Eesti mõistatused - EM-lugemik

872.	KÕVERIK, KÕVERIK, KUS SA LÄHED? - NÜHKAPALJAS, MIS SA TAHAD? Jõgi ja heinamaa - 6+148+84+30 = 268 (331) var.
A₁.	Nühka-nähka, kus sa lähed? - Nühka-nähka, mis sa tahad? Oja Prn 1933 (S. Kalling)
A₂a.	Kõverik, kõverik, kus sa lähad? - Nühka-nühka, mis sa tahad? Oea, heinaniitmine SJn 1890 (M. Kielas)
A₂b.	Kõberitti-käberitti, kus sa joosed? - Mis sa nühkami juurest tahad? Jõgi Koe 1890/3 (H. Schultz)
A₂c.	Kõvver, kõvver, kos sa läät? - Nühka maha, mis sa tahat? Vikatiga haan'a niitmine Plv 1895 (J. Tamm) 2Plv - 2 var.
A₃a₁*.	1) Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad? Jõgi ja heinamaa Pal 1888 (M. Uus) 2) Kõverik, kõverik, kos sa lähed? - Niuhkapal'las, mis sa tahad? Heinamaa ja jõgi Ksi 1926 (P. Berg) 2VJg, VMr, Amb, Amb v. JMd, Tln, Kos, SJn, Pil, Plt, Ksi, Lai, Pal, Trm, 2MMg, Äks, Trt, 2Nõo, Puh, Ote, 2As - 24 var. Eas I 131 (192)
A₃a₂.	Kõverik, kõverik, kuhu sa läed? - Nihkapaks, mis sa tahad? Jõgi ja heinakuhi Hlj 1893 (J. A. Rehberg)
A₃a₃.	Kõverik, kõverik, kuhu sa lähed? - Mis sa, nühkanina paljas, tahad? Kraav ja heinamaa VJg 1937 (L. Böckler)
A₃b*.	1) Kiverik-kõverik, kos sa käesid? - Nühkäpal'las, mes sä tahad? Haena niitmine Ran 1964 (A. Tamm) 2) Kiverdi-kõverdi, kos sa lääd? - Nühkapal'las, mis sa tahad? Jõgi Võn 1909 (J. Moodis) Mih, 3Trv, 2Trt, Võn, 2Ran, Rõn, As - 11 var.
A₃c.	Kõver, kõver, kos sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad? Jõgi ja maantee TMr 1889 (J. Tootsi) VJg, VMr, JJn, Noa v. Hii, Kod, TMr, Kam, Kan - 8 var. E EM 70 (527); E EM² 63 (687)
A₃d.	Kos sa läät, kõvõrakõnõ? - Mis sa tahat, nahkapal'as? Jõgi juusk ja niit Se 1927 (P. Voolaine) Vas, Se - 2 var.
A₃e*.	Kõver, kus sa lähäd? - Paljast nühitu, mis sa tahad? Oja, heinamaa, ärä niidetu TMr 1890 (J. Mägi) Plt, TMr - 2 var.
A₃f+.	Küürik, küürik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad? Jõgi ja kaldad MMg 1983 (M. Hiiemäe) Hel, MMg - 2 var.
A₃g.	Kos sa läät, imekõvver? - Mis sa tahat, nihkapaljas? Jõgi ja jõeperve Võn 1894 (J. Suits) Trt, Võn - 2 var.
A₃h.	Tere, tere, nühkäpal'as! - Kos sa läät, kõvõrik? Jõgi Plv 1890 (J. Tamm)
A₃i.	Kõverdi, kõverdi, kus sa lähäd? - Nühkpal'las, mis sa tahad? - Pikk lõntr, mis sa teed? Kaar, heinõm, vikat Kõp 1888 (V. Reiman)
A₄.	Kõverik krinks-kränks, kos sa läät, nihkapal'as? Oja Võn 1889 (J. Kripson)
A₅*.	Kõverik, kõverik, kos sa läät? - Niidet pal'las, mes sa tahat? Oja jookseb niidust läbi Rõn 1888 (H. Urb) 2Jõh, Noa v. Hii, Kod, Rõn, Kan - 6 var. E EM 70 (527); E EM² 63 (687)
A₆a.	Koverik-koverik, kus sa lähed? - Nüripard, nüripard, mis sa tahad? Jõgi jookseb Vai 1893 (D. Torpan)
A₆b.	Kõverik, kõverik, kos sa lähad? - Lüika kallas, mes sa tahad? Oja ja hain Nõo 1889 (J. Amberg)
A₆c.	Kõverik, kõverik, kus sa lähäd? - Vintlik-väntlik, mis ta tahad? Jõgi, jõekaldad KJn 1890 (A. Pihlak)
A₆d.	Kõverkäänd, kus sa lähad? - Paljas, mis sa tahad? Jõgi ja luht Plt 1878 (K. Moks)
A₆e.	Lühikene paks, mes sa tahad? - Kõver, kõver, kos sa lähad? Hainakuhi ja jõgi Puh 1888 (J. Loskit)
A₇a.	Siira-viira, kus sa lähed? - Nühkapaljast, mis sa tahad? Heinaniit TMr 1926 (L. Berg)
A₇b.	Sinka-sanka, kuhu jooksed? - Pea suu, nühkapaljas!? Emajõgi ja heinamaa TMr 1932 (R. Grönberg)
A₇c.	Vindrik-vändrik, kus sa lähed? - Nihukapaljas, mis sa tahad? Jõgi ja heinam Äks 1889 (H. J. Treifeldt)
A₇d.	Kos sa läät, kolõpää? - Mis su tüü, mikupal'as? Niit ja oja Vas 1895 (J. Tint)
A₈*.	Keera-veera, kus sa lähad? - Nahkapaljas, mis sa tahad? Oinas ja heinamaa SJn 1890 (E. Saabas) 2Pär, 2Hää, Pst, 2SJn - 7 var.
A₉a*.	Kiverik-kõverik, kus sa lääd? - Lühike lõigat, mis sa tahad? Niidet hein, oja Hls 1889 (M. Ilus) Hls, 2Trv, Pil - 4 var.
A₉b.	Pikk kõvvõr, koes sa läät? - Lühike lõigat, mis sa taht? Jõgi Urv v. Krl 1892 (G. Seen) San, Urv v. Krl - 2 var.
A₁₀.	Kõvver, kõvver, kos sa lähät? - Pal'laspää, mis sa tahat? Niit ja oja San 1889 (M. Lepp) San, Rõu - 2 var.
A₁₁a*.	Kivver-kõvver, kos sa lääd? - Pöetpää, mis sa tahad? Oja, niit Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) 2Hel, Võn, Ote, Krl, Rõu, Tt - 7 var.
A₁₁b.	Kõvver kaal, kos sa läät? - Pöetu pää, mis sa tahat? Jõgi ja niit Urv 1890 (J. Teder)
A₁₂.	Kõverik, kõverik, mis sa jooksed? - Ümber pööran, mis sa otsid? Jõgi Muh 1947 (U. Mägi)
A₁₃+.	Pöetpää ütles: Nühkaperse, koes sa lääd? - Nühkaperse ütles: Pöetpää, mis sul om? Lootsik ja hainakantsu Se 1930 (A. Nurmetu) 2Se - 2 var.
A₁₄a₁*.	Kohe sa' lääd, vingõrd-vangõrd? - Mis su' tüü, pöetpää? Uja juusk läbi niidetü niidü Se 1928 (T. Linna) Kam, Vas, 18Se - 20 var.
A₁₄a₂*.	Vingõr-vangõr, kos sa läät? - Mis su tüü, pöetpää? Niit ja jõgi Se 1939 (M. Ilvik) 4Se - 4 var.
A₁₄a₃.	Vinger-vanger, koes läät? - Pöetpää, mis su tüü? Jõgi ja niit Se 1928 (E. Põllula) Räp, 5Se - 6 var.
A₁₄a₄.	Singer-vinger, koes sa läät? - Mis sul asi, pöetpää? Oja ja heinamaa Se 1940 (M. Kivisaar)
A₁₄a₅.	Pöetpää, mis sa tiit? - A vingõr-vangõr, kos sa joosõt? Niit ja uja Se 1937 (I. Rohtla)
A₁₄b+.	Koes lääd, vingõr-vangõr? - Laku perst, pöetpää!? Ojaperved küsivad oja käest, et kuhu lähed, a' niidetud pervedele vastab oja siis Se 1935 (A. Kits) Urv, 5Se - 6 var. Vrd. 924
A₁₅*.	Koes sa läät, vingõr-vangõr? - Mis su tüü, pal'aspää? Niidet hainama küüs uja käest ja tuu ütles: mis su tüü, pal'aspää Se 1938 (A. Tubli) 2Se - 2 var.
A₁₆.	Koes sa lääd, vingõr-vangõr? - Mis su tüü, plesspää? Jõgi ja perv Se 1928 (T. Haak) Vrd. 1135
A₁₇a.	Pöet pää, aet hapõn? Niit ja oja Se 1930 (A. Põhi)
A₁₇b.	Pöet pää, aet hapõn, vingõr-vangõr viitii? Oja Se 1933 (A. Põhi)
A₁₇c.	Kohes lääde, vingõr-vangõr? - Mis su tüü, aet hapõn? Niit ja oja Se 1935 (A. Põhi)
A₁₇d.	Tere, tere, pöet pää! - Mis sullõ vaja, aet hapõn? Pöet pää - jõgi, aet hapõn - niit Se 1935 (T. Uiboaed)
A₁₈+.	1) Looga luuk, kohe sa läät? - Pöet kurat, mis vaia? Jõgi ja hainamaa Rõu 1936 (A. Raadla) 2) Kos sa juused, luhatõbras? - Mes sulle vaia, pöötüle? Vesi juusk - hain küsüs Lut 1894 (O. Kallas) Rõu, Se, Lut - 3 var. • LMr 128 (71)
B₁a*.	Kõver, kõver, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, veskilt tulen, veskile lähen? [Lahendus puudub] Lai 1932 (M. Kirsch) 2Amb v. JMd, 2Lai - 4 var.
B₁b.	Kõverik, kõverik, kus sa lääd? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähen veskilt veskile, kus kotid kolu ääre peal? Jõgi ja heinamaa Lüg 1963 (A. Källo) Vrd. 2474
B₂.	Kuura-käära, kus sa lähäd? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähän vallast valda? Jõgi Vän 1889 (M. Jaason)
B₃a*.	Küürik-kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähen mõisast mõisa? Jõgi ja heinamaa Rak 1893 (G. J. Jürjev) 2Hlj, Rak - 3 var.
B₃b.	Kõver eit, kus sa lähed? - Nühkapael, mis sa tahad, ma lähen mõisast mõisa, teisest mõisast teise? Jõgi ja heinamaa Juu 1890 (J. Trull)
B₃c.	Kivõr-kõver, koe sa lähad? - Pöetpää, mis sa tahad, ma lää aina mõisa, istu maha juttu aama? Jõgi, heinakuhi, meri Hls v. Krk 1868/96 (L. Kase)
B₄a*.	1) Kivver-kõvver, kos sa läät? - Nühkapal'las, mis sä tahat, ma lää Linklangardi mõiste? Jõgi, niit ja veski Ote 1893 (J. Tammemägi) 2) Kõvver-koover, kos sa läät? - Tuhkapal'las, mes sa tahat, ma lää Linklonkadi mõiste? Oja Ote 1895 (C. Lipping) Võn, 2Ote, Urv - 4 var.
B₄b.	Vintlik-väntlik, kus sa lähed? - Lühike raiut, mis sa tahad, ma lähe Liplapi mõisa? Rohi küsib, jõgi kostab, läheb merese Kaa 1889 (J. Koppel)
B₄c.	Tsiira-viira, kos sa lääd? - Paljas nühka, mis sa tahad? Linklangardi talule? Veski Võn 1897 (P. Rootslane)
B₄d.	Kiver-kõver, kos sa lääd? - Pöitu pää, mes sa taad, ma lää Limplampadi veskile? [Lahendus puudub] Nõo 1932 (O. Sild)
B₅a.	Kõver, kõver, kus sa lähäd? - Niuhkapaljas, mis sa tahad, ma lähän mõisast mõisa, oma pärismõisa? Jõgi VMr 1890 (K. V. Lurich)
B₅b.	Kõverik, kõverik, koes sa lehed? - Ma lehe oma mõisa? Jõgi Khk 1947 (H. Tarkin)
B₆a₁.	Küürerik-kõverik, kos sa lääd? - Nihukapal'las, mis sa tahad, ma lää Õissu esa mõisa? Jõgi ja vikat Hel 1913 (J. Müür)
B₆a₂.	Kõver, kõver, kuhu sa lähed? - Nühkapaljast, mis sa tahad, ma läen mõisast mõisa, oma isa mõisa? Jõgi Rak 1888 (M. Tamm)
B₆b*.	Kiverdi-kõverdi, kus sa lähäd? - Ilmapal'las, mis sa tahad, ma lään oma isä mõisa? Jõgi Kõp 1888 (V. Reiman) Trv, Pst, Kõp - 3 var.
B₆c.	Kühnas-kähnas, kus sa käisid? - Tulin veskilt, lähen oma isa mõisa? Jõgi Amb v. JMd 1937 (anon)
B₆d₁*.	Kiverik-kõverik, kus sa lähed? - Lühike lõigat, mis sa tahad, ma lää oma isa mõisa? Jõgi ja rohi Vil 1913 (J. Müür) Trv, Pst, Pst v. Pil, Vil, KJn - 5 var.
B₆d₂.	Kiver-kõver, kos sa lähät? - Lühike lõigat, mis sa tahat, ma lää oma esä Õisu mõisa? Kiver-kõver - jõgi, lühike lõigat - hein: hein küsib jõelt, kuhu sa lähed, jõgi vastab, et ma lähen oma isa koju - Õisu järve Hel 1962 (H. Kala)
B₆d₃.	Kõverik, kõverik, kus sa lähad? - Lühike raiutud, mis sa tahad, ma lään oma isa mõisa? Jõgi ja raiutud mets Jõe 1932 (H. Tampere)
B₆d₄*.	Kiverik-kõverik, kus sa lähad? - Lühike lõigak, mis sa tahad, ma lää oma isa mõisa, lusikaid-liudu loputama? Hein ja oja Pst 1888 (J. Jaakson) 2Pst - 2 var.
B₆d₅.	Kivert-kõvert, kus sa lääd? - Lühike lõigat, mis sa tahad, ma lää oma isa mõisa, musta mulliku perrä? Jõgi Hls 1889 (M. Laarman)
B₆e+.	1) Krõnksu-kranksu, ko sa lähät? - Pal'laspää, mis sa tahat, ma lää uma esä mõisallõ? Jõgi ja niidetud heinamaa Rõu 1894 (P. Kanger) 2) Kõverik, kõverik, kus sa lääd? - Lühike lai, mis sa tahad, ma lään oma isa mõisa? Jõgi Pst 1889 (H. Henno) Saa, Pst, 2Rõu - 4 var.
B₇a.	Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa sest tahad, ma lähen isa-ema mõisa? Jõgi, sild Kuu 1964 (O. Jahe)
B₇b*.	Kiira-käära, kus sa lähad? - Piiritet pää, sina ole vait, ma lähan oma isa-ema mõisa? Jõgi ja heinamaa Saa 1928 (E. J. Kase) Saa - 2 var.
B₇c.	Küüra-käära, kus sa lähed? - Nühkaperse paljas, mis sa tahad, ma lähen oma isa-ema juure mõisa? Jõgi jookseb merese Pär 1888 (M. Oiderman)
B₇d.	Vinka-vonka, kinka-känka, kuhu sa lähad? - Lähan oma isa-ema mõisa? Jõgi Tor 1888 (M. Tilk) E EM 180 (1760); E EM² 155 (2281)
B₇e.	Tere, tere, vintlik-väntlik, kus sa lähed, vintlik-väntlik? - Mis sa tahad, pisike piiret lakk, ma lähen oma isa-ema mõisa? Vintlik-väntlik on jõgi, pisike piiret lakk on jõe ääres kasvav rohi, isa-ema mõisa on meri Tõs 1894 (A. Niemann)
B₈a*.	Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähen oma ema mõisa? Jõgi ja maandi Jõe 1889 (H. Pahlberg) Hlj, Kad, 3Jõe - 5 var.
B₈b+.	1) Kiver-kõver, kos sa lääd? - Löhike lönderjas, mis sa must taad, ma lää oma emä mõisa? Jõgi ja niit Krk 1936 (A. Grünvald-Univer) 2) Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Piiri purlak, mis sa tahad, ma lään oma ema mõisa? Jõgi ja kallas Hää 1889 (E. Grant) VMr, Koe, Jõe, 2Hää, Krk, Trv, Urv - 8 var.
B₉.	Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, lähen äia mõisa? Jõgi, heinamaa, veske Äks 1893 (P. Sepp)
B₁₀a.	Kiver-kõver, kos sa lääd? - Püet pää, mis sa tahad, ma lähen oma isa linna? Heinamaa, jõgi Trv 1889 (H. Kallas)
B₁₀b.	Kõveri, kõveri, kuhu sa lähed? - Mis sa, paljaspea, tahad, ma lähen oma isamaa linna? Kaevust vett võtma Vai 1889 (H. Masing)
B₁₁a.	Kõver, kõver, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ise juhin, ise lähen mõis mõisalt mõisa, oma ema linna? Mägi ja jõgi Pee 1927 (R. Viidebaum)
B₁₁b.	Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähen oma ema linna? Jõe jooksmine Kuu 1939 (H. Martinson)
B₁₂.	Kivert-kõvert, kus sa lääd? - Lühikene lõigas, mis sa tahad, ma lään ämma linna? Jõgi Hls 1889 (J. Lepik)
B₁₃a*.	Kõverdi-kõverdi, kus sa lähad? - Nöhkapal'last, mis sa tahad, ma lähan oma isa maale? Jõgi Vän 1889 (J. Tammann) Vän, Kõp - 2 var.
B₁₃b*.	Kiverdi-kõverdi, kos sa lähäd? - Lühike lõigatu, mes sa tahad, ma lähä oma esa maale? Jõgi ja heinamaa Nõo 1888 (J. Tüklov) Nõo, Urv - 2 var.
B₁₃c+.	Pikkä kõvvõr, kos sa läht? - Lühikene lagja, mis sa tahat, ma lää oma isä maalõ? Jõgi Krl 1910 (H. Ojansuu) Krl, Rõu - 2 var.
B₁₄a.	Kivert-kõvert, kus sa lääd? - Oma isa kodu? [Lahendus puudub] Hls 1895 (M. Mõrd)
B₁₄b.	Kivver-kõvver, kos sa läät? - Nühkapal'las, mis sa tahat, ma lää omma esä kodu? Oja ja niit Ote 1893 (J. Tammemägi) Rõn, Ote, San - 3 var.
B₁₄c+.	1) Kõvver, kõvver, kos sa läät? - Lõikhain, mis sa tiit, omä esä kodu lää? Jõgi Võn 1889 (T. Lätti) 2) Koes sa lääd, vinku-vanku? - Mis sä tahad, pöet pää, ma lää oma esä majja? Oja, niit Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Jaa, Võn, Rõn, Krl - 4 var.
B₁₅.	Kover-kover, kus sa lähed? - Ma lähen oma isa-ema igikojosse? Jõgi Krj 1875 (T. Rohke)
B₁₆a.	Kiverik-kõverik, kus sa lähed? - Ligerik-logerik, mis sa tahat, ma lää oma ema kodu? Oja, jõgi Trv 1894/1901 (J. Kala)
B₁₆b*.	Kiver-kõver, kus sa lääd? - Pöetpää, mis taad, ma lää emä kodu? Jõgi ja niit Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) Krk, 2Hel - 3 var.
B₁₇.	Kiverik-kõverik, kuhu lähad? - Pöetud pää, mis sa tahad, ma lähen oma isa juurde? Jõgi ja heinakuhi Tt dat-ta (M. Undi)
B₁₈*.	Küüra-käära, kus sa lähad? - Ma lähan isa-ema juure? Jõgi Tõs 1890 (M. Kurul) 2Tõs - 2 var.
B₁₉a₁*.	Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Niuhkapaljas, mis sa tahad, ma lään oma emale? Jõgi, heinamaa Sim 1892 (T. Franzdorf) 2Sim, 2Kan - 4 var.
B₁₉a₂.	Kõverik, kõverik, kus sa lähäd? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lähän oma emale, lükka sina järele? Pedja jõgi ja heinamaa Pal 1888 (M. Saar)
B₁₉b*.	Kiira-käära, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma lään oma ema juure? Jõgi, karjamaa ja meri Hää 1889 (E. Grant) Hää, Saa - 2 var.
B₁₉c*.	Kiver-kõver, kus sa lääd? - Pöetpää, mis sa tahad, ma lää oma ema sülesse? Niit küsib ja jõgi vastab Hel dat-ta (A. Wahlberg) Krk, Hel - 2 var.
B₁₉d.	Kõverik, kõverik, kus sa lähäd? Nihak-nihak, mis sa tahad, mina lähen oma emale? Jõgi jooseb Pil 1888 (T. Sander)
B₁₉e.	Kõverik, kõverik, kus sa lähät? - Lühik lõigat, mis sa tahat, ma lää oma emale, sääl ma loe lusikit, sääl ma arva anumit? Jõgi ja heinamaa Krk 1961 (A. Toompalu) Vrd. rl: /- - -/ Õtak iks latsõ' kokko kuts, / lugõ iks luidza kätte, / arvas iks anoma' ette, /- - -/ (SL II, nr. 998 symbol 60 f "Symbol" s 9< Se)
B₂₀a.	Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Lühike lõigard, mis sa tahad, mul on isa, sul pole ühti? Kuhi ja jõgi SJn dat-ta (T. Köstner)
B₂₀b.	Kiverik-kõverik, kus sa lähed? - Lühike niidetud, mis sa tahad, mul nisad, sul pole ühtegi? Jõgi, heinamaa ja kuhjad Tt 1889 (anon)
B₂₁.	Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljast, mis sa sest tahad, sinna lähen, kohe tahan? Jõgi ja vikat Trm 1965 (J. Sildvee) Trm - 2 var.
B₂₂+.	1) Kõvera kõver, kos sa läät? - Võõralt maalt lää leiba otsma? Suurtii Ote 1896 (H. Maasen) 2) Kõver, kõver, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, siit tulen, sinna lähen, ilma otsa kätte ei saa? Heinamaa küsib jõelt: kõver, kõver, kus sa lähed? - ja jõgi siis vastab, et nühkapaljas, mis sa tahad ... Sim 1939 (V. Fuchs) Sim, VMr, Hls, Pal, Urv - 5 var.
Ca*.	Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljas, mis sa tahad, ma läen veskist veskile, ei too kotti elades? Jõgi ja heinamaa Trm 1889 (H. Mann) Iis, Trm, MMg - 3 var. Kontam.: = 2505Ba*
Cb.	Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Nühkapaljast, mis sa tahad, ma lää mõisast mõisasse, veskikojast veskisse, ei saa kotti kustkiltki? Jõgi Lai 1897 (H. Asper) Kontam.: = 2505Bb
Cc.	Kõverik, kõverik, kohes sa lähed? - Tühipaljas, mes sa tahad, ma lään veskilt veskile, ei vii kotti ilmaski? [Lahendus puudub] Kod 1950 (H. Nõu) Kontam.: = 2505Bc
Cd*.	Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Tahkupaljast, mis sa tahad? - Veskilt tuled, veskile lähed, ilmaski kotti koju ei too? Jõgi Lai 1926 (H. Nigul) 2Lai - 2 var. Kontam.: = 2505Bd*
Ce*.	Kõverik, kõverik, kust sa tuled? - Haljas-paljas, mis sa tahad, veskilt tulen, veskile lähen, kotti ei vii kodu iialgi? Jõgi ja heinamaa Kuu 1956 (I. Lind) 2Kuu - 2 var. Kontam.: = 2505Be*
Cf.	Kõverik, kõverik, kus sa lähed? - Veskilt tulen, veskile lähen, ilmaski kotti kodu ei too? [Lahendus puudub] Lai 1932 (M. Lääne) Kontam.: = 2505Bf
D.	Vintlik-väntlik, üle metsa heitlik, kus sa lähed, pisike piirit lakk? Vesi Kse 1889 (F. Põld) Kontam.: = 2540F
Vrd.	873 mj: Kippar 293A* rl: "Kõverik, kõverik, kus sa lähed?"/ "Näuhka paljas, mis sa tahad!"/ "Kõverik, kõverik, kosta ikka!" / "Lähen parmu matusele." / "Kessi parmu ära tappis /- - -/ (ERlA III:3, nr. 6792 symbol 60 f "Symbol" s 9< Iis)