| 2372. | VALGE MERI, MUSTAD KALAD, PUNANE ROOSILILL KESKEL, KES ROOSILILLE ÄRA MURRAB, SEE SAAB KALADEGA KÕNELDA? Kiri - 1+20+5+2 = 28 (57) var. |
| Aa1. | Valge meri, punane roosike keskel? Kiri petsadiga Hel 1874 (A. Wahlberg) |
| Aa2. | Punane roosike keset valget merd? Pitse kirja peal Pst 1891 (J. Leppik) |
| Ab. | Valge meri, punane lill? Kiri Rõu 1938 (H. Pill) |
| Ac. | Verrev roosikene keset merd? Päiv Rõu enne 1907 (J. Raudsepp) Vrd. 712 |
| Ad. | Valge meri, punane kruus keskel? Kiri petsatiga Hls 1889 (H. Kase) |
| Ae. | Valge meri, punane saar keskel? Kiri Aud 1889 (K. Tarkpea) |
| B. | Valge meri, musta kala? Kiri Plv 1890 (J. Tobre) |
| Ca1. | Valge meri, mustad kalad, punane roosilill keskel, kes roosilille ära murrab, see saab kaladega kõnelda? Kiri Trv 1894 (J. Vaine) Mihkla-Parlo-Viidebaum I 95 (14); Viidebaum-Parlo-Mihkla 95 ja 96 (14); Mihkla KlL 75 (13); Vih. (1950) 81 ja 82 (13); Metstak2 34 ja 35 |
| Ca2. | Valge meri, mustad kalad, mere keskel punane roos, kes roosi katki murrab, oskab kaladega rääkida? Pitsatiga kiri Trt 1930 (M. Sika) |
| Ca3. | Valge meri ja mustad kalad, keset merd roos, kes selle roosi katki murrab, saab kaladega kõnelda? Kiri Vil 1960 (Ü. Puusep, M. Talts, K. Uibo) |
| Cb. | Valge meri, mustad kalad keskel, verev lillitutt, kes nu lillituti är kakke, saa musti kaluge kõnelda? Kiri Räp 1962 (M.-A. Kadarpik, U. Kolk, E. Oja, I.-P. Padernik) |
| Cc. | Väikene järvekene, sääl oma musta kala sisen ja verev roos kasvab peal, kes see roosi ära kaksab, saab neide kalakestega kõnelda? Kirja lugeda Kan 1888 (G. Veski) |
| Cd. | Valge meri, mere pääl saar, saare pääl lill, kes too lilli ära kakses, see saab kõiki merekalloga kõnelda? Kiri Võn 1895 (P. Rootslane) E EM 147 (2141) |
| Da. | Valge meri, mustad kalad, punane roos keskkohal, kes roosi katki ei murra, see kalu kätte ei saa? [Lahendus puudub] Trt 1931 (H. Särg) |
| Db. | Valgõ meri, musta kala, ku kruusi katski ei murra, kallo kätte ei saa? Kiri, petsat Kan 1895 (G. Loodus) |
| Dc. | Ühe valge järve pääl ojub üks punane roos, tahad sa muste kallu püüda, pead sa punast roosi murdma? Kiri ja kirjalakk Rõn 1889 (C. Berg) |
| Dd. | Valge meri, musta kala sisen, verrev iä pääl, kui iä katski lüüt, sis kallu kätte ei saa? [Lahendus puudub] Ote 1889 (O. Grossschmidt) |
| E1a1. | Valge meri, punane roosike keskel, kes selle punatse roosikse katik murrab, saab valge merege kõnelde? Kiri Pst 1889 (A. Luts) |
| E1a2. | Valge meri, punane roos, kes selle roosi katki murrab, saab selle merega kõnelda? Kiri Hls 1893 (H. Sulsenberg) |
| E1b1. | Valge meri, punane lill, kessi selle lilli katik murrab, saab merege kõnelte? Petser, mis kirjä pääl om Hls 1891 (J. Riiet) |
| E1b2. | Valge meri ja punane lill keset merd, kes selle lille katki murrab, saab selle merega rääkida? Kiri Hls 1889 (J. Meomuttel) |
| E1c. | Valge meri, verrev roos, kes merega taht kõnelda, see murdku roos katski? Kiri Rõn 1889 (P. J. Tamm) |
| E2a1. | Valge järv, punane roos keskel, kui sa selle roosi ära võtad, siis saad järvege rääkida? Kiri ja petsat kirja pääl Kõp 1896 (J. Laarmann) |
| E2a2. | Valge järv, punane roos, kes see roosi katki teeb, saab valge järvega kõneleda? Kiri ja kirjalakk Vil dat-ta (H. Leoke) |
| E2b. | Valge järv, verev roos keskel, kes järvega tahab juttu ajada, peab roosi murdma? Kiri ja kuväär Puh 1888 (J. Loskit) |
| Fa. | Siin seisab üks loss ja lossis elab härra, lossi ukse ees on punane roos, kui sa seda roosi murda saad, siis saad lossihärraga rääkida? Kiri Vän 1933 (S. Rungi) |
| Fb. | Lossis on herra, muidu sa temaga rääkida ei saa, kui sa uksel olevat punast lille puruks ei sõku? Kiri Vln 1927 (V. Metsamärt) |
| Fc. | Roos on lossi ukse ees, muidu lossihärraga kokku ei saa, kui murra roos katki? Kiri pitseriga kinni pandud Vän 1897 (E. Tetsmann) |