Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin Foorum
2719.ÜKS SAAR, SADA HARU, IGAL HARUL ISE PESA, IGAS PESAS KAKS MUNA? Lääts - 4+55+17+2 = 78 (103) var.
A1.Üits saar, sada haru, egal harul esi pesa? Hernes
Krk 1889 (J. Kivisäk)
Krk, Trv - 2 var.
A2a*.Üks saar, sada haru, iga harus pesa, iga pesas kaks muna? Lääts
Trv 1888 (H. Utso)
3Trv - 3 var.
A2b1.Üks saar, sada haru, igal harul ise pesa, igas pesas kaks muna? Lääts
Pst 1888 (J. Jaakson)
Krk, 2Trv, 3Pst, KJn, Trt, Nõo, Ote, Urv - 11 var.
E EM 165 (1594); E EM2 143 (2075); EMrd III 237
A2b2.Üks saar, sada haru, igas harus ise pesa, igas pesas ise muna? Tatar
Pst v. Pil 1895 (J. Melts, H. Pöögelmann)
Krk, 2Pst, Pst v. Pil - 4 var.
• Kündja nr. 18 ja 19 (1885) 100 ja 103 (17)
A2b3*.Üits saar, sada haru, egäl harul esi pesä, egäl pesäl esi muna, egäl munal esi nimi? Aaste
Krk 1889 (J. Kivisäk)
3Krk, 2Pst - 5 var.
Vrd. 1936D 2452
A2b4*.1) Üits saar, sada haru, egan harun esi pesa, egan pesan kaits muna, muna laia laterguse? Lääts
Trv 1889 (H. Kallas)
2) [Üks] saar, [sada] haru, igal harul ise pesa, igal pesal ise muna, igal munal ise muneja? Lääts
Pal 1888 (H. Maasen)
Trv, Pst, Pal - 3 var.
A2c*.Üks saar, sada haru, igas harus üks pesa, igas pesas kaks muna? Lääts
Hel 1893 (J. Karu)
Hel, TMr - 2 var.
A2d*.Üits saar, sada haru, egal harul kaits pesä, egän pesän kaits muna? Lääts
Krk 1889 (J. Kuusik)
Krk, Trv, Plt?, Võn, Nõo, Ran - 6 var.
Metstak2 60 ja 61
A2e.Üits saar, sada haru, egal harul seitse oksa, egal oksal seitse pesa, egan pesan seitse muna, egal ütel esi nimi? Maailma rahvat
Krk 1936 (M. Sarv)
A2f*.Üks saar, sada haru, igas harus sada pesa, igas pesas kaks muna? Läätse kaunas on ikka kaks seemnetera
Vil 1943 (J. Kala)
A2g*.1) Üts saar ja sada harro, egan haron om tsirgupesä, egan pesän om kats munna? Lääts
Kan 1937 (H. Keem)
2) Üits saar, sada haru, egan harun kullipesä, egan pesän kaits muna? Lääts
Ote 1889 (J. Kivisaar)
3) Üts saar, sada hargu, egan harun kullipesa, egan pesan [kats] muna? Lääts
Ran 1889 (A. Tattar)
Trm, Nõo, Ran, Ote, Kan - 5 var.
Vrd. 1039K2
A3a.Üits saar, sada ossa, egan ossan üits pesa, egan pesan kaits munna? Lääts
Puh 1889 (J. Loskit)
A3b.Üits saar, sada ossa, egä ossa pääl pesä, egän pesän seitse muna, seitsmendel kuldtäps pääl? Nädälipäevä
Trv 1894 (A. Rull)
A4.Üks saar, sada haru, igas harus kaks hälli, igas hällis kaks last? Lääts
Hel 1874 (A. Wahlberg)
2Hel - 2 var.
B.Üks sarap, sada haru, igas harus ise pesa, igas pesas kaks muna? Läätse kasvab
MMg 1889 (A. Vuks)
C1a*.Üts haav, sada harro, egah haroh pesä, egah pesäh kats munna? Lääts
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
Räp, Se - 2 var.
C1b*.1) Üts haav, sada harro, egah haroh haragapesä, egah pesäh kats munna? Lääts
Se 1938/9 (E. Sõrmus)
2) Üts haab, sada harro, ega haroh haukapesä, egäh pesäh kats munna? Lääts
Plv 1910 (H. Ojansuu)
3) Üts haav, sada harro, õgah haroh varõsõpesä, õgah pesäh kats munna? Tõbi, näit[eks] lastel om herne' (rõuged)
Se 1927 (J. Orusaar)
Plv, 3Se - 4 var.
C2.Üts haav, sada ossa, egah ossah kats pesä, egah pesäh kats munna? Lääts
Räp 1892 (M. Jennes)
C3a*.Üts haab, [üheksa] harro, egan haron [kaks] pessa, egan pesan [kaks] munna? Lääts
Plv 1890 (J. Tobre)
Trv, Plv, Se - 3 var.
C3b.Üts haav, ütesä harro, õgah haroh pesä, õgah pesäh muna, õgah munah poig? Läätsä
Se 1930 (A. Nurmetu)
C4.Üts haav, ütesä ossa, õgah ossah pesä, õgah pesäh kats munna? Läätsä'
Se 1937 (M. Reinola)
D1.1) Üits tamm, sada haru, egas harus üits haukapesa, egas pesas kaits muna? Lääts
Rõu 1898 (A. Suurkask)
2) Üts tamm, sada harro, egah haroh haragapesä, egah pesäh kats munna? Lääts
Se 1924 (H. Jänes)
3) Üts tamm, tammõl sada harro, õgah haroh varõsõpesa, õga pesah kats munna? Hiireherne'
Se 1939 (P. Toomemägi)
Tõs, Rõu, 2Se - 4 var.
D2.Üks tamm, sada oksa, igal oksal kaks pesa, igas pesas kaks muna? Läätsed
Äks 1893 (P. Sepp)
D3a.Üts tamm, ütesa haru, egah haroh kats pessä, egah pesäh kats munna? Lääts
Vas 1887 (H. Prants)
Tor, Vas - 2 var.
• Meelej. nr. 51/52 (1887) 410; E EM 166 (1607); E EM2 144 (2089)
D3b.Üts tamm, ütesa harro, egan haron mitu pessa, egan pesan kats munna? Lääts
Vas 1894 (P. Saar)
Vas, Se - 2 var.
D4.Veike viieharuline tamm, iga haru otsas üks pesa, igas pesas viis muna? Lina(?)
Hel 1874 (A. Wahlberg)
E.Pikk kuus, kuusõl kümme ossa, egä ossa pääl tsirgupesä, egäh pesäh kolm munna? Tatrik
Vas 1936 (A. Raadla)
F.1) Üts puu, sada harro, egän haron esi pesä, egän pesän sada munna? Läätsä
Kan 1896 (G. Loodus)
2) Üks puu, sada hangu? Herne
Äks 1889 (A. Mauer)
SJn, Äks, Kan, Se - 4 var.
G.Niin, niin, saar, saar, igas saares sada pesa, igas pesas neli muna? Läätsed
Vai 1893 (J. Sorro)
Ha.Taaruke tare läve een, taarukesel sada hargu, egan harun esi pesa, egan pesan kaits muna? Lääts
Puh 1889 (S. Sepp)
Hb.Taarakas tare lävel, sada hargu taarakal? Teerada harudega
Puh 1889 (J. Andresson)
Vrd. 1878B36
Vrd.2148 2684 2727