Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin Foorum
1769.PUUST TETTU PUKA-PAKA, NIIDSIST TETTU NIKA-NAKA, SÕMERINE RÄÄTSKOP? Leivamõhk, sõgel, ahi - 10+201+79+30 = 320 (432) var.
A1a1.Puunõ puka-paka, savinõ sika-saka, nitsine nika-naka? Mõhk, ahi, sõkl
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Har, Rõu - 2 var.
A1a2.Puune puka-paka, niidsine nika-naka, savine sika-saka? Leivaküdsämise riista: mõhk, sõel, ahi
Har 1888 (anon)
A1a3*.Savinõ sika-saka, puunõ pika-paka, niidsinõ nika-naka? Ahju, levävann, sõgõl
Rõu 1932 (H. Tampere)
Har, Rõu - 2 var.
A1a4*.Niidsine nika-naka, puunõ puka-paka, savinõ suka-saka? Sõgõl, leevämõhk, ahi
Rõu 1895 (A. Perli)
Har, Rõu, Vas - 3 var.
A1a5.Niinest tehti nika-naka, puust tehti puka-paka? Sõel
Kod 1887 (S. Käär)
Kod, Võn - 2 var.
E EM 111 (995); E EM2 98 (1324)
A1a6*.1) Puust tehtud puka-paka, niinest tehtud nika-naka? Sari
Vil 1893 (J. Evert)
2) Puust tettu puka-paka, niitsepinnust nika-naka? Sõgel
Rõn 1889 (A. Rahi)
3) Puust pika-paka, niinest nika-naka? Sõel
Kod 1889 (J. Moisa)
Vil, Lai, Kod, Äks, Rõn - 5 var.
A1a7.Rauast tehti rika-raka, puust tehti puka-paka? Püss
Kad 1896 (J. Sõster)
A1a8.Niinest tehtud niga-naga? Sõel
Kad 1888 (J. Aab)
A1b1.Puust tettü puhka-pahka, niidsist tettü nihka-nahka? Sõgel
Võn 1889 (T. Lätti)
A1b2*.Puunõ puhka-pahka, niidsene nihka-nahka, savine sihka-sahka? Leivanõu, sõel, ahi
Krl 1959 (A. Reigo)
Krl, Rõu - 2 var.
A1b3.Puunõ puhka-pahka, savinõ sihka-sahka, niidsinõ nihka-nahka, pikk hand hiit, must suu võtt? Leeväannum, ahi, sõgõl, leevälapju, ahusuu
Har 1959 (A. Reigo)
A1b4.Savinõ lihka-lahka, puunõ plihka-plahka, leeväne lihka-lahka? Leib ja lapja ja ahu
Krl 1910 (H. Ojansuu)
A1c1.Puinõ pukõr-pakõr, savinõ sikõr-sakõr, niidsine nikõr-nakõr? Vasna, ahi ja sõgõl
Se 1934 (M. Peramets)
3Se - 3 var.
A1c2*.Puinõ pukri-pakri, niitsine nikri-nakri, savinõ sikri-sakri? Leivävasna, sõgel, tarõahi
Se 1935 (A. Kits)
2Se - 2 var.
A1c3*.Siker-saker savine, piker-puker puune, niker-näker niidsine? Ahi, leivamõhk, sõgel
Urv 1890 (J. Teder)
Urv, Rõu - 2 var.
A1c4.Savine sikõr-sakõr, niidsine nikõr-nakõr, puunõ pukõr-pukõr? Leivatahas, sõgõl, leivamõhk
Ote 1890 (J. A. Palm)
Ote, Se - 2 var.
A1c5*.1) Niker-naker niidine, puker-paker puine, siker-saker savinõ? Sõel
Se 1937 (N. Ress)
2) Niitsinõ nikõr-nakõr, puinõ pukõr-pakõr, savinõ sikõr-sakõr? Sõgõl, vasna ja leeväkohetus
Se 1930 (V. Ruusamägi)
TMr, 5Se - 6 var.
A1c6*.Puune pukõr-pakõr, savine sikõr-sakõr? Leevämõhk ja sõkõl ja ahju
Se 1901 (E. Kaiv)
2Se - 2 var.
A1c7.Puust tehtud pukker-pakker, niinest tehtud nikker-nakker? Viisk
Lai 1888 (M. Kolluk)
A1c8.Siidine sikõr-sakõr, niidsine nikõr-nakõr, puinõ pukõr-pakõr? Sõgil
Se 1940 (N. Koplimägi)
A1d1.Puust pikerdud-päkerdud, savist sikerdud-säkerdud, niinest nikerdud-näkerdud? Maja, ahi, viis
Hls 1891 (J. Riiet)
A1d2.Niidsine nikõrd-näkõrd, puinõ pikõrd-pakõrd, savinõ sikõrd-sakõrd? Niidsine sõgõl, puinõ leevävasna, savinõ ahi
Se 1928 (T. Linna)
A1e.Nikel-näkel niinest tehtud, pikel-pukel puust tehtud? Maja, ahi, korsten
Pöi 1894 (T. Undritz)
A2a.Kupõr-kapõr kuusinõ, nipõr-napõr niidsinõ, jamps üle jaahumäe ja sõit üle sõmmerpalo? Sõgõl
Räp 1949 (J. Sulengo)
A2b.Niidest tehtud nipa-napa? Sõel
Tt 1907 (anon)
• Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (11)
A2c.Niinest nippi-nappi? Sõel
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
A2d.Kivine kimbel-kambel, niitsine nimbel-nambel, puune pumbel-pambel? Ahi, sõgel, leivamõhk
Urv 1990 (A. Koort)
A2e.Niidsist tettu niper-naper, puust tettu pomber-pamber? Sõgel, leivaanum
Võn 1950 (L. Kilk)
A2f.Savine siker-saker, puine puper-paper, niidsine niker-näker? Ahi, leivamõhk, sõel
Se 1924 (H. Jänes)
A2g.Puust tehtud punder-pander, niinest tehtud niker-naker? Sõel
VMr 1889 (K. Roost)
Hlj, VMr - 2 var.
B1a1.Puust tehtud puka-päka, niinest tehtud nika-näka, sõmerane räästik? Sõel
MMg 1887 (K. Pedak)
E EM 131 (1223); E EM2 114 (1601)
B1a2*.Puust tettu puka-paka, niidsist tettu nika-naka, sõmerine räätskop? Leivamõhk, sõgel, ahi
Ote 1888 (H. Nugin)
Kod, TMr, Võn, 2Nõo, Puh, Ote, Plv, Tt - 9 var.
B1a3.Puust tehtud puka-paka, niinest tehtud nika-näka, sõmerane rääskup? Sõel
Äks 1926 (P. Berg)
Vrd. 1765A12
B1a4.Puust tettu pikka-poka, niidsest tettu nikka-noka, sõmerane rääskop? Sõel
TMr 1890 (J. Mägi)
B1a5.Puust tettü pika-peka, niidist tettü nika-naka, sõrmiline rääskukene? Sõgel ehk sari
Ote 1889 (O. Grossschmidt)
B1b*.Niidsist tehtud nika-naka, puust tehtud pika-paka, sõmerine rääskuk? Sõel, mõhk, ahi
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hlj, Hel, Võn, 2Kam, Nõo - 6 var.
B1c1.Puust tehtud puka-paka, savist tehtud sika-saka, niidsene rääskop? Leivaküpsetamise ahi, sõel
eP 1889 (J. Pint)
B1c2.Puust tetäs pika-paka, luust tetäs luka-laka, sõmerane rääskop? Härjäike
Võn 1889 (T. Lätti)
Vrd. 1713
B1d.Puust tettu puka-paka, niitsepinnest nühka-nähka, sõmerine rööskopp? Annum, anuma mõskmise tuust ja anumamold
Rõn 1888 (A. Andrei)
B1e*.1) Puust tettu puhka-pahka, niidsist tettu nihka-nahka, sõmerine räätskukene? Maja, katus, ahi
Ote 1895 (C. Lipping)
2) Puust tehtud puhka-pähka, niinepinnast nühka-nähka, sõmerine räästik? Riistapesemise nuustik
Lai 1897 (H. Asper)
Lai, 2Ote - 3 var.
B1f1.Puune pukker-pakker, niidine nikker-näkker, sõmerine rääskop? Leivämõhk, sõgel, ahi
Ote 1892 (J. Ainson)
B1f2.Niidsist tetas niker-näker, sõmerine rääskopp? Sõgel
Ote 1889 (V. Vaher)
B1f3*.Niidsist tettu niker-näker, puust tettu puker-paker, sõmerist tettu räädskopp? Viis, levämõhk, ahi
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
Hel, Ote - 2 var.
B1g*.Niitsist tettu niker-naker, puust tettu punker-panker, sõmerist tettu räätskopp? Viis, leivamõhk, ahi
Võn 1895 (H. Mikkel)
2Võn - 2 var.
B1h.Niidist tettas nikku-nakku, puust tettas pukku-pakku, sõmerine rääskop? Sannan käimine
Kan 1896 (J. Ots)
B1i.Nigiseb, nagiseb, prigiseb, pragiseb, sõmerane rääsiskupp, otsa ei ole ega tule? Kangakudumine
TMr 1926 (L. Berg)
B2a.Puust tehtod pupä-päpä, niinest tehtod nipä-näpä, suab kokko suur rääsikopp? Sõul
Kod 1888 (J. Liiv)
B2b*.Niidist tehtud nipa-napa, puust tehtud pumba-pamba, söömalinnu rääskopp? Sõõl, levanõu, ahi
Saa 1889 (J. Tammann)
Vig, Saa, Pst, Ote - 4 var.
Meelej. nr. 33 (1887) 263 (16); E EM 111 (994); E EM2 98 (1322)
B2c1.Puune pumber-pamber, närune nimber-namber, sõmerine räätskopp sisen? Saun, viht ja keris
Võn 1895 (P. Rootslane)
B2c2.Puust oll tettü pumbõr-pambõr, niitsist tettü nimbõr-nambõr, sõmõrinõ vääskop? Leivavann, sõel, ahi
Urv 1958 (A. Reigo)
B2d.Niitsist nimbõrdi-nambõrdi, puust pumbõrdi-pambõrdi, sõmerene rääskopp? Sõgõl, leevamõhk, ahi
Räp 1889 (J. Poolakess)
B2e.Niidist tettu niperdi-naperdi, puust tettu pomberdi-pamberdi, sõmerine rääskopp? Sõgel, leevämõhk ja ahi
Kan 1889 (J. Väggi)
B2f.Puune pummerdi-pammerdi, niidsine nimmerdi-nämmerdi, sõmerine rääsk? Leivaküdsämise riista: mõhk, sõel, ahi
Har 1888 (anon)
E EM 129 (1203); E EM2 113 (1579)
B2g*.Niidsist nipõrdi-näperdi, sõmõrine räädsigukõnõ? Sõgõl, ahi
Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv)
Kan, 2Rõu - 3 var.
B2h.Niitsest tetas niper-naper, puust tetas pommer-pammer, sõmerane rääskopp? Sõgel, levamõhk, ahi
Plv 1933 (R. Viidebaum)
B2i*.Niidsist tehtas niper-naper, puust tehtas pumber-pamber, sõmerine räästkop? Sõgel, leivamõhk, ahi
Urv 1887 (J. Paap)
Kan, Urv, Plv - 3 var.
B2j1.Niidile niper-naper, sõrmele rääskop? Sõrmkübar
Plv 1893 (J. Melzov)
B2j2*.Niidine nipper-näpper, puune pupper-papper, sõmõrane rääskopp? Sõgel, mõhk, ahi
Plv 1924 (H. Jänes)
Kan, 3Plv - 4 var.
B2k*.1) Nipõr-napõr niitsine, kupõr-kapõr kuutsinõ, sõmõrine rääskupp? Sõkl (sõel)
Räp 1892 (M. Jennes)
2) Kuperdi-kaperdi kuusine, niperdi-naperdi niitsine, sõmerine rääskopp? Sõel
Räp 1908 (H. Heering)
Urv, Plv, 8Räp, 2Se - 12 var.
B2l.Nibadi-nabadi, sibadi-sabadi, sõmerane rääsiskupi? Niied
TMr 1926 (L. Berg)
B2m1*.Nipet-näpet niitsepinda, sõmerast sai räätskopp? Varessapesa
Trv 1889 (H. Kallas)
2Trv - 2 var.
E EM2 99 (1329)
B2m2.Nipet-näpet niidsekott, sõmerest sai räädskott? Pääsukesepesa ehk jahusõel
Trv 1895 (P. A. Meil)
B3a.Niidist tettäs nika-naka, puust tettäs pupa-papa, sõmerine räätskopp? Sõel, labidas, ahi
Võn 1926 (M. Blum)
B3b.Puust tettu piker-põker, niitsepinnest niper-näper, sõmerist räätspulgake? Leivamõhk, sõel, keres
Rõn 1888 (P. Grünfeldt)
B3c.Niidsist tetäs niker-naker, puust tetäs, pomber-pamber, kivist tetäs sõmerkop? Sõgel, mõhk, ahi
Ote 1889 (J. Kivisaar)
B3d.Puine pomber-pamber, nitsine nikerpuu, sõmõrine rääskopp? Leevämõhk, sõgõl, ahi
Võn 1926 (M. Blum)
B3e.Niidsist tettu nikker-näkker, puust tettu pommer-pammer, sõmerine rääskop? Sõgel, leivamõhk ja ahi
Kan 1895 (J. Tedder)
B3f.Puust tetas pomberdi-pamberdi, niidsist tetas nikerdi-nakerdi, sõmerine rääskopp? Leivamõhk, sõgel, ahi
Ote 1889 (V. Vaher)
B3g.Puust tettu pukerdi-pakerdi, niidsepinnust niperdi-näperdi, sõmerest sai räädskop? Ägel, sõgel, ahi
Trv 1895 (P. Teckel)
B4a.Puust pundsa-pandsa, niidsist nikerdi-näkerdi, sõmerist räätskull? Leevämõhk, viis ja sannakeres
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
B4b.Puust on tehtu pungerid, niinist nidi-nadinad, somerist on rääskop? Leivaasti, soel, ahi
VNg 1889 (S. Talo)
B5a.Puust tehtud puta-pata, niitest tehtud nipa-napa, sõmerine rääskopp väikseid mune täis? Leivaküna, sõel, ahi
Võn 1926? (anon)
B5b*.Puust punder-pander, niinest niper-naper, sõredast rääskop? Sõel
Ta 1889 (J. Kuusik)
Ta, Plv - 2 var.
B5c.Puust punder-pander, niinest nipper-napper, sõrmedega ress, lähker ja heinakess? [Lähker ja heinakess]
Muh 1937 (R. Viidalepp)
B6a*.Puust tehtud punderika, niinistä nidi-nädinä, sõmerista rääskoppi? Siul (sõel)
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Hlj - 2 var.
B6b*.Puust tehtüd punderigu, niidist tehtüd nigä-nägä, someradi, someradi raspun? Vergü meresse laskemine
Kuu 1892 (M. Odenberg)
3Kuu - 3 var.
B6c*.Puust on tehtud punderikku, niinest nibi-nabina, solmerusta rääskoppi? Niinest sõelapõhi ja sõel
VNg 1946 (A. Krikmann)
Jõh, VNg - 2 var.
B6d*.Puust on tehtud punderiku, maast on tehtud manderiku, niinist nirbe-näberiku, sumerist reiskopp? Leiva küpset[amine]
Lüg 1921 (M. Jürna)
Jõh, Lüg - 2 var.
B7*.Puust pullulullukene, niinest nipperkoodikene, sõmerane räädsakene? Ahjuluud
Hel 1893 (J. Karu)
2Saa, Hel - 3 var.
Vrd. 1769E3b* 1769Td
B8a.Kuusinõ kupli, savinõ sakri, sõmõranõ räätskulp? Tare, ahi, sõel
Se 1938 (E. Kirss)
B8b.Puinõ pokri, nidsine nikri ja sõmõrinõ räätskop? Mõhk, sõgõl, ahi
Se 1935 (D. Karnask)
B8c.Puine pukri, savine sakri, sõmõrinõ raaskupp? Kistavars
Se 1938 (A. ja M. Reinola)
C.Puust tehtud punder-pander, niinepuust nikker-nakker, sõmerist press? Siul (sõel)
Jõh 1890 (N. Otto)
D1a.Niinest nikerted, puust pokerted, sõmerest sai natsva? Sõõl
Hls v. Pst 1914/5 (J. Ilus)
D1b*.Puust tehtud piker-poker, niinest tehtud niker-naker, sõmerikust tatsvaar? Sõel
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Trv, Vil, Pil - 3 var.
D1c.Puust tehtud pinker-punker, niinest tehtud nikker-nukker, sõmeraist staar? Lähker, märss, leib
MMg 1890 (L. Jakobson)
D2*.Puust pimber-pomber, niitsist niper-näper, sõmerist tatsvaar? Annum ehk pütt
Rõn 1888 (A. Andrei)
Trv, Pst, Rõn - 3 var.
D3a.Puust tehti punder-pander, niinist tehti nika-naka, sõmerist sõtsvar? Lähker, leevamärss, ahi
Ksi 1888 (T. Riomar)
D3b.Puu punter-vunter, niines nikker-näkker, sõmeras tutsvaar? Piimapütik, leivamärss ja leib
MMg 1891 (G. Puus)
D3c.Puust tehtud punder-pander, niinest tehtud nikker-nakker, sõmerik tatvaar? Viisk, mis jalgas on karjastel
KJn 1870 (J. Tiedemann)
D3d.Puust punder-pander, niinest nikker-näkker, sõrmes sõtsvaader? Puust punder-pander on lähker, niinest nikker-näkker on märss, sõrmes sõtsvaader on lusikas
Pal 1890 (L. Arst)
D3e.Puust punder-pander, niinest nister-naster, sõmerast atsva? Pütt, märss ja leib
Kod 1889 (O. Grossschmidt)
D4.Matska tirka paskraud, sõmerikust tatsvaar? Villkraasid, ahi
KJn 1870 (J. Tiedemann)
E1a.Puust tehtud pukker-pakker, kivist tehtud kikker-käkker, savist tehtud tätsvaar? Ahi
Tor v. SJn 1963 (P. Kippar)
E1b*.Puust puker-paker, niinest niker-näker, sauest satsvaar? Lähker, köis, ahi
VJg 1889 (J. Müllerbeck)
VJg, Pai, Tür - 3 var.
E1c.Niist nikker-nakker, puust pukker-pakker, suust sukker-sakker, sauest satsvaar? Ahi
Pai 1934 (H. Neumann)
E1d1.Puust tehtud puka-paka, niidsist tehtud nika-naka, savist-kivist satsvaar? Tuba, sõel, ahi
Hel 1874 (A. Wahlberg)
E1d2.Niitsest tetti nika-näka, savist-kivist tatsvaar, puust tetti puntsel-pantsel? Maja
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
E2.Puust pupsike, luust lupsike, niinest nipsike ja sauest tatsvaar? Lebategu
Tor 1889 (M. Sahl)
Vrd. 1765A28*
E3a.Puust puuliluulikene, sauest tatsva? Leivanõu ja ahi
Vän 1896 (E. Tetsmann)
E3b*.Puust puuliluulike, niinest tipsinipsike, sauest tatsvaa? Leivaküna, sõel ja leib künas
Tor 1888 (A. Martson)
4Tor - 4 var.
Vrd. 1769B7* 1769Td
Fa.Puust puka-paka, niinest nika-näka, saab valmis, siis on üks tutsvaar? Sõel
Vän 1889 (J. Tammann)
Fb.Puust tehtaks putter-patter, niinest tehtaks nipper-napper, käed teevad tatsva? Jahusõel ja sõelumine
Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh)
E EM 131 (1222); E EM2 114 (1600)
G.Puust tehtud punderlass, näsiniinest näksmann, sauest taga tatsvader? Maja õlest katukse ja sauest ahjuga
Hlj 1895 (A. Raid)
H1.Rauast tehtud raksumunni? Kell, kara
Kad 1888 (J. Aab)
H2*.Niiest tehti nika-naka, puust tehti puka-paka, rauast tehti raksmann? Sõel, lähker ja kirves
Kad 1897 (A. K. Kivi)
Kad, Kuu - 2 var.
H3a.Puust tehti puksmann, rauast tehti raksmann, niker-naker niinepuust? Vokk
Kos 1892 (T. Wiedemann)
H3b.Niinest tehtud nika-naka, puust tehtud panderaka, rauast tehtud raksmann? Sõel
Kad 1888 (J. Linkstein)
H4a.Puust tehti punderlassi, näsarikust näksmann, sõsarikust sõnnpunn? [Lahendus puudub]
Rak 1888 (C. M. Redlich)
H4b.Puust tehtud punderlassi, niinest tehtud nika-naka, rauast tehtud rakskell? Lähker, sõel, pada
Hlj 1890 (K. Leetberg)
I*.1) Puust tehtud punder-pander, niinepuust nika-naka, rauapuust ratsahobune? Kangaspuud
Hag 1937 (H. Mesikäpp)
2) Niinest tegin nika-naka, puust tegin punda-panda, rauast tegin ratsahobuse? Sõel, lähker, pada
HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann)
Tln, Kos, Hag, HMd v. Ris - 4 var.
J.Puust tehti punder-pander, niinepuust tehti niter-nater, peale pandi raudpulk? Aam
Muh 1888 (T. Kuusik)
K*.Puust tehtud punter-panter, niinest tehtud nipper-näpper, vahterast vähikrõbinad? Lähker, märss ja karbid
Sim 1892 (T. Franzdorf)
2Sim - 2 var.
L.Puust tehti puka-paka, niinest tehti nika-naka, karvajalg sai mooduks? Päternas, viisk
MMg 1889 (H. Ostrat)
2MMg - 2 var.
M.Nikker-nakker niintest tehtud, pukker-pakker puudest tehtud, sõmerast ja sauest tehtud? Sõõl ja ahi
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
N.Poger-pager puust tehtud, niger-nager niinest tehtud, sagaraug [sic!] oli sauest tehtud? Tuba
Juu 1888 (J. Valdt)
E EM 125 (1148); E EM2 109 (1511)
O1a.Pika-paka puust tehtud, nika-naka niinest, sokusari sauest tehtud? Elumaja, ahi
Sa? dat-ta (anon)
Sa, Sa? - 2 var.
Wied. 284
O1b*.Nikel-nakel niinist tehtud, pikel-pukel puust tehtud, sokusarved olid sauest tehtud? Elumaja
Kaa 1889 (A. Pea)
Kaa, Tõs - 2 var.
O1c1*.1) Pikker-päkker puust, nikker-näkker niinist, sokusari sauest? Levalõime, sööl, korsnas
Ans 1891 (J. Magus)
2) Pikker-pukker puust tehtud, nikker-näkker näpuga tehtud, sokusari sauest? Majakatus, seinad, kosnas
Ans 1891 (F. Peters)
Kse, Kär, 2Ans - 4 var.
O1c2*.Niker-näker niinist tehtud, piker-päker puust tehtud, sokusari sauest tehtud? Elumaja: katus, seinad, ahi
Kär 1890 (J. Mändmets)
Kse, Rei, 2Kär, Vll, Tt - 6 var.
Wied. 282
O1d1*.Nikerdi-näkerdi niinest tehtud, pikerdi-pukerdi puust tehtud, sokusari oli sauest tehtud? Maja
Kär 1960 (A. Sepp)
Kär, Ans, Jäm - 3 var.
O1d2*.Nikkeldi-nikkeldi niinist tehtud, pukkeldi-pukkeldi puust tehtud, sokusari oli sauest tehtud? Viht, saun, saunaahi
Jäm 1977 (A. Tõnnson, V. Tülp)
2Jäm - 2 var.
O1e.Niinest nikerdud, puust pukerdud, sokusari sauest tehtud, kaks auku pääl? Ahi
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
E EM2 98 (1323)
O2a.Nipper-näpper nahast tehtud, pinter-panter puust tehtud, sokusari sauest tehtud? Lõõts (pill), leivanõu, ahi
Han 1937 (L. Uusküla)
O2b.Nisser-nasser niinest tehtud, pukker-pakker puust tehtud, sokusarved sauest tehtud? Niineköis, lähker, korsnas
Han 1894 (A. Reimann)
Pa1.Niinest niker, puust puker, rohust tehtud rusman taha? Heinakoorm
Vig 1889 (M. Liedenberg)
Pa2.Niinest nikel, puust pukel, rohust tehti roosman pääle? Heinakoorem
Phl 1924 (A. V. Kõrv)
Pb.Niinest nikel, puust pukel, rohust kabi ja roosmen pääl? Heinakoorem
Tt dat-ta (anon)
Q1*.Puust pundrik, savist sandrik, niidsest nikanakakene? Leivämõhk, ahi, sõgel
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Tõs, Äks, Puh, Ote - 4 var.
Q2.Puust pundrike, sauest sandrike, niinepuust nigulas? Leivalõim, ahi, sõel
Pär 1902 (J. J. Pulst)
R1a*.Puust punder, savist sander, nitsest nikanakake? Leivamõhk, ahi, sõgel
Rõn 1889 (J. Martin)
Ran, Rõn, Ote - 3 var.
R1b*.Puust punder, sauest sander, niinepuust nigadi-nagadi? Leivaküna, ahi, sõel
JJn 1888 (M. Roosileht)
Sim, JJn, Pee, PJg - 4 var.
R2*.Puust punder, savist sander, niinepuust nibu-nabu? Leivaküna, ahi, sõel
Plt 1878 (K. Moks)
Koe, Pee, Plt - 3 var.
R3a.Puust puutrike, sauest sautrike, niinepuust nigulas? Leivalõime, ahe ja sõel
Aud 1895 (R. Niemann)
R3b*.Puust punder, sarvist sander, niinepuust nigul? Tuba, ahi, kestel
KJn 1890 (A. Pihlak)
VMr, Pee, Pst v. Pil, KJn, Tt - 5 var.
R4*.Puust punder, sauest sander, nigulast nibulas? Leivanõu, ahi ja leivalabidas
Vän 1933 (A. Michelis)
Tür, Tõs, Vän - 3 var.
R5a.Puust punder, niinest ninder, sauest sander? Leibalõime, sõel, ahe
PJg 1888 (J. Reinson)
E EM 131 (1218); E EM2 114 (1595)
R5b.Puust punder, savist sander, nahkne nabadine neiuke? Maja
Amb v. JMd 1937 (anon)
R5c.Puust punder? Leivaaste
JJn 1897 (J. A. Rehberg)
2JJn - 2 var.
S1a.Puust punts, savist sants, niintest nibu-nabumid? Leivakirn, ahi ja sõel
Plt 1894 (M. Luu)
E EM2 114 (1596)
S1b.Niinepuu nigul, savist sants, puust punts? Sõel, ahi, leivakern
Plt dat-ta (J. Reinthal)
S2.Kivist kints, sauest saks, puust oli tehtud pummerlats? Maja
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
E EM2 59 (620)
Z+.Savist sakerdud, puust pokerdud, istub kõrge künkä otsas? Maja
Saa 1888 (P. Sitzka)
VMr, Koe, Khk, Saa, MMg - 5 var.
Vrd. 1661Aa
Ta.Puust puuliluuliline, niinest nipsitipsiline? Sõel
Tor 1888 (A. Martson)
Tb.Puust pullu-lulluke, niinest nipukoodike? Lehmalõõg
Hel 1891 (J. Lammas)
Tc.Puust pulju-luljuke, niinest nipermannike? [Lahendus puudub]
Hls 1895 (M. Mõrd)
Td%.Puust pullu-lulluke, niinest nikumannike? Sõel
Hls 1893 (M. Kuum)
Vrd. 1766 1769B7* 1769E3b*
Vrd. ns: ns: Nikker-näkker niinist tehtud, / sekker-säkker sauest tehtud. / Narr, sa narrid mind ühe korra, / ma narri sind üheksa korda (ERA II 275, 371 (34) < Mus)
U1a1*.Puinõ pukri, savinõ sakri, niidsine nikri? Vasna, ahi, sõgil
Se 1934 (J. Orusaar)
Vas, 9Se - 10 var.
U1a2.Puupukri, savisakri, nitsõnikri? Leevävasna, ahi, sõgõl
Se 1927 (E. Põllula)
3Se - 3 var.
U1b1.Puinõ pukri, niidsine nikri, savinõ sakri? Levämõhk, sõgõl, ahi
Se 1931/3 (H. Tampere)
U1b2.Puune pukri, niitsene nikri, savine sakri, kullane kukri? Leivamõhk, sõkl, ahu, leeväpäts
Krl 1889 (E. Kornel)
U1c1*.Savinõ sakri, puinõ pukri, niidsine nikri? Ahi, leevamõhk, sõgõl
Vas v. Se 1903 (J. Sandra)
Vas v. Se, 4Se - 5 var.
U1c2.Savisakri, puupukri, niidsenikri? Ahi, mõhk, sõgõl
Se 1937 (A. Reinola)
3Se - 3 var.
U1d.Savinõ sakri, niidsine nikri, puinõ pukri? Ahi, sõgõl ja huhmõr
Se 1937 (I. Rohtla)
2Se - 2 var.
U1e1*.Niitsine nikre, savinõ sakre, puinõ pukre? Sõgõl, ahi, leevämõhk
Se 1937 (F. Ilvik)
6Se - 6 var.
U1e2.Niidse nikri, savisakri, puupukri? Sõgel, ahi, leevaanum
Se 1953 (O. Jõgever)
U1f*.Niidsinõ nikri, puinõ pukri, savinõ sakri? Sõgõl, leeväannom, pada (pott)
Se 1953 (U. Mägi)
3Se - 3 var.
U1g.Savinõ sakri, puinõ pukri ja tinanõ tikri? [Lahendus puudub]
Se 1939 (A. Kõrgekuhi)
U2a.Puunõ puhkri, savinõ sahkri, niitsene nihkri? Leivavann, ahi, sõel
Urv 1958 (A. Reigo)
Urv, Urv v. Krl, Rõu, Se - 4 var.
U2b.Puune puhkri, niidsine nihkri, savine sahkri? Mõhk, viis, ahi
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
Krl, Har - 2 var.
U2c.Niidsene nihkri, savinõ sahkri, puune puhkri? Sõkl, ahi, leevävann
Rõu 1936 (A. Raadla)
U2d.Niitsene nihkri, puune puhkri, savine sahkri? Leväannum ja ahu (ahju)
Krl 1909 (J. Sööt)
U2e1.Savine sahvrikõne, niisene nihkrikene, puunõ puhkrikõnõ? Ahi, sõgõl, leeväannum
Rõu 1894 (A. Assor)
U2e2.Punane puhkri, savine sahkri, niitsine nihkri? Leivamõhk, ahi, sõel
San 1929 (L. Kuusik)
Va.Niidsine nika-naka, puune puka-paka, savine sika-saka, imä pikk, esä lag'a, tütre tündse, puja pundsõ? Sõkl, puu, ahu, leevälapju, mõhk ja leeväpätsikese
Har 1889 (J. Pähn)
Kontam.: = 366Üa
Vb.Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühikene, pojad punnipannikesed, tütred tünnitännikesed, sõmerane rääskopp? Leivalabid, mõhk, pätsid, kokergid, ahi
TMr 1889 (J. Tootsi)
Kontam.: = 366Üb
Wa.Puust pulgutimad, luust tulgutimad, sõsaratest sõnn-põnn, näsiniintest traksman? Adra
Tln 1889 (G. G.)
Kontam.: = 1765Ka
Wb.Puune pulk, luune lulk, nahkasta nidi-nädina, sõmerasta rääskopp? Härg ja härjaike
Jõh 1963 (I. Sarv)
Kontam.: = 1765Kb
Õ.Puust tettu puta-pata, niinest tettu nika-naka, saab kokku, teeb tirr ja lärst? Kangatelle
Ote 1889 (E. Brücker)
Kontam.: = 1603X
Ä.Puust tett punger-panger, kivist tett kinger-kanger, peio võta, muutska perse? Käsikivi
Kan 1866 (J. Weitzenberg)
Kontam.: = 2554D
Öa*.Puust puuliluulike, niinest nipsukepike, sauest tatsvaa, lükka sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö lähäb korda? Leivategemine
Tor 1888 (M. Tilk)
2Tor - 2 var.
E EM 131 (1219); E EM2 114 (1597)
Kontam.: = 1664Ua*
Öb.Puust punder, savist sander, niinest nigulas, keerutab perset ja töö lähab korda? Leivategemine
Saa 1889 (J. Tammann)
Kontam.: = 1664Ub
Vrd.973 1472