved, tõstab sauna sarvile, kehelkonna kukile? [Lahendus puudub]
Lüg dat-ta (J. Landsmann)
N1a10.Must härg, mugul sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Sitasitikas
Lai 1937 (P. Tammepuu)
N1b1.1) Must härg, mugalad sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Urv 1887 (J. Paap)
2) Must härg, mugala sarve, võtt sanna sarvile, kihelkonna kukile? Veski
Rõn 1889 (A. Rahi)
3MMg, Trt, Nõo, 3Puh, Ran, 2Rõn, Urv - 12 var.
• OM nr. 6 (1886) 204
N1b2.1) Must härg, mugalad sarved, võtab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Veski
Kod 1888 (J. Liiv)
2) Must härg, mugala sarvõ, võtt sanna sarvile ja kihkonna kukile? Veski
Kam 1888 (J. Siimus)
Trm, Kod, Kam, Nõo - 4 var.
• EMrd III 236
N1b3.Must härg, mugalad sarved, võttis saana sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
MMg 1890 (L. Jakobson)
N1b4.Must härg ja mugalad küljes, võttis sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Jõgi
Pä 1896 (J. Hinderov)
N1b5.Must härg, mugalad sarved, tõstab saana sarvile, kihelkonna kukile? Veski
Kod 1887 (S. Käär)
N1b6.Must härg, mugala sarve, võtt sauna sarvile, kihelkonna kissili? Veskikivi
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
N1b7.Must härg, mugalased sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukule? Veski
Trm 1889 (H. Mann)
N1b8.Must härg, mugali sarve, võtt sanna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Ote 1893 (J. Tammemägi)
TMr, Võn, 2Ote, Kan, Vas - 6 var.
N1b9.Must härg, mugali sarve, võtt sanna sarvi otsa, kihelkonna kuke pääle? Tuuleveske
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
N1b10.Must härg, mugali sarve, võtt kihkonna kukile, sanna sarvile? Tuuleveski
Võn 1889 (T. Lätti)
N1b11.Must härg, mugalsarv, võtap sanna sarvile, kihelkonna kukile? Veski
Võn 1895 (H. Mikkel)
N1b12.Must härg, mugalsarve, võtab sanna sarvikile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Ran 1889 (A. Tattar)
N1b13.Must härg, mugalsarvega, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Veskid: tuuleveski, vesiveski
Hel 1874 (A. Wahlberg)
N1c1*.1) Must härg, mugelsarv, võttis sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Veske
Hel 1879 (J. Liiv)
2) Must härg mugelsarvige, võtt kik sanna sarvile ja kihelkonna kukele? Õpeteje kantslen
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
VMr, 2Hel - 3 var.
• Liiv LMt 44 (78)
N1c2.Must härg, muglatse sarve, võtt sanna sarvi otsa, kihelkonna kuke pääle? Tuuleveski
Rõn v. San 1889 (P. Roose)
N1d1.Must härg, mugurad sarved, võttab sauna sarvile, kihelkonna kukkile? Sittapõrnikas
Hlj 1888/1902 (I. Lank)
N1d2.Must härg ja mugurad sarved, võtab saunad sarvile ja kihelkonnad kukile? Veski
Jõe 1878 (F. Matson)
N1d3.Must härg, mugura sarvõ, võtt sanna sarvilõ, kihkuna kuke pääle? Tuulik
Har 1889 (J. Pähn)
N1d4.Must härg, muguritse sarve, võtt sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski
Har 1888 (anon)
N1d5.Must härg, mugru sarve, võtt sanna sarvi, kihelkonna kukele? Veske
Hel 1889 (K. Gross)
N1d6.Must härg, mugarad sarved, võtab saana sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Lai 1888 (M. Kolluk)
N1d7.Must härg, mugara sarve, võtt sanna sarvile, kihelkonna kukrule? Tuulekivi
Räp 1875/7 (J. Jagomann)
N1d8.Must härg, mugara' sarve', võtt sanna sarvile, kihkunna kukru pääle? Viinakoda
Se 1924 (H. Jänes)
2Se - 2 var.
N1e1.Must härg, mugusarvõ, võtt sanna sarvilõ, kihelkonna kukilõ? [Lahendus puudub]
Rõu 1896 (A. Perli)
N1e2.Must härg, mugusarv, võtab sauna sarve otsa, kihelk[onna] kukile? Veeuputus
Trv 1890 (A. ja J. Viira)
N1e3.Must härg, mugusarv, võttis saunad sarvile, kehelkonnad kukile? Veeuputus
Trv dat-ta (A. Parts)
N1e4.Must härg, mugasarved, võtab sauna sarvile, aga kihelkonna kukile? Veskikivi
Tõs 1892 (G. Anniko)
N1e5.Must härg, mugijad sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuulik
Pee 1925 (A. V. Kõrv)
N1f1.Must härg, mukid sarved, võtab saana sarvile, kihelkonna kukile? Jõgi
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Ksi, MMg - 2 var.
N1f2.Must härg ja mukkis sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Sitasitikas pueb hobusesita alla
VMr 1891 (C. Mastberg)
N1g.Must härg, mudala sarve, võtse sanna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Ote 1889 (V. Vaher)
TMr, Ote - 2 var.
N1h.Must härg ja muhali sarve, võtt sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Veske
Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
N1i.Must härg, mungul sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veske
Trv 1889 (J. Käger)
N2.Must härg, mugulad sarved, võtab sanna sarvile, talutua turjale, kihelkonna kukile? Sitamumm
Iis 1888 (A. Valter)
N3.Must härg, muhari moka, võtt saja sarvile, kihelkonna kukile? Viin
Kan 1892 (J. Väggi)
N4.Must härg, mugulad sarved, võtab sauna sarvedelle, valla vaese vatsa'alle, kihelkonna kukelasse? Sitasõnn, -pomm
Rak dat-ta (J. Lilienbach)
N5a.Must härg, mugali sarve, võtt valla sarvile, kihkonna kukile? Tuuleveski
Võn 1888 (J. Kripson)
N5b.Must härg, mugulad sarved, võtab valla vankrille, kihelkonna kukile? Tuuleveski
VJg 1889 (J. Ustallo)
N5c.Must pull, mukid sarved, võtab valla vankeresse, kihelkonna kukile? Tuuleveske
Trv 1888 (H. Utso)
N5d.Must härg, mugulas sarved, võtab valla vangule, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Sim 1927 (M. Kasikov)
N5e.Must pull, mugali sarve, võtt valla vahele, kihelkonna kuke pääle? Õpetaja
Urv 1890 (J. Teder)
N6.Must härg ja mugulas sarved, tõstas kuhja kukkile ja saadu sarvile? Tuuleveski
Jõh 1940 (E. Mets)
Vrd. 1235
O.Must pull, mugusarv, võtt sanna sarvile, kihelkonna kukile? Veske
Trv 1895 (P. Teckel)
E EM 107 (941); E EM2 94 (1251)
P1a.Must härg, pugal sarviga, võtab sanna sarvile ja kihelkonna kukile? Veski
Nõo 1888 (J. Tüklov)
P1b.Must härg, suured sarved, võtab sauna sarvi otsa, kihelkonna keele pääle? Kirikuõpetaja
Rõu 1938 (H. Pill)
P2*.Must härg võtt kihelkonna kuke pääle? Veski vesiratas
San 1888 (K. Gross)
San, Har - 2 var.
P3.Pisikene must härg, võtab saana sarvile ja kihelkonna kukile? Sitasitikas
VMr 1939 (M. Ross)
Q.Must härg, muugid sarved, kirju härg, kikud sarved, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Veski
Trm 1895 (S. Sommer)
R.Hall härg ja hangus sarved, kirju härg ja keerdus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tulekahju
Jür 1976/9 (E. Leek)
S.Sinihärg ja sirgas sarved, kirju härg ja kitsad sarved, lauk härg ja laiad sarved, võttis sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veski
Pal 1888 (H. Maasen)
E EM 142 (1336); E EM2 123 (1742); Nurmik I 14; Ajusp. Mag. nr. 4 (1934) lk-ta
Š1.Valge härg, sangas sarved? Vikerkaar
Vai 1893 (anon)
Š2.Valge härg, sangas sarved, võtab valla vahele, kihelkonna kukile? Vikerkaar
Vai 1893 (anon)
Tõn. LPr 6 (1)
Z1*.Vana härg, vangud sarved? Tuuleveske
Hls v. Pst 1914/5 (J. Ilus)
Hls v. Pst, San - 2 var.
Z2.Vana härg, vangu sarve, kutsub kiik kihelkonna kokku? Tuuleveske
Pst 1889 (J. Henno)
2Pst - 2 var.
Z3.Vana härg, vangu sarve, võtab kik kihelkonna kukile? Veski
Pst 1913 (J. Müür)
Trv, Pst - 2 var.
Z4a.Vana härg, vangud sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveske
KJn 1870 (J. Tiedemann)
2Trv, KJn, Ksi - 4 var.
Z4b.Vana härg, vangud sarved, võtab sanna sarve otsa, kihelkonna kukile? Tuuliveske
Trv 1890 (A. Rull)
Z5a.Vana härg, vangud sarved, võtab valla vankrisse, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Saa 1889 (J. Tuul)
Z5b.Vana härg, vangud sarved, võtab valla vangule, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Pär 1888 (H. Martinson)
Z6.Puust härg, pugala sarve, võtab sanna sarvile, kihelkonna kukile? Veski
Puh 1889 (J. Andresson)
T.Kirju härg võtab kihelkonna selga? Kirik
Vil 1891 (J. Karus)
U.Kerapää oinas, ketsud sarved, võtab valla vaagile, kihelkonna kukile? Veske
Trv 1889 (A. Rull)
Vrd. 623
V1.Võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Sipelgas
Nrv 1893 (J. Laur)
Nrv, SJn - 2 var.
V2.Võtab valla vangule, kihelkonna kukile? Veske
Saa dat-ta (anon)
W.Hall härg, hangus sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile, olgu kuiv ehk vihmane, ikka tolm taga? Tuuleveski
Äks 1889 (A. Mauer)
Kontam.: = 1851M
Õa*.1) Hall härg, hangus sarved, küljest sööb ja seljast situb? Tuuleveski
Mar 1923 (E. Labi)
2) Hall härg ja hangus sarved, küllest sööb ja sel'last situb? Tuuleveski
Kul 1936 (R. Einberg)
Kul, Mar, Tõs - 3 var.
Kontam.: = 893Ba*
Õb.Hall härg ja hangus sarved, küllest sööb ja kõrvast situb? [Lahendus puudub]
Kos 1894 (T. Wiedemann)
Ä1a*.Hall härg, hangus sarved, seljast sööb, küljest situb? Tuulik
Kul 1928 (R. Viidebaum)
2Rap, Kul, 2Vig, LNg, Khn, Tõs, Saa, Hls - 10 var.
Kontam.: = 1938J1a*
Ä1b.Hall härg ja hangus sarved, suust sööb ja külest situb? Veski
Aud 1896 (anon)
Kontam.: = 1938J1b
Ä1c.Hall härg, hangud sarved, seljast sööb ja küljest heidab välja? Veske
Hää 1924 (N. Taago)
Kontam.: = 1938J1c
Ä1d.Kõrge härg ristsarvedega, silmast sööp, heidab välja? Tuulveski tiivadega
Võn dat-ta (J. Pint)
Kontam.: = 1938J1d
Ä2a.Hall härg, hangud sarved, võtab sauna sarve otsa, kihelkonna kukile, seljast sööb ja küljest situb? Veske
Hls 1889 (J. Lepik)
Kontam.: = 1938J2a
Ä2b1.Must härg, mugulad sarved, seljast sööb, küljest situb, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Tuuleveski
Lai 1936 (F. Eichenbaum)
Kontam.: = 1938J2b1
Ä2b2.Must härg, murave sarve, sälläst süü, suust situs, võtt salve sällä pääle ja kihelkonna kuke pääle? Veske
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Kontam.: = 1938J2b2
Ö*.Hall härg, auk seljas, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile? Veskikivi
Pal 1889 (J. Varik)
VMr, JJn, Pal - 3 var.
Kontam.: = 155H*
Ü1.Härg läheb mäele möirates, võtab sauna sarvile ja kihelkonna kukile? Tuuleveski
Rkv 1888 (A. Heraklides)
Kontam.: = 292J1
Ü2a.Must härg, mugulas sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile, läheb üle mäe möirates? Sitikas
JJn 1888 (M. Roosileht)
Kontam.: = 292J2a
Ü2b.Must härg, mugulas sarved, võtab sauna sarvile, kihelkonna kukile ja läheb möirates mäele? Veski
Krj 1939 (V. Fuchs)
Kontam.: = 292J2b
Ü3.Hall härg, hangud sarved, võtab kihelkonna kukile, sauna sarvile ja läheb möirates mäele? Tuuleveske
Pil 1894 (A. Jung)
Kontam.: = 292J3
X.Hall härg ja hangus sarved, kopsud-maksad liikuvad sees, keerab ümmer kihelkonna? Tuuleveske
Kul 1938 (V. Eenveer)
Kontam.: = 294R
Y.Tuule-puttu, taale-puttu, keskelt oli kene-puttu, pealt oli puttu peenikene, võttab saunad sarvile ja kihelkonnad kukkile? Tuuleveski
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
Kontam.: = 2297I
Vrd.159 1233 1234
157.HALL HÄRG, KAHES OTSAS HANGUS SARVED? Talutuba - 0+1+0+0 = 1 (14) var.
Tt 1878 (C. E. Malm)
• Mötleja 4 ja 51 (5); E EM 34 (112); E EM2 32 (133)
Vrd.2675
158.HALL HÄRG, MÄDA SELG? Või pudru sees - 1+32+10+1 = 44 (92) var.
A1*.Üks härg ja mäda selg? Või pudru sees
Tõs 1921 (S. Lind)
Tõs, Pär? - 2 var.
A2.Hahk härg, mäda säl'g? Leib mõhen
Kan 1888 (G. Veski)
2Kan - 2 var.
A3a1.Hall härg, mäda selg? Või pudru sees
Aud 1888 (P. Jagor)
2Tõs, Aud, Saa - 4 var.
E EM 34 (114); E EM2 32 (136)
A3a2.Hall härg ja mäda selg? Või tangupudrus
Saa 1933 (J. Seeman)
3Tõs, Saa - 4 var.
A3b+.1) Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, hall härg, mäda selg? Pudru vaagnas
Pär 1902 (J. J. Pulst)
2) Hall härg, mädä silm piäs? Puder
Khn 1934 (T. Saar)
Khn, Tõs, 2Pär - 4 var.
E EM2 32 (134)
Ba*.Hall oinas ja mäda selges? Või kile sees
Tor 1889 (M. Tilk)
Tor, Pär - 2 var.
Bb.Hall oinas ja mäda auk selgas? Pudru võiga kausis
Rei 1889 (P. Reikmann)
C1.Lammas aja taga, mädapütt selgas? Või pudru peal
Kse 1889 (K. Karu)
C2a.Hall lammas, sel'la pääl mäda auk? Pudrukauss
Hää 1933 (M. Martinson)
C2b.Hall lammas, mäda silm? Pudru kaussis, või silmas
Hää 1934 (J. Nurme)
C3.Vana lammas, mäda selg? Leevämõhk
Trv 1894 (A. Rull)
Prn, Trv - 2 var.
C4a1*.Valge lammas ja mäda selg? Võisilm pudrus
Saa 1930 (A. Räägel)
2Aud, Pär, Saa - 4 var.
E EM 170 (1651); E EM2 148 (2150)
C4a2.Valge lammas, mäda selgas? Või pudrusilmas
Jür 1890 (K. Põldmäe)
Jür, 2Vig - 3 var.
C4a3.Valge lammas magab maas, mäda auk selgas? Pudru vaagnas
Han 1889 (A. Reimann)
C4b1.Valge lammas, sula selg? Või pudrusilmas
VMr 1890 (A. Elken)
VMr, Ann, Kos, SJn, KJn, Plt, Har, Tt - 8 var.
• Mötleja 33 ja 55 (141); E EM 170 (1642); E EM2 147 (2139); ÜÕÕ 45 (3); Metstak2 32 ja 33
C4b2.Valge lammas ja sula selg? Või kartulipudru silmas
Pai 1930 (E. Trautman)
Amb v. JMd, Pai - 2 var.
C4c.Valge lammas, tüma selg? Kartulipudru
Lai 1939 (P. Tammepuu)
C4d.Valge lammas, auk külje sees? Või pudru sees
Hls 1893 (M. Kuum)
Vrd. 155Ba1
Vrd.154
159.HALL HÄRG, SARVED PEAS, TÕLD TUUDELDI TAGA? Ussikoda - 0 (5) var.
C. M. Redlich (1888): omaloominguline tekst
E EM 35 (117); E EM2 33 (139)
Vrd.156
160.HALL HÄRG, VALGE SARVE? Heenakuurm - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Trv 1936 (L. Köögardal)
161.HALL KERA JA HAMBAID TÄIS? Siil - 0+0+2+4 = 6 (87) var.
a1.Hall kera ja hambaid täis? Siil
T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst
a2.Hall kera, hambud täis? Siil
Han 1969 (I. Aavekukk)
2Kuu, Han, Khn - 4 var.
E EM2 33 (146); Nurmik I 114; Nurmik EKÕr 141; Huvit. II 39 ja 224; Tamman 19; Huvit. I4 148 (6); Huvit. V Lisa 18 (52); Nugis 285 ja 312 (25); SSTT 74; Metstak 17 ja 34 (156); Kivi-Roosleht EkTv II 30; Metstak2 44
b.Hall kera, okkaid täis? Siil
VJg 1936 (L. Böckler)
Muhel VN 6 ja tagakaas (2)
162.HALL KITS, KEKUD SARVED, LÄHEB LÄBI TAARUTSE TÄNAVA, HALL HABE SUUS? Voki - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Tor 1889 (J. Tilk)
Vrd.623 1638
163.HALL KUKK, PUNANE HARI? Maja põleb - 0+1+0+0 = 1 (6) var.
VMr 1888 (J. Koit)
E EM 35 (123); E EM2 33 (147)
164.HALL KÜRÄK MEHEK LÄÄ MÕTSA, TEGE PÕLLU PUHTES? Sirp - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Krk 1889 (J. Kuusik)
Vrd.1080 2575C2a
165.HALL LEHM ÜHE NISAGA, TOIDAB KÕIK OMA PERE PIIMAGA? Taarikeha - 0 (4) var.
a.Hall lehm ühe nisaga, toidab kõik oma pere piimaga? Taarikeha
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 33 (149)
b.Üks lehm ilma udarata, toidab pere oma piimaga? Kaju
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
Vrd.kk: Musta lehma piim (kaevuvesi) (Kaa)
166.HALL MEES JA PEREKOND PER[SES]? Ämblik - 0 (3) var.
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
E EM2 33 (152); Metstak2 49 ja 50
167.HALL MEES NURKAS, HABE KIRPUSI TÄIS? Luud - 0+2+0+0 = 2 (6) var.
A.Hall mees nurkas, habe kirpusi täis? Luud
Jäm 1897 (A. Kuldsaar)
E EM2 33 (151); Metstak 12 ja 33 (91); Metstak2 28 ja 30
B.Poiss nurkas, täid seljas? Päsmer
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Vrd.2437 2460A
168.HALL TEEDAKÕNÕ KÜÜNTÄS PÄÄLE TAIVA POOLÕ? Sau - 0+6+6+0 = 12 (15) var.
A1.Hall teedakõnõ tulõ tarõst vällä, küünütäs kätt taiva poolõ? Sau
Se 1888 (H. Prants)
A2a.Hall teedakõnõ küüntäs pääle taiva poolõ? Sau
Se 1929 (A. Gehrke)
A2b.Hall teedakõnõ küntäs pääle kässi taivahe? Sau
Se 1929 (T. Kõivastik)
A2c.Vana hall teedakõnõ, künnütäs pääle taivatähti? Saun, vana saun
Se 1938 (J. Ilvik)
A2d.Vana teedakõnõ õga hummogu kõõ künnütäs taiva poolõ? Sau
Se 1937 (I. Rohtla)
Ba.Vana hall mehekene küntäs hummokult varra käega taiva poolõ? Jookseb sau korstnast välja
Se 1938 (A. Suvi)
Bb.Vana mehekene küntäs hummogul varra taiva poolõ? Sau hummogul
Se 1928 (T. Haak)
Bc.Vana hall mees aeab toa taga kätt pilve? Suits
Saa 1888 (P. Sitzka)
C.Vanamees istup mäe pääl, näitap sõrmega taiva poole? Kerik
Ran 1889 (A. Tobber)
Vrd. 566J2a*
D.Taavit aeab kätt tag[a t]ara taeva poole? Suits
Trv 1889 (J. Käger)
E1.Naene läheb uksest välja, näitab käega taeva poole? Suits
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
E EM2 95 (1265)
E2.Lesknaene ajab kätte taeva poole? Suits
SJn 1889 (T. Köstner)
Vrd.997 2443J5 2538 2566
169.HALL TEEDAKÕNÕ TULÕ TARRÕ, TSUSKAS PÄÄ PINGI ALA? Külm - 0+7+29+10 = 46 (107) var.
A.Miis tulõ tarrõ, tsuska pää pingi ala, tulõ-õi tarrõgi? Külm
Se 1934 (N. Oinas)
B.Hall mehekäne tulõ tarrõ ja tsuskas pää pingi alla? Külm tulõ ussõst sisse
Se 1930 (N. Nurmetu)
Ca.Teedakõnõ kargas tarrõ, nii tsuskas pää pingi alla? Külm
Se 1937 (I. Rohtla)
Cb.Teedakene tuleb tuppa, suskab pea pingi alla? Külm
Se 1960/1 (anon)
Da.Vana teedakõnõ tulõ tarrõ ja tsuskas pää pingi ala? Külm
Se 1927 (V. Ruusamägi)
Db.Vana teedakõnõ tulõ tarrõ, lüü uma pää vastu pinki ar? Külm
Se 1934 (F. Paloots)
Ea.Hall teedakõnõ tulõ tarrõ, tsuskas pää pingi ala? Külm
Se 1933 (A. Tammeorg)
7Se - 7 var.
Eb*.Hall teedakõnõ tulõ tarrõ, lätt pingi ala? Külm talvõl
Se 1929 (A. Gehrke)
2Se - 2 var.
Ec.Hall teedakõnõ tulõ tarrõ, tsuskas pää lavva alla? Külm tulõ tarrõ
Se 1928 (T. Haak)
Ed.Hall teeda tulõ tarrõ, lätt peräpingi ala? Külm
Se 1927 (M. Pihlapuu)
F.Miis tulõ tarre, hall teedakõnõ iih, lätt pingi ala? [Lahend puudub]
Se 1927 (P. Voolaine)
Ga*.Vanamiis tulõ tarre ja tsuskas pää pingi ala? Külm õhk
Räp 1953 (S. Kaarheit)
Räp, 2Se - 3 var.
Gb.Vanamiis tule tarre, pess pää pingi ala? Külm tule tarre
Vas v. Se 1900 (J. Sandra)
Metstak2 64 ja 66
Gc.Vanamiis tulõ tarrõ, lätt pingi ala? Külm
Se 1931 (N. Sõrmus)
Gd.Vana mehekene tulõ tarrõ, tsuskas pää pingi alla? Külm tulõ tarrõ
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
2Se - 2 var.
Ge.Vana mehekene tulõ tarrõ ja löön pää pingi ala? Külm
Se 1977 (P. Hagu)
Ha*.Hall vanamiis tulõ tarrõ, tsuskas pää pingi ala? Külm
Kan 1895 (G. Loodus)
Kan, Se - 2 var.
Hb.Hall vanamehekene tul'l tarre, ist peranuka pingi ala? Külm tule tarre, sis lätt, juusk edesi
Se 1959 (S. Lätt, A. Strutzkin)
Hc.Hall vanamehekene tulõ tarrõ, lätt arke peränulka pingi ala? Külm tulõ talvel tarrõ
Se 1949 (V. Pino)
Hd.Hall vanakene tuleb tuppa, pistab pää pengi alla? Külm
TMr 1889 (J. Tootsi)
Ia*.Halli pääga vanamehekene tulõ tarrõ ja tsuskas pää pingi ala? Külm talvõl
Se 1938 (A. Tubli)
2Se - 2 var.
Ib.Halli päägä vanamiis juusk tarrõ ja lüü pää vasta pinki? Külm kargas tarrõ
Se 1934 (M. Peramets)
Ic.Halli pääga vanamiis tul'l tarrõ, juusk peränulka pingi ala? Külm
Se 1936 (M. Vabarna)
J.Vana halli pääga vanamees tulep lävest sisse, pistap pää pengi alla? Külm
Urv 1890 (J. Teder)
Ka.Halli habõnõga' vanamiis tulõ tarrõ ja lätt peräpingi ala? Külm tulõ tarrõ ja lätt pingi ala
Se 1932 (J. Ojavere)
Vrd. 1638
Kb.Vana mehekene, halli habõnakõsõ, tulõ tarrõ, tsuskas pää pingi alla? Külm
Se 1888 (H. Prants)
Rõu, Se - 2 var.
Ol. Lisa nr. 12 (1888) 192 (17); E EM 174 (1689); E EM2 150 (2191); Nurmik I2 245 ja 307; Oro-Nurmik ELM 41; Huvit. II3 175 ja 248 (1); Kmpm. EL II10 119
Kc.Vana mees, hall habe, tulep tarre, pistap pää pengi alla? Külm
Ran 1889 (A. Tobber)
Kd.Vanamees vällan, hall habe suun, tuleb tuppa, pistab pää parte alla? [Lahend puudub]
Puh 1988 (E. Tampere)
L+.1) Sant tul'l tarrõ, tsusas pää pingi alla? Ku külm tulõ tarrõ
Se 1929 (V. Savala)
2) Külaline tulõ tarrõ, lätt peränulka pingi alla? Külm
Se 1930 (N. Sõrmus)
Nrv, Urv, Har, 2Se - 5 var.
Vrd.1072C11 1114
170.HALL UNDRIK, VALGIT HERNIT TÄIS? Taivas - 0+8+1+1 = 10 (20) var.
Aa.Hall undrik, valgit hernit täis? Taivas
Urv 1890 (J. Teder)
Ote, San, Urv, Vru - 4 var.
E EM 35 (124); E EM2 33 (154); Jürisson 178 (3)
Ab.Hall rõõvas, valgit hernit täüs? Taevas ja tähed
Urv 1958 (A. Reigo)
B.Haljas tekk, valgid hernid täis? Taivas tähtig[a]
San 1895 (J. Kuldsep)
E EM2 33 (156)
Ca.Sinine kleit, valgid hernid täis? Taivas
Ote 1890 (J. A. Palm)
Cb.Sinine ündrik, valgid hernid täüs? Taevas ja tähe
San 1888 (K. Gross)
Cc+.Sinine rõivas, valgit hernit täis? Taivatähe
Urv 1890 (J. Teder)
Urv, Har - 2 var.
Muhel HK II 40 ja 64
171.HALL VANAMEES HAIGUTAB? Maja ja suits - 0 (2) var.
J. Sõggel (1909): omaloominguline tekst
E EM2 157 (2300)
Vrd.172
172.HALL VANAMEES ÕUES? Udu - 0 (2) var.
J. Sõggel (1909): omaloominguline tekst
E EM2 157 (2303)
Vrd.171
173.HAMÕH VÄLÄH, KÄÜS TARÕH? Päiv - 0+1+1+0 = 2 (2) var.
a.Hamõh väläh, käüs tarõh? Päiv
Se 1928 (T. Linna)
b.Hame välän, aga käüs taren? Päikesekiiret
Se 1897 (F. Treijal)
174.HAMBAD ON, AGA EI SÖÖ? Kamm - 0+3+1+2 = 6 (17) var.
a1.Hambad on, aga ei söö? Kamm
Tor 1895 (S. Sommer)
Vig, Tor - 2 var.
E EM 35 (126); E EM2 33 (157)
a2.Hambad tal on, aga ei söö iialgi? Saag
Tõs 1892 (G. Anniko)
Univer-Laurits IV 8; Pioneer nr. 1 ja nr. 2 (1940) 31 ja 63 (3); Metstak2 28 ja 30
a3.Hamba umma, a süvvä ei saa? Reha
Krl 1976 (A. Pärsimägi)
b.Hamba' umma', mitte ei pure'? Reha
Se 1924 (H. Jänes)
Nrv - 1 var.
Vrd.981
175.HAMBAD TUPPES, SILMAD TASKUS, JALAD PEUS? Nuga, prillid ja kepp - 0+1+0+0 = 1 (42) var.
Tor 1888 (M. Tilk)
E EM 36 (127); E EM2 33 (158); E MM 7 ja 42 (36); E MM2 7 ja 45 (36); Raud KL III 213 (7); Ainelo III 119; Ainelo III 123; Raud VMj 213 ja 214 (7); E MM3 4 ja 36 (36)
176.HAMBINDA, A PUREE? Külm - 0+1+2+2 = 5 (70) var.
Aa1.Hambinda, a puree? Külm
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 125 (10)
Aa2.Hambit olõ-õi, a purõ? Külm
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
E MM2 7 ja 45 (37); Huvit. II3 175 ja 248 (2); Käis EV I5/II 29; Seilental I 60; Seilental EkLõ 88; Bachman-Rebane I 56; Säde nr. 87 (1956) 4 (3); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (3); Eisen-Hiie 62; Muhel VN 23 ja tagakaas (1); Laur III 91; Kivi-Roosleht I 4; Metstak2 64 ja 66; E MM3 4 ja 36 (37)
Ab.Hambit olõ-õi', a' halusahe purõ? Mehine
Se 1929 (A. Gehrke)
Ac.Purib ja purib, kuid hambaid tal pole? Külm
Kaa 1946 (V. Niit)
B.Hammasteta hammustab, käteta joonistab? Pakane
Muh 1976 (R. Rull)
Kontam.: = 884C
Vrd.2194
177.HANI HALJAS, PEA PALJAS, PEA PÄÄLT LÄHEB AUK SISSE? Pudel - 0+3+1+2 = 6 (11) var.
a.Hani haljas, pealt paljas, lagipealt lääb auk sisse? Pudel
Kär 1890 (K. Loiken)
b.Hani haljas, pea paljas, lagipealt käib auk sisse? Pudel
Khk 1955/9 (anon)
c.Hani haljas, pea paljas, pea päält läheb auk sisse? Pudel
Sa 1909 (O. Liiv)
d.Hani haljas, pea paljas, pealae sees auk? Pudel
Khk 1955/9 (anon)
e.Hani haljas, pea paljas, pea sees auk? Nõel
Pöi 1933 (J. Riim)
f.Hani haljas, pea paljas, peaajust auk läbi? Nöel
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Vrd.178 1245 2139
178.HANI HALJAS, PEA PALJAS? Viht - 9+241+104+52 = 406 (592) var.
A1a.1) Hani haljas, pea paljas? Viht
Lai 1897 (H. Asper)
2) Hani haljas, pee paljas? Viht
Kaa 1889 (D. Jakson)
3) Hani hailas, pea pailas? Viht
VJg 1921 (M. Jürna)
4) Hani hal'las, piä pal'las? Vihakonts
KJn 1898 (C. Sööt)
5) Hani hal'as, pää pal'as? Viht
Plv 1903 (J. Semm)
Nrv, 2Vai, 5Jõh, 3Iis, 3Hlj, Kad, Rak, 2VJg, 2Sim, 5VMr, Amb, 2JJn, Pee, Ann, Pai, 2Tür, 7Kuu, 3Jõe, 2HJn, Jür, 2Kos, Juu, Rap, 3Hag, Kei, 2Ris, Vig, Han, Mar, LNg, Noa v. Hii, 2Phl, Rei, 2Emm, Sa?, Ans, Kaa, Pöi, Muh, 2Tõs, Aud, PJg, Vän, 6Tor, 3Pär, 3Saa, 2Krk, Hel, 3Trv, 3Pst, 4Vil, Kõp, 3SJn, 2KJn, Ksi, 9Lai, 2Pal, 2Trm, Kod, 2MMg, 2Äks, TMr, 3Trt, 6Võn, Kam, 2Nõo, Nõo v. Ote, Puh, 3Ran, 4Rõn, Rõn v. San, 11Ote, 6San, 5Kan, 10Urv, Krl, 4Har, 12Rõu, 4Plv, 11Räp, 4Vas, Vas v. Se, 7Se, Lut, 2Tt - 228 var.
• Helle 362 (7); Hupel 119; Willmann 164 (6); Lönnrot 150; Nörmann 36 ja 56 (86); Ahlqvist 71; Wied. 6; Wied. 263; Just Sak. Kal. (1882) 151 (5); Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (25); • Meelej. nr. 50 (1887) 399 (24); E EM 36 (131); • LMr 125 (11); KAH EKAl 160 ja 163 (6); Kmpm. KH 32; Jürjens 26; E EM2 34 (162); E MM 7 ja 42 (37); Songi2 34; E MM2 7 ja 45 (38); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (57); Loorits VrP 26 (57); Pioneer nr. 6 (1958) 32 (1); Krikmann 99; E MM3 4 ja 36 (38)
A1b.Hani hal'las ja pää pal'las? Viht
Hls 1936 (L. Takk)
2Kuu, HJn, Kos, Rap, HMd v. Ris, Ris, Rei, Tõs, Tor, Saa, Hls, KJn, Trt, Võn, Kan - 16 var.
A1c.Hani haljas, aga pea paljas? Saunaviht
Nrv 1903 (M. Russmann)
Nrv, As - 2 var.
A1d.Hani hal'las, pia tal pal'las? Viht
Noa 1927 (P. Ariste)
A1e.Hal'las hani, pal'las pia? Viht
Äks 1889 (A. Mauer)
A2a1.1) Hani haljas, pea paljas, nina niinega neotud? Viht
Pöi 1894 (T. Undritz)
2) Hani hal'las, piä pal'las, ninä niinegä niutud? Saanaviht
KJn 1890 (A. Pihlak)
JJn, Kuu, Kse, Hps, Kaa, Pöi, Tõs, KJn, Plt, Ksi, Lai, Trm, Tt - 13 var.
• Mötleja 3 ja 51 (4)
A2a2.Hani haljas, pea paljas, nina niinetega niutud? Vihk
Tor 1888 (K. Kirschbaum)
A2a3.Hani haljas, pää paljas, nina niinega niidetud? Saunaviht
Trv 1894/1901 (J. Kala)
A2a4.Hani haljas, pää paljas, nina niidsega mähitu? Viht
Kan 1888 (J. Väggi)
A2a5.Hani haljas, pea paljas, nina niinega seotud? Viht
Tõs 1890 (M. Kurul)
VJg, Pee, Vig, 2Khn, 4Tõs, Vän, Tor, Tor v. SJn, Pär?, 2Hää, Saa, Saa?, 2Pil, Trm - 20 var.
A2a6.Hani haljas, pea paljas, nina niinedega seutud? Saunaviht
Pär 1902 (J. J. Pulst)
A2a7.Hani haljas, pea paljas ja nina niinega seutud? Viht
Var 1888 (M. Karotom)
A2a8.Hani haljas, pää paljas, nina niinega kinni seutud? Viht
Hää 1889 (E. Grant)
A2a9.Hani haljas, pea paljas, nina niinega kinni köidetud? Viht
Hää 1921 (A. Ammon)
A2a10.Hani haljas, pea paljas, nina niinega kinni? Viht
Tür 1888 (M. Tults)
A2a11.Hani haljas, pea paljas, nina niinega? Pesemise viht
VMr 1890 (A. Elken)
A2a12.Hani haljas, nina paljas, nina niinega siutud? Viht
SJn 1894 (H. Raid)
SJn, KJn - 2 var.
Kodu Kal. (1906) lk-ta (4)
A2b1.Hani hal'las, pea pal'las, nina niidiga seotud? Viht
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Kad, 2Vig, Mar, Hls, Pil, Lai, Pal - 8 var.
Nurmik II 13 (8)
A2b2*.Hani haljas, pea paljas, nina niidiga kinni seotud? Vihk
Tõs 1893 (J. Jagoschmidt)
Tõs, Kam - 2 var.
A2b3.Hani haljas, pea paljas, nina niidiga kinni köidetud? Viht
Hls 1923 (M. Kits)
A2b4.Hani hal'as, pää pal'as, nõna niidiga köüdetü? Viha'
Se 1927 (V. Ruusamägi)
Võn, Ote, Se - 3 var.
A2c.Hani hal'las, pää pal'las, nokk niidige köudet? Viht
Hls 1891 (J. Riiet)
A2d.Hani haljas, pea paljas, pea niinega kinni seotud? Viht
Pde 1936 (H. Neumann)
A3.Hani hal'las, pea pal'las, nina niiniga neotud, saba veega leotud? Saunaviht
Muh 1937 (R. Viidalepp)
Muh, Hel - 2 var.
E EM 36 (133); E EM2 34 (164); Kmpm. EL III10 168; Lasteleht nr. 12 (1938) 190 (5); Nugis 285 ja 312 (27); Metstak 9 ja 32 (37); Metstak2 15 ja 16
A4.Hani haljas, pea paljas, nokk niidiga siotud, saba veega liutud? Saunaviht
Lih 1968 (K. Salve)
A5.Hani haljas, pea paljas, niinevõru nina peal? Saunahani on saunaviht
Rap v. Mär 1930 (E. Poom)
A6*.1) Hani haljas, pea paljas, kuldne kee kaelas? Viht
SJn 1893 (J. Mein)
2) Hani hal'las, pea pal'las, kuldkeed kaelas? Viht
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Juu, Hag, SJn, Pil - 4 var.
Vrd. 1413
A7.Hani haljas, pää paljas, kaks rida pärleid kaelas? Luud
Trm 1936/7 (V. Sommer)
A8a.Hani haljas, pea paljas, kotiriidest särk seljas? Viht
VMr 1890 (K. V. Lurich)
VMr, Koe - 2 var.
A8b.Hani haljas, pea paljas, kotiriidest kuub seljas? Saunaviht
Lai dat-ta (M. Laane)
A9a*.1) Hani haljas, pää paljas, tagub sinne, kuhu tarvis? [Lahendus puudub]
Kuu 1922 (L. Pärt)
2) Hani haljas, pea paljas, taub sinna, kus on tarvis? Viht
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Hlj, 4Kuu - 5 var.
Vrd. 1581A1b
A9b*.Hani haljas, pea paljas, tagub senna kohta, kus tarvis on? Saunaviht
Jõe 1939 (T. Võimula)
Kuu, Jõe - 2 var.
A10.Hani haljas, pää paljas, kukur kuivä sitäge? Vihk
Hel 1889 (G. Habicht)
A11a.Hani hal'las, pää pal'las, kukur koguni pal'las? Viht
Hls 1889 (M. Ilus)
3Hls, Krk, Trv, Nõo, Puh - 7 var.
A11b.Hani haljas, pea paljas, kukur on koguniste paljas? Viht
Krk 1897 (J. Hünerson)
Hls v. Pst, Krk - 2 var.
A11c.Hani haljas, pää paljas, kukkur tal koguni paljas? Viht
Hls v. Krk 1868/96 (L. Kase)
A11d.Hani haljas, pää paljas, kukrukoni koguni paljas? Viht
Hel 1874 (A. Wahlberg)
A11e1.Hani haljas, pää paljas, kukal koguni paljas? Viht
Hls 1893 (J. Stamm)
A11e2.Hani hal'las ja pia pal'las ja kukla takka oli koguni pal'las? Viht
Koe 1890/3 (H. Schultz)
A12.Hani hal'as, pää pal'as, kundsa' koguni' palja'? Viht
Se 1928 (T. Haak)
A13a.Hani hal'ass, pää pal'ass, niidsekadsa kaala pääl? Sannaviht
Vas 1975 (H. Keem)
Kan, 3Krl, 3Vas, 2Se - 9 var.
A13b.Hani hal'las, kaal pal'las, niidse kadsaga kaala pääl? Viht
Rõu 1957 (O. Niinemägi)
A13c.Hani hal'as, pää pal'as, niidsekadsa kaala all? [Lahendus puudub]
Rõu 1888 (A. Jennes)
A13d1.Hani hal'las, pää pal'las, niidsekadsa ümbre kaala? Viht
Vlg 1903 (J. Undritz)
Ksi, Vlg, Har, Rõu - 4 var.
A13d2.Hani hal'las, pää pal'las, niidsekadsa kaala ümbre? Viht
Krl 1887/94 (J. ja P. Einer)
A13e.Hani hal'lass, pää pal'lass, niidsekadsa kaalan? [Lahenduseta]
Har 1944 (S. Tanning)
Har, Rõu - 2 var.
A13f.Hani hal'las, pää pal'las, niidsekadsa pää pääl? Viht
Ote 1890 (J. A. Palm)
A13g.Hani hal'as, pää pal'as, niidsekadsa ümbre pää? Viht
Rõu 1889 (K. Thom)
A13h.Hani hal'las, pää pal'las, niidsekadsa jalan? Viht
Krl 1889 (E. Kornel)
A13i.Hani hal'las, pää pal'las, kaal niidsekadsaga kinni köüdet? Viht
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
A14a1.Hani hal'as, pää pal'as, kespaigast kinni köüdet? Linapeo
Se 1930 (V. Ruusamägi)
4Se - 4 var.
A14a2.Hani haljas, pää paljas, keskkohalt kinni köidetu? Luud
Kam 1959 (A. Relli)
A14b.Hani hal'as, pää pal'as, kaal kablaga' kinni köüdet? Viht
Se 1929 (T. Kõivastik)
A15a1.Hani hal'as, pää pal'as, pess meid, pess teid, pess kõõ perre kokko? Viht
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
2Se - 2 var.
A15a2.Pess minno, pess sinno, pess kõik pere kokko? Viht
Se 1960/1 (anon)
A15a3.Hani hal'as, pää pal'as, pess sinno, pess minno? Viht sanna vihotas [sic!]
Se 1929 (I. Sonts)
A15a4.Hani hal'as, pää pal'as, habi sind ja habi mind? Sannah käümine
Vas 1895 (J. Tint)
A15b.Hani hal'as, pää pal'as, habi miist, habi naist? Viht
Se 1927 (E. Põllula)
A15c.Hani hal'as, pää pal'as, tsaga ütte, tsaga tõist? Viht naist, viht miist
Se 1933 (A. Tammeorg)
A16a.Hani hal'as, pää pal'as, käänd maasulasõ maaha? Viht
Lut 1925 (P. Voolaine)
2Lut - 2 var.
A16b.Hani hal'as, pää pal'as, käänd maha maasulase? Viht
Se 1924 (H. Jänes)
A17.Hani haljas, pää paljas, ega poolpäeval pühendedas? Viht
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
A18.Hani hal'las, pää pal'las, vesi juusk alt maa? Maad künnetas
Ote 1889 (J. Kivisaar)
B1a.Hani haljas, perse paljas? Viht
MMg 1889 (H. Ostrat)
JJn, KJn, Kod, MMg, Võn, Ote, Rõu, 2Se - 9 var.
B1b.Hani hal'las ja perse pal'las? Viht
Koe 1890/3 (H. Schultz)
B2.Hani hal'las, perse pal'las, nõna niidiga kinni köüdet? Viht
Se 1937 (P. Tammepuu)
C.Roheline hani, nina niinega seotud? Saunaviht
Saa 1896 (J. A. Kangur)
D.Uus hani, nina niinega seutud? Viht
Var 1888 (M. Karotom)
E.Hõbe hani, paljas pia? Viht
Pal 1889 (M. Uus)
F.Tui haljas, pea paljas? Viht
Rid 1937 (E. Ennist)
G.Hode hal'as, pää pal'as? Viht
Se 1935 (A. Jänessoo)
H.Ise haljas, pea paljas, nina niinega seotud? Viht
Hlj 1907 (J. Vendemann)
I.Iest haljas, pealt paljas, vana viht ise väljas? Viht
Rak 1969 (K. Salve)
J.Nina niidiga niotud? Viht
Muh 1938 (J. Arike)
K.Hani haljas, pea paljas, ilma nõela pistmata? Kapsapea
Amb 1888 (M. Neumann)
Kontam.: = 1009T
L.Hani haljas, peutäis paljast? Viht
Trt 1889 (A. Puusep)
Kontam.: = 1581Õ
M.Hani haljaspiä, liäb põllule, perse paljas? Ader
Kod 1887 (S. Käär)
E EM 36 (132); E EM2 34 (163)
Kontam.: = 2267X
N*.Hani haljas, pea paljas, kits keldris, keel väljas? Tuli ahjus
Saa 1889 (J. Tammann)
Jõe, Saa - 2 var.
Kontam.: = 682E*
Vrd.26Ka 177 179 1238 2139 2798
179.HANI HALJAS, PERSE PALJAS, VISKAS PASKA VURTST? Kalla pudelist piima - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Lüg 1935 (A. Pärtman)
Vrd.178
180.HANI HAUB ÜHE JALA PIAL? Kapsas - 1+3+5+4 = 13 (72) var.
A.Hani haub ühe jala pial? Kapsas
Han 1929 (H. Tampere)
Kul, Vig, Var, 3Han, Kse, Lih, Mar, Trv - 10 var.
E EM 36 (134); E EM2 34 (165); E MM 7 ja 42 (38); E MM2 7 ja 45 (39); RpS nr. 6 (1939) 189; Nugis 285 ja 313 (28); E MM3 4 ja 36 (39)
Ba1.Hani haudub teiba otsas? Kapsas
Vig 1928 (S. Kamarik)
Pet. ELA 82 (1)
Ba2.Hani haub aiateiva otsas? Kapsas
SJn 1970 (P. Kippar)
Bb.Hani muneb teiba otsas? Kapsas
Pöi 1951 (A. Tuim)
Vrd.657B1 2629
181.HANI LENDAB ÜLE ÕUE, TIIVAD TILGUVAD VERD? Veekandmine kaelkookudega - 16+265+85+39 = 405 (642) var.
A1a1.1) Hani lendab üle õue, tiivad tilguvad verd? Veekandmine kaelkookudega
Kad 1899 (J. Dania)
2) Hani lennab üle õuve, tiivad tilgovad verd? Pilve läheb üle õuve
Iis 1890 (J. Pikkat)
Jõh, Iis, Hlj, 2Kad, Pee, Pai, Kuu, Jõe, Tln, Rap v. Mär, Pld, 3Vig, 4Mih, Kär, 3Tõs, Vän, Tor, Tor v. SJn, 4Pst, SJn, Lai, Trm, Tt - 34 var.
• Mötleja 4 ja 51 (6)
A1a2.Hani lendab üle õue, tiivad tilgendavad verd? Veeämber kookude otsas
Tt 1901 (A. Raudkell)
A1a3.Hani lendab üle õue, tiivanukid tilguvad verd? Naine kan[nab] vett
Rap 1926 (A. Hamburg)
A1a4.Hani lens üle oue, tiivad verd tal tilguvad? Pilved ja vihmasadu
Kuu 1964 (K. Lilhein)
A1a5.Hani lendava üle õue, siiva tilguve verd? Vett tuuas pangege
Trv 1890 (J. Tinn)
Trv, Pil - 2 var.
A1a6.Kaks hani lendavad üle õue, tiivad tilguvad verd? Veepanged
Tor dat-ta (T. Tilk)
Vig, PJg, Vän, Tor, Pst - 5 var.
A1a7.Kaks hane lindavad üle õue, tiivaotsad tilguvad verd? Veeämbrid
Rap 1895 (J. Reinthal)
A1a8.Hani lendab mööda õuet, tiivad tilkuvad verd? Inimene läheb kaelkookude ja ämmerdega
Mih 1938 (V. Eenveer)
A1a9.Kaks hane lendavad mööda õuet ja tiivad tilguvad verd? Veeämbred tilguvad
Tür 1888 (M. Tults)
A1a10.Hani lendab läbi õue, tiivad tilguvad verd? Kaelkonksudega veetooja
Pil 1933 (P. Otto)
A1a11.Hani läheb üle õue, tiivad tilguvad verd? Veeämbrid
Juu 1888 (J. Valdt)
Iis, Sim, VMr, Koe, 2Pee, Jõe, Tln, Juu, 2Rap, Var, Han, Rid, Pöi, Muh, Tor, KJn, 2Trm, MMg, Ote - 22 var.
Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (11); Loorits VrP 25 ja 26 (11); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 163 (3); Mihkla KlL 75 (10); Vih. (1950) 81 ja 82 (10); Meie aasta (1953) lk-ta (7); Säde nr. 26 (1956) 3; SSTT 29; Metstak 12 ja 33 (92); Metstak2 31
A1a12.Hani läheb üle õue ja tiivad tilguvad verd? Kaelkoogud
VMr dat-ta (anon)
VMr, PJg, Kod - 3 var.
A1a13.Hani läheb üle õue, tiib tilgub verd? Naine viib vett
Jõh 1935 (anon)
A1a14.Hani läheb üle õue, tiivad jooksevad verd? Tüdruk läheb kaalpuiega üle õue ja pangist jookseb vesi välja
Trt 1922 (H. Väljaots)
A1a15.Haned lähved üle õuve, siived tilguvad verd? Veeämbrid
Jõh 1892 (A. Tõnurist)
Jõh, Vil, MMg, Ran - 4 var.
A1a16.Kaks hani lähvad üle õue, tiivad tilguvad verd? Veepaarid
SJn 1889 (J. Tammann)
VJg, JJn v. Koe, Rap v. Mär, 2Trv, Vil, SJn, Pil - 8 var.
A1a17.Kaks hane lähävad üle õue, tiivaotsad tilguvad verd? Ämmerdega veekandmine
Tür v. Juu 1891 (M. Antje)
A1a18.Hani läheb mööda õue, tiivad tilguvad verd? Veetoomine
Trt 1927 (K. Pormeister)
A1a19.Hani jookseb mööda õue, siivad tilguvad verd? Veekandja paari veepangega
Trm 1906 (M. Sild)
Plt, Trm - 2 var.
A1a20.Hani uidab üle õue, tiivad tilguvad verd? Veetuuja panged tilguvad
Pil 1896 (J. Kuldkepp)
Vrd. 183
A1a21.Hani uidab mööda õuet, tiivad tilguvad tal verd? Veepaarid
Plt 1894 (M. Luu)
A1a22.Haned liiguvad üle õue, tiivad tilguvad verd? Veepaarid
Plt 1894 (M. Luu)
A1a23.Kaks hani uidavad, õues ümber hulkuvad, tiivad verd neil tilkuvad? Veepanged, kui neid kaevult kannetakse
Tt 1878 (C. E. Malm)
• Mötleja 14 ja 52 (54)
A1b1.Hani lendäs üle usse, siivä tilguve verd? Vett kannets
Krk 1889 (J. Kivisäk)
3Krk, Pst - 4 var.
A1b2.Hani lendäb üle usse, siiväkondi tilguve verd? Õlpu pangega
Trv 1890 (A. Rull)
A1b3.Hani kõnnib üle usse, siivä tilguve verd? Vett tuuakse
Krk 1923 (A. Johanson)
Krk, Pst - 2 var.
A1c1.Hani lendäve üle usseaia, siiva tilguve verd? Viipangi
Trv 1892 (J. Kill)
A1c2.Hani lendab üle aia, tiivad tilguvad verd? Vihm
Pär 1888 (H. Martinson)
A1d1.Hani lendab üle muru, siivad tilguvad verd? Veepaaride kandmine
MMg 1888 (G. Tenter)
A1d2.Hani lätt üle muru, siiva tsilgusse verd? Veepaar
Ote 1895 (C. Lipping)
MMg, Ote - 2 var.
A1d3.Hani kõnnib üle muru, tiivad tilguvad verd? Veepaari kandmine
Hel 1888 (J. Pastarus)
A1e.Hani lendäb üle tare, siivä tilguv verd? Veepaar
Hls 1888 (P. Ruubel)
Hls, Pst - 2 var.
A1f.Hani lendab üle tua, tiivaotstest tilgub veri? Pilve, vihmasadu
As 1993 (A. Korb)
A1g.Hani lendab üle harja, tiivad tilguvad verd? Pilv
Pst 1888 (M. Juurik)
A1h1.Hani lendab üle nurme, siivad silguvad verd? Pilved
Urv 1889 (J. Janson)
A1h2.Hani lendava üle nurme, tiiva tilguva verd? [Lahendus puudub]
Trv 1889 (H. Kallas)
A1h3.Hanid lähevad üle nurme, tiivad tilguvad verd? Ämbred, õlpud
Tt dat-ta (M. Undi)
A1h4.Kaks hane lähevad üle nurme, tiivad tilguvad verd? Ämbrid kaelkoogu otsas
Jõh 1888 (A. M. Saar)
A1i.Hani läheb üle põllu, tiivad tilguvad verd? Kaelkoogud
Võn 1960 (L. Järvemäe, I. Sarv)
A1j.Kaks hane lendavad üle vainu, tiivad tilguvad verd? Kaelkookudega veetoomine
Äks 1992 (M. Hiiemäe)
A1k1.Hani läheb teed mööda, tiivad tilguvad verd? Naine läheb kaelkookudega, vesi tilgub maha
Ann 1956 (A. Kagovere)
A1k2.Hani kõnnib teed mööda, siivad tilguvad verd? Inimene lääb veepaariga
Saa 1895 (P. Ramberg)
A1l.Hani tuleb august, mõlemad tiivad tilguvad verd? Inimene tuleb veeämbritega
Kos 1891 (J. Härg)
A1m.Hanid tulevad alt mäe, tiivad tilguvad verd? Veepaarid
Saa 1892 (J. Tiitus)
A1n1.Hani lennab üle mere, tiivad tilkuvad verd? Paat (lootsik)
Han 1889 (A. Reimann)
Kuu, Han, 2Tõs - 4 var.
A1n2.Kaks hane lindavad üle mere, tiivad tilkvad verd? Veeämbrid
Kse 1889 (M. Reimann)
A1n3.Kaks hane läksivad üle mere, tiivad tilguvad verd? Veepanged
Pai 1894 (A. Hanson)
A1n4.Hani ojub meres, tiibad tilkuvad verd? Ein Boot, wenn es gerudert wird
Khk 1817/22 (anon)
Wied. 263; E EM 36 (135); E EM2 34 (166)
A1n5.Hani ojub merd, tiivad tilkuvad verd? Aerupaat merel
Khk 1947 (A. Kannel)
A1o1.Hani lindab, tiivad tilguvad verd? Naene toob vett
Tor 1889 (K. Kirschbaum)
Sim, JJn, Tor - 3 var.
A1o2.Hani lendab ja tiivaotsad tilguvad verd? Kaelkookudega veetassimine
Kos 1934 (L. Kukas)
A1o3*.Kaks hane lendavad ja mõlemi tiivad tilguvad verd? Kaelkoogud veeämbretega
Rkv 1934 (E. Tamson)
Rkv, Tor - 2 var.
A1o4.Haned tulevad, tiivad tilguvad verd? Veetoomine ämbritega
Kos 1932 (T. Wiedemann)
A1o5.Hani kõnnib, siivakondi tilguv verd? Veepaari
Pst dat-ta (E. Normann)
A1o6.Hani loobõrdas, loobõrdas, siivokõsõ tsilgusõ verd? Veekandja paariga
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
A2a1.Kurg lendab üle õue, tiivad tilguvad verd? Tulek veetäitega
Saa 1933 (J. Seeman)
Vän, Tor, Saa, Hls - 4 var.
A2a2.Kurg lendab üle õue, tiivanukid tilguvad verd? Veepangid
Pil 1888 (S. Käär)
A2a3.Kaks kurge lendavad üle õue, tiivad tilguvad verd? Vee toomine pangedega
Tor 1889 (C. Tults)
A2a4.Kurg lendab üle õue verd tilkudes ja nooled tulevad ta seljast? Müristamise vihm
Kad 1890 (F. Krass)
A2b1.1) Kurg lendab üle mere, tiivad tilguvad verd? Pilved
Mih 1889 (H. Perkson)
2) Kurg lendäb üle mere, siiva tilguve verd? Veepangi õla pääl
Hls 1891 (J. Riiet)
Mih, 2Tõs, PJg, Hls, Krk - 6 var.
A2b2.Kured lendavad üle mere, tiivad tilguvad verd? Venedega sõudmine
Tor 1887 (J. Tilk)
E EM 76 (585); E EM2 67 (757)
A2b3.Kurg läheb üle mere, tiivad tilkvad verd? Paat mere pääl
Tõs 1921 (S. Lind)
Tõs, Pär? - 2 var.
A2b4.Kurg läheb üle mere, tiivaotsad tilkuvad verd? Paat
Aud 1895 (R. Niemann)
A2b5.Kurg läks üle mere, tiivad tilksid verd? Paadiaerud
Lä 1890 (M. Ostrov)
A2b6.Kure lääva üle mere, siiva tilguva verd? Lootsik ajordega
Trv 1894 (J. Sirul)
Saa, Trv - 2 var.
A2c.Kurg lendäp üle muru, siiva silguva verd? Paarega viiäs vett
Ote 1889 (J. Kivisaar)
A2d.Kurg lendab üle välja, tiivad tilkuvad verd? Kaelkookudega veetoomine
Kir 1937 (E. Topmann)
A2e.Kurg lendab üle usse, siiva tilguve verd? Veepangege minnas
Krk 1889 (M. Kõdar)
A2f.Toonekurg lendab üle maa, tiivad tilkuvad verd? Vihmapilv
Krj 1938 (A. Toomessalu)
A2g.Kurg lendab üle katukse, tiivakondid jooksevad verd? Veepaarid
Nõo 1888 (V. Grünstamm)
A2h.Kurg lähäb üle silla, tiivadest tilgub verd? Veetooja tüdruk
VMr 1890 (G. ja K. V. Lurich)
A2i.Kurg lendab, tiivad tilguvad verd? Ämbrite ja kaelpuudega vett tuues vesi tilgub
Amb 1896 (G. Klemmer)
Amb, Plt - 2 var.
A3a1.Luiked lendavad üle õue, tiivad tilguvad verd (Schwäne fliegen über den Hof, die Flügel triefen von Blut)? Wassereimer
Tt enne 1876 (anon)
Amb, Ran, Tt - 3 var.
• Wied. 275; OM nr. 6 (1886) 204; E EM 86 (705); E EM2 75 (901); Jürisson 190 (6)
A3a2.Kaks luike lendavad üle õue, tiivad tilguvad verd? Veepaarid õlal veekandjal
Har 1895 (J. Reimann)
A3a3.Lueged liäväd üle õvve, siivad tilguvad verd? Panged
Kod 1888 (J. Liiv)
A3a4.Kaks luike lähevad üle õue, tiivad tilguvad verd? Kaelkooguga veekandja
Trt 1930 (E. Raag)
A3b1.Luik lendab üle mere, tiivaotsad tilguvad verd? Paadimees sõuab
Vil 1888 (J. Toss)
A3b2.Luiga lendase üle mere, siiva tsilgusse verd? Pangega tuvvas vett
Kan 1895 (J. Tedder)
A3b3.Luigad lähvad üle mere, tiivad tilguvad verd? Veetoomine kaelpuudega
Puh 1888 (D. Sell)
A3b4.Luiga lähava üle mere, siiva silguva verd? Vihma sadab
Puh 1888 (J. Kenkmann)
A3c.Luiga lindasõ üle moro, siiva tsilgusõ verd? Viipangi
Se 1888 (H. Prants)
A3d.Luiga lääva lumme mööda, siivakondi silguva verd? Vett tuuakse
Puh 1889 (J. Andresson)
A3e.Kats luike lendase üle maa, siiva tsilgusse verd? Paarega vii tuumine
Ote 1895 (E. Palm)
A3f.Kats luika läävä üle hoovi, siiva tsilgusse verd? Kaalpuudega kannetas vett
Võn 1909 (J. Moodis)
A3g1.Luiga lindasõ, siiva tsilgusõ verd? Veepangid
Rõu 1891 (A. Jennes)
A3g2.Valge luigõ lindasõ, siiva tsilkuva verd? Pangõga viias vett
Rõu 1897 (G. Raup)
A3g3.Kats luika lendässe, tsiiva silgusse verd? Viipangi'
Urv 1932 (H. Tampere)
2Urv - 2 var.
A4a.Tui lendab üle õue, tiivad tilkvad verd? Veepangid
Hel 1891 (J. Lammas)
Vän, Hel - 2 var.
A4b.Valge tuike lendab üle õue, tiivanukid tilguvad verd? Veeämbrid kaelkoukudega
Pil 1929 (K. Leichter)
A5a1.Harakas lendab üle õue, tiivad tilguvad verd? Ämbriga vee toomine
Koe 1966 (E. Liivar)
A5a2.Harakas lähab üle õue, tiivad tilguvad verd? Kantakse ve[tt]
Vän 1888 (T. Tetsmann)
A5a3.Kiitsaks lendab üle õue, tiivad tilguvad verd? Panged
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 64 (453); E EM2 57 (585)
A5b.Kiitsakas lennab üle mere, tiivad tilkuvad verd? Laev ja laevamastis lipp
Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
A5c.Kiitsakas lennab üle kivi, tiivad tilkuvad verd? Tuleraud
Tt dat-ta (anon)
Wied. 270; E EM 64 (452); E EM2 57 (584)
A5d.Harak lindas, siiva tilguse verd? Paariga viiäs vett
Vas 1903 (J. Jakobson)
Vas, Se - 2 var.
A6a1.Vares lendab üle õue, tiivad tilguvad verd? Veepanged
Trm 1889 (H. Mann)
A6a2.Kaks varest lendavad üle õue, tiivad tilguvad verd? Veeämbrid
Amb 1888 (M. Neumann)
Amb, Mih, Rõu - 3 var.
Ol. Lisa nr. 15 (1888) 239 (11)
A6b1.Vares lendab üle mere, tiivad tilkuvad verd? Veepanged lähevad üle õue
Saa? dat-ta (anon)
Krj, Saa?, KJn - 3 var.
A6b2.Vares lendas üle mere, tiivad tirguvad verd? Paadimõlad
Tõs 1894 (J. Jagoschmidt)
A6c.Vares lendas üle muru, siiva tilguva verd? Veepangi kandja
Ote 1888 (H. Nugin)
A6d.Vares lendab üle toaharja ja tiivad tilguvad verd? Pangedega vett tuua
Pde 1926 (A. Palm)
A6e1.Vares lendab, tiivad tilguvad verd? Paadiga sõitm[ine]
Tor 1889 (J. Tilk)
Tor, Kan - 2 var.
A6e2.Varõs lindas, tiivost tsilgus verd? Kaalkuukõga' tuuas vett
Se 1968/9 (K. Tarend)
A6e3.Varõs lindas, siiva juuskva verd? Paarega viiakse vett
Plv 1903 (J. Semm)
A7a.Kaarna lindas üle moru, siiva tsilgussõ verd? Vett tuuaks ämbritega
Ote 1889 (G. Wulff)
Meelej. nr. 32 (1887) 255 (7)
A7b.Kaarse lääva üle usse, siiva tilguva verd? Paarega tuuas vett
Puh 1889 (S. Sepp)
A7c.Kaarna lendap, siiva tsilkuva verd? Veepaari säljan
Rõn 1888 (A. Andrei)
A8a1.Kotkas lähäb üle mere, tiivad tilguvad verd? Kahe aeruga paat
Tor 1888 (M. Tilk)
E EM 68 (500); E EM2 61 (649); Nugis 289 ja 313 (101)
A8a2.Kotkas lendab mööda merd, tiivad tilkuvad taal verd? Laev
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
A8b.Kotkas tuleb võeralt maalt, tiivaotsad tilkvad verd? Lootsik
Muh 1898 (K. Raud)
A8c.Kotkas tuleb kaugelt maalt, suu vesine, pea vesine, tiivad vetta tilgutavad? Laev
Hlj 1897 (A. Klaas)
E EM2 61 (651)
A8d.Kotkas lendäp üle nurme, siiva silguva verd? Veepangiga tuldas kaevult
Puh 1889 (D. Arak)
A9.Must kukk lendab üle õue, tiivad tilkuvad verd? Vihmapilv
Krj 1938 (A. Toomessalu)
A10.Pääsukene lendab üle välja, tiivad tilguvad verd? Ämbriga tuuakse vett ja ämber tilgub
Rak 1905 (K. Holm)
A11.Laisk kull lendab üle ilma, tiivad tilguvad verd? Pilv vihmaga
Tõs 1889 (M. Kampmann)
A12.Tibu jookseb tiede kaudu, tiivad tilkvad verd? Paat ja aerud
Muh 1949 (S. Lätt)
Vrd. 570 2187
A13.Tedre lindab, tiivad tilguvad verd? Tüdruk toob vett ja ämbred tilguvad
Kos 1892 (T. Wiedemann)
A14a1.Lind lendab üle mere, tiivad tilkuvad verd? Paat lähab üle mere, aerud tilkuvad vett
Tõs 1890 (M. Kurul)
Jõh, 2Kuu, 2Jõe, Jäm, Kaa, Pöi, 3Tõs, Aud, Hää, Hel, Vil, Lai, 2Tt - 18 var.
Wied. 275; • Mötleja 16 ja 53 (63); Sak. Kal. (1880) 82 (23); E EM 84 (688); Schneider Elusal. Kal. (1905) 19 ja 42 (19); E EM2 74 (881)
A14a2*.Lind lendab üle mere ja tiivad tilguvad verd? Välk
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
Jõh, Ans - 2 var.
A14a3.Linnuke lendab üle mere, tiivad tilguvad verd? Lootsik, aerud
Pär 1888 (H. Martinson)
A14a4.Lind lendab üle mere, tiivad tillukesed, ise tilkuvad verd? Aurulaev
Pöi 1933 (J. Riim)
A14a5*.Ljõnd lennab mere piäl ning tiiväd tjõlkvad verd? Aerud tjõlkvad vett
Khn 1948 (S. Lätt)
Krj, Khn - 2 var.
A14a6.Lind liigub merel, tiivaotsad tilkuvad verd? Laev ja sõudvad aerud
Pöi 1938 (A. Toomessalu)
A14b1*.1) Lind lendab üle õue, tiivad tilkvad verd? Ämbritega veetoomine
Vil 1889 (H. Niggol)
2) Lind lendab üle õue ja tiivad tilguvad verd? Inimene veeämbritega
Kos 1930 (S. Veske)
Pee, Kuu, Kos, Vig, Hää, Hls, Trv, 2Vil, Lai, Kod - 11 var.
Tõn. LPr 11; Säde nr. 70 (1959) 4 (5)
A14b2.Kaks lindu lähvad üle õue, tiivad tilguvad vett? Veepangid
KJn 1870 (J. Tiedemann)
A14c1.Lind lendab üle muru, tiivad tilguvad verd? Pangedega veetoomine
Hel 1928 (E. J. Kase)
A14c2.Lind lendab üle moru, mõlemba siivaotsa tsilkuva verd? Vett tuuas
Kam 1892 (M. Kulberg)
A14c3.Tsirk linnas üle muru, siiva tsilgusse verd? Pilv
Rõu 1895 (A. Perli)
A14c4.Tsirk lindas üle muru, siivust tsilgus verd? Viipangi
Rõu 1896 (H. Treu)
A14d.Lind lindab vett kaudu, tiivad tilkuvad verd? Laev ja aerud
Kär 1890 (K. Loiken)
A14e.Lind lendab üle kaevu ja tiivad tilguvad verd? Panged tilguvad
Lai 1897 (H. Asper)
A14f.Lind lennab üle nurme, siivad tilguvad verd? Veepanged
Tür 1896 (T. Allikas, J. Johannson)
A14g1.1) Lind lendab, tiivad tilguvad verd? Veepangid
Pil 1888 (S. Käär)
2) Lind linnab, tiibad tilkuvad verd? Sõudjad, paat
Käi 1896/7 (J. Sooster)
Hlj, Koe, Käi, Emm, Ans, Jäm, Pöi, Tõs, Krk, Pil - 10 var.
A14g2.Lind lendab ja tiivad tilguvad verd? Tuulamine
Jür 1888 (M. Petroff)
Jür, Emm, Trv - 3 var.
A14g3.Linnuke lendab, tiivad tilguvad verd? Sõudjad aerud
Saa 1889 (J. Tammann)
A14g4.Tsirk lindas, siivaotsa tsilguva verd? Paarega tuvvas vett
Võn 1889 (T. Lätti)
A15a.Mees purjutab merd mööda, veri tiibadest tilgub? Vihmapilv
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 92 (780); E EM2 80 (988); Kmpm. EL II10 159
A15b.Mees lätt üle moro, siiva' tsilguse verd? Viipangi'
Kan 1910 (H. Ojansuu)
A16.Tiidu jookseb mööda tiedä, Tiidu tiiväd jooksevad verd? Kaelkook, veepang
Kod 1887 (S. Käär)
E EM 152 (1447); E EM2 132 (1892)
A17.Kaks neitsid lähvad üle mere, tiivad tilkuvad verd? Veepanged
Saa? dat-ta (anon)
A18.Murka tuleb, suu vabiseb, pea vabiseb, tiivad tilguvad vett? Paat
Jõe 1888 (H. Redlich)
E EM 103 (898); E EM2 91 (1189)
B1a1.Hani lääve üle õuve, nina tilgave verd? Õlped, pangid
Pst 1893 (J. Reevits)
B1a2.Hanid lähavad üle õue, veretilgad nina otsas? Pangid tilguvad vett
Hel 1874 (A. Wahlberg)
B1a3*.1) Kats hani lääve üle õvve, nina tilguv verd? Vett tuvvas paarige
Pst 1935 (R. Viidalepp)
2) Kaks hani lähavad üle õue, ninaotsad tilguvad verd? Vett kannetse
Vil 1893 (J. Täht)
3) Kaks hani lähvad üle õue ja ninad tilguvad verd? Veepanged
SJn 1896 (M. Käär)
Pst, 2Vil, 2SJn - 5 var.
B1a4.Kaks hani lähevad mööda õuet, ninad tilguvad verd? Veeämbr[id]
Vän 1922 (L. Pärt)
B1a5.Kaks hane lendvad üle oue, ninad tilkuvad verd? Veepangid
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
B1b1.Hani lääva üle nurme, nõna silguva verd? Veepaarega mindas
Ran 1889 (H. Raag)
B1b2.Kaks hani lähevad nurme mööda, ninad tilguvad verd? Kaalpuuga vee kandmine
Trt 1962 (A. Vigla)
B1b3.Kaks hani lähevad üle nurme, ninad jooksevad verd? Vett kantakse
Hel 1889 (H. Karolin)
B1c1.Hani lätt üle muru, nõna tsilgup verd? Pangiga viiakse vett
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
B1c2.Hani lää üle muru, nina juusk verd? Vett tuvvas, viipange jooseve
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
B1c3.Kats hanni lätva üle muru, nõna silkva verd? Veepaari
Hel 1889 (G. Habicht)
2Hel - 2 var.
B1c4.Kats hani juuksva murru müüda, nõn'a' silguve verd? Viipaari
Hel 1925 (E. Päss)
B1c5.Kaks hani kõrvo jooksevad üle muru, ninad jooksevad verd? Pangidega tuuakse vett
Hel 1874 (A. Wahlberg)
B1d1.Kaits hani lääve ust müüdä, nina tilgus verd? Viipaar
Krk 1890 (J. Hünerson)
B1d2.Kaits hani lähäve üle usseaia, nõna tilguve verd? Kaalpuiega viikandmine
Trv 1897 (J. Vaine)
B1e1.Kats hani lääva tiid piten, nõna tsilgus verd? Veepaar
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
B1e2.Kats hanni lääva tiiveert piti, nõna juuskva verd? Veepaar
Ote 1890 (J. A. Palm)
B1f.Kaks hani tulevad augult, ninad tilguvad verd? Pangid
Saa 1888 (P. Sitzka)
B1g1.Kaks hani tulevad mäele, ninad silguvad verd? Veepangid tüdruku õlal
Pär 1911 (A. Karu)
B1g2.Hanid tulevad mäest üles, ninad tilguvad verd? Pangedega tuuakse vett
KJn 1870 (J. Tiedemann)
B1h.Kaks haned tulevad jõest joomast, ninad tilguvad verd? Pangid
KJn 1870 (J. Tiedemann)
B1i1.Kaits hani jooseve, nõna joosk verd? Paarege kannetes vett
Trv 1894 (J. Sikk)
B1i2.Kats hanni tulevad, nõna jooskva verd? Veepangi
Võn 1895 (H. Mikkel)
B1i3.Kats hani lää kakelden, mõlembe nanasõõrme juuskva verd? Viipaarid
San 1925 (E. Päss)
B2a.Kurõ läävä üle mere, nõna tilgusõ verd? Viipaari
Rõu 1896 (A. Perli)
B2b.Kats kurgõ läävä' üle muru, mõlõmbil tsilgus nõna verd? Paariga veeviimine
Urv 1958 (A. Reigo)
B3.Karjane tuleb kahe haniga, ninad tilguvad verd? Veepaarid õlgadel
Vil 1891 (J. Karus)
B4.Lind lendab üle nurme, nina tilgub verd? Veepangid
Vil 1894 (G. Karu)
B5a.Kaks neitsid lätvad üle õue ja ninad tilguvad verd? Veepangid
KJn 1895 (J. Koord)
B5b.Kats neitsit läävä üle nurmõ, nõna juuskva verd? Kaelkookudega veeviimine
Võn 1931 (L. Unt)
B5c.Kaks neitsit lendavad, ninad tilkvad verd? Pangid
Hel 1891 (J. Lammas)
C1a1.Hani lääb üle õue, nokk tilgub verd? Veepang
Äks 1889 (A. Mauer)
C1a2*.Hanid lähevad üle õue, nokad jooksevad verd? Paariga veetoomine
Nõo 1888 (P. Unt)
Kos, Nõo - 2 var.
C1a3.Kaks hani lähväd üle õue, nokad tilguvad verd? Tüdrik kannab õlbetega vett
Kõp 1888 (V. Reiman)
Kõp, Äks - 2 var.
C1a4.Kaks hani lähavad üle õue, nokad jooksevad verd? Veepaarid
TMr 1889 (M. Napp)
C1b1.Hani lääva üle muru, noki jooseva verd? Veepaari säljan
Rõn 1888 (A. Andrei)
C1b2.Kats hani lähava üle muru, noki silguva verd? Veekandmise paari
Puh 1888 (J. Kenkmann)
C1b3.Kats hanni lääva üle muro, noki tsilgosõ verd? Paarega viiäs vett
Vas 1888 (C. Lenzius)
C1c.Kats hanni lääva üle nurme, nuka tsilguva verd? Paarega viias vett
Võn 1894 (J. Suits)
Hag, Võn - 2 var.
C1d.Hani läheb üle ussa[a], noki tilguva verd? Inimene läheb kaalpuiega (looga) ja pangid on otsal vee järele
Trt 1949 (O. Hildebrand)
C1e1.Hani läävä, noka tsilgusse verd? Paarega, kaalkoogustega vett tuuma
Ote 1939 (A. Kroon)
C1e2.Katte hanni kannetas, noki tsilguva verd? Pangega kannetas vett
Ote 1889 (E. Brücker)
C2a.Kaks kurge lendavad üle mere, nokad tilkuvad verd? Veeämbrid
Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann)
C2b.Kats kurge lääva üle ussaja, noki tsilgusse verd? Paarega viikandmine
Võn 1888 (J. Jalajas)
C3.Kaks luike lendäväd, nokad tilguvad verd? Kahe pangega tuuasse vett
KJn 1888 (J. Reial)
D1a.Lind lendab, silmad tilguvad verd? Kaelpuudega kantase vett
TMr 1890 (H. Uus)
D1b.Linnuke lendab taeva all, silma tilguva verd? Veepaar
Hls v. Krk 1868/96 (L. Kase)
D2.Kaks neitsikest lähvad üle õue, silmad tilguvad verd? Pangedega tuuakse vett
Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
Ea.Kaks hani läheb üle õue, mõlema kaelad tilguvad verd? Veeämbrid
Amb v. JMd 1937 (H. Ader)
Eb1.Hani läävad üle muru, kaela silguva verd? Veepangid (ämbred)
Puh 1888 (H. Huik)
Eb2.Kaits hanni lähva üle muru, mõlembil kaala alt joosk verd? Vett kannetas paarega
Urv 1890 (J. Teder)
Ec.Kaks hani lähevad üle nurme, kaelad jooksevad verd? [Lahendus puudub]
Tt 1880 (anon)
• Sak. Kal. (1880) 82 (3)
F.Härg tuleb mäele möörätes, pia tilgub verd? Noota tõmmatakse veest välja
Trm 1895 (S. Sommer)
Vrd. 292
G1.Kaks hani lähvad teed mööda, nahad jooksevad verd? Veepaar
San 1877 (J. Hurt)
G2.Hanid lendavad üle õue, ise tilguvad verd? Veepanged
Vai 1893 (A. Feldbach)
H.Kurg sõedab üle õue ja süä tilgub verd? Naestel õlped selläs
Pst 1936 (L. Köögardal)
I1a.Hani lendab üle õue, tiivad tilguvad vett? Veepanged kaelkookudega
KJn 1973 (M. Kaur)
I1b.Hani juokseb müöda maad, tiivad tilkuvad vett? Naiste rangid - kaelkoogud
Kuu 1957 (H. Kokamägi)
I1c.Hani lendab, tiivad tilguvad vett? Veekandm[ine]
Sim 1938 (E. Lippus)
I2.Luik lendab, tiivad tilguvad vett? Paat
Prn 1933 (E. Tomson)
I3.Kured lennavad üle õue, siivad tilguvad vett? Ämmertega veetoomine
Hlj 1888 (J. Linkstein)
I4*.Kotkas lendab üle mere ja tiivad tilguvad vett? Paat ja sõudmine
Tor 1889 (C. Tults)
2Tor - 2 var.
I5.Lind lendab, tiivad tilkuvad vett? Paat sõuab
Phl 1897 (J. Pöijal)
Phl, Plt - 2 var.
J1a.Hanid tulevad üle õue, ninad tilguvad vett? Veepangid
Tt dat-ta (anon)
Wied. 263; E EM 36 (129); E EM2 33 (160)
J1b.Kaks hani lähvad üle nurme, ninad tilguvad vett? Veepanged
Hää 1933 (M. Martinson)
J2.Kaarna läheb üle välja, ninasõõrmed tilguvad vett? Vett kantakse pangedega
Pal 1888 (H. Maasen)
K.Kaits hanni lääva üle muru ja noki jooseva vett? Pangega veetoomine
Ote 1889 (V. Vaher)
L.Kotkas tuleb kota-kata, pea vesine, silmad vesised, tiivad vetta tilguvad? Pilve, vihm
Lai 1936 (F. Eichenbaum)
M1a1.Hani lendab üle õue, tiivad tilguvad tina? Pilve
Lai 1895 (K. Taras)
VMr, 2Lai - 3 var.
M1a2.Kaks hane lendavad üle õue, tiivad tilguvad tina? Veekandmine
Lai 1937 (P. Tammepuu)
M1a3.Hani läheb üle õue, tiivad tilguvad tina? Kaelkookudega veekandmine
Lai 1888 (J. Remmelg)
M1a4.Kaks hani lähvad üle õue, tiivad tilgutavad tina? Veetoomine kaelkookudega
Lai 1936 (P. Tammepuu)
M1b.Hani lendab üle välja, tiivad tilguvad tina? Kaelkookudega veetoomine
Lai dat-ta (M. Toommägi)
M1c.Hani lendab, tiivad tilguvad tina? Veepaar
Pal 1889 (H. Maasen)
M2.Luige lendave üle õue, tiivä tilguv tina? Viikandmine
Hls 1930 (E. Sitska)
M3.Kured lähevad üle välla, tiivad tilguvad tina? Ülped
SJn 1893 (J. Mein)
M4.Lind lendab üle mere, tiivad tilguvad tina? Paat merel
Pöi 1951 (V. Truumets)
M5*.Must härg läheb muisele maale, tiivad tilguvad tina? Paadiga sõit merel
Mar 1936 (A. Hiiemägi)
Mar, Hps - 2 var.
Vrd. 1302I1a1*
M6.Ertu kõnnib mööda teed, ertu tiivad tilguvad tina? Veepanged
Trm 1895 (E. J. Õunapuu)
M7.Tante kõnnib teeda mööda, tante tiivad tilkuvad tina? Kaelkookudega veetoomine
Trt 1927 (A. Annuk)
M8.Must mees läheb Mohusse, tiivad tilguvad tina? Laev
Mih 1889 (H. Perkson)
N1a.Kaks rakikest kõnnivad mööda teed, silmad tilguvad tina? Panged
Äks 1893 (P. Sepp)
N1b.Kaks rakikoerakest jooksevad mööda teed, silmad tilguvad tina? Veepanged, mis kaevust viiakse
Pal 1889 (L. Arst)
N2.Pullike läheb üle õue, silmad tilguvad tina? Veeämber
Trm 1895 (J. Tihane)
N3.Siga tuleb tua juure, silmad tilguvad tina? Veepang
Pal 1889 (M. Uus)
O.Kaks hani lähevad üle õue, persed tilguvad tina? Kaelkoogud
Trm 1992 (E. Tamm)
P.Hani kõnnib üle õue, siivad tilguvad tibasid? Pangega veetoomine
Lai dat-ta (H. Davel)
Q.Vares lendab vaabakalla, siived tilkuvad loda? Sõudmine
Kuu 1903 (J. Mikiver)
R.Hani lindas, raso tsilgus? Pangiga tuuas vett
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 126 (12)
S1a.Kats hani juuksva murru müüda, nõn'a silguve? Viipaari
Hel 1925 (E. Päss)
S1b.Kats hani käivä murru müüda, nõn'a silguve? Viipaari
Hel 1925 (E. Päss)
S2.Vares lendab, tiivad tilguvad? Veekandmine kaelkooguga
Trt 1934 (H. Senka)
S3a.Lind lendab üle õue, tiivad tilguvad? Veetassimine kookudega
Vil 1963 (E. Kukk)
S3b1.Lind lendab, tiivad tilguvad? Vihmapilv
VLk 1935 (A. Verlis)
S3b2.Lind joosk, tiiva tilguse? Vihmapilv
Har 1934 (O. Lipstok)
S3b3.Tsirk lendas, siivakondi tsilkuse? Paarige kan[das] vett
San 1895 (J. Kuldsep)
Z1a.Kaks neitsid lähevad üle turu, silmad tilguvad vett? Veega täidetud panged
Äks 1893 (P. Sepp)
Kontam.: = 514B1a
Z1b.Kaks neitsid lähevad üle nurme nuttes, ninad tilguvad verd? Aerudega sõudmine
Vil 1894 (G. Karu)
Kontam.: = 514B1b
Z2.Kaits hani lääve üle nurme nutten, nõna tilguve verd? Veekandmine õlbetega
Trv 1893 (J. Kuusk)
Trv, Vln - 2 var.
Kontam.: = 514B2
T1.Hani lääve kiiga-kääga, nina tilguve verd? Külmenu kannetege pangi
Pst 1889 (J. Ainson)
Kontam.: = 184C1
T2a.Kaks hanikest lähvad üle õue, ise karjuvad: kika-keka, kika-kaka, ninad jooksevad verd? Veepanged
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Kontam.: = 184C2a
T2b.Kaits hanni tuleva üle muru kaagaten, nõna tsilgusse verd? Kaalpuu
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Kontam.: = 184C2b
Ua.Neli neitsid läävä üle nurme nutten, silma juuksva vett? Ratta (vanger)
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
Kontam.: = 1431Ua
Ub.Neli neitsit lähevad nuttes üle nurme, kõigil ninad tilguvad verd? Vanker
Trt 1927 (K. Pormeister)
Kontam.: = 1431Ub
Uc.Neli neitsit läävä värjist vällä, nõna tsilguva verd? Määritude ratastega mindas värjist vällä
Võn 1889 (T. Lätti)
Kontam.: = 1431Uc
V.Tihane tuttipidi taevas ja silmad tilguvad vett? Tilgad vinnaga kaevukougu ots
Hlj 1893 (I. Lootus)
Kontam.: = 2191F
Vrd.2436L1e2*
182.HANI LÄHAB ÜLE MURU, SITATEE TAKAN? Vett tuvas kaevust - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Hani lähab üle muru, sõnnikutee taka? Paarega viias vett
Puh 1889 (J. Loskit)
b.Hani lähab üle muru, sitatee takan? Vett tuuvas kaevust
Puh 1889 (J. Loskit)
Vrd.183 184
183.HANI UIDAB ÜLE USSAJA? Vett tuuakse - 0+1+0+0 = 1 (2) var.
Nõo 1889 (J. Tüklov)
Vrd.181A1a20 182 184
184.HANID LÄHVAD ÜLE VÄLLA KIIGA-KAAGA? Ülped - 1+5+0+0 = 6 (7) var.
A1.Hanid lähvad üle välla kiiga-kaaga? Ülped
SJn 1893 (J. Mein)
A2.[Kaks] hani lähvad lauta kidin-kädin? Panged
Vil 1872 (H. Leoke)
B.Kaits hanikest teeve lennäten kaak-kaak, ei saa kunagi tõinetõist kätte? Veepaar õla pääl
Hls 1891 (J. Riiet)
Vrd. 1429
C1.Hani lääve kiiga-kääga, nina tilguve verd? Külmenu kannetege pangi
Pst 1889 (J. Ainson)
Kontam.: = 181T1
C2a.Kaks hanikest lähvad üle õue, ise karjuvad: kika-keka, kika-kaka, ninad jooksevad verd? Veepanged
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Kontam.: = 181T2a
C2b.Kaits hanni tuleva üle muru kaagaten, nõna tsilgusse verd? Kaalpuu
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Kontam.: = 181T2b
Vrd.182 183 1431Pa
185.HAUKUBU LÄHEB RÄGAJALALE KOSTI? Luud - 0+0+0+1 = 1 (2) var.
Tor 1965 (J. Sildvee)
186.HARAGAS NOKIB HAGUST AIDA, KAKS KURUKELLA KAULAS? Munn, munad - 0+1+2+1 = 4 (5) var.
a.Haragas nokkis hagust aida, kaks karukella kaulas? [Lahendus puudub]
Kuu 1956 (I. Lind)
b.Haragas nokkib hagust aida, kaks kurukella kaulas? Munn, munad
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
c.Harakas nokib aeda, kaks kurukella kaelas? Munn
Kuu 1939 (T. Võimula)
d.Harak nokib hagu, kaks kurukella kaelas? Poisi till
Kuu 1938 (H. Martinson)
187.HARAK AADELIS, PIKA PARTI PUDELIS, KIVILE MUNAD MUNEB? Leivade ahju panemine - 0+3+1+0 = 4 (4) var.
Aa.Harak aadelis, pika parti pudelis, kivile munad muneb? Leivade ahju panemine
Trm 1889 (H. Mann)
Ab.Harakas aidale, pikka põldu püügile, kivile ta munad muneb? Leiva ahju panek
Lai 1937/8 (E. Pall)
Ac.Harak aia telles, pitki põtke puskeles, kivile mune munese? Ahju pühkimise luud ja labid
MMg 1891 (G. Puus)
B.Puu õtsas puiskleb, aia õtsas aiskleb, orule munad muneb? Ahjuluud
Pal 1888 (E. Uus)
Vrd.193
188.HARAK HAUK TÕRDU VEERE PÄÄL? Õpetaja kantslis - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Võn 1931 (L. Unt)
Vrd.740 1232 2430
189.HARAK ÄSSELDAB, PIKK HÄND PÖÖRLEB, ESI MUNEB TOORE MUNA? Levätegemine: luud, lapi, päts - 0+0+1+0 = 1 (1) var.
Pst 1922 (O. Loorits)
Vrd.193
190.HARAKA TILK PISTÜ, VARÕSÕ MULK AMMULÕ? Kirstu taba - 0+4+3+1 = 8 (9) var.
A.Haragu puts, tedre titt? Taba, võti
Se 1927 (P. Voolaine)
Ba.Tihasõl tillo titikõnõ, varblasõl väikene vitukene? Taarihaan
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
Bb.Tigalase tilgakene, varblase vitukene? Inemise naba
Vas v. Se 1898 (J. Sandra)
C.Haraka tilk pistü, varõsõ mulk ammulõ? Kirstu taba
Se 1888 (H. Prants)
Da.Hiire vitt oli irvakile, tihase till oli õieli? Aidavõti
Tt dat-ta (anon)
Db.Hiire vitt õli irvakile, tihase till õli õtsekõhe? Aidavõti
Trm 1966 (J. Sildvee)
E.Tigasel titt tillile, mooril mulk vallalõ? Valtaga kaev
Plv 1903 (J. Semm)
F.Tigane titti tiirutas, harak p[ut]su hammustas? Vene lukk
Ote 1896 (H. Maasen)
191.HARAKAS AIDAS, SABA VÄLJAS? Aidavõti - 8+278+239+185 = 710 (1023) var.
Aa1.1) Harakas aidas, saba väljas? Aidavõti
Plt 1878 (K. Moks)
2) Harakas aitas, saba väljas? Aidavõti
Kse 1889 (F. Põld)
3) Harakas aedas, saba välläs? Võti
KJn 1898 (C. Sööt)
4) Harak aidas, saba väljas? Võti (ukse sees)
Trm 1889 (H. Mann)
5) Harak aidas, saba välläs? Võti
Lüg 1889 (E. Bachmann)
6) Harak aitas, saba väljas? Kulp on pajas ehk võti luku sees
Ris 1892 (J. Holts)
7) Harak aidan, saba vällän? Aidavõti
Nõo 1875 (J. Kerg)
Vi, Nrv, Vai, 4Jõh, 4Iis, Lüg, 2VNg, Hlj, Kad, 2Rak, 2VJg, 9Sim, 4VMr, 7Amb v. JMd, 3Koe, 2Pee, 2Tür, 4Kuu, 3Tln, 2Kos, Ris, 2Vig, Kse, Rid, Sa, Krj, Kaa, Pöi?, 2Tõs, 2PJg, 5Vän, 3Tor, Prn, 2Pär, Hää, Saa, 3Hls, Krk, Vl, 5Hel, 4Trv, 3Pst, Pst v. Pil, 2Vln, 6Vil, Kõp, 6SJn, SJn v. Pil, 10KJn, 5Pil, 4Plt, 3Ksi, 12Lai, 8Pal, 6Trm, 3Kod, 2MMg, 5Äks, 8TMr, 6Trt, 2Võn, 3Nõo, Puh, 2Ran, 9Ote, 3San, Kan, 4Urv, 2Har, 3Rõu, 2Plv, Räp, 2As, 3Tt, eP - 227 var.
• Just Sak. Kal. (1882) 151 (8); E EM 36 (138); Rätsep Koduk. 66 (2); E EM2 34 (170); ÜÕÕ 58 (4); EMrd II 369; Kriisa-Villand 51 (6); Metstak2 20 ja 22
Aa2.1) Harakas aidas ja saba väljas? Võti, pära luku seest väljas
Kad 1888 (J. Aab)
2) Harak aitas ja saba väljas? Aidavõti
Tõs 1948 (T. Soonets)
3) Kitsharakas aitas ja saba väljas? Aedavõti
Tor 1957 (A. Schmuul, M. Tiitsmaa)
Kad, Pee, Tõs, Tor, Lai, Trt - 6 var.
Aa3.Harak aidas, sabad vällas? Võti
Vil 1893 (J. Täht)
Aa4.Haraka aidan, saba väljan? Aidavõti
Hel 1963 (T. Alla, R. Kotkas)
Ab1.Harakas aidan, saba om vällän? Aidavõti
Ote 1957 (S. Pettai)
Ab2.Harakas on aidas, saba on väljas? Aidavõti
Urv dat-ta (M. Raudnael)
Ac.Harak istub aidas, saba väljas? Aidavõti
Trt 1922 (E. Lang)
Ba1.1) Harakas aitas, händ väljas? Aidavõti
Pär 1888 (M. Oiderman)
2) Harak aidas, händ väljas? Aidavõti
Hlj 1890 (K. Leetberg)
3) Harak aidan, händ väljän? Aidavõti
Pst 1889 (J. Henno)
4) Harak aidan, hand vällän? Aidavõti
Kam 1888 (J. Siimus)
5) Harak aidan, hand välän? Aidavõti
Rõu 1896 (H. Treu)
6) Harak aidah, hand väläh? Aidavõti
Rõu 1937 (L. Raudsepp)
Jõh, Hlj, VMr, Kuu, Rap, Krj, Ans v. Jäm, Jäm, Kaa, 2Khn, 2Aud, 2Pär, Hää, 4Saa, 5Hls, Hls v. Pst, 7Krk, 9Hel, 11Trv, 9Pst, 2Vil, Ta, Pal, 3Trt, 5Võn, Kam, 3Nõo, 2Elv, 3Puh, 3Ran, 5Rõn, Rõn v. San, 7Ote, 7San, 5Kan, 5Urv, Urv v. Krl, 3Krl, 6Har, 16Rõu, Plv, 2Räp, Vas, Se, 4As, 2Tt - 153 var.
Liiv LMt 40 (10); Meelej. nr. 33 (1887) 263 (17); Aavik 60 ja 102; EMrd III 235
Ba2.1) Harak aitas ja händ väljas? Võti
Phl 1938 (E. Ennist)
2) Harak aidan ja hand vällan? Aidavõti
As 1996 (A. Korb, A. Tuisk)
Phl, Tõs, Hel, As - 4 var.
Ba3.Harakas aites ning händ välles? Võti
Khn 1948 (S. Lätt)
Bb1.Harak aitas, händ vällal? Aidavõti
Hää 1969 (M. Mäesalu)
Bb2.Harak aidal, hand vällän? Aidavõti
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Bc.Harak aidas, hand on väljas? Aidavõti
Trt 1949 (O. Hildebrand)
Bd+.Kiitsakas aitas, händ vällas? Võti
Aud 1896 (N. N.)
C.1) Harakas aidas, saba rästas? Aidavõti on ees
Trm 1895 (S. Sommer)
2) Harak aidas, saba räästas? Tuli, suits
Vil 1895 (H. Niggol)
3) Harak aidan, saba rästan? Tuli ahjus
Võn 1895 (P. Rootslane)
Jõh, Tln, Saa, 3Hls, 2Krk, Vl, Hel, Trv, Vln, 4Vil, Kõp, KJn, Pil, 2Trm, MMg, Võn, Tt - 24 var.
Wied. 263; E EM 36 (137); E EM2 34 (169); Nugis 285 ja 313 (29)
Da.1) Harakas aitas, händ räästas? Aidavõti
Pär 1888 (H. Martinson)
2) Harak aidan, händ rästän? Aidavõti
Hls 1887 (M. Järve)
Pär, 3Saa, 3Hls, Krk, 4Hel, 6Trv, Pst, Ran - 20 var.
Db.Haraku aitan, hänna rästan? Sukavardad
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Dc.Harak aida pääl, hand räästan? Katussepaarid
Ran 1889 (A. Tobber)
Dd.Harak om aedan, händ rästan? Aedavõti
Hel 1962 (H. Kokamägi)
Ea.1) Harak linnan, händ vällan? Supikulp
Pst 1895 (J. Ainson)
2) Harak liinan, hand vällän? Võti
Rõn 1890 (P. Grünfeldt)
3) Harak liinah, hand väläh? Leibä lastas ahju
Se 1929/30 (E. Põllula)
Hel, Pst, 6Võn, Nõo v. Ote, Puh, 2Ran, Rõn, 6Ote, 3Kan, Urv, 5Har, 3Rõu, Vru, 10Plv, 7Räp, Vas, Vas v. Se, 4Se - 55 var.
Eb.Harak liinal, hand väljal? [Lahendus puudub]
Har 1934 (L. Adamson)
F.1) Harak liinan, hand ussõn? Aida een võti
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
2) Harak liinah, hand useh? Leibälapju ahon
Lut 1894 (O. Kallas)
Har, Rõu, Vas, 2Lut - 5 var.
• LMr 126 (14 ja 15)
G.Harak liinan, hand laanen? Leivalapju
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
H.1) Harakas linnas, saba väljas? Seinapalk, ots väljas
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
2) Harak linnas, saba väljas? Mõek tuppes
Tür 1894 (J. Johannson)
3) Harak liinan, saba vällän? Aidavõti
Rõu 1957 (S. Lätt)
Koe, Tür, HMd v. Ris, Ksi, TMr, Trt, Võn, Kam, Vlg, 2Har, Rõu, Räp, Tt - 14 var.
• Helle 362 (12); Willmann 165 (11); Gressel (1808) lk-ta (11); Holtz 214 (25); Lönnrot2 178 (13); Wied. 263; E EM 37 (140); KAH EKAl 160 ja 163 (11); E EM2 34 (173); Nugis 285 ja 313 (31); Metstak 12 ja 33 (76); Metstak2 26 ja 27; Müürsepp-Viisimaa 60
I.Harakas linnas, saba räästas? [Lahendus puudub]
Ann 1889 (K. Preisberg)
J.1) Harakas augus, saba väljas? Võti ukse ees
PJg 1888 (H. Lussik)
2) Harak augus, saba väljas? Võti
Tt 1964 (S. Karu)
Sim, PJg, Urv, Tt - 4 var.
K.Harakas räistas, saba väljas? Suppikulp
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Vil - 2 var.
L+.1) Harakas pesas, saba väljas? Kulp katlas
Vai 1888 (H. Masing)
2) Harak ajas, händ väljas? Aidavõti
Juu 1888 (J. Valdt)
Vai, Iis, Hlj, Kuu, Kos, Juu, Lai, Kan - 8 var.
M1a1.1) Harak lätt liina, jätt hanna välja? Leevalapju
Vas 1895 (P. Saar)
2) Harak lätt liina, jätt hanna vällä? Võti taba seehn
Rõu 1897 (G. Raup)
4Kan, Urv, Urv v. Krl, Rõu, 3Vas, 15Se - 25 var.
M1a2.Harak lätt liina, hanna jätt välla? Leevälapju
Se 1937 (A. Reinola)
Vas, 8Se - 9 var.
• Meelej. nr. 48 (1887) 383 (1)
M1a3.Harak lätt liina, a' hanna jätt liinast vällä? Leibä lastas ahjo - leib lätt ahjo, a' lapjo jääs vällä
Se 1929 (A. Gehrke)
M1b.Harak lätt kullatsõhõ liina, jätt hanna välla? Ahuruup
Rõu 1894 (A. Assor)
M2a1.1) Harak läts liina, jätt hanna välja? Aidavõti
Urv 1890 (A. Koort)
2) Harak läts liina, jätt hanna vällä? Leibä lastas ahjo
Se 1940 (M. Linna)
Urv, 18Se - 19 var.
M2a2.Harak läts liina, hanna jätt vällä? Leibä lastas ahju
Se 1927 (V. Ruusamägi)
7Se - 7 var.
M2b.Harak läts liina, jätt hannaotsa välla? Leiba lastas ahjo
Se 1940 (N. Koplimägi)
2Se - 2 var.
M3a1.1) Harak linnas liina, jätt hanna vällä? Leibä lastas ahju
Se 1927 (J. Orusaar)
2) Harak linnäs liina, jätt hanna vällä? Levälapju
Se 1931/3 (H. Tampere)
15Se - 15 var.
M3a2.Harak linnas liina ja jätt hanna vällä? Leevälapjo tsusatas ahjo ja hand jääse ahost vällä
Se 1930 (N. Nurmetu)
M3a3.Harak lindas liina, hanna jätt vällä? Leibä lastas ahjo
Se 1934 (N. Oinas)
4Se - 4 var.
M3b.Harak lindas liina, hand jääs vällä? Ahuluud ahun
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
M4.Harak liinah, hanna jätt vällä? Leiba lastas ahjo
Se 1933 (N. Oinas)
N1.Harak läheb linna, jätab saba välja? Leivalabidas
TMr 1889 (M. Napp)
Vil, TMr - 2 var.
N2a*.Harak läts liina, jäts saba vällä? Leivalapju
Se 1949 (S. Lõhmus)
3Se - 3 var.
N2b.Harakas läks linna, saba jäi välja? Leiva ahju panemine
Se 1960/1 (anon)
O1a.Harak läks aita, jätse saba välja? [Lahendus puudub]
Ran 1924 (G. Eisen)
Nugis 285 ja 313 (30)
O1b.Harakas läks aita, jättis sabaotsa välja? Võti
Ote 1957 (H. Palo)
O1c.Harakas läks aita, saba jäi välja? [Lahendus puudub]
Ote 1924 (E. Nuuma)
O2.Harakas lähäb aita, saba jääb välja? Võti
San 1877 (J. Hurt)
O3a.Harak lendäp aita, jätäp saba vällä? Võti
Nõo 1926 (E. Päss)
O3b.Harak lendab aida [sic!], saba jääb välja? Leiva ahju panek
San 1954/5 (K. Neevits)
P1a.Harak läks aita, jätt hanna välja? Leivalabidas
Urv 1887 (J. Paap)
E EM 36 (139); E EM2 34 (172)
P1b.Harak läts aita, hand jäi vällä? Aidavõti
Kan 1963 (R. Praakli)
2Kan - 2 var.
P2a.Harakas lääb aita, jätab hänna välja? Aedavõti
Urv 1889 (J. Janson)
Trm, Urv - 2 var.
P2b.Harak lääb aita, händ vällan? Aidavõti
Hls 1889 (M. Laarman)
Q1a.Harakas läks ahju, saba jäi välja? Võti, leivalabidas
Ote 1957 (H. Samuel)
Q1b.Harak lätt ahju, jätt hanna vällä? Ahuluud
Urv 1890 (H. Lellep)
Q2.Harak linnas ahjo, jätt hanna vällä? Leibä lastas ahjo
Se 1929 (P. Toomeorg)
R.Harakas läheb auku, saba jääb välja? Aidavõtti
Iis 1888 (A. Valter)
S.Kiitsharakas läheb keldrisse, jätab saba välja? Võti
Vän 1937 (K. A. Rõõmussaar)
Š1.Lind aitas ja saba väljas? Võti ukse ees
Rei 1939 (E. Ennist)
2Rei - 2 var.
Š2.Lind aitas, händ väljas? Võti
Jäm 1897 (A. Kuldsaar)
Z1.Must vares aidas, saba väljas? Aidavõti lukuaukus
Ann 1956 (A. Kagovere)
Z2.Vares liinah, hand väläh? Kulp paah
Vas 1936 (A. Raadla)
Ž+.1) Räästas aidas, saba väljas? Võti
Trt 1927 (G. Kreebs)
2) Pääsuke läks aita, händ jäi välla? Võti
Hää 1938 (M. Mäesalu)
3) Hani liinah, hand väläh? Supikopp
Räp 1959 (I. Sarv)
Hää, Trt, Rõu, Räp - 4 var.
T1a1.1) Hiir läheb auku, saba jääb välja? Lusikas suhu
Iis 1888 (A. Valter)
2) Hiir lääb auku, saba jääb välla? Võti lukus
Han 1969 (I. Aavekukk)
2Iis, Hlj, Rkv, VMr, Kuu, Jõe, Juu, Mär, 2Han, Rid, Aud, PJg, Tor, Krk, Trm - 17 var.
E EM 40 (179); E EM2 37 (222); Jürisson 208 (3); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 26 (61); Puus. EkT IV lk-ta; Loorits VrP 26 (61); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (25); Nugis 286 ja 313 (45); LR nr. 2 ja 3 (1940) 46 ja 70 (7); Mihkla KlL 75 (8); Pioneer nr. 2 ja 3 (1950) lk-ta (4); Vih. (1950) 81 ja 82 (8); Meie aasta (1953) lk-ta (2); Terri 42 (2); Metstak 11 ja 32 (60); Muhel VN 35 ja tagakaas (2); Laagus-Õunapuu 168; Leht VIII2 54 ja 56; Hiie-Müürsepp IV/I 76; Nahkur 46/7 (13); Metstak2 20 ja 22
T1a2.Hiir läheb auku, aga saba jääb välja? Võti
Lih 1949 (Ü. Kreek)
T1b1.Hiir läks auku, saba jäi välja? Söömisel lusikas suus
Trm 1906 (M. Sild)
Sim, Trm, Ote - 3 var.
T1b2.Hiir läks auku, aga saba jäi välja? Võti
Var 1947/8 (L. Palusalu)
T1c.Hiir jookseb auku, saba jääb välja? Võti
Mar 1992 (M. Salumäe)
T2.Hiir läheb auku, saba ei lähe? Võti
Sim 1940/1 (H. Joonuks)
Sim, Pld - 2 var.
Pet. ELA 65; Pet. UA7 39
T3.Hiir lihab auku, händ jääb välja? Aidavõti
Jaa 1938 (A. Vinkel)
T4.Hiir läts mulku, jätt hanna vällä? Võti
Se 1934 (F. Paloots)
T5*.1) Hiir lätt uustõ, jätt hanna vällä? Leevälapju
Se 1977 (P. Hagu)
2) Hiir läts uustõ, hanna jätt vällä? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
3Se - 3 var.
T6.Hiir lätt ahju, hand jääs vällä? Leibä lastas ahju
Se 1935 (A. Jänessoo)
T7.Hiir läheb aita, saba jääb välja? Võti ukse ees
TMr 1992 (H. Kevend)
T8.Hiir läheb koopa, saba jääb välja? Aidavõti
Iis 1955 (J. Viidalepp)
U1a.Hiir urus, saba väljas? Võti lukus
Tln 1968 (S. Kiislar)
Tln, Elv - 2 var.
U1b.Tuhat, tuhat, sada, sada, hiir urus, saba väljas? Tampoon
Tln 1994 (A. Eltermann)
Vrd. 2275
U2.Hiir aukus, saba välläs? Võti lukuaugus
Han 1972 (I. Aavekukk)
Han, Rõu - 2 var.
U3.Hiir augus, händ väljas? Aidavõti
Pst 1888 (J. Jaakson)
Khk, Pst - 2 var.
U4.Hiir aitas, saba vällas? Aidavõti
SJn 1893 (J. Mein)
Sa, SJn, Nõo, San - 4 var.
Lasteleht nr. 17/18 (1939) 296
V1.Rott aidas, saba väljas? Võti
Trt 1927 (E. Hantson)
V2a.Rott lääb auku, saba jääb vällä? Võti
Var 1968 (E. ja H. Tampere)
Var, Pöi - 2 var.
V2b.Rott läheb auku, jätab saba augu äärele? Võti
Vän 1937 (E. Tammsoo)
W.Kass pueb auku, jätab käpa välja? Võti
Tor 1887 (J. Tilk)
E EM 58 (379); E EM2 52 (483)
Õ1.Ise poeb auku, jätab käpa välja? Võti lukus
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Õ2.Esi aedas ja händ vällas? Aedavõti
Pst 1936 (L. Köögardal)
Ä+.Varas aidah, hand välah? Aitavõti iis
Räp 1889 (K. Tamberg)
MMg, Räp - 2 var.
Is. Kal. (1880) 85 ja 86 (23)
Ö.Hiir läheb auku, ise teeb kriuksti? Ukse lukku keeramine
Koe 1960 (M. Ots)
Kontam.: = 843N
Vrd.1540C
192.HARAKAS AJATEIBA ÕTSAS, PIHUTÄIS PEERGA PERSSES? Tuuleveski, mis lapsed teevad ja ajateiba õtsa jooksma panevad - 0 (3) var.
T. Wiedemann (1892): omaloominguline tekst
E EM2 34 (168)
Vrd.1083Wa 1371
193.HARAKAS LÄKS ATELINNA, MÖDA PIKKA PEENART PEETELINNA, ÜLES LAELE MUNELE? Humal - 0+0+3+1 = 4 (8) var.
Aa.Harakas läks Atelinna, möda pikka peenart Peetelinna, üles laele munele? Humal
Tür 1928 (R. Viidebaum)
RpS nr. 6 (1939) 189
Ab.Harakas läks aadelikku, pikka purki poodelikku, rajale läks munele? Tapud, tapupistlad
Tür 1927 (R. Viidebaum)
Ac.Harakas läheb Aadelinna, ülessepoole Poodelinna, seal hakkab mune munema? Tapud
Pai 1934 (H. Neumann)
B.Harakal oli aabeleksat, pika pardi piibeleksat, läks aga looduje munele leksat-leksat? [Lahendus puudub]
Hlj 1982 (E. Kaljuvee)
Vrd.187 189 194 1621
194.HARAKAS SABADELEKSE, SABA PISTA PISTELEKSE, MOORILE MUNAD MUNETAKSE, MUNAD MULLE ANNETAKSE? Ahjuluud, leivalabidas ja leivad ahjus - 0+2+0+0 = 2 (2) var.
a.Harakas sabadelekse, saba pista pistelekse, moorile munad munetakse, munad mulle annetakse? Ahjuluud, leivalabidas ja leivad ahjus
VNg 1889 (A. Krikmann)
b.Harakas sabatelkse, saba pika pistelekse, muorile munad muneta, mulle munad annetakse? Ahjuluud ja luudimine, leivalabidas ja leibade ahju panemine ja ahjust välja võtmine
Hlj 1890 (V. Klaas)
Vrd.193
195.HARALIK MEES, HARGID SEUTUD? Hasplid - 0 (9) var.
A. Kuldsaar (1896): omaloominguline tekst
SSTT 12; Metstak 10 ja 32 (48); Metstak2 17 ja 19
196.HARI MU AUKU, LAKU MU PERSET, TOPI MU TAHA? Piip - 0+13+0+2 = 15 (17) var.
Aa.Topi mo taa, hari mo auku, laku mo perset? Piip
Phl 1897 (J. Pöijal)
Ab.Hari mu auku, laku mu perset, topi mu taha? Piip
Kad 1888 (J. Linkstein)
Kad, Jür - 2 var.
Ac.Roogi mo auku, topi moot taha, laku mo perset? Piip
Hii 1888 (J. Kõrvne, P. Laane, G. Tikerpuu)
Ad.Pista mu perse, topi mu taha, hari mu auku? Piibu puhastamine
HJn 1889 (H. Tiidermann)
Ae.Pühi ta perse, hari ta auk ja topi tale taha? Piip
HJn 1895 (J. Tannenthal)
Af.Pühi mu perse, hari mu auk, topi torikas tahaotsa? Piip
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
Ba.Ma harin su auku ja pühin su perset, topin sul taha ja annan sul suud? Piip
JJn 1966 (O. Lalli)
Bb.Puhastan su perset ja harin su auku, topin sulle tagant ja imen sul eest? Piip
VMr dat-ta (anon)
Bc.Hari mu auku, topi mu taha, laku mind tagast ja ole must vait? Piibu suitsetamine
Kad 1897 (A. K. Kivi)
C.Pühi mu perset, hari mu auku, täida mu kõhtu, siis saad seda, mis tahtsid? Piip
Var 1888 (M. Karotom)
D.Haista mu iest, haista mu tagant, puhu mu perse, täida mu täis, siis ma olen sul kõige suurem sõber? Piip
Var 1890 (M. Ostrov)
E.Ribi mind eest ja rabi mind takka, hari mu auku, tee mind puhtaks? Piibu puhastamine
Noa v. Hii 1888 (J. Lievoh)
F.Süe minu süeki, juo minu juoki, hari minu auku? Piip
Hlj 1890 (K. Leetberg)
G.Nipi mind, näpi mind, hari mo auku, söö mo sitta soolata? Piip
Phl 1897 (J. Pöijal)
Kontam.: = 1467C
197.HARJUMAAL AHATAKSE, VIRUMAALE VISATAKSE? Välk - 0 (5) var.
M. J. Eiseni tõlge (1888) Lönnroti väljaandest
E EM 37 (142); E EM2 34 (175)
198.HARK ALL, PUU PEAL, ISE TEEB SIRR-SORR? Kaevust vee välla tõmbamene - 0 (3) var.
T. Wiedemann (1894): omaloominguline tekst
E EM2 35 (178)
Vrd.200A1b
199.HARK ALL, HAUSTEL PÄÄL? Vares - 0+1+0+0 = 1 (1) var.
Phl 1897 (J. Pöijal)
200.HARK ALL, PAUN PÄÄL, PAUNA PÄÄL RIST, RISTI PÄÄL NUPP, NUPU PÄÄL MÕTS, MÕTSAN SEAD, KAHARE PÄÄGA POISIKE AAB MÕTSAST SEAD VÄLLÄ? Inimene - 15+370+326+239 = 950 (1298) var.
A1a.Hark all, paun peal? Inimene
Kad 1896 (J. Sõster)
A1b.Hark all, paun peal, paunal seetse auku? Inimene
Tor 1963 (E. ja H. Tampere)
Vrd. 198 1960
A2a*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti otsas nupp? Inimene
Jõh 1888 (A. M. Saar)
Jõh, VMr, Amb, Kir, Kär, Pha, Pst, Pil, Pal, Ran, Ote, Har - 12 var.
Tamman 12
A2b*.Hark all, paun pääl, pauna pääl nupp? Inimene
Puh 1888 (J. Kenkmann)
Aud, Puh - 2 var.
A3a1.Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial mets? Inime
MMg 1889 (H. Rätsepp)
Iis, Rkv, Koe, 3Kuu, Tln, Jür, Pld, Mär, Vig, Kse, Kär, Vän, Hää, Saa, 2Hls, Krk, 2SJn, Lai, 2Pal, 3MMg, Trt, Rõu, Tt - 30 var.
• Mötleja 3 ja 51 (2); Kuusik KT 217 (56); Laste prillid I 22 (1); Huvit. II 215 ja 224 (1); Mihkla EK III/I 213; Nugis 286 ja 313 (32); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (4); Laugaste 134; Meie aasta (1953) lk-ta (3); ÜÕÕ 133 (2); Säde nr. 4 ja 7 (1956) 4 (3); Terri 14; Säde nr. 26 ja 48 (1965) 8 (11); Valgma-Villand 14; Eisen EKTv 9 (9); EMrd III 235; Metstak 8 ja 32 (8); Muhel VN 37 ja tagakaas (2); Hiie-Müürsepp IV/I 77 ja 80 (1); Hennoste 38 (1); Metstak2 10 ja 11; Müürsepp-Viisimaa 54
A3a2*.Hark all, paun pääl, pauna otsas rist, risti otsas nupp, nupu pääl mets? Inimene
Jaa 1937 (A. Toomessalu)
VNg, Tür, 2Tln, HMd, Var, Jaa, Tor, 2TMr, 2Ote, Rõu - 13 var.
A3a3.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nups, nupsi peal mets? Inime
Vil 1889 (R. Johanni)
A3b*.Hark all, paun peel, pauna peel nupp ning nupu peel mets? Inimene
Khk 1937 (L. Köögardal)
Amb v. JMd, Kuu, 2Jõe, Kos, Khk, Kõp, Trt, Elv - 9 var.
B1a1*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead? Inimene
VMr 1978 (A. Korb)
VMr, Var, 3Phl, Hii, Sa, Tor, Pär?, Vln, Vil, Lai, Pal, 2Kod, TMr, Trt - 17 var.
Selmet V (1957) 14 (13); Kriisa V 45 (13)
Vrd. 1039K9
B1a2.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas elavad sead? Inimene, kellel täiad peas
Pai 1934 (H. Neumann)
Kad, Pai - 2 var.
B1a3*.1) Hark all, hargi peal paun, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas jooksevad sead ringi? Inimene, kel on täid peas
Mar 1996 (M. Hiiemäe)
2) Hark all, paun pääl, paunal rist, ristil nupp, nupi pääl mõtsa seeh tsia' tsungva'? Inimene
Se 1949 (S. Lõhmus)
Mar, Khk, 2Se - 4 var.
B1b*.Hark all, paun peel, pauna peel rist ning risti peel nupp, nupu peel mets ning metses hallid sead? Inimene
Khk 1937 (L. Köögardal)
Amb v. JMd, Khk - 2 var.
B1c.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts ja mõtsan olliva ju veel notsuhe sehen? Inimene ja mõtsan olliva ju veel sipelga, kellel om ja kellel ei ole
Ote 1982 (T. Tammo)
B1d*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets ja metssead metsas? Inimene
SJn 1937 (G. Bakhoff)
Jõh, 2SJn - 3 var.
B1e*.Hark all, paun peal, pauna peal nupp, nupu peal mets, metsas sead? Inimene
Tt 1888 (A. J.)
Muh, 2Pal, Tt - 4 var.
B2a*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsa seen eläjä? Inimene
Krl 1973 (E. ja H. Tampere)
Rak, Trt, Nõo, Krl, Tt - 5 var.
• Helle 362 (11); Hupel 119; Willmann 164 (10); St. Pet. Mon. (1805) 63 ja 250 (1); Lönnrot 150; Nörmann 34 ja 54 (35); Ahlqvist 71; Wied. 263; ER Kal. (1883) 88/9 (14); E EM 37 (143); KAH EKAl 160 ja 163 (10); Jürjens 70; E EM2 34 (176); E MM 7 ja 42 (39); Mickwitz Kal. (1916) lk-ta; E MM2 7 ja 45 (40); Raud KL III 213 (8); Ainelo III 62; Mihkla 69 (2); Kask-Vaigla-Veski I Hõ 15; Raud VMj 213 ja 214 (8); Muuk-Mihkla III 133; E MM3 4 ja 36 (40)
B2b.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets ja metsas kurjad elajad? Inime
Kõp 1889 (K. Ojasuu)
B2c*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas elavad metselajad? Inimese liikmed
Tõs 1894 (J. Jagoschmidt)
Tln, Tõs - 2 var.
B3a*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets ja metsas loomad? Inimene
Hel 1962 (P. Kippar)
2Lüg, Kuu, Hel, KJn, Ote - 6 var.
Tõn. LLr 54 (11)
B3b*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsan om kikisugutsi loomi? Inimene
Hel 1889 (G. Habicht)
Jõh, 2Hel - 3 var.
B3c*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsan levvetes luumi? Inimene
Hel 1925 (E. Päss)
Rap, Hel, Plt - 3 var.
B3d*.Hark all, hargi peal paun, pauna peal rist, risti otsas nupp, nupu peal mets, metsas elavad loomad? Inimene
Hel 1926 (K. Puusepp)
Jõh, Hää, Hel - 3 var.
B3e*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal peenikene mets, metsa sees loomad? Inimese kohta: jalad on hark, paun on kere, rist on käed, mets on juuksed, loomad on täid
As 1974 (R. Ottesson)
Hlj, As - 2 var.
B4+.Auk all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas on pisikesed poisikesed? Inimene
Ann 1929 (R. Viidebaum)
Ann, Tln, Vän, MMg, Äks - 5 var.
B5a.Pisike mets mäel, põrsaid täis? Täid juustes
Vig 1888 (M. J. Eisen)
E EM 123 (1129); E EM2 108 (1489)
B5b.Paks mõtsakõnõ, valgit tsiakõisi täüs? Täi' pääh
Se 1937 (I. Rohtla)
B5c.Tsia' suurõ mõtsa seeh tsungva'? Täi' pääh
Se 1938 (A. Tubli)
B5d.Kahhar varik, tsia' seeh tsungva'? Pääh täi'
Se 1928 (T. Linna)
B5e+.Musta' tsia' kävä varkot pide? Täi hiusih käävä'
Se 1933 (N. Oinas)
Kuu, Se - 2 var.
C1a1*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees sead, sigade taga poiss? Inimene, peahari
Rei 1938 (E. Ennist)
VMr, Nis, Rei, Tõs, Tt - 5 var.
C1a2.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl mõts, mõtsan valge tsea, poisikene ajab välja? Inimine
Tt 1889? (anon)
C1b1.Hark all, paun peal, pauna otsas rist, risti otsas nupp, nupu otsas mets, metsas ajab poiss põrsaid taga? Inimene, peast soetakse täisi
Mar 1936 (A. Hiiemägi)
C1b2.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas punased põrsad, poiss ajab neid seal taga? Inimene
Juu 1987 (E. Tampere)
C1c.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas veised, poiss ajab veised metsast välja? Inimene, peahari ajab täid juustest välja
Vll 1960 (A. Sepp)
C1d.Hark all, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsast ajab poisikene valgeid lambaid välla? Inimene kammib täisid välla
Puh 1988 (A. Korb)
C1e.Hark all, paun pääl, pauna pääl nupp, nupu pääl mets ja metsast ajab poiss karja välja? Poiss, kes kammib pääd
Trt 1933 (R. Lepik)
C1f.Hark all, paun peal, pauna otsas rist, risti otsas nupp, nupu peal kasvab mets, metsas elavad väikesed konnad ja poisike ajab konnad metsast välja? Inimene
Trm 1895 (S. Sommer)
C2a*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nups, nupsi peal mets, metsas sead, pisike poisike ajab kõik sead välja? Inimene
Tor 1889 (J. Tilk)
Vän, Tor - 2 var.
C2b.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas põrssad, pisike poiss aab põrssaid taga, kelle kätte saab, selle tapab ää? [Üks] inime otsib [teise] peast täisi
Amb 1938 (J. Eplik)
C3*.All hark, hargi peal paun, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, väike poiss ajab sigu metsast välja? Inimene
Pld 1927 (O. Niimann)
Rap, Pld - 2 var.
C4.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsa sees hallid sead ja pooleaastane poisike ajab metsast sigu välja? Inimene
Rap 1926 (A. Hamburg)
C5a*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, mets siad, sajajalgne poisike aab siad metst välla? Inimene, pea sugemine
KJn 1903 (L. Kuuskler)
Vai, KJn, Pal - 3 var.
C5b*.Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial mets, metsas elajad, sajajalgne poisike aab välla? Inime
Pil 1888 (T. Sander)
Jõh, Pil - 2 var.
C6.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti otsan nupp, nupu pääl om mõts, mõtsan omma' tsia' ja lamba', palja pääga poiskõnõ pess lambit ja tsiko mõtsast vällä? Inemine: hark omma' jala', sõs om kõtt, to om paun, rist om käe', pää om nupp ja juussõ' omma' mõts, mõtsan omma' tsia' ja lamba', no omma' täi' ja tingu', palja pääga poiskõnõ om päähari, vanast olli' iks päähar'a', tuu hari ai sõs täie ja tingõ pääst vällä
Kan 1937 (H. Keem)
C7a*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, kärnas peaga poiss ajab metsast sigu välja? Pea sugemine
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
Tor, Plt, Trm - 3 var.
C7b.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees loomad, pisike kärnpea-poiss ajab nad välja? Pea sugemine
Koe 1925 (A. V. Kõrv)
C8a1*.1) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsan sead, kahare pääga poisike aab mõtsast sead vällä? Inimene
Hls 1889 (M. Ilus)
2) Hark alan, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsan sea, kahupääga poisike nüpeldes sigu vällä? Harjaga pää sugemine
Trv 1894 (A. Rull)
3) Hark all, paun peal, pauna otsas rist, risti otsas nupp, nupu peal mets, metsas sead ja kähärpeaga poiss aab metsas sigu taga? [Lahendus puudub]
LNg 1937 (E. Ennist)
Tür v. Juu, Kuu, Mär, LNg, Pöi?, Tor, Tor v. SJn, Pär, 2Saa, 3Hls, 2Trv, Vln, Vil, Kõp, SJn v. Ote, KJn, Ksi, 2Pal, Trt, Ote, Rõu, As - 27 var.
Univer-Laurits III 16; Selmet V (1946) 10
C8a2*.1) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, kähara pääga poisike aab mõtsast sigu välla? Inimene
Ran 1890 (A. Tattar)
2) Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, väike kähara peaga poisike ajab sead metsast välja? Inimene, harjaga soetakse täid peast maha
SJn 1979 (J. Joandi)
Saa, Hls, Krk, Hel, Trv, 2Pst, 4Vil, Kõp, 2SJn, KJn, Ksi, 2Trt, Kam, 3Nõo, 2Puh, 3Ran, Rõn, 2Ote, Kan, Rõu, As - 33 var.
Eas II 194 (218)
C8a3*.Hark all, paun piäl, pauna piäl nupp, nupu piäl mets, kähärä piägä poisike aab metst sigu vällä? Inimese keha ja piä sugemine
KJn 1898 (C. Sööt)
KJn, TMr - 2 var.
Ainelo II-III 62
C8a4+.Hark all, paun peal, pauna peal mets, metsa sees seat, kahara peaga poiss tuleb ajab välja? Inimene
Urv 1889 (J. Janson)
2Vil, TMr, Võn, Nõo, Urv - 6 var.
C8a5.Hark all, paun peal, paona peal paks mets, metsas valged sead ja kähara peaga poisike läheb ajab sead metsast välja? Inime: mets on juuksed, poisike on peahari, sead on täid (peahari oli tehtud harjustest, sulatud kokku pigiga)
KJn 1961 (A. Seep)
C8a6*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, kähara peaga poiss ajab metsast sead välja, lageda lapi peal tapetakse luumõõgaga ära? Inimene
Vän 1922 (L. Pärt)
Tln, Vän - 2 var.
C8b.Hark all, paun peal, pauna peal rist ja risti peal nupp, nupu peal on kasvamas mets, aga metsast käib käharapealine poisike põrsaid, s.o. mumme välja ajamas? [Lahendus puudub]
Hls 1962 (M. Laarman)
C8c.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas metselajad, kähara peaga poiss aeab metsast eläjaid välja? Inimene
SJn 1892 (H. Karell)
Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (7); Loorits VrP 25 ja 26 (7); Parijõgi-Reial-Vaigla V 331 (5)
C8d1*.Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial mets, metsas mõndasugu loomi sees, kahara piaga poisike ajab keik välja? Inimene
Hel 1879 (J. Liiv)
Hel, Trv, Trt - 3 var.
• Liiv LMt 45 (98)
C8d2.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsan mõnda looma, üks kahera pääga poisike lähab metsa ja ajab karja valgid vasikaid välja? Jalad, kõht, käed, pää, juuksed, täied, tingud, hari, täied
Hel 1874 (A. Wahlberg)
C8e.Hark all, paun pääl, pauna pääl nupp, nupu pääl mõts, kähara pääga poiss aab pullikesi mõtsast vällä? Päähari, millega kammiti täisid maha
TMr 1942 (E. Siil)
C8f.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsan mitmesugust lindu, veike kahara pääga poisike lääb mõtsa ja ajab keik välja? Inimene suib pääd harjaga
Trv 1890 (J. Tinn)
C9a*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees sead, iga homiku käib karuse peaga poiss sigu ära ajamas? Inimene
Kaa 1889 (M. Kallas)
Han, Krj, Kaa - 3 var.
C9b.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp ja nupu peal on mets ja metsast ajab karvase peaga poisike põrsaid välja? Laps
Vln 1942 (P. Alvre)
C9c.Hark all, paun pääl, pauna otsas rist, risti otsas nupp, nupu pääl mets, karuse peaga poiss läks metsast loomi ajama? Juuste harjamine
Krj 1939/40 (O. Jõgi)
C10.Hark all, paun peal, pauna peal rist ja risti otsas nupp, nupu peal mets ja hallid sead sees, veike sakerpea poisike ajab kõik sead metsast välja? Inimene, t[äi]d ja peahari
Vän 1889 (J. Tiss)
C11a*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees sead, iga pühabe hoomiku punase peaga poiss ajab sead metsast välja? Inimene, punase peaga poiss on peahari, mille abil igal pühapäeva hommikul täid peast välja kraabitakse
Krj 1938 (K. Lepp)
Amb v. JMd, Vor, Krj, Jäm, Vll, Pil, Lai, 2Pal, 2Äks, Ote - 12 var.
C11b*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas põrsad, punase peaga poisike läheb metsa, ajab põrsad välja? Inimene ja peahari
Hää 1983 (O. Kõiva)
JJn, Hää - 2 var.
C11c.Har'k all, paun peal, paona peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas keiksugu elajad, punase peaga poiss valitseja? Jälad ja magu, käed ja pea, pea peal juuksed, juukste sees ka täid, peahari, ühtekogu üks inimene
Muh 1872 (O. T. K.)
C12a1*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, musta peaga poisike aab piitsaga seal sigu taga? Inimese kohta
Pee 1927 (R. Viidebaum)
VMr, JJn, Pee, Vig, 2Pär, Lai, 3Pal, Kod, MMg, 2Äks - 14 var.
C12a2.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas siad, tillukene musta peaga poisikene ajab välja ja kümme meest tapavad ära? Peasugija
Pil 1890 (J. Bock)
C12a3.Hark, hargi otsas paun, pauna otsas rist ja risti otsas nupp, nupu sees mets, metsa sees sead, musta peaga poiss aeab sigu taga, tõrvarüüd selgas? Inimene sugeb pead harjaga
PJg 1888 (H. Lussik)
C12a4*.All hark, hargi peal paun, pauna peal nupp, nupu peal paks mets, musta peaga poiss ajab metsast sigu välja? Inimene, peahari, täi
Äks 1980 (A. Korb)
Tõs, Äks - 2 var.
C12a5.Hark all, hargi peal paun, pauna peal nupp, nupu peal mets, metsas hallid sead ja musta peaga poiss ajab neid välja? Täisugemine
Aud 1933 (M. Pommer)
C12b*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, musta peaga poisike ajab metsast valgeid põrsaid välja? Inimene, pigiharjaga kammitakse peast täisid
KJn 1980 (V. Põldsaar)
Pee, KJn - 2 var.
C12c.Hark all, paun peel, pauna peel rist, risti peel nupp, nupu peel mets, metsas hallid oravad, iga hoomiku musta peega poiss keib neid taga ajamas? Peehari ja inimene
Mus 1939 (K. Lepp)
C12d.Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti ots nupp, nupu ots paks mets, musta piaga poisike ajab metsast täiu välla? Inimene
Ksi 1926 (P. Berg)
C13a1*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, mets sigu täis, must poiss ajab sead metsast välja? Inimene
Aud 1895 (R. Niemann)
Kad, Sim, Amb v. JMd, JJn v. Koe, Juu, Noa, Rei, Mus, Khk, Kaa, Aud, 3Tor, 4Lai, Trm, Trt - 20 var.
C13a2*.Hark all ja paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas hallid siad ja must poiss ajab need sialt välja? Inimene kammib piad
Rap 1961 (V. Metstak)
Tln, 2Rap, Var, Aud - 5 var.
C13b1*.All hark, peal paun, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas must poiss ajab piitsaga põrsaid taga? Inimene
VMr 1888 (J. Puurmann)
Sim, VMr, Jõe - 3 var.
C13b2.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, must poiss läheb metsa, ajab valged põrsad välja? Inimene
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
C13b3.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal must poiss, ajab kirjusid põrsaid taga? Inimene, hari ja täid
Rak dat-ta (J. Lilienbach)
C13c+.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas elajad sees, must poiss aab metsast elajad välja? Inimene
Tür 1928 (R. Viidebaum)
Tür, Mar - 2 var.
C14a.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, halli peaga poiss ajab sead välja? Inimene, juuksed, peahari
Pha? dat-ta (anon)
C14b.Hark on all, paun on peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal on mets, metsa peal on halli peaga poiss, ajab põrssaid taga? Inimene, halli peaga poiss on peahari
Tln 1926 (M. Sengbusch)
C15*.Hark all, hargi otsas paun, pauna otsas rist, risti otsas nupp, nupu otsas mets, metsas sead, hall poiss ajab sead välja? Inimene
Ris 1895 (J. Niinas)
Ris, Mih, LNg, Noa - 4 var.
C16a1*.1) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsas sead, väike valge peaga poisike ajab metsast sead välja? Inimene ja päähari
Saa 1928 (E. J. Kase)
2) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl knupp, knupu otsas mets, metsa sees sigu, üks valge pääga poiss ajab neid iga homiku takka, suur pikk piits käes? Inimene
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
Pee, Rap, HMd v. Ris, 2Mus, 2Tor, Pär, 2Saa, Saa?, Hel, Vil, SJn, KJn, Ksi, Ote - 17 var.
C16a2.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas on sead sees, väike valge peaga poiss läheb ajab sead kõik puise heinamaa peale, kus nad tapetakse ära luise vikatiga? Inimene ja pää sugemine
Pai 1926 (R. Viidebaum)
Vrd. 200D7d2 200D7d3 200Z3j
C16a3.Hark all ja paun peal, pauna peal rist ja risti peal nupp, nupu peal mets, metsas valged sead ja valge peaga poiss aeab sealt sigu välla? Inimene, täid juuste sees ja peaharjaga (valged harjased) soetakse juuseid
Mih 1938 (V. Eenveer)
C16b.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, valge peaga poisike läheb metsa, ajab sealt valged põrsad välja? Inimene tükis pea sugemisega
Pil 1895 (H. Keller)
C17*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl paks mõts, mõtsan halli sea, laia pääga poisike ajab neid säält välla? Harjaga pää sugemine
Trv 1890 (A. Rull)
Mih, Trv - 2 var.
C18a*.1) Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, väikene laia lakiga poiss läheb metsa, ajab sead ära? Pea sugemine
Jäm 1906 (H. Usin)
2) Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, laia lakiga poiss aiab sead metsast välja? Inimene ja peahari
Kaa 1872 (I. Kallas)
3Khk, 3Jäm, 3Kaa - 9 var.
Wied. 263
C18b.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, laia lakiga poiss läheb pühapäeva hommikul õige vara, ajab sead metsast välje, pöial-mats lööb maha? Jalad, kõht, käed, pea, juuksed, täid, peahari, pöial
Ans 1891 (J. Magus)
C19a*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, musta lakiga poiss ajab sead metsast välja? Inimene, vanast soeti juuksid harjastest tehtud harjaga, hari oli musta lakiga poiss
Kaa 1938 (T. Õunpuu)
Krj, Jäm, Kaa - 3 var.
C19b.Hark all, paun peel, pauna peel rist, risti peel nupp, nupu peel mets, metsas elajad, pisine musta lakiga poiss ajab elajad metsast välja, valge lakiga poiss tuleb vastu ning tapab ära? Inimene, peehari, sõrm
Khk 1946 (L. Tarkin)
C20a.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsas sead, halli laki poiss keib neid välja aeamas? Inimene ja peahari
Kär 1898 (T. Sömer)
C20b.Hark all, paun peel, pauna peel rist, risti peel nupp, nupu peel mets, metsas hallid elajad, halli lakiga poiss läheb elajaid ära ajama? Inimene, hallid elajad - täid, halli lakiga poiss - kamm
Khk 1973 (V. Lonn)
C21.Hark all, paun peel, pauna peel rist, risti peel nupp, nupu peel mets, metsas loom, pisine lakiga poiss kargutab taga? Inimene
Khk 1947 (H. Tarkin)
C22+.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas on siad, väike vaiguse kasukaga poiss ajab siad välja? Inimese liikmed, hari
Vil 1889 (H. Niggol)
Tür, Vil - 2 var.
C23*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, mets valgid sigu täis, pigipoiss aab välla? Harjaga pea sugemine
Han 1929 (H. Tampere)
Vai, 2Han, Kse - 4 var.
C24*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nups, nupsi pääl mets, metsas sead, pigipeaga poiss läheb metsa ja ajab valged põrsad metsast välja? Harjaga pääd sugema
Tor 1889 (M. Tohv)
Hag, Tor, Pal - 3 var.
C25*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, pigise kasukaga poiss ajab metsas sigu taga? Inimene
HMd 1927 (A. Viilas)
Nis, HMd - 2 var.
C26a1*.Hark all ja paun on peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets ja sead metsas, päkapikune poiss ajab sigu taga, tõrvarüüd sel'las? Inimene
Sim 1978 (E. Tampere)
Iis, Sim, VMr, 2JJn, Pee - 6 var.
C26a2*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas väiksed valged sead, tõrvarüiga poiss ajab nad välla? Inimene
Ann 1889 (K. Preisberg)
Vi, VMr, 2Amb, Amb v. JMd, Pee, Ann - 7 var.
C26a3*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, pisikene poisikene, tõrvane kasukas selgas, ajab sigu taga? Inimene, pea sugemine
Kuu 1892 (J. Ploompuu, H. Rebane)
Kuu, Tln, 2Kos, Pil, Lai - 6 var.
C26a4*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, tõrvakuuega poiss ajab sigu taga? Inime ja peahari
JJn 1965 (R. Veinberg)
Sim, JJn - 2 var.
C26a5*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, must tõrvane poiss ajab sigu taga? Jalad, kõht, käed, pea, juuksed, täid, harjaga suetakse pead
Kad 1888 (J. Linkstein)
Iis, Kad - 2 var.
C26a6.Hark all, paun pääl, pauna otsas rist, ristil nupp, nupul mets, metsas sead ja karjane ajab sigu tõrvase londiga taga? Inime
Jõh 1935 (anon)
C26b*.Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial mets, metsas elajad, veike tõrvakasukaga poiss ajab elajad metsast välja? Inimene, täid ja piahari
Rak 1893 (J. Lilienbach)
Iis, Rak, Trm - 3 var.
C27a*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsas sead, raudpükstega poiss ajab neid taga? Inimene
VJg 1930 (E. Serm)
VJg, Kir, Hls - 3 var.
C27b.All hark, hargi pääl paun, paunal rist, ristil nupp, nupul mets, metsas loomad ja väike raudkasu[ka]ga poiss ajab metsas loomi välja? Inimene
Trm 1935 (H. Velt)
C28*.Rist all, paun peal, pauna peal nupp, nupu peal mets, raudkasukaga mees ajab sead metsast välja? Inimene
Juu 1958 (L. Raudsep)
Juu, Kod - 2 var.
C29.Nupp ja nupu otsah mõts ja mõtsah põdra', raudvanamiis aasõ mõtsast põtru vällä? Kreebeniga suitas pääd
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
C30*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead sees, väike poiss aab raudkepiga taga? Inimene
Kul 1928 (R. Viidebaum)
2Kuu, Kul - 3 var.
C31.All on hark, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsas siad ja luune poiss ajab sigu? Inimene
Jõh 1889 (A. Tõnurist)
C32.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsah eläjä, punatse tsõbaga poisike aja eläjit vällä? Inemine
Räp 1959 (I. Link, H. Rebane)
C33*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees sead, musta kuuega poiss ajab sead metsast välja? Inimene ja vaiguhari
Rap v. Mär 1940 (E. Poom)
2Rap v. Mär, Prn - 3 var.
C34.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nuppu peal mets ja metsa sees sead ja musta kuuega vanamees aeab metsas sigu taga? Inimene ja peahari oma ammetis
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
C35*.Hark all, paun piäl, paana piäl rist, rissi piäl nupp, nupu õtsan mets, metsän elutsavad siad, muss vanamiis aab siad metsäss väljä? Inimene, piähari
Kod 1939 (A. Univere)
Hps, Vän, Kod - 3 var.
C36*.Hark all, paun piäl, paana õtsan rist, risti õtsan nupp, nupu õtsan mets, metsä siden siad, hall vanamiis aab metsäst sigu väljä? Inimene
Kod 1888 (J. Liiv)
Jõh, Kod - 2 var.
C37.Hark all, paun pääl, paona pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõts om mõtseläjit täis, pikä hammastega vanamiis aab mõtsast eläjit vällä? Inimene, juussed, täid, kamm
Ran 1964 (A. Tamm)
C38a.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees siad, vanamees ajab nuiaga taga? Inimene
Trm 1966 (H. Alver, H. Kulo, T. Roosmaa)
C38b.Hark all, paun pial, paunal rist, risti ots nupp, nupu pial mets, metsa sees siad, vanamees ajab tõrvase nuiaga taga? Harjaga soetakse peast täiu, vanasti oli kammi asemel hari: seaharjased kastetud üht otsa pidi tõrva sisse
Iis 1957 (T. Vaas)
C39*.Hark all, paun peel, pauna peel rist, risti otsas nupp, nupu peel mets, metsas hallid sead, pisike Peeter keib iga homiku neid säält välla ajamas? Poiss
Kaa 1946 (V. Niit)
Kaa, Pöi - 2 var.
C40*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsas sead, homiku vara pisike punase peaga Peeter läheb ajab sead ära? Inimese peahari, täid
Krj v. Mus dat-ta (V. Mägi)
Sa, Krj v. Mus - 2 var.
C41*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti otsas nupp, nupu pääl mets, metsa sihes sead, Vaigu-Peeter tuleb ja ajab sead ära? Inimene ja peahari
Pöi 1938 (A. Toomessalu)
Jaa, 3Pöi - 4 var.
C42.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, Pigi-Peeter aab metsas sigu taga? Inimene, Pigi-Peeter - muistne tümaga ja vaiguga liidetud kõvadest seaharjastest valmistatud söödikute sugemise hari - peahari
Pöi 1961 (A. Rand)
C43.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, Kummi-Peeter ajab sead metsast välja? Inimene ja kammiga kammitakse täid juustest
Pöi 1933 (J. Riim)
C44*.Hark all, paun piäl, pauna piäl rist, risti piäl nupp, nupu piäl mets, metsäs siäd, sigade taga karjane? Inime
Khn 1948 (S. Lätt)
2Khn, Hel, Lai, 2Ote - 6 var.
D1a.Hark all, tünder pääl, tündri pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets? Inimene
Hii 1928 (M. Meiusi)
D1b*.Hark all, tünder peal, tündri peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets ja metsa sees sead? Inimene ja täid peas
Emm 1938 (E. Ennist)
Noa v. Hii, 2Emm - 3 var.
D1c1.Hark all, tünder pääl, tündri pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsa sees sead, hall poiss käib vahel kuulamas? Inimene, juuksed, täid, hari
Käi 1896/7 (J. Sooster)
D1c2*.Hark all, tünder peel, tündri peel rist, risti peel nupp, nupu peel mets, metsa sees sead, must poiss aeab välja sead? Inimene
Emm 1938 (E. Ennist)
Käi, 2Emm - 3 var.
D1c3.Hark all, tünder peal, tündre peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa sees sead, Must-Ants aeab sead välja? Inimene
Käi 1938 (E. Ennist)
D1c4.Hark all, tünder pääl, tündri pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsa sees kasvavad sead, iga päev käib must mees neid vaatamas? Täitapmine
Emm 1937 (H. Üksik)
D2+.Hark all, vaat peal, nupp otsas, nupu peal paks mets, vaigupoiss ajab loomi välja? Inimene, vaigupoiss - ennem olid sellised peaharjad, vaiguga olid pealt ära sulatatud, must, nii et läikis
Ann 1965 (O. Kõiva)
Sim, Ann, Prn - 3 var.
D3a*.Hark all, pütt peel, püta otsas rist, risti otsas nupp, nupu otsas mets, metsas sead, laia lakiga poiss aeas sead metsast välja? Inimene
Jäm 1977 (T. Tõnissoo)
4Jäm - 4 var.
D3b.Hark all, pütt peal, püta peal rist, risti nopp, nopp [sic!] peal mets, metsas sees seat, punase peaga poiss lähab ajab sea metsas välja? Mensch
Vll dat-ta (G. Törne)
D4.Hark all, hargi pääl pütt, pütü pääl rist, risti pääl pada, paa pääl mõts, mõtsa seeh kari, kõvõra jalaga vanamehekene aase ravvadsõ kooguga karja mõtsast välla? Inemise jala', jalgo pääl kõtt, kõtu pääl käe', pää pääl hius, hiustõ seeh täi', väidsega tapõtas täie, uma iäge jovva-ai är tappa'
Se 1936 (M. Vabarna)
Vrd. 1302Z2*
D5a*.Hark all, pari pääl, pari pääl rist, risti pääl nupp, nubu pääl mets, metsas süövad siad? Inimene ja täid
Jõe 1951 (G. Vilbaste)
2Jõe - 2 var.
D5b1.Hark all, pari peal, parja peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets ja metsas elajad, pisikene poisikene läheb torvase kasukaga metsa ja ajab kõik elajad metsast välja? Inimene ja päähari
Kuu 1909 (A. Ploompuu)
D5b2.Hark all, pari pääl, pari pääl nupp, nubu pääl lagendik, lagendiku pääl mets, metsas siad ja karjane ajab metsäs sigu taga? Inimese kere
Kuu 1964 (V. Lainevoog)
D6+.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl rups, rupsi pääl mets, metsas elajad? Inimene
Tt 1883 (anon)
Pal, Tt - 2 var.
• Ol. Lisa nr. 41 ja 42 (1883) lk-ta
D7a*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti otsan nui? Inimene
Puh 1888 (A. Mõts)
Hls, Lai, Puh - 3 var.
D7b*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mõts? Inimene
Trv 1897 (J. Vaine)
2Hls, Trv - 3 var.
D7c1.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nui, nuia peal mõts, mõtsan sea? Inimene
Trv 1903 (G. Lipp)
Trv, Tt - 2 var.
D7c2*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nui, nuia peal mets, metsas mõndasugust looma? Inimene
Trv 1895 (J. Sams)
Trv, Pil - 2 var.
D7c3.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nui, nuia peal mets, metsas mõnda lindu? Inimene
Saa 1889 (J. Tuul)
D7d1*.1) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mõts, mõts väiksid sigu täüs, väike kähärä pääge poisike ajab sia mõtsast välla? Inimene, päähari
Pst 1889 (J. Ainson)
2) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mõts, kahara pääga poisike lähab mõtsa, ajab sigu välja? Inimene
Trv 1889 (J. Käger)
3) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mõts, mõtsa sehen sead, kaharpääga poisikene aab sead mõtsast vällä? Inimene suib pääd
Pst 1889 (A. Luts)
4) Meil oli hargik, hargikse pääl paanak, paanakse pääl ristik, ristikse pääl nuiak, nuiakse pääl mõtsak ja kahupääge poisik aab mõtsast sigu vällä? Inimene
Krk 1960 (V. Jürken)
2Hls, 5Krk, 5Trv, 6Pst, Pst v. Pil, Vil, Kõp, 2SJn, 2Ksi, Puh, Tt - 27 var.
D7d2.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nui, nuia peal mets, metses sead, kähärpea poisike aeab sead metsest puise põranda peale ja luise nuiaga löödas surnus? Inime, pea sugemine
SJn 1890 (M. Kielas)
Vrd. 200C16a2 200Z3j
D7d3.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mõts, mõtsa sehen sia, kaharpea poisike lähäb mõtsa, ajab sia mõtsast välja ja tapab nad luise nuiaga puise heinamaa pääl ära? Pää sugimine
Pst 1889 (H. Henno)
Vrd. 200C16a2 200Z3j
D7d4*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mets, veike kahupia poisike ajab metsest põrsad välja? Inimene
SJn 1889 (T. Köstner)
Hls, SJn - 2 var.
D7d5*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mets, metsast veike kahara peaga poisike aeab elajaid välja? Inimene, pääd sugim[a] harjaga
Trv 1888 (H. Utso)
2Trv - 2 var.
D7d6*.Hark all, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mõts, mõtsan mitmetsugu loomi, kähärä päägä poisike lääb mõtsa ja aab kik nii looma säält vällä? Inimene, täid, hari
Pst 1893 (J. Reevits)
Pst, Vil - 2 var.
D7d7.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mõts, mõtsan om mõndasugu linde, kahara pääga Jaanus lääb mõtsa ja ajab kik linnu mõtsast vällä? Inimene
Trv 1892 (J. Kill)
D7e*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mets, must kärnane poisike ajab sigu metsast välja? Pea sugemine harjaga
Plt 1895 (T. Kukk)
Plt, Ksi - 2 var.
D7f.Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nui, nuia pial mets, metsast ajab valge piaga poisike sigu välja? Inimene soeb piad
Pal 1888 (M. Saar)
D7g*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nui, nuia peal mets, metsa sees sead, halli peaga poisikene ajab sigu metsast välja? Inime
Pil 1929 (K. Leichter)
Pil, Äks - 2 var.
D7h*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl salu, salu sees siad, musta pääga poisike ajab sigu välja? Inimene
Ksi 1926 (P. Berg)
Ksi, Äks - 2 var.
D7i.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mets, veike poisike lähab metsa ja ajab sia välja? Inimene sugeb harjaga pead
Hls 1893 (O. Sapas)
D7j.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nui, nuia peal mets, sadajalgne poisike aab sead metsast välja? Inime soeb pead
Plt 1889 (J. Raavel)
D8.Pukk all ja puki pial paun, pauna pial rist, risti pial nui, nuia pial mets, metsas siad, musta piaga poisike aab siad välla? Inimene
Plt 1936 (L. Köögardal)
D9.Hark all, paun pääl, pauna pääl nui, nuia pääl mägi, mäe pääl mets ja kähara pääga poisikene ajab metsast sigu välja? Inimene, harjaga soetakse täia
Tt dat-ta (M. Undi)
D10a*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl mägi, mäe pääl mõts? Inemine
Ote 1939 (A. Kroon)
2Ote, Urv - 3 var.
D10b*.Hark, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl mägi, mäe pääl mõts, kähärä pääga poiss aab tsigu mõtsast vällä? Inemine
Har 1957 (O. Jõgever)
Tln, Võn, 2Ote, Har, Vru - 6 var.
D10c+.1) Suur mägi, mäe otsan mõts, mõtsa seen poiss, raudnuiaga aase tsikko välla? Pääd otsitas
Räp 1933 (R. Viidebaum)
2) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast ajava' punatse pääge poisikese' tsiko vällä? Inimene
Plv 1966 (E. ja H. Tampere)
Vi, San, Plv, Räp - 4 var.
D11a.Kark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl muna, muna pääl mõts? Ineminõ
Se 1935 (A. Oinas-Tammeorg)
D11b1.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal muna, muna peal mets, metsas on sead, sajajalgne poisike läheb sinna ja ajab need sead kõik välja? Inimene
Plt 1981 (E. Tampere)
E EM 37 (144); E EM2 34 (177)
D11b2.All oli hark, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl muna, muna pääl mets, metsas sead, punase peaga poisike ajab sigu taga? Inimene, täid peas, harjaga soetakse, harjal oli punane vars vanast
Ksi 1937 (M. Viidalepp)
D12.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl veske, veske pääl suur kaharik mõts ja väike valge poisike aa luumi mõtsast vällä? [Lahendus puudub]
Hel 1925 (E. Päss)
D13+.Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial mets, nupul klaasid ees? Inimene
VMr 1939 (M. Ross)
VMr, Koe - 2 var.
E1.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl varras, varda otsan nui? Inimene
Krk 1890 (J. Hünerson)
E2a.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl torn, torni pääl nupp, nupu pääl mõts? Inimene
Ran 1889 (H. Raag)
E2b.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl kepp, kepi pääl nupp, nupu pääl mõts? Inimene
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
E3a.Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial lipp, lipu pial nupp, nupu pial mets, metsas siad siis? Inimene
Jõh 1963 (I. Sarv)
E3b.Hark all, paun pääl, pauna pääl vits, vitsa pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsa sees sead? Inimene
Rei 1889 (P. Reikmann)
E3c*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal kepp, kepi peal nupp, nupu peal mets, metsas koll? Inimene
Iis 1970 (E. Maasik)
Iis, Tõs - 2 var.
E3d.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal varras, varda peal nupp, nupu peal mets, metsas elavad loomad? Inimene
Ann 1956 (A. Kagovere)
E3e.All hark, pial paun, pauna pial rist, risti pial roigas, roika pial nupp, nupu pial mets, metsa sees loomat? Terve inimese keha ja pea
Rõu 1957 (J. Pormeister)
E3f.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl post, posti pääl nui, nuia pääl mets, metsas mõndasugust lindu? Inimene
Trv 1894/1901 (J. Kala)
E4a.Hark all, pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl kepp, kepi pääl mägi, mäe pääl mets, metsas jooksevad sead, kähara pääga poisike ajab sead metsast välja? Poisike otsib pääst täisid
TMr 1923 (R. Jõgi-Soom)
Uus Eestl. Kal. (1900) lk-ta
E4b.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl pulk, pulga pääl nui, nuia pääl mets, metsas siad, veike valge peaga poisike ajab metsast sigu välja? Inimene soeb harjaga pead
Äks 1893 (P. Sepp)
E4c.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl pulk, pulga pääl nupp, nupu pääl mets, metsas sead, laia lakiga poiss läheb ajab sead välja? Inimene
Kär 1889 (J. Mändmets)
E4d.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal post, posti otsas nupp, nupu peal mets, metsas laisad põrsad, üks pigine poisike ajab põrsaid taga? Inimene
Lai 1888 (J. Remmelg)
E4e.Hark all, paun peal, pauna peal vits, vitsa peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas põrsad, väike musta mütsiga poisike ajab põrsad metsast välja? Inimene
Vän 1939 (A. Vain)
E4f.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti otses ora, ora otses nupp, nupu peal mets, metsas sead, väike pime poisike ajab sigu metsast välla? Hark - jalad, paun - keha, rist - käed, ora - kael, nupp - pea, mets - juuksed, sead - täid, pime poisike - peahari
Hää 1934 (J. Nurme)
Fa.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu külles auk ja pilgut, pilguti peal mets ja musta peaga poisike ajab suured sead metsast välja? Inimene
Trm 1895 (S. Sommer)
Fb.Hark all, paun pääl, pauna pääl on rist, risti pääl on nui, nuia pääl on veske, veske pääl on säkats, säkatsi pääl on pilkne, pilkne pääl on mets, metsas mõndasugust lindu? Inimene
Hel 1889 (H. Karolin)
Fc.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nuppu pääl plaksut, plaksuti pääl nohik, nohiku pääl pliksutid, pliksuti pääl mets, metsas elavad sead, must vanamees ajab metsast sead vällä? Inimene soeb vanamoodi peaharjaga pead
Jõh 1889 (P. Paurmann)
G*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti otsas nui, nuia peal tobias, tobia peal pilkus, pilkuse peal mets, metsas on mõndasugust lindu, käherpeaga poisikene ajab kõik linnud välja? Inimene, pea suiumine
Hel 1893 (J. Karu)
Pär, Hel - 2 var.
H1a.Hark all, paun peal, pauna peal nupp, nupu peal nohisti, nohisti peal pilguti, pilguti peal mets? [Lahendus puudub]
Muh 1974 (I. Kolk)
H1b.Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial nohisti, nohisti pial pilguti, pilguti pial mägi, mäe pial mets, metsas siad? Inimene
Muh 1954 (I. Sarv)
H2a*.Hark all, paun peal, pauna peal rist ja risti peal nupp ja nupu peal nätsuti ja nätsuti peal on nohisti ja nohisti peal on pilguti ja pilguti peal on mets? Inimene
Muh 1989 (J. Oras)
2Muh, Plv - 3 var.
Laste prillid I 22 (1)
H2b.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nuppus mätsuti, mätsuti peal nohisti, nohisti peal pilguti, pilguti peal mets, metsas elavad loomad? Inimene
Muh 1954 (U. Liik)
H2c.Hark all, paun peal, pauna peal lopsuti, lopsuti peal nohisti, nohisti peal pilguti, pilguti peal mägi, mäe peal mets, mets sinisid sigu ja punasid põrssaid täis? Inimene
Kad 1896 (J. Sõster)
Ia.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal nohisti, nohisti peal pilguti, pilguti peal mets, üks laia lakiga poiss käib iga päev sealt linda välja ajamas? Inimene, laia lakiga poiss on peahari
Muh 1936 (L. Uusküla)
Ib*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal nätsuti, nätsuti peal notsuti, notsuti peal pilguti, pilguti peal paks mets, paksus metsas palju pisikesi loomi, pisike musta peaga poisike aab need sealt välja? Hark on jalad ja paun on kõht, rist on siis käed ja see ülemine kere osa, nupp on pea, matsuti on suu, notsuti on nina, pilguti on silmad ja paks mets on siis juuksed ja siis loomad, need pidid olema siis täid, sest muiste, see oli vaene inimene, kel põlnd täid, täid pidid olema kohe kõigil peas ja siis see pigirehaga peahari, sellega soeti nad sealt maha ja see oli siis see poisike, kes nad sealt välja ajas
Muh 1958 (A. Strutzkin)
Jõh, 4Muh - 5 var.
Ic.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mätsuti, mätsuti peal nohisti, nohisti peal kuuluti, kuuluti peal pilguti, pilguti peal mets, metsa sees sead, punane poiss ajab sigu taga? Inimene
Sim 1927 (M. Kasikov)
J1a.Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial veski, veski pial nuusut, nuusuti pial pilgut, pilguti pial mets, metsas elajad? Inimene ja täid
Rak 1892 (J. Lilienbach)
E EM2 34 (176); E MM 7 ja 42 (39); E MM2 7 ja 45 (40); Ainelo III 62; Huvit. V Lisa 17 (1); E MM3 4 ja 36 (40)
J1b.Hark all, pari pääl, pari pääl veskit, veskitime pääl nuositime, nuositime pääl pilguti, pilgutime pääl lagedik, lagediku pääl mets, metsas sead? Inimene
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
J2*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal matsuti, matsuti peal nuusuti, nuusuti peal pilguti, pilguti peal mets? Inimene
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Hlj, Rak, Kuu - 3 var.
J3a.Hark all, paun pääl, pauna pääl riss, rissi pääl nupp, nupi pääl maigut, maiguti pääl nossut, nossuti pääl pilguti, pilguti pääl salu, salus sada siga? Inimene
Kod 1889 (O. Grossschmidt)
J3b.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti p[eal] nupp, nupu külgis maiguti, maiguti peal nuusut, nuusuti peal pilguti, pilguti peal paks mets? Inimene
Vig 1896 (H. Laipmann)
J4a.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal lõkut, lõkuti peal nosku, nosku peal pilgut, pilguti peal salu, salu sies saksad? Inimese jalad, keha, käed, suu, nina, silmad, juuksed, täiad seal sees
MMg 1891 (G. Puus)
J4b.All hark, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl lõuguti, lõuguti pääl nuusuti, nuusuti pääl pilguti, pilguti pääl mets ja metsas sead? Inimene
Lüg 1935 (A. Pärtman)
K1.Hark on all, pari on pääl, pari pääl on veski, veski pääl nuusutimmed, nuusutimme pääl pilgutimmed, pilgutimmie pääl lageik, lageigu pääl mets ja metsäs aeab poiss suuri sigu taga? Inimene
Kuu 1974 (A. Kask, M. Must)
EMrd V 185/6 (84)
K2*.Hark all, pari pääl, pari pääl rist, risti pääl niel, nielu pääl veski, veski pääl nuusudi, nuusutima pääl pilgutimed, pilgutimie pääl paks mets, vähkäne poisikane lähteb metsä ja ajab sield suure siakarja väljä? Inimene: kott või riist, kurk, silmad, kamm, täid
Kuu 1960 (R. Lilhein)
2Kuu - 2 var.
K3.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl matsutid, matsutite pääl nuusutid, nuusutite pääl pilgutid, pilgutite pääl mägi, mäe pääl mets, metsa sees sead ja pisikene poisikene ajab sigu taga? Inimene
Vai 1893 (J. Sorro)
K4.Hark all, pari pääl, pari pääl trumm, trummu pääl rist, risti pääl veskit, veskitu pääl nuusuti, nuusuti pääl pilguti, [pilguti] pääl suur mets, suures metsas suured sead, kümme poissi aeavad sigu taga, raudkepid käes? Jalad, puusad, kõht, käed, suu, nina, silmad, juuksed, täid, sõrmed, küüsid
Kuu 1911 (K. Viljak)
K5.Hark all, pari pääl, pari pääl veskidi, veskitimme pääl pilgudi, pilgutimme pääl mägi, mäe pääl mets, metsäs siad ja viis venda ajavad sigu taga? Inimene
Kuu 1937 (A. Kronström)
K6a.Hark all, pari pääl, pari pääl veski, veski pääl nuusuti, nuusutime pääl pilkuti, pilkutime pääl lageik, lageiku pääl mets, metsas siat, musta pääka poiss ajap siku taka? Inimene
Kuu 1907 (L. Ploompuu)
K6b*.Hark all, paun piäl, paana piäl riss, rissi piäl nupp, nupu piäl maigot, maigoti piäl nuusut, nuusuti piäl pilkmed, pilkmide piäl mets ja metsä siden põrsad, mussa piägä poeske lää aab välja? Inimene
Kod 1937 (H. Tampere)
3Kod - 3 var.
K7a*.Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial lõkut, lõkuti pial nuusut, nuusuti pial pilgut, pilguti pial salu, salu sees siad, must poisike läheb aab kõik siad välja? Inimene
Pal 1888 (E. Uus)
Pal, Kod - 2 var.
EMrd IV 228 (123)
K7b.Hark all, paun peal, paana peal rist, risti peal nupp, nupu peal lõks, lõksu peal nosu, nosu peal pilu, pilu peal salu, salu peal mets, metsas sead, must poisike ajab välja? Inimene
Lai 1888 (M. Kolluk)
K8a*.All hark, peal paun, pauna peal rist, risti peal veski, veski peal nuusuti, nuusuti peal pilguti, pilguti peal kolu, kolu peal mets, metsas sead, üks pisike pigine poisikene aeab sead metsast välja? Inimene
Hlj 1889 (L. Lepp-Viikmann)
2Hlj - 2 var.
K8b.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal veske, veske peal noosuti, noosuti peal pilguti, pilguti peal mägi, mäe peal mets, metsas sead, pisike poiss ajab sigu taga, pigine kasukas selgas? Inimene
Han 1894 (P. Einbluth)
K9*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl maiguti, maiguti pääl nuusuti, nuusuti pääl pilguti, pilguti pääl mägi, mäe pääl mets, metsa sees siad, pisikene pihkane poisikene ajab siad metsast välja? Inimene, jalad, kõht, käed, suu, nina, silmad, pialagi, juuksed, täid, piahari
Hlj 1888 (K. Leetberg)
2Hlj - 2 var.
K10a1.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nuppu külles matsuti, m[atsuti] p[ääl] nuusuti, n[uusuti] p[ääl] pilguti, pilguti pääl maantee, maantee ääres mets, valge peaga poisike, tõrvane kasukas seljas, lähäb metsast sigu välja aema? Inimene ja peahari
Hlj 1895 (A. Raid)
K10a2.Hark all ja pari peal, pari peal paun ja pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal kõlguti, kõlguti peal nuusuti, nuusuti peal pilguti, pilguti peal mets, metsas sead, tõrvase kasukaga poiss ajab metsast sigu välja? Jalad ja taguots, paun - kõht, kõlguti - keel, nuusuti - nina, pilguti - silmad, mets - juuksed, sead - täid, tõrvase kasukaga poiss - hari; inimene
Kad 1936 (L. Böckler)
K10a3.Hark all ja paun peal, pauna peal rist, peal kuresti, kuresti peal veski, veski peal nuusuti, nuusuti peal pilguti, pilguti peal nupp, nupu peal pikk mets ja metsas asuvad siad, tõrvase kasukaga poiss ajab sead metsast välja? Inimene, tõrvase kasukaga poiss on piahari ja sead on täid
Kad 1888 (J. Aab)
K10a4.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal matsuti, matsuti peal muisutu, muisutu peal pilguti, pilguti peal mägi, mäe peal mets, pisikene poisikene, tõrvane kasukas seljas, ajab metsast sead lageda välja peale? Inimene, täid peas, peahari ja pealaud
Hlj 1889 (J. A. Rehberg)
K10a5.Kaks harki, üks kuhi, üks kera, üks rist, maigutab maigutamise peal, musutab musutamise peal, pilgutab pilgutamise peal, pilgutamise peal mets, metsas tõrvase kasukaga karjane ajab lambu välja? Inimene soeb pead
Vai 1889 (H. Masing)
K10b.All hark, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal matsut, matsuti peal nuusuti, nuusuti peal pilgut, pilguti peal mets, metsas sead, pisike poiss, tõrvarüüt seljas, ajab metsast sead välja? [Lahendus puudub]
VJg 1921 (M. Jürna)
K10c.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal matsuti, matsuti peal nuusuti, nuusuti peal pilguti, pilguti peal mägi, mäe peal mets, metsa sees sead, tõrvanahka poiss ajab sigu taga? Inimene
Rak 1902 (A. K. Kivi)
K10d*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl lõuguti, lõuguti pääl matsuti, matsuti pääl nuusuti, nuusuti pääl pilgutid, pilgutite pääl mägi, mää pääl mets, tõrvane poiss ajab sead metsast välja? Jalad, magu, käed, lõug, suu, nina, silmad, pealagi, juuksed, peahari, täid
Hlj enne 1917 (H. Länts)
Jõh, 2Hlj, Hlj v. Kad - 4 var.
K11.Hark all, pari pääl, pari pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl veski, veski pääl nuusudi, nuusutime pääl pilgutimed, pilgutimie pääl lagejik, lagejigu pääl mets, metsas siad, kivikasugaga poiss ajab sigu taga? Inimene
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Nurmik I 78
K12.Hark all, pari pääl, pari pääl rist, risti pääl veski, veski pääl nuusudi, nuusutimme pääl pilgutimmed, pilgutimmie pääl lageik, lageigu servas mets, metsäs sead, kus poiss puunuaga ajab möükü taga? Paha laps
Kuu 1939 (S. Hirrend)
K13*.Hark all, paun peal, pauna peal laud, laua peal rist, risti peal nupp, nupu peal notsut, notsuti peal pilgut, pilguti peal mets, metsas seakari, luupoisike aab taga ööd kui päevad? Inimene
VJg 1931 (R. Põldmäe)
VJg, Kuu - 2 var.
K14a.Hark all, pari pääl, pari pääl veskit, veskitime pääl nuusudi, nuusutime pääl pilgudi, pilgutime pääl lageik, lageigu pääl mets, metsäs siad, Nigula-mees tuleb raudase kebigä sigu taga ajama, kui käde saab, siis tapab? Inimene
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
K14b.Hark all, pari pääl, pari pääl rist, risti pääl veskit, veski pääl nuusudi, nuusutimme pääl pilgutimmed, pilgutimme pääl lagejik, lagejiku pääl lebik, lebikus siad, Nigulas küütüb raudase ruoskaga sigu taga? Inimene
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
K15*.Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial veski, veski pial nuusuti, nuusuti pial pilgutid, pilguti pial mets, metsas on siad ja karjane ajab neid raudse piitsaga taga? Inimene
Kuu 1956 (I. Lind)
2Kuu - 2 var.
K16.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal veski, veski peal nuusuti, nuusuti peal pilguti, pilguti peal mets, metsas ajab mees raudkepiga sigu taga? Inimene, teine tapab noaga peast täisid
Kuu 1937 (I. Lehesalu)
K17*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal matsut, matsuti peal nossut, nossuti peal pilgut, pilguti peal suur mets, metsas suur seakari, must vanamees ajab aga neid seal taga? Inimene, täid peas, harjaga soetakse
Iis 1936 (H. Neumann)
Iis, Trm - 2 var.
K18.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal natsut, natsuti peal nuusut, nuusuti peal pilgut, pilguti peal kolu, kolu peal salu, salu sees sead ja vanamees ajab nuiaga sigu taga? Inimene
Trm 1906 (M. Sild)
K19.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu külles matsut, matsuti peal nuusut, nuusuti peal pilgut, pilguti peal kuulut, kuuluti peal mets, metsas sead, veike Tibu-Toomas ajab sigu taga? Inimine, peahari
VJg 1889 (J. Ustallo)
K20.Hark all, paun peal, paunal rist, ristil nupp, nupul nuusat, nuusatil pilgut, nupu peal mets, piitsaga aetakse loomi taga? Inimene
Kad 1967 (M. Proodel)
L+.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal natsat, natsati peal pilgut, pilguti peal mets, metsas sead, karjane ajab neid taga, tõrvane rüüd seljas? Inimene
Iis 1931 (L. Uustalu)
Iis, Hlj, VMr, Har - 4 var.
Ma.Hark all, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl om mõts, mõtsa sisen om maigutaja, maigutaja pääl haisutaja, haisutaja pääl pilgutaja, kähara pääga poiskene aja mõtsast sikku vällä? Inemine, harjaga suitas pääd
Krl 1909 (A. Kiiss, A. Mõttus, J. Sossi)
Mb*.Hark all, paun pääl, pääl pauna maigutaja, pääl maigutaja nuusutaja, pääl nuusutaja pilgutaja, pääl pilgutaja mägi, pääl mäe mõts, a mõtsan om kähärä pääga poisikene ja aa siku vällä? Inimene
Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
Urv, Krl - 2 var.
Mc.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia sehen maigutaja ja pilgutaja, nuia pääl mõts, punatse pääga poisike ajab sigu mõtsast välla? Inimene, pääd suitas
Trv 1890 (V. Mõts)
N1.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupuke, nupukese peal lõksutaja, lõksutaja peal nuusutaja, nuusutaja peal pilgutaja, pilgutaja peal mägi, mäe peal mets? Inimene
Urv dat-ta (S. Joa)
N2a*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupukõnõ, nupukõsõ pääl lõksutaja, lõksutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja', pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast aja kähärä pääga poiskõnõ suuri tsiku vällä'? Inemine: jalad, keha, käed, lõug, suu, nina, silmad, pea, juuksed, seaharjastest harjaga harjates sai pea puhtaks
Urv 1956 (A. Reigo)
3Urv, Urv v. Krl - 4 var.
N2b*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi külen lõksutaja, lõksutaja pääl haisutaja, haisutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl suur mõts, kahara pääga poiskõnõ aja tsiku mõtsast vällä? Inemine sugi harjaga pääd
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Trt, Urv v. Krl - 2 var.
N2c.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl lõksutaja, lõksutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl kolu, kolu pääl mõts, mõtsan mõnesugust lindu, kahra pääga poisikene lätt mõtsa ja ajab lindu välla? Inimene
Krl 1889 (E. Kornel)
Oa.Hark, hark all, hargi pääl paun, pauna pääl om rist, risti pääl om noogutaja, noogutaja pääl om haigutaja, haigutaja pääl om nossutaja, nossutaja pääl om pilgutaja, pilgutaja pääl om kahar mõts? Hark - jala, paun - kõht, rist - käe, noogutaja - pää, haigutaja - suu, pilgutaja - silm, juus om kahar mõts
As 1996 (A. Korb, E. Vahtramäe)
Ob.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal maigutaja, maigutaja peal noogutaja, noogutaja peal pilgutaja, pilgutaja peal mets, metsas sead, musta peaga poisike ajab metsast sigu välja? Inimene
Äks 1992 (E. Leek)
Oc.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tulp, tulba pääl maigutaja, kongutaja ja pilgutaja, neide pääl mõts valgide tsikuge? Inemine
San 1895 (J. Kuldsep)
Od.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl koogutaja, koogutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mets, metsas on loomad? Inimene
Trt 1927 (I. Kalk)
Oe.Hark, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl vaagutaja, vaagutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsan om eläveid susse ja karhe sisen? Jala, kõtt, käe, suu, silma, pää, mõts, täi (inemine)
Har 1888 (anon)
Of.Hark all ja paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja? Inemine
San 1967 (R. Praakli)
Og.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl noogutaja, noogutaja pääl mägi, mäe pääl mõts? Inimene
Kan 1962 (R. Praakli)
P1a.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl noogutaja, noogutaja pääl mokutaja, mokutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast ajab kahara pääga poiske tsiku välä? [Lahendus puudub]
Ote 1922 (L. Tamberg)
P1b.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl matsutaja, matsutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mets ja kähara pääga poisike ajab metsast sigu välja? Inimene kammib harjaga pääd
Kam 1956 (A. Piir)
P1c*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl maigutaja, maigutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl varik, kähärä pääga poisike aab sigu vaarikust vällä? Inimene
TMr 1888 (P. Birkenthal)
Ksi, TMr - 2 var.
P1d*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl lipp, lipu pääl koogutaja, koogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast aa kähärä päägä poisikene sigu vällä? Inimene
Nõo 1926 (E. Päss)
Trt, Nõo - 2 var.
P1e.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl noogutaja, noogutaja pääl mägi, mäe pääl mõts ja kähärä pääga poisikõnõ aja mõtsast tsikku vällä? Inimene
Ote 1891 (J. Jürgenson)
P2a.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu külles lõõriauk, lõõriaugu pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutajad, pilgutajate pääl mets, metsas siad, käharpääga karjane ajab sigu metsast välja? Pää sugimine
Tt 1907 (anon)
• Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (2)
P2b*.Hark all, paun pääl, pauna pääl koogutaja, koogutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl mõts, mõtsast ajab kähara pääga poiss punase persega tsiku välja? Pääharjaga suitakse täiu pääst
Plv 1939 (J. Kelt)
Võn, Plv - 2 var.
P2c.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl koogutaja, koogutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mõts, mõtsast ajab kähärä pääga poisike tsikku vällä? Inimene
Rõn 1971 (K. Käppa)
P2d1*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi pääl maigutaja, maigutaja pääl koogutaja, koogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mõts, mõtsan siginep tsiakari, tsiakarja ajap väike kähara pääga poisikene mõtsast välja? Inimene
Rõn 1888 (A. Andrei)
Trt, Kam, Nõo, Elv, Rõn, Plv, Räp - 7 var.
P2d2.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl maigutaja, maigutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl pilv, pilve pääl mõts, mõtsan omma tsia, kähärä pääga poisikene ajap tsia mõtsast vällä? Inimene, päähari
Ote 1892 (J. Ainson)
P3.Hark all, paun pääl, pauna pääl nöögutaja, nöögutaja pääl pilgutajad, pilgutaja pääl varik, varikost aja kahara pääga poisikene põrsit välja? [Lahendus puudub]
Vas v. Se 1894 (J. Sandra)
P4.Kaks harki, nende pääl ork, orgi pääl koogutaja, koogutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl mets ja metsas karud, kahurpääga poiss ajab metsast karusid välja? Inimene
Ote 1930 (A. Aavik)
P5.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi pääl maigutaja, maigutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mõts, mõtsast aab kärnätse pääga poisike sigu vällä? Jala, kihä, käe, pää, suu, nõna, silmä, juusse, hari ja täi
Nõo 1888 (K. R. Sprohgis)
P6.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl maigutaja, maigutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mets, metsas sead, valge pääga poisike ajab sigu metsast välja? Inimene
Trt 1930 (E. Raag)
P7.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi pääl maigutaja, m[aigutaja] p[ääl] noogutaja, n[oogutaja] p[ääl] pilgutaja, pilgutaja pääl mõts, mõtsan om sia ja vahatse pääga poisike aab sigu mõtst väljä? Inimene
Nõo 1875 (J. Kerg)
P8*.Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal maigutaja, maigutaja peal noogutaja, noogutaja peal pilgutaja, pilgutaja peal mägi, mäe peal mets, metsas siad, punase peaga poisike ajab metsast sigu välja? Inimene: hark on jalad, jalgade peal kõht, kõhu peal käed, käte peal suu, suu peal nina, nina peal silmad, silmade peal pealagi, pealae peal juuksed, juukstes täiad, punase harjaga kammitaks täiad välja juukste seest
Ta 1889 (J. Kuusik)
Ta, Plv - 2 var.
P9.All hark, pääl paun, pääle pauna poptus, pääle poptusõ noktus, pääle noktusõ pilktus, pääle pilktusõ vahanõ var'k, vana mehekene aase valget varso vällä? Inemine
Se 1949 (V. Pino)
Q1.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsalgutaja, tsalgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts? Inemine
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Q2a*.Hark hargi pääl, tsalgutaja tsalgutaja pääl, pilgutaja pilgutaja pääl, mõts mäe pääl, soe' mõtsahn? Inimene
Lut 1894 (O. Kallas)
Kam v. Rõn, Lut - 2 var.
• LMr 126 (18)
Q2b.Hark, hargi pääl palk, palgi pääl tsalgutaja, tsalgutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl var'k, var'koh kuku naase põrsa? Ineminõ: jala, kihä, hamba, silma, hiusõ ja täi
Se 1930 (V. Ruusamägi)
Q2c*.Hark, paun, tsälktus, pilktus, kahhar mõts ja suurõ' kannu' mõtsah? Inemine
Se 1935 (M. Reinola)
2Se - 2 var.
Q2d.Harktus all, paun pääl, tsälktus, noors, pilktus, vools? Inemine
Se 1927 (P. Voolaine)
Q3+.Hark, hargi otsah paun, tsilktus, tsälktus, pilktus ja pälktus? Inimene
Se 1927 (M. Pihlapuu)
3Se - 3 var.
Q4a.Kats tulpa, tulba otsan rist, risti otsan ts'ank, ts'anga otsan pilk, pilgu otsan mõts ja mõtsan toidõdu' eläjä'? Inemine
Har 1946 (P. Ariste)
Q4b*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl popatus, popatuse pääl tsänk, tsängu pääl pilk, pilgu pääl mägi, mäe pääl varik, varikun tsia tsongva? Inemine
Har 1890 (J. Pähn)
2Har - 2 var.
Q5a*.1) Hark all, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl tsälktaja, tsälktaja pääl nooktaja, nooktaja pääl pilktaja, pilktaja pääl mõts? Inimene
Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik)
2) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsan elava loomad? Inimene
Krl 1930 (L. Uibopuu)
2Ote, Krl, 2Räp, Vas, Se, Tt - 8 var.
Q5b.Hark all, paun pääl, pauna pääl om nupp, nupu pääl om suur mõts, mõtsa all söövad paljo punasid härgi, nupu kõrval om kats tsäberiku, pilgutaja, noogutaja, tsälgutaja? Inimine kõige oma kerega: hark - jalad, paun - kõht, nupp - pää, härg - täiad, pilgutaja - silmad, noogutajad - nina, tsälgutaja - suu
Võn 1889 (J. Pint)
Q5c*.All harktus, peal paunatus, siss tsalktus, noos, pilktus ja kõke peal kähär kõovar'k? Inemine
Se 1927 (E. Põllula)
3Se - 3 var.
Q5d.Pilgutaja, noogutaja, tsälgutaja, rist, risti all paun, pauna all kats harki? Silm, nina, suu, käed, keha, jalad - inemene
Räp 1959 (I. Link)
Q6.All om hark, sis om paun, pääle pauna rist, pääle risti tsälgutus, pääle tsälgutusõ lapjo, pääle lapjo noogutus, pääle noogutusõ pilktus? Inemise jala, käe, kihä, silmä, nõna, suu ja kõrva
Se 1930 (A. Nurmetu)
2Se - 2 var.
Q7.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi pääl sälgutaja, sälgutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl laud, lavva pääl mõts, mõtsan mõndasugust lindu? Inemine
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Q8a.Hark all, paun pääl, pauna pääl tsalgutaja, tsalgutaja pääl kongutaja, kongutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mets? Inimene
San 1962 (H. Kukk)
Q8b.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi pääl sälgutaja, sälgutaja pääl kongutaja, kongutaja pääl välgutaja, välgutaja pääl laud, lavva pääl mõts, mõtsan mõndasugust lindu? Inemine
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Q9+.1) Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl koogutaja, koogutaja pääl sälgutaja, sälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl kasvab mets, metsas elavad põrsad? Inimene
Äks 1926 (P. Berg)
2) Hark, paun, tsalktus, pilktus, amtus, vigõl, krõpstus, näpstus? Inemese liikmõ'
Se 1928 (T. Haak)
Äks, Vru, 2Se - 4 var.
R1a1.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälkutaja, tsälkutaja pääl mägi, mäe pääl paksu kanariku sisest aeab kähärä pääga poisike tsikko väljä? Inimene ja pää sugimine
Plv 1890 (J. Tamm)
R1a2*.Hark all, paun pääl, rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsan tsia, kähärä pääga poiskõne aja mõtst tsiku välja? Inimene
Ote 1888 (H. Nugin)
Võn, Ote - 2 var.
R1b1*.Hark, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, kähärä pääga poisikõnõ aja tsiku mõtsast vällä? Jalad, kõht, rind, suu, silmad, pää, juuksed, harjaga suitakse pääd
Rõu 1896 (G. Raup)
Trt, Rõu - 2 var.
R1b2*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl varik, varikun põrssa', kähärä pääga poisike ajap põrssit varikust vällä? Terve inemine, kähärä pääga poisike om ümmärgune hari tsiahar'assist
Võn 1949 (J. Sulengo)
2Võn - 2 var.
R1c.Hark all, paun pääl, paana pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl mägi, mäe pääl varik, varikun tsea, kähärä päägä poiskene aase tsiku varikust vällä? Inemine
Ote 1895 (E. Palm)
R1d1*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi pääl tsalgutaja, tsalgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsan hulk tsiku, kahara pääga poiskõnõ aja tsiku vällä? Inemine
Urv 1889 (G. Seen)
2Trt, Võn, Urv, Rõu - 5 var.
R1d2*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsan tsia, kähara pääga poiskene ajap tsigu mõtsast väljä? Inemise kere ja hari
Kan 1888 (J. Väggi)
Pal, Ote, San, 2Kan, Räp - 6 var.
Meelej. nr. 37 (1887) 296 (56)
R1d3*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts ja mõtsast aase üts kähärä pääga poisikene tsiku vällä? Inemine
Võn 1888 (J. Jalajas)
Ta, 4Võn, Kam, 2Ote, 2Kan, Urv, 4Plv, Räp, Vas, Tt - 18 var.
R1d4.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja [pääl mägi], mäe pääl mõts, kähara pääga poisike aeap mõtsast tsiku välla? Inimene suip harjaga pääd
Ote 1889 (E. Brücker)
R1d5*.Hark all, paun pääl, pauna pääl tsälktaja, tsälktaja pääl nooktaja, nooktaja pääl pilktaja, pilktaja pääl mägi, mäe pääl mõts, kähärä pääga poiskõnõ aase mõtsast tsiko vällä? Inemene
Räp 1889 (J. Poolakess)
Urv, Räp - 2 var.
R1d6+.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl torn, torni pääl tsälktaja, tsälktaja pääl nulktaja, nulktaja pääl pilktaja, pilktaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast aase kähärä pääga poiskõnõ tsiko vällä? Inemene
Se 1963 (P. Voolaine)
TMr, San, Räp, Se - 4 var.
R1d7.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl loogutaja, loogutaja pääl nupp, nupu pääl mõts, kahra pääga poisike aa sigu mõtsast välja? Inimene
Ote 1893 (K. Parts)
R1d8*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mõts, mõtsan om tsia, mõtsast aas kahara pääga poisikene tsikku välla? Pääd suitas
Ote 1895 (C. Lipping)
2Ote, Se - 3 var.
R1d9*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mõts, kähärä pääga poiss aise tsiku mõtsast välla? Inemine, sugi pääd harjaga
Võn dat-ta (J. Kihu)
2Võn, Rõu, Plv - 4 var.
R1d10.Hark all, mõhk pääl, mõhõ pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl varik, varikust aja kahara pääga poisikene tsiku välja? Inemine
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
R1d11.Hark all, paun pääl, pauna pääl tsalgutaja, tsalgutaja pääl om noogutaja, n[oogutaja] p[ääl] om pilgutaja, sis om var'k, sis om kähärä pääga poiskõnõ, raudnuiaga aase tsikku vällä? Inemine: hius - var'k, kähärä pääga poiskõnõ - hari
Plv 1910 (H. Ojansuu)
R1d12.All hark, pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl sälgutaja, sälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl sööt, söödi pääl mets, metsast ajab käharpääga poisikene sigu välja? Inimene
Rõn 1967 (A. Mankin)
R1e1.Hark all, paun pääl, pääl pauna tsälgutaja, pääl tsälgutaja kongutaja, pääl kongutaja pilgutaja, siis tuleb üks kahar kasemõts, kust üks pöetud pääga poisikene sigu ja lambid välja ajab? Inimene
San 1877 (J. Hurt)
R1e2.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi küllen kongutaja, pilgutaja, tsälgutaja, nupi pääl mõts, kahupääge poiskõne lätt mõtsa, aja karja tsikku vällä? Inimene, harjage pää sugimine
San 1890 (K. Gross)
R1f1*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl nuhutaja, nuhutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast aa kähärä pääga poiskõnõ tsiko vällä? Kähärä pääga poiskõnõ om hari
Vas 1975 (P. Voolaine)
2Ote, Rõu, Vas, As - 5 var.
R1f2*.Hark all, hargi peal mõhk, mõhe peal rist, risti peal tsälgutaja, tsälgutaja peal nuusutaja, nuusutaja peal pilgutaja, pilgutaja peal kahar varik, kahara variku seest ajab kahara peaga poisike sikku välja? Inimene
Rõu 1887 (anon)
2Rõu - 2 var.
R1g*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl noogutaja, noogutaja pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, kahara pääga poiskõnõ aa mõtsast tsiku välla? Inemine
Urv 1940 (I. Novek)
Ote, Urv - 2 var.
R1h+.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl kõlgutaja, kõlgutaja pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl nulgutaja, nulgutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast aase kähärä pääga poiskõnõ tsiko vällä? Inemene
Räp 1937 (P. Voolaine)
Kam, Kan, Räp - 3 var.
R2a.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl noogutaja, noogutaja pääl tsalgutaja, tsalgutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast ajab käharpääga poiss tsiku, lambid välja? Inimene, pääharjaga suiti täie maha
San 1970 (V. Hütsi)
R2b*.Hark all, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutus, tsälgutuse pääl noogutus, noogutuse pääl pilgutus, pilgutuse pääl suur mets, metsas elajad, säält ajab neid kähera pääga poisikene välja? Inimene
Rõu 1895 (J. Gutves)
Rõu, Plv - 2 var.
R2c*.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mets ja veike kähara pääga poisike ajab metsast loomi välja? Inemine
Võn 1895 (P. Rootslane)
Trt, Võn - 2 var.
R2d.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl suur mägi, mäe pääl mõts, mõtsan mõndasugust lindu, üts kähärä pääga poisikene ajap vällä, jääger võtap vasta? Inimene
Võn 1895 (H. Mikkel)
R2e*.Hark all, hargi peal paun, pauna peal rist, risti peal tsälgutaja, tsälgutaja peal pilgutaja, pilgutaja peal mõts, kahara pääga poissene aase soe mõtsast vällä? Inimene, inimesel omma jala', kellega kõnd, paun, kellega toitu võtt, kähärä pääga poiss om hari
Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik)
Räp, Se - 2 var.
R2f+.Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl kongutaja, kongutaja pääl pilgutaja, pääle pilgutaja mägi, mäe pääl mõts, mõtsan aa kähre pääge poisikene karja vällä? Inimene ja kamm
San 1924 (E. Päss)
San, Vas - 2 var.
R3.Hark all, paun pääl, pauna pääl nupp, nupu pääl rist, risti pääl tsängutaja, tsängutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts ja punase pääga poisikene aas hargiga mõtsast tsikku vällä? Inimene
Võn 1911 (J. ja M. Kärt)
R4.Hark, hargi pääl tsilktus, tsilktusõ pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl veski, veski pääl noorsk, noorska pääl pilktus, pilktusõ pääl mägi, mäe küleh kats pinni, mäe pääl kuusõmõts, kuusõmõtsah tsia', kümme poiskõist ajava tsiku takah? Jala, kusõmulk, kõtt, käe, suu, nõna, silmä, pää, kõrva, hiusõ, täi, sõrmõ
Se 1938 (A. Tammeorg)
R5.Ommõ hark, sis hargi otsah paun, pauna otsah tsälktaja, tsälktaja otsah pilktaja, pilktaja otsah kahhar var'k, vana teedakõnõ aja kõõ verevid tsiko vällä? Pääd otstas
Se 1934 (N. Oinas)
R6.All hark, pääl paun, pääle pauna tsälktus, nooktus, pilktus, varik, kõvõra kepiga aja teedakõnõ tsiku varikust vällä? Inimene
Se 1934 (M. Peramets)
R7.All om hark, pääle hargi paun, pääle pauna tsalktus, pääle tsalktusõ nolktus, pääle nolktusõ om pilktus, pääle pilktusõ om mäe pääl var'k, var'koh vanamiis asõ ravvatsõ kepiga var'kost põrsit vällä? Ineminõ: all omma' jala', siis om kõtt, siss om suu, siss om nõna ja nõna pääl om silmä', silmi pääl om ots, otsa pääl hiusõ' ja hiusidõ seest otstas täie'
Se 1929 (P. Toomeorg)
R8*.All hark, pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutus, tsälgutuse pääl noogutus, noogutuse pääl pilgutus, pilgutuse pääl mägi, mäe pääl suur mõts ja eläjägi siseh, halli pääga vanamiis lätt mõtsa ja aja eläjä' mõtsast vällä? Inimene
Se 1973 (E. ja H. Tampere)
2Se - 2 var.
R9.All hark, sis pann, pääle panna tsälgutus, sis pilgutus, pääle pilgutusõ vahanõ varigokõnõ, ne soeke seeh juuskva ja kõvõra jalaga ravvanõ mehekene aase pääle sussi mõtsast vällä? Inimene ja päädotsijas
Se 1938 (A. Tubli)
R10.Harktus, paumtus, tsälgutaja, nuhisõja, pilgutaja, vahanõ varigokõnõ otsah, sääl Tsidsi-Andre tsia' seeh, kõvõra jalaga Andrekõnõ aja pääle näid vällä? Jalad, kõht, hambad, nina, silmad, juuksed, täid ja päähari
Se 1937 (N. Ress)
Sa*.Tsalgutaja' - pilgutaja'? Hamba', silmä'
Lut 1894 (O. Kallas)
Urv, Lut - 2 var.
• LMr 132 (185)
Sb.Nokutaja, pilgutaja ja tsäkutaja? Lõug, silmad, hambad
Se 1960/1 (anon)
Sc1.Pilktus, tsälktus, nuustus? Silmä', hamba', nõna
Se 1953 (H. Tampere)
Sc2.Nuhisõja, habisõja, tsälktaja, pilktaja? Nõna, hamba ja silmä
Se 1934 (A. Põhi)
Z1a*.Pisikene poisikene, läheb metsa, ajab suure seakarja välja? Peahari
VMr 1890 (J. Reise)
VMr, Ans - 2 var.
Z1b.Väike poisike lääb metsa ja tuub paelu põrsid välla? Päähari
Hää 1933 (H. Tampere)
Z2a.Mets sigu täis, pisike kärnane poisike ajab sigu välja? Pea sugemine
Plt 1891 (J. Reinthal)
Z2b.Pisukene kärnane poisikene, ajab kuusemetsas põrsaid taga? Harjaga suetakse pead
Lai 1904 (J. Ermann)
Z2c.Üks pisi kärnpea poisike läheb metsa, ajab hulk pisikesi loomi välja? Peahari
Koe 1927 (A. Jürgen)
Vrd. 1786
Z3a1*.Kahara pääga poisikõnõ aja mõtsast tsiku vällä? Päähari
Rõu 1895 (A. Perli)
Prn, Hls, Krk, Hel, Vil, Nõo, 2Puh, Ran, Ote, 2Kan, 3Urv, Urv v. Krl, 2Har, 9Rõu, 2Plv, 3Räp, Tt - 33 var.
EMrd III 236
Z3a2*.Kähara piaga poisike lähäb metsa ja aeab siad välla? Hari soeb täied maha
SJn 1889 (P. Johannson)
Hls, 2Krk, Hel, Trv, Pst, SJn, Pal, TMr, Võn - 10 var.
Z3b1*.Kahara pääga poisikõne aja varikust tsiku välja? Päähari
Vas 1902 (J. Jakobson)
Rõu, Vas, Se - 3 var.
Z3b2.Üts varik olli, varikun olliva tsea, üts kähra pääga poisikene aie neid välja? Päähari
Räp 1823/41 (J. F. Heller)
Wied. 291
Z3c.Kahara pääga poiskõnõ aja kadastikust sikka? Harja', millega pääd soetakse
Vas 1910 (H. Ojansuu)
Z3d.Kähäre pääge poiskini lähäp võssu, ajap hulga põrsid vällä? Tsiaharjassist tett päähari
Krl 1910 (H. Ojansuu)
Z3e.Väike kahara pääga poiskõne aab pahast põrssid vällä? Päähari
Rõu 1936 (A. Raadla)
Har, Rõu - 2 var.
Z3f.Kähärä päägä poisikõnõ aja mõtsast valgit tsiko vällä? Pea sugimine
Vas 1887 (H. Prants)
San, Rõu, Vas - 3 var.
• Meelej. nr. 48 (1887) 383 (7)
Z3g*.Käharpääga poisikene läheb mõtsa ja ajab kõik mõtsaloomad mõtsast välja? Peahari
Hel 1888 (J. Pastarus)
Jõh, Hel, Trv, Urv, Vas - 5 var.
Z3h*.Kähärä päägä poisike lähäb mõtsa, aab kiksugu linde vällä? Pää sugimine
Trv 1897 (J. Vaine)
5Trv - 5 var.
Z3i.Üks käherpeaga poisike läheb metsa, ajab kõik metsast välja? Peahari
Ris 1892 (J. Holts)
Z3j.Veike kähärpia poisike ajab siad-lambad puuheenamaalle, luuvikatiga lüiakse maha? Harjaga soetakse piad, pialaud all
SJn 1889 (T. Köstner)
Vrd. 200C16a2 200D7d2 200D7d3 1873
Z3k.Kahara pääga poiskõne aja mõtsast susse ja karhe välle? Hari juuste sisest täie
Har 1888 (anon)
Z3l.Kahara pääga poiskõnõ, aja Tsitsi-Andri tsiku vällä? Pääsugimisõ hari
Se 1940 (N. Koplimägi)
Z4*.Kähärä pääga mehekene aja mõtsast valgit varsu vällä? Pääd otsitas
Se 1929 (A. Gehrke)
Har, 2Se - 3 var.
Z5*.Punatse pääga poisikene aja vitsaga lambid takan? Täikamm oll, aja täisid takan
As 1996 (E. Vahtramäe)
Pär?, As - 2 var.
Z6a.Pisike valge peaga poiss ajab suure seakarja metsast välja? Peahari
Tõs 1889 (M. Kampmann)
Z6b.Valge peaga poiss läheb metsa, aab hallid sead välja? Harjaga pead sugedes
Tõs 1889 (H. Anniko)
Z6c*.Mets valgid sigu täis, valge peaga poiss ajab välja? Täid peas ja peahari
Vig 1889 (J. Getreu)
Vig, Pil - 2 var.
Z7a*.Must poisike läheb metsa, ajab sead välja? Peahari ajab täid peast maha
Ann 1956 (A. Kagovere)
Ann, Tor - 2 var.
Z7b*.Musta peaga poiss ajab metsast hallid sead välla? Peahari
Aud 1889 (K. Tarkpea)
Kuu, Aud - 2 var.
Z7c*.Must poiss aeab valged lammad metsast välja? Peahari
Emm 1938 (E. Ennist)
Emm, Nõo - 2 var.
Z8.Must mees, must kaabu peas, ajab iga pää põrsad lautast välja? [Lahendus puudub]
Pär? 1889 (I. Vakermann)
Z9*.Pisike pigine poiss läheb metsa, ajab põrsad välja? Peahari
HJn 1888 (H. Tiidermann)
HJn, 2Tln - 3 var.
Z10.Veikene mets sigu täis, pihkane poiss ajab kanepise kepiga sigu taga? Pea ja peahari
Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
Z11a.Pisikene poisikene, vaiguvammus sel'las, aab pisikesed põrssad laadast välla? Piahari
Pil 1888 (T. Sander)
Z11b.Laia peaga poisikene, vaiguvammuses vennike, aeab loomad lagedale, puistab piinajad tapule? Peahari
Tt 1878 (C. E. Malm)
• Mötleja 18 ja 53 (69); E EM 79 (626); E EM2 70 (806)
Z12*.Tõrvapoisike läheb metsa, ajab metsast kirjuid sigu välja? Peahari
Kos 1891 (J. Härg)
JJn, Tln, Kos - 3 var.
Z13.Metsas sead, veike raudkasukaga poisike ajab sigu taga (Im Walde sind Schweine, ein kleiner Junge mit eisernem Pelz verfolgt die Schweine)? Läuse
Tt enne 1876 (anon)
• Wied. 277; E EM 95 (807); E EM2 82 (1021)
Z14+.Luuka kaskage poisike lää mõtsa, ajas kiksugu linde vällä? Harjage pää sugimine
Trv 1894 (A. Rull)
Jõh, Rap v. Mär, Trv - 3 var.
Z15a.Laia laki mees, lihab metsa, aeab siad metsast välja? Peahari
Jäm 1937 (A. Kukk)
Z15b.Musta lakiga poiss lääb metsa ja aab pörssud taga? Pea sugemine harjaga
Mus 1949 (V. Kuut)
Z16+.Nudi peaga poiss läheb metsa ja ajab hallid sead välja? Harjaga pead sugema
Tõs 1892 (G. Anniko)
Kuu, Kir, Tõs, Kod - 4 var.
Z17a.Halli pääga miis lätt mõtsa, aase kõik soe' mõtsast vällä? Hari
Se 1930 (N. Sõrmus)
Z17b.Hall-hall teedakõnõ aja ravvatsõ nuiaga mustõ tsiku takah? Pääd otsitas
Se 1928 (T. Linna)
Z17c.Vana hall teedakõnõ aja var'kost Vooru tsiku ja Intsu-Antsu põrsid? [Lahendus puudub]
Se 1933 (N. Oinas)
Z18a*.Kõvõra jalaga teedakõnõ aja Indsu-Andsu tsiko ja Oina-Andsu põrssit välla? Kuuk kisk ahost hütsi vällä
Se 1936 (A. Tammeorg)
3Se - 3 var.
Z18b.Kõvera jalaga Jaanikene ajab kaasikust sigu välja? Harjaga kammitakse juust
Se 1937 (M. Lillemägi)
Z18c.Vana kõvõra jalaga mehekene, var'kust aja eläjit vällä? Pääd otstas, väidsega täie
Se 1910 (H. Ojansuu)
Z18d.Kõvõra jalaga mehekene aasõ hummogu varra tsiko pahast vällä? Kuuk
Se 1935 (M. Reinola)
Z18e.Üte jalaga teedakõnõ aja pääle tsiku vällä? Täie otsmas
Se 1934 (M. Peramets)
Z19+.1) Tsinds-Ands, Antskõnõ, aasõ ravvadsõ kepiga mõtsast tsikko vällä? Täie tapõtas
Se 1929 (V. Savala)
2) Ravvanõ miis, puu pää, käu suurt mõtsa piteh ja kelle saa mano, tuu höörahüt purust? Pääd otsitas, ravvanõ miis, puu pää ommõ väits
Se 1935 (A. Jänessoo)
Mih, Kam, Vas, 2Se - 5 var.
Vrd. 1080 1778
T.Harktus, paun, tsälktus, kats õrretäit valgit kannu, pilktus, nos, varik ja varikus musta tsea tsongva? Poiss
Se 1941 (G. Ränk)
Kontam.: = 533K
U.Hark all ja paun peal, hargi peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa all sead, pooleaastane poisikene, kivikasukas seljas, ajab metsast sead välja? Inimene ja peahari ajab täid välja
Hag 1889 (J. Valdmann)
Kontam.: = 1693Y
Vrd.625 1302